|
Uudised: (27)390371 |
|
Reklaam: (27)390390 |
| 16. juuLi 1997 | Neljapäev, 17. juuli 1997 | 18. juuli 1997 |
Kuum
| Krimi
| Võim
| Karikatuur
| Koomiks
| Täna
| Tartu
| Tallinn
| Ilm
| Horoskoop
TOBEDALT KATKENUD LEND
Repliik
IKKAGI RIIULIPARTEI
ALLAN ALAKÜLA
Juunikuu keskel maailmatasemel Eesti rekordini (55,94) jõudnud 400 meetri tõkkejooksja Tiia Eeskivist on saanud päevapealt negatiivne kangelane.
Veel laupäevane «Õhtuleht» üllitas lehelaiuse artikli «Tiia Eeskivi - tänapäeva muinasjutu peategelane». Teisipäeval avalikuks tulnud dopinguskandaal tegi muinasjutule lõpu. Kui muidu tuleb kirjutaval pressil kiirustada siseministrite ja politseijuhtide intervjuudega, siis sedakorda annab ainet sportlane.
Suuremad inimtragöödiad ja näljahäda puudutavad meid tavaliselt riivamisi. Nii ka dopinguafäärid. Eeskivi vahelekukkumine on Eesti sportlastele ametlikult teine, see tekitabki puuga pähe efekti. Eeskivi oli ju Erki Noole kõrval eeloleval Ateena MMil eestlaste üks väheseid lootusekübemeid.
Eeskivi tegi sel hooajal tohutu hüppe, uuendades Eesti rekordit kahe sekundi võrra. Nüüd võiks ju teoretiseerida, et kuidas küll kümme aastat sekundikümnendikega rebinud naisel äkki rekordaega pea kahe sekundi võrra kärpida õnnestus. Vastust näime teadvat.
Nii kahetsusväärsed juhtumid kärbivad usaldust sportlastesse, sporti üldse. Mida ja keda edasi uskuda ja usaldada? Sarnaselt Eeskiviga on tänavu kõrgete tulemusteni jõudnud Urmet Uusorg, kes samuti treenis kevadtalvel Ameerikas.
Maratonis on edu hakanud tulema Jane Salumäe kätte, kellega Eeskivi pidi sõitma eile Sierra Nevadasse MMiks valmistuma. Naisjooksjate juhendaja on endine NSV Liidu koondise treener Uno Källe, kes juhtunust kuuldes oli shokeeritud: «Nüüd on treenergi tõrvaga üle kallatud.»
Mis puudutab Uusorgu, Salumäed või teisi, siis on eelmainitu vaid spekulatsioon, neile vari ei lange. Kuid publik tunneb tuska faktidetagi. On piinlik, sest üks ovatsioonidega tervitatud sportlane on tahtlikult või tahtmata neid petnud.
Mõelgem, milline oleks reaktsioon, kui peaks positiivseks osutuma Erki Noole dopinguproov? Meil kaoks vist pikemaks ajaks isu spordi järele. Eeskivi juhtum on tõsine häirekell, mis viimasedki kergeusklikud sportlased siinmail mõistuse juurde võiks kutsuda. Tippsportlane peab olema püsti rumal, kui arvab, et dopingu kasutamine ühel päeval välja ei tule. Teadmatus pole enam vabandus, sest kõik sportlased on varustatud keelatud ainete nimekirjaga.
Õnneks ei ole esmakordselt dopinguga patustanud sportlastele kõik veel lõppenud. Kui kehtestatakse kaheaastane võistluskeeld, võib Eeskivi püüelda Sydney olümpiamängudele. Hetkel põlualune naine on lubanud edasi harjutada. Ka see on mõistetav.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
See, et Eesti registreeritud erakondade enamik on riiuliparteid, pole uudis. Eile kinnitas aga peaminister, et fiktiivseks võib lugeda ka nominaalselt valitseva Koonderakonna.
Teistmoodi pole võimalik hinnata koonderakondlase Mart Siimanni kommentaari oma partei esimehe Tiit Vähi sisukatele arvamusavaldustele üleeilses «Sõnumilehes». Peaministrit huvitab oma parteibossi jutt ainult psühholoogilises, kuid mitte poliitilises aspektis.
Kui Siimann oleks öelnud veel, et Vähi poliitiline platvorm huvitab teda psühhiaatrilises mõttes, võiks sellest välja lugeda parteisisest suheteklaarimist. Aga ei. Siimann lihtsalt ignoreerib oma partei ametlikku valitud liidrit.
Valitsuspartei liidrit ignoreeris ka koalitsioonipartneri, Maarahva Erakonna juht Andres Varik. Variku arvates väljendas Vähi «Sõnumilehes» tolliküsimuses isiklikku ja mitte partei seisukohta.
Järeldus. Võimul pole Koonderakond, vaid grupp spetsialiste (peaminister, nagu öeldud, on psühholoog), kes end vanast harjumusest koonderakondlasteks nimetavad.
Koonderakonnal on riiulipartei seisust väljumiseks kolm moodust: kas alluda Vähile, viimane erakorralisel parteikongressil kiiremas korras välja vahetada või sundida Vähit oma väljaütlemisi korrigeerima.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
