Sotsiaalelu
Aktsiaseltsi Narva Elektrijaamad äriplaani heakskiitmiseks nii Eesti valitsuse, Eesti Energia kui NRG Energy poolt on vajalikust eeltööst praeguseks tehtud umbes 55-60% protsenti, ülejäänud küsimustes lõplikule kokkuleppele jõudmiseks tuleb näha veel palju vaeva, tunnistas Eesti Energia haldusnõukogu senine esimees Arvo Niitenberg.
«Äriplaan kui üldine dokument on suhteliselt täiuslik töö, kuid paljud konkreetsed asjad tuleb edaspidi paika panna,» lisas ta. «Eelkõige on vaja selgeks rääkida rahalised küsimused, kuid on ka filosoofilisi küsimusi.»
Rahalistest probleemidest nimetas ta põhilistena põlevkivi hinda ning tasu Eesti Raudteele. Läbirääkimised Eesti Põlevkiviga võttis valitsus enda peale. Küsimus on oluline juba seetõttu, et põlevkivi moodustab elektrienegia omahinnast ligi 60%.
Kriitilised punktid
«Äriplaani heakskiitmine ei ole niisama lihtne,» ütles Niitenberg. «Minu seisukoht on niisugune, et enne lõplikku heakskiitmist on äriplaaniga vaja teha veel palju tööd. Mõned punktid on üpris kriitilised. Põlevkivi on üks neist. Kui see punkt jääb paika panemata või on kuidagi konarlik, siis ei saa äriplaanist asja.»
Ühe suhteliselt kriitilise punktina nimetas ta ka elektri hinda tarbijaile. Äriplaanis on küll pakutud välja elektrienergia hulgitariif kuni 2007. aastani, kuid elanikkonnale müüdava elektri hinna peab vähemalt praeguse korra järgi kinnitama valitsus.
Äriplaanis on sätestatud, et AS Narva Elektrijaamad hakkab elektrit müüma Eesti Energiale pikaajalise müügilepingu järgi. See leping paneb paika elektrijaamadest väljastatava elektri hinna määramise põhimõtted.
Jaamadest väljamüüdava elektri hulgitariifiks on 1998. aastal kavandatud 26 senti ning 2007. aastal 42 senti kilovatt-tunnilt. Arvestused põhinevad Eesti krooni 1997. aasta vääringul ning inflatsioonikordajad on hinnangulised.
«Kui äriplaanis ei oleks kirjas, et Narva elektrijaamade toodangu ostab ära Eesti Energia, siis minu arvates võib tekkida probleem, et Eesti ei saagi vajalikul määral elektrit,» ütles Niitenberg. «Narva elektrijaamad võivad loomulikult ka Venemaale ja Balti riikidesse elektrit müüa, kuid selleks peab olema Eesti Energia ja riigi nõusolek. Tegemist on ju ikkagi ühisfirmaga.»
Niitenbergi sõnul on äriplaanis põhiliselt määratud ka see, kuidas hakatakse tulevast aktsiaseltsi juhtima. Tõenäoliselt hakkab juhatus paari aasta tagant vahetuma: kord juhib ettevõtet USA, kord jälle Eesti pool.
«Alguses hakkavad aktsiaseltsis kindlasti tööle ameeriklastest nõunikud, kes on niisuguste firmade juhtimisega hästi kursis,» ütles Niitenberg. «Eks tule moodustada ühine team. Kuid kõik see ei ole veel lõplikult otsustatud.»
Ta lisas, et ka must stsenaarium võiks käiku minna, kui kokkuleppele ei jõuta. Praegu ei saa aga ütelda, milline on äriplaani õnnestumise tõenäosus.
Valitsus hakkab majandusminister Jaak Leimanni sõnul äriplaani arutama ilmselt 29. juulil, et augustis otsus langetada.
Äriplaani ohud
Eesti Energia haldusnõukogus oli äriplaanile vastuseisuks kaks põhjust, selgitas majandusministeeriumi asekantsler Arvi Hamburg oma seisukohta.
«Esimese asjana otsustasime USAs, et edaspidiste ostu-müügilepingutega saab paika panna piirangud turule, praeguses lepinguvariandis on need piirangud aga juba paigas,» ütles ta.
Teine põhjus lepingu vaidlustamiseks on Hamburgi sõnul dividendidest kasumi saamise erinevad põhimõtted. USA poole põhieesmärk on kasumi saamine, nagu turumajandus ette näeb. Eesti tahab siiski natuke teistmoodi asjasse suhtuda.
«Kolmas, kuigi mitte nii tähtis põhjus on see, et USA-poolsed investeeringuprojektid ei ole päris põhjendatud,» lisas Hamburg. «Siiani pole selge, milleks see raha kulub. Mina kui riigi ja seega üks omanike esindajaid ütlen, et praeguse äriplaani järgi ma oma raha küll mängu ei paneks. Riigi seisukohalt ei ole see päris õige plaan. Ka energeetikanõukogul olid selles küsimuses tõsised kahtlused.»
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eestis pole praegu aruandlust, mille alusel saaks hinnata krediidiasutusi, valitsust ja kohalikke omavalitsusi, riiklikku ja eraettevõtlust.
Aruandluse kui süsteemi väljatöötamine on Eestis järgmise kolme kuni seitsme aasta põhiküsimus. Siis selgub, kas Eesti on turvaline riik ja kas Eesti majandusse võib investeerida.
Aruandluse vajaduse ja ulatuse tellib väärtpaberiturg, mis Eestis alles areneb. Väärtpaberiturg ei koosne ainult arvutitest, arvutiprogrammidest ja võimalikest tehingutest. Rohkem vajatakse objektiivset informatsiooni potentsiaalsete investorite huvitatuse tõstmiseks ja nende turvalisuse tagamiseks. Püüan selgitada aruandluse osa riigi turvalisuse tagamisel.
Aruandlus ja raamatupidamine
Aruandlus on riigi erinevate tasandite tegeliku majandustegevuse vähendatud peegeldus, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Aruandlus on tervikmõiste, millest raamatupidamisarvestus moodustab ainult ühe osa. Aruandluse erinevus raamatupidamisest seisneb selles, et lisaks kasutatakse infot, mille alusel saab hinnata nii mikrotasandi ettevõtlust kui riigi struktuuride tööd. Riigi tasandil toodetud koondinfot on võimalik kasutada makromajanduslike otsuste tegemisel.
Näiteks Euroopa Liidus on ühisele rahale ülemineku üks eeldusi, et liituva riigi välisvõlg ei tohi olla suurem kui 60% SKPst ja võla aastane juurdekasv ei tohi ületada 3% SKP kasvust.
Enamikul maadest on sellega raskusi. Müüakse maha riiklikke kinnisvarasid ja firmasid (Itaalias riiklik raudtee, Prantsusmaal riiklik telefonikompanii). Aastate jooksul püütakse liisingulepingutega erakätesse läinud varasid tagasi saada ja nii mõneks ajaks riigivõlga hajutada.
Endise Ida-Saksa ühinemisega tekkis ka Saksamaal suur välisvõlg, mida püütakse samuti hajutada, näiteks hinnates kõrgemalt riiklikke kullavarusid. Riikide sellist käitumist on nimetatud ka loominguliseks raamatupidamiseks.
1995. aasta algusest korraldatakse Eestis raamatupidamise arvestust vastavalt raamatupidamisseadusele. Laiendatud aruandlust praktiliselt pole. Üsna arvukalt tekib aga küsimusi arvestuse korraldamisel ja aruandluse kajastamisel erinevates valdkondades. Võib öelda, et raamatupidamise seadus on olemas, aga on vaja välja töötada seadust täiendavad lisad ja standardid ning terviklik aruandlus.
Täna pole objektiivset informatsiooni pankade, valitsuse, kohalike omavalitsuste, riikliku- ning eraettevõtluse kohta. Turusuhetele vastava info avalikustamine ettevõtete majanduslike, juhtimisalaste, ökonoomiliste jne näitajate kohta alles areneb. Ei avalikustata veel informatsiooni sellisel tasemel, mille alusel investeerijad või ka potentsiaalsed osanikud, aktsionärid teaksid teha panuseid või julgeksid riskida oma rahaga.
Objektiivse olukorra hindamisel on tegemist info puudusega. Näiteks väärtpabereid ostetakse suuresti emotsioonide najal ja hinnaerinevuste tõttu - hea usu peale.
Häiritud on ka krediidiasutustest äriplaani alusel laenu saamine. Ka siin käib kahjuks suur osa ikkagi arvamuste, tutvuste või ilusate silmade põhjal.
Riigistruktuuride kohta saadava info tagapõhi on samuti hägune. Mitte ainult ettevõtlus ei ole reaalsete investeeringute tegemise koht. Arenenud riikides on ka riigistruktuurid läbinähtavad.
Näiteks ka kohalik omavalitsus on kodumaiste ja välisinvesteerijate objekt. Investeerida riigi ja kohalike omavalitsuste ettevõtmistesse, võlakirjadesse jne on tunduvalt madalama riskiastmega kui tavalises ettevõtluses. Ühiskonna arenedes ja stabiilsuse saabudes otsib osa raha just turvalisemaid valdkondi. Kui meil ei ole aruandlust, ei saa ka loota, et huvi Eesti vastu suureneks. Raha ja investeeringud liiguvad sinna, kus on selgus ja turvalisus.
Aruandluse tulevikuvõimalused
USA Wisconsini osariigis hakati aruandlust ja raamatupidamist ümber korraldama 1984. aastal ja see töö lõppes alles 1994. aastal. Idaho osariigis võeti aruandluse ümberkorraldamine käsile 1995. aastal ja selleks on kavas kulutada viis aastat.
Samas on turu arenedes vaja pidevalt teha ümberkorraldusi aruandluses. Selleks on USAs loodud kaks poliitikast ja väärtpaberiturust sõltumatut institutsiooni: GASB (Governmental Accounting Board), mis tegeleb riigieelarveliste ja kohalike omavalitsuste ning riigieelarvest sõltuvate ettevõtlusvormide aruandlussüsteemide ja aruandluse korra väljatöötamisega, ning FASB (Financial Accouting Standard Board), mis tegeleb eraettevõtlusvormidele aruandlussüsteemide ja aruandluse korra väljatöötamisega.
Aruandlus ja põllumajandus
Eestis on eeldusi teha põllumajanduslike testettevõtete süsteemi loomise käigus süsteemselt algust aruandluse ja raamatupidamise korrastamisega. Kas see jõuab samaaegselt ka riiklike institutsioonide ja kogu majanduse orbiiti, on veel iseküsimus.
Testettevõtete süsteemi loomise eesmärk on komplekteerida Eestis lepingu alusel talude ja ettevõtete võrk, kelle raamatupidamisdokumente kogutakse ja töödeldakse Euroopa Liidu antud metoodika järgi, vastavas mahus ja Eesti raamatupidamisseadusest lähtudes.
Testettevõtete õige valiku korral võimaldavad ca 400 talu ja 90 ettevõtte raamatupidamisandmed teha üldistusi kogu riigi põllumajanduse olukorra kohta. Need andmed annavad põllumajandusest objektiivse ülevaate, neid saab kasutada põllumajanduse arengu modelleerimisel, teadusasutustes, koolides, maaelu- ja põllumajanduspoliitika väljatöötamisel ning makromajanduslike otsuste tegemisel.
Põllumajanduslik aruandlus, krediidiasutuste, valitsuse ja kohalike omavalitsuste, riikliku ja eraettevõtluse aruandlus käivad käsikäes.
Aruandlus ja maksud
Aruandluse korrastamine eelneb maksusüsteemi (loe: maksude laekumise läbipaistvus ja maksumaksjate usalduse tõus) korrastamisele. Avatud turumajanduse printsiipe järgides ja võttes aluseks tänast olukorda, võib prognoosida, et Eestis kulub aruandluse ja sellest tuleneva võimaliku maksusüsteemi ümberkorraldusteks 3-7 aastat. Selle aja jooksul selgub, kas Eesti on turvaline riik ja kas Eesti majandusse võib investeerida.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
AS Pektiin on avaldanud soovi osta 18% kartulitöötlemistehase Lekto põhivarast. Võlausaldajad on nõus Lekto müümisega osade kaupa.
AS Pektiin ostab varasemate kokkulepete põhjal 18% Lekto põhivarast.
Ostuhinnaks on pankrotihaldur Tiina Miti sõnul pankrotimenetluse kulud.
Firmal on plaanis investeerida tootmisesse 16 miljonit krooni. Tootmist võidakse alustada järgmisel kevadel. Kasumisse loodetakse jõuda kahe aastaga.
AS Pektiin on eraisikutele kuuluv firma, mis loodi spetsiaalselt Lektos pektiini tootmiseks. Pektiini töötlemise tehnoloogia on välja töötanud Eesti spetsialistid.
Pektiin on zheleeriv aine, mida saadakse pressitud puuviljade, Eestis põhiliselt õunte jääkproduktidest. Pektiini kasutatakse teiste toiduainete, näiteks marmelaadi valmistamisel.
Pektiini tootmiseks vajaliku tooraine saamiseks on sõlmitud eellepingud veinitehastega Lätis ja Leedus. Õunu hakatakse ostma ka Eestist.
Lekto tegevdirektor Jaan Bachmann peab pektiini tootmist Lektos oluliseks: «See annab Valgamaale juurde mitukümmend uut töökohta, lisaks saame müüa pektiini seda kasutavatele ettevõtetele odavamalt, kui nad seda praegu välismaalt ostavad.»
Lekto teine võimalus on Euroopa Liidu raha vahendav EMDA instituut. Uue äriplaani koostamiseks Valgamaal, sh Lektos, taotletakse praegu 100 000 eküüd (150 000 krooni) Hollandi valitsuselt. Tiina Miti sõnul on tunda tugevat Hollandi põllumajandustootjate vastutööd.
Ülejäänud Lekto vara ootab Tiina Miti sõnul ikka krediteerijat: «Peab olema üks enesetapjate seltskond, kes fondidest tulevat raha käsutama hakkab.»
AS Lekto pankrotistus 1995. aasta jaanuaris. Pankrotihaldur pakkus kompleksi müüa kolm korda, ostjat pole leidunud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
«Ema ei oota mind koju. Parem on, kui jään siia,» ütleb Kaido, TÜ psühhiaatriakliiniku statsionaarne patsient. Arstide sõnul on Kaido kerge vaimse alaarengu ja käitumishäiretega poiss, kes vihastades lõhub asju. Sõpru Kaidol ei ole. «Üks sõber oli, see poos ennast üles. Ta tahtis näha, kas «mina» jääb alles.» Kaidol endal niisuguseid mõtteid ei ole. «Varem olid, aga läksid üle,» tunnistab ta.
Missugused on Kaido tulevikuplaanid? «Ma olen neid teinud, aga nad lähevad luhta. Olen kogunud raha, aga õde võttis selle ära.» Kui palju raha Kaido kokku sai, ta ei ütle, vaid muheleb endamisi.
Varjatud anded
Sageli saavad vaimsed häired ja käitumisraskused alguse mingist väikesest puudest, mis on hea tahtmise korral täiesti ravitav, näiteks düsleksia ja düsgraafia (suutmatus lugeda või kirjutada). Laps on intellektuaalselt normaalne, puue pole ohtlik, kuid muserdab väikese inimese ära. Tekivad õpiraskused, laps ei taha enam koolis käia.
Üks niisuguse probleemiga abikooli poiss töötas kooliskäimise asemel kodufarmis. Normkoolis ta hakkama ei saanud, kuid abikooli ka minna ei tahtnud. Koolist iseloomustati teda kui trotslikku, pahurat ja huvideta poissi.
Kui poiss oli kliinikus uuringutel, käitus ta korralikult. Arstid hakkasid uurima, mida ta kodus teeb. Selgus, et poiss oli farmi veevärgi sisse ehitanud ja väiksemale õele ise jalgratta meisterdanud: hankis küla pealt rattad, keevitas torud kokku ja pani keti peale.
Poisi isa oli lõpetanud kuus klassi. Ta ei saanud koolis hakkama, kuid oli väga hea tehnilise taibuga. Nii isa kui poeg olid düsleksikud ja düsgraafikud, kuid intellektilt täiesti normaalsed.
Kuidas tekivad käitumishäired ja kuidas neid ravida? «Põhjused võivad olla nii bioloogilised kui sotsiaalsed, sageli mõlemad,» ütleb TÜ psühhiaatriakliiniku dotsent Jüri Liivamägi. On peresid, kus teised lapsed on täiesti tavalised, kuid üks on geneetilise haigusega ja «viltu kasvanud».
«On kohutav olla haige lapsega kodus,» räägib geneetilise haigusega 20-aastase tütre ema. «Tüdruk lõpetas suure kiusu ja jandiga üheksa klassi. Praegu on ta Soomes, õppis soome keele ka ära. Nüüd peaks ta varsti koju tulema, aga me väga loodame, et ta on seal veel aasta.»
Ema ütleb, et tütar on rahutu, närviline ja konfliktialdis: «Ta vihastab isegi siis, kui keegi ütleb, et pangu autouks vaikselt kinni.» Eestis vajatakse käitumishälvikute hooldekodu, on ema ja dotsent Jüri Liivamägi ühel nõul.
Palju on ka teistsuguseid juhtumeid - geneetiliselt on laps normaalne, aga ema on alkohoolik ja laps sünnib alkoholikahjustusega.
«Vahel võtavad ka noored tüdrukud sõbranna soovitusel igasuguseid mürke sisse, et soovimatust lapsest lahti saada. Laps sünnib siiski, kuid defektiga,» tõdeb Jüri Liivamägi.
Väikest last on kergem ravida
Sageli vanemad ei märka, kui lapsel tekib probleem. «Kui vanemad puberteedieas lapse käitumishäiretega arsti juurde tulevad, tahaks küsida: kus te kümme aastat tagasi olite?» sõnab Jüri Liivamägi.
Inimese aju on plastiline, kuid ainult teatava piirini. Kui õige ravimoment on mööda lastud, muutub ravi keerulisemaks, aastatepikkuseks tööks. Mida noorem on inimese aju, seda vähem on selles diferentseerunud neuroneid ja seda kergem on ravi, kuid täieliku õnnestumise garantiid arstid kahjuks anda ei saa.
Kehalisi arenguhäireid märkavad vanemad varem kui vaimseid. Paljudes perekondades ei tunne vanemad oma last ega näe, et ta on hädas. «Tuleb ärimees, küsib, mis poisiga teha. Võttis isalt 500 krooni ja ostis endale ja oma tuttavatele jäätist. Järgmisel päeval tegi samamoodi,» räägib Jüri Liivamägi. «Praegu on ta 12, aga mis siis saab, kui ta 15-aastaseks saab? Kus olid vanemad siis, kui laps oli 10 aastat noorem?»
Tuntud lapsvaras Virgo Enok hakkas varastama kolmeaastaselt. «Miks ei pöördutud meie poole juba siis? Hiljem oli varastamine saanud osaks tema isiksusest,» sõnab Liivamägi.
Turvakodud võtavad vastu kõiki lapsi peale narkomaanide, alkohoolikute ja käitumishälvikute. Ka ülikooli kliinik võtab korraga vastu 1-2 niisugust last: kardetakse, et muidu nad vennastuvad ja hakkavad neurootilisi lapsi terroriseerima.
Käitumishälvikutele pole kohta
Väikeste õpiraskustega normkoolis õppiv laps jääb sageli tähelepanuta, tal tekivad käitumishäired. Niisugune laps segab tundi ja teised õpilased hakkavad teda ära kasutama, saadavad näiteks vargile. See käitumislaad muutub halvemal juhul tema isiksuse üheks jooneks.
Käitumishäiretega laps peab minema abikooli, kuigi vaimseid võimeid jätkuks tal ka normkooli jaoks. Samas rikub ta abikoolis korda, ta ei sobi sinna. Kui normkoolis tegeleks temaga abiõpetaja, kes pööraks tähelepanu just tema vigadele, saaks käitumishäireid ära hoida. Praegu kahjuks pole abiõpetajate süsteemi. Tavalisel õpetajal ei ole aega lapsega eraldi tegelda.
Teine võimalus - käitumishäiretega laste probleemidega võiks tegelda tasanduskoolid, kuid neid on praegu palju vähem kui abikoole.
«Tasanduskoolid saavad ruttu õpilasi täis, sest neid on nii vähe. Siis oleme valiku ees, kas panna laps abikooli või normkooli,» ütleb Jüri Liivamägi. Mõne aasta eest tekkis olukordi, et abikooli ei saanud last panna, sest puudus diagnoos. Normkooli ei saanud teda samuti panna, sest õpetajad olid vastu ja laps ei jõua koolis edasi.
«Nii panidki mõned psühhiaatrid lapsele vale diagnoosi, et tal oleks koht, kuhu minna. Praegu me seda enam ei tee,» sõnab ta.
Õigeaegne ravi
20 protsendil kooliõpilastest on väiksemad kõnehäired. Logopeede on vähe ja vanemad ei armasta nende juures käia, ehkki seda tuleks teha. Pöörduda võiks kas koolilogopeedi poole või logopeediakabinetti.
Rehabilitatsioonikeskusi tekib, kuid neid on ikka veel liiga vähe. Käitumishäiretega inimestele pole keskust. Selle rahastamiseks võiks olla ametkondade vahel rohkem koostööd.
Vahel ei saada aru, miks seda koostööd vaja on. Need on ju meie lapsed, kes käivad õppimata mööda mitmeid õppeasutusi ja pärast kooli lõppu ei oska endaga midagi peale hakata, ütleb Jüri Liivamägi. Haiguse ennetamise ja väikeste häirete ravimise arvel ei tasu kokku hoida.
«Üldine haridustase tõuseks kiiresti. Ühiskond saab rohkem suutlikke kodanikke, kes maksavad makse ja peavad ennast ise üleval. Kui nende käitumishäireid õigeaegselt ravida, siis muutuks ka ühiskond turvalisemaks,» kinnitab Liivamägi.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Riiklikult makstav töötu abiraha on vaid 240 krooni juba üle aasta. Naeruväärselt vähe, kui arvestada, et toimetulekupiir on 460 ja elatusmiinimum 1045 krooni.
1995. aasta lõpul, kui kolmepoolsetel läbirääkimistel kirjutati alla kokkuleppele, et töötu abiraha peab suurenema hiljemalt 1. juuliks 1996 vähemalt 240 kroonini (ametiühing nõudis 272 krooni, mis moodustanuks 85 protsenti toonasest toimetulekupiirist, nagu nägi ette juba 1994. aasta suvel sõlmitud lepe). Valitsus ei leidnud tookord eelarvest rohkemaks raha. Põhjenduseks toodi, et riigieelarve menetlusel parlamendis vähendati abirahadeks planeeritud summasid 40 miljonilt kroonilt 32 miljonile, eraldades täiendavalt raha kaitsekulutusteks.
Töötu riikliku abiraha saajaid on meil praegu alla paarikümne tuhande, mis moodustab mõne protsendi töötajatest. Tegelik tööpuudus on tunduvalt suurem. Ainuüksi tööotsijaid on ametlikult kaks korda rohkem, tööpuudus ise küünib sotsioloogiliste küsitluste alusel kümne protsendi ligi.
Nadi turvalisus
Kindlasti oleks Eestis ametlikke töötuid tunduvalt rohkem, kui abiraha makstaks kauem kui pool aastat, mis on väga lühike aeg võrreldes Euroopas kehtivaga. Sel juhul oleks abiraha kindlasti ka suurem.
Viimastel aastatel on töötu abirahaks makstavat üldsummat eelarves suurendatud, sama tendents on märgata järgmise aasta eelarve esialgses variandis. Siiski on kavandatav tõus tänavuse aastaga võrreldes väike (umbes 27 protsenti) ega võimalda tõsta riiklikku abiraha sotsiaalselt nõutavale tasemele.
Nimelt näeb Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) oma konventsioonides ette, et töötu riiklik toetus peab moodustama poole üleriigiliselt kehtestatud alampalgast. See tähendab, et abiraha peaks praegu olema 422,5 krooni. Kui alampalk aga vastavalt ametiühingute nõudmisele tõstetakse uuest aastast 1200 kroonini, siis 600 krooni. Maailmapanga spetsialistid väidavad, et töötu riiklik toetus peab võrduma vaesuspiiriga, seega meil toimetulekupiiriga ehk 460 krooniga.
Tänavu kevadel otsustas Eesti Ametiühingute Keskliit oma juhatuse koosolekul taotleda töötu abiraha suurendamise teema võtmist kolmepoolsete läbirääkimiste kavva 1997. aastal. Eesmärgiks oleme seadnud abiraha suurendamise 450 kroonini kuus.
See oleks esimene samm, mis natukenegi kergendaks töötu tänast (homset) olukorda ja aitaks muuta ta elu inimväärsemaks. Enamasti ei ole inimene ise süüdi, et ta on kaotanud töökoha. Pigem on see majanduslike ümberkorralduste mõneti paratamatu tagajärg, kuid seepärast seda enam riigi sekkumist vajav probleem.
Ametiühingute töötukassad
Ametiühingud on otsinud ka ise lahendusi olukorra leevendamiseks tööjõuturul. Mitmed ametiühinguliidud on juba aastaid tagasi moodustanud oma töötukassad, millest makstakse toetust ametiühinguliikmetele.
Et sellised ametiühinguliitude töötukassad saavad aidata vaid ametiühinguliikmeid, vajab Eesti probleemile põhjalikumat lahendust. Lahendust näeb ametiühing töötuskindlustuse loomises.
Oleme seda seisukohta kaitsnud kolmepoolsetel läbirääkimistel, sellest rääkisime ka ametiühingujuhtide kevadisel kohtumisel Toompeal. Küsisime peaminister Mart Siimannilt ja kohalolnud ministritelt, mida nad arvavad sellest, kui töötuskindlustussüsteemi juhitaks Põhjamaade eeskujul ametiühingute töötukassade kaudu. Seni pole me oma küsimusele vastust saanud.
Vastust ei sisaldanud ka peaministri allkirjaga vastus. Viimane viitas oma vastuses ametiühingutele, et valitsus on moodustanud sotsiaalkindlustusreformi komisjoni, mis peab andma põhimõttelise hinnangu ka töötuskindlustuse aluste kohta.
Oleme juba mitu aastat pidanud vajalikuks, et sotsiaalkindlustuse kontseptsioon hõlmaks pensionikindlustusele ja ravikindlustusele lisaks ka tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust ning töötuskindlustust. Kui tulevad need kaks täiendavat kindlustusliiki, siis on ametiühing ka valmis vaagima võimalust ja vajadust jaotada sotsiaalmaksukoormust tööandja ja töövõtja vahel ning seda võibolla ka protsendi-kahe võrra tõsta.
Kontseptsioon esitatakse sügiseks
Et asjade kulgu kiirendada, moodustas Eesti Ametiühingute Keskliit tänavu mais töörühma erinevate liitude esindajatest. Töörühmale tehti juhatuse otsusega ülesandeks töötada välja ametiühingupoolse juhtimisega töötuskindlustussüsteemi loomise seisukohad. Töörühm peab oma kontseptsiooni esitama juhatusele eeloleval sügisel.
Asjaga on kiire, sest arvata on, et tööpuudus Eestis süveneb, seda eriti seoses suurte monopoolsete infrastruktuuride - raudtee, põlevkivi ja elektrienergia tootmine - eelseisva erastamisega. Ka regiooniti võib tööpuudus märgatavalt suureneda - kõige ilmekam näide on Oru asula.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele