Foto Toomas Huik
Euroopa Komisjon soovitab Euroopa Liidul alustada liitumiskõnelusi kuue riigiga. See selgus eile ametlikult avaldatud aruandest «Agenda 2000», mis lisaks laienemisele käsitleb ka liidu uuendamisprobleeme. Komisjoni aruandele on lisatud põhjalik aruanne ehk avis iga riigi olukorra kohta.
Euroopa Komisjoni aruande kohaselt peaks 1998. aastal üheaegselt Eestiga liitumiskõnelusi alustatama ka Küprose, Tshehhi, Poola, Ungari ja Sloveeniaga. Lätile, Leedule, Slovakkiale, Bulgaariale ja Rumeeniale tuleks liitumisettevalmistusteks veel aega anda, öeldakse aruandes, mille Euroopa Komisjoni esimees Jacques Santer eile ametlikult Euroopa Parlamendile esitas. Brüsseli allikate teatel polnud Eesti lülitamine kandidaatide esimesse ringi kindel kuni viimase minutini.
Samas pole kandidaatide nimekiri lõplik, sest otsuse teeb ELi tippkohtumine käesoleva aasta detsembris. «Postimehe» andmetel konsulteeris Euroopa Komisjon enne soovituse valmimist ka liikmesriikidega ning tõenäoliselt ei hakka need enam praeguste kandidaatide vastu hääletama.
Santeri sõnul pole ükski riik Euroopa Liiduga liitumiseks veel küps ning kandidaadid peavad tublisti pingutama, et ELi liikmeks saada. Aitamaks neil seatud eesmärke saavutada pakub komisjon ajavahemikuks 2000-2006 finantsabi 3,3 miljardit dollarit aastas.
Santeri sõnul ei võimaldata uutele liikmetele kasutada kõigi ELi reeglitega liitumiseks pikki üleminekuperioode ega jätta mõni liidu seadus üldse kohaldamata.
Peaminister Mart Siimann ütles eile BNSi teatel, et Eesti püüdlustes ühineda Euroopa Liiduga (EL) ei tule pärast liitumisläbirääkimisteks väljavalitud riikide teatavakstegemist põhimõttelisi muutusi. «Eesti on seni pingutanud oma võimete piires ja teeb seda ka edaspidi,» kinnitas Siimann.
Valitsus peab pingutama
Peaministri sõnul on kandidaatriikidel võimalik taotleda teatud valdkonnas üleminekuperioodi, kuid neid tingimusi tuleb enne kaaluda. «Kindlasti peab kiirendama seaduste harmoniseerimist ja panema rõhku spetsialistide väljaõppele,» märkis Siimann.
Siimann ei soovinud kommenteerida Leedu ja Läti nördimust Eesti väljavalimise pärast. «Loodan, et see, kui üks Balti riik on Euroopa Liidus ees toetamas teiste Balti riikide liitumispüüdlusi, ei mõju Leedule ja Lätile halvasti,» ütles Siimann.
Eesti välisministeeriumi eilses pressiteates avaldatakse heameelt ja tänu, et Euroopa Komisjon on soovitanud alustada Eestiga liitumisläbirääkimisi.
Nüüd alustavad Eesti ametkonnad Kõrgemate Ametnike Nõukogu juhatusel Euroopa Komisjoni aruande läbitöötamist. Põhjalik analüüs Eesti avis’ kohta valmib septembriks.
Välisminister Toomas Hendrik Ilvese sõnul peab Eesti jätkama sama tempoga ja täieliku integreerumiseni Euroopa struktuuridega on veel pikk tee.
Töösturid on poolt
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman suhtub Eesti kutsumisse Euroopa Liidu liitumiskõneluste esimesse vooru positiivselt, kuna see võib kaasa tuua majanduskasvu suurenemise. «Poliitiliselt pole Eestil teist valikut, ja kui see uudis liitub näiteks maa positiivse reitinguga, mille Eesti Pank on minu teada tellinud, siis võib Eesti sattuda tõsiste investeerimisfondide loendisse,» ütles Luman ETAle.
Baltimaad pole rahul
Komisjoni aruande kohaselt ei saanud Läti ja Leedu soovitust reformide puudulikkuse ja majanduse nõrga arengu tõttu.
Läti välisministeeriumi kantsler Maris Riekstinsh teatas, et Läti püüab muuta Euroopa Liidu maade arvamust Läti valmisoleku kohta.
Riekstinsh märkis, et Euroopa Komisjoni otsus on vaid soovitusliku iseloomuga, poliitilise otsuse liitumiskõneluste alustamise kohta teevad ELi maade juhid alles aasta lõpul. Läti diplomaat avaldas sellega seoses lootust, et poliitiline otsus tuleb Euroopa Komisjoni seisukohast mõnevõrra erinev.
Läti välisministeerium on jätkuvalt seisukohal, et Euroopa Liit peaks alustama liitumiskõnelusi kõigi Balti riikidega korraga. Riekstinshi sõnul toetavad Läti seisukohta mitmed Euroopa Liidu riigid, näiteks Põhjamaad.
Leedu hinnangul pole komisjoni raport objektiivne. «Leedu ei saa mingil tingimusel nõustuda sellise ebaobjektiivse ning poliitilise hinnanguga ning esitab oma ametlikud kommentaarid Euroopa Komisjoni aruandele järgmisel nädalal,» öeldi peaminister Gediminas Vagnoriuse kantselei teadaandes.
Avalduse väitel põhinesid Eurokomisjoni otsused vananenud andmetel. Näiteks oli aruandes Leedu 1996. aasta inflatsiooniks märgitud ekslikult 24,6 protsenti. Tegelikult oli inflatsioon mullu 13,1 protsenti, öeldi avalduses.
«Viimase seitsme kuu jooksul oli Leedu inflatsioonitase 7,6 protsenti ehk madalaim kõigi ELi liikmekandidaatide seas. Aruandes öeldi, et riigitulud vähenevad, kuigi need on tegelikult kolmandiku võrra suurenenud,» öeldi avalduses.
Samas tunnistas Leedu välisministeerium, et Euroopa Komisjon oli siiski esile tõstnud mitmeid Leedu saavutusi.
«Leedu jätkab reformide kiirendamist Eurokomisjoni poolt näidatud suundades. Leedu valitsus usaldab oma võimeid ning riigi saavutusi välja tuues loodab tõestada oma valmisolekut liitumiskõneluste alustamiseks,» lisati tekstis.
Venemaa on siiani vastu Balti riikide NATOsse astumisele, kuid ei tee takistusi nende liitumisele Euroopa Liiduga, teatas Venemaa välisministeerium. «Kuigi Venemaa ise pole Euroopa Liidu liige, ei ole Venemaal midagi selle vastu, et Balti riigid ühinevad Euroopa Liiduga,» ütles Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Gennadi Tarassov. Ta lisas, et Venemaa toetab Balti riikide liikmestaatust Euroopa Liidus.
Eesti plussid
Eesti on läbi viinud edukad majandusreformid, liberaliseerinud kaubanduse ja erastanud suure osa avaliku sektori ettevõtetest. Majandus areneb tõusujoones. Meil on stabiilne demokraatlik õigusriik ning ka inimõiguste ega vähemustega pole suuremaid probleeme. Eestis on peetud kahed vabad parlamendivalimised.
Eesti miinused
esti sisemajanduse kogutoodang on vaid 23 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Riigi väliskaubanduse defitsiit kasvab. Tõhustamist vajab riigi õiguskaitsesüsteem ning muulaste integreerimine. Eesti inflatsioon on liiga kõrge ning seaduste harmoniseerimisel ELi omadega on ära teha veel suur töö.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eesti Energia teisipäevasel haldusnõukogu istungil osalenud viiest liikmest olid «Postimehe» andmetel kolm NRG Energyga kavandatava aktsiaseltsi Narva Elektrijaamad äriplaani heakskiitmise vastu.
Eile istus koos majandusministrit nõustav energeetikanõukogu. Selle liikme, majandusministeeriumi asekantsleri Arvi Hamburgi sõnul on ka nõukogu Narva Elektrijaamade äriplaani suhtes üpris kriitilisel seisukohal.
Eesti Energia halduskogus oli üks jõulisimaid äriplaani vastu hääletajaid majandusministeeriumi asekantsler Arvi Hamburg.
«Avaldan arvamust ainult energeetikanõukogu liikmena, sest Eesti Energia haldusnõukogu ametliku arvamuse avaldamise õigus on nõukogu esimehel Niitenbergil,» rõhutas Hamburg «Postimehele».
Ta kinnitas, et äriplaani koostamisel jäi osa punkte lahtiseks, sest need saab paika panna vaid edaspidiste lepingutega.
Hamburgi sõnul on kaks võimalust: kas praegune äriplaan läheb luhta või tehakse selle lähteandmetes muudatusi. Viimane variant tähendab, et tuleb alustada uue dokumendi väljatöötamist.
«Postimehe» andmetel soovib NRG Energy saavutada konsensust kõigi küsimuste arutamisel. Eesti pool ei saa Hamburgi sõnul seda heaks kiita, sest energiaseaduse järgi kuulub Eestile 51% ja USA poolele 49% loodava firma aktsiatest.
Hamburg ütles, et Niitenberg kirjutas teisipäeva õhtul pärast Eesti Energia haldusnõukogu istungit nõukogu esimehe kohalt tagasiastumise avalduse.
«Et valitsus on tema määranud haldusnõukogu liikmeks, peab valitsus tema ka sellelt kohalt vabastama,» ütles Hamburg. «Eesti Energia haldusnõukogu ei tööta enam üle kuu aja. Siis peab ettevõte muutuma aktsiaseltsiks, mille nõukogu on valitsus juba määranud. Niitenberg sinna ei kuulu.»
Täna peaks Tallinnas arutama Jaak Leimanniga AS Narva Elektrijaamade äriplaani NRG Energy president David Peterson.
Loe ka Eesti Energia tekitab teravaid vaidlusi
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Endine Tallinna politseiprefekt lükkab «Postimehele» antud intervjuus tagasi siseminister Robert Lepiksoni süüdistused ning leiab, et siseminister on ebakompetentne.
|
|
Endine Tallinna politseiprefekt Aivar Toompere Foto Toomas Huik |
Olen Tallinna politseiprefekt reservis.
Ja see tähendab?
See tähendab seda, et kuni 24. juulini olen prefekt reservis, kuid prefektuuri tööd ei juhi. Annan asju üle.
Kas teile on uut töökohta politseis juba pakutud?
On läbirääkimisi olnud, aga konkreetselt veel mitte midagi.
Kas te jätkate politseis, kui pakutakse?
Kui pakutakse, siis jätkan.
Teie vabastamisloosse on toodud ka poliitiline moment. Kuivõrd te hindate ise seda poliitiliseks või on nii, nagu siseminister Lepikson väljendas, et lähtudes järelkontrolli materjalidest on tegemist korralagedusega Tallinna politseis?
Omal ajal oli väga hea ütlemine, ja seda võiks laiendada ka meie ministrile: punkt üks - ministril on õigus, punkt kaks - ministril on alati õigus, ja kui sa arvad, et sinul on õigus, siis loe läbi esimene ja teine punkt.
Kui Lepikson väidab, et aluseks on korralagedus, siis mina igatahes vaidlen vastu ja ütlen, et meie minister on kahjuks ebakompetentne, kui ta selliste avaldustega välja tuli.
Mul on siin mõlemad kontrollinspekteerimise ja järelinspekteerimise aktid. Järelinspekteerimise akt oli täiesti avalik dokument. Meil oli pressikonverents, kuhu olid kutsutud ka ajakirjanikud. See akt oli seal laua peal, kõik oleksid saanud tutvuda. Priit Männik (tollane politseiameti peadirektori esimene asetäitja - U.P.), kes juhtis järelinspekteerimist, kommenteeris seda akti, näitas, millised olid puudused, millele tuleks tulevikus tähelepanu juhtida.
Politseiprefektuurides on tööjaotus, kes vastutab milliste töölõikude eest, sest prefektuur koosneb välipolitseist, kriminaalpolitseist ja administratiivosast. Reeglina vastutab kõigis prefektuurides just administratiivosa eest prefekt, see on finantsmajandus, raamatupidamine, kantselei ja personaliteenistus. Kõigis neis lõikudes on olnud tuntav paranemine. Märkusi tehtud ei ole.
Kui siseminister tõi pressikonverentsil välja mingisuguseid arve, mis olid vist eelmise aasta arvud, kuigi ta oleks võinud võrrelda eelmise aasta kuut kuud ja selle aasta kuut kuud, siis oleks saanud mingisuguse objektiivse pildi olukorrast Tallinnas.
Näiteks, kui eelmise aasta kuue kuuga avastati 979 kuritegu, siis selle aasta esimese kuuga avastati 1706 kuritegu.
Üks hämmastavamaid asju, mida Lepikson välja tõi, oli see, et paljusid tapmisi ei kajastata Tallinnas tapmiste real, vaid vähem ohtlike kuritegude real.
Lõplikult kvalifitseerib selle ikkagi uurija, mitte prefekt ega abiprefekt. Uurijad ei allu prefektile, uurija on sõltumatu inimene ja mina ei saa seal midagi teha. Seda, kuidas kuritegu on kvalifitseeritud, on aktsepteerinud ka prokurör. Nii et...
Lepikson teatas ka, et Kesklinna politseijaoskonnas tegutseb vaid kaks politseipatrullautot, mis sõidavad ainult väljakutsel, nii et tegelikult autopatrulli kesklinnas ei ole.
Väga õige. Kesklinnas on üks korrapidajaauto, mis teenindab väljakutseid. Kaks-kolm autopatrulli teenindavad ka väljakutseid, kui korrapidajaauto seda teha ei jõua. Ülejäänud on jalgsipatrullid. Millest me räägime, me räägimegi ju kogu aeg sellest, et tuleks panna rohkem jalgsipatrulle välja.
Lepikson rääkis ka sellega endale vastu, et Tallinna prefektuuri juhtkond poeb selle taha, et Tallinn on kõige suurem linn ja kõige rohkem kuritegevust jne. Aga pressikonverentsi lõpus ütles ta väga hästi, et Tallinn on ikkagi eriline ja Tallinna ei saa ühegi teise Eesti linnaga võrrelda.
Me räägimegi ju kogu aeg sellest, et Tallinna ei saa võrrelda Türi, Paide või ükskõik millise teise linnaga.
Siseminister ei olnud rahul ka korrapidamisteenistusega, sellega, kuidas reageeritakse väljakutsetele.
Kui vaadata inspekteerimisakti ja järelkontrolliakti, siis need on nagu öö ja päev.
Kui tahetakse minna majas viiendale korrusele, siis normaalne inimene kasutab selleks treppi ja ta jõuab sinna viiendale korrusele. Aga meil minister tahab hüpata sinna. Algkiirendus on väga hea ja tõuseb ka väga kiiresti, aga siis tekib surnud moment, kukub alla ja saab haiget ka veel.
Seetõttu me ei pea midagi saavutama kiirustades ja valskusega, vaid me peame tegutsema ausalt. Me ei olegi midagi kuskil varjanud, kõik on avalikult välja toodud.
Lepikson rõhutas eriti, et Tallinna prefektuuri juhtkond on põhjendamatult rahul enda tööga.
Ei ole. Ma ei ole enda teada kuskil öelnud, et me Tallinna prefektuuri tööga rahul oleme. Me võime rahul olla üksikute töölõikudega või hakata rahule jääma mingisuguse tööga, aga täielikuks rahuloluks pole mingit põhjust.
Politsei tööga ei saa enne rahule jääda, kui kuritegevus on 100%liselt likvideeritud. Kui tänaval enam ühtegi kuritegu toime ei panda, siis võivad politseinikud tööga rahule jääda.
Sisuliselt olete te ümber lükanud kogu selle jutu, mida Lepikson esmaspäevasel pressikonverentsil rääkis. Kas te olete Lepiksoniga omavahel kohtunud?
Ei ole. Mulle oligi üllatus see, kui Lepikson ütles, et minu vabastamise ajendiks oli madal kuritegude avastamine ja korralagedus. Ta ei küsinud nende asjade kohta ei minu ega minu asetäitjate käest. Ja kui ma seda ühes oma artiklis ütlesin, siis ta ütles, et Toomperel on vale arusaamine siseministeeriumist, et siseminister ei juhi politseid. Aga minu arvates ta seda praegu ainult teebki. Viimased nädalad pole ta minu arvates tegelnud muuga kui politsei juhtimisega. Ka sellest pressikonverentsist jäi mul mulje, et see oli politseiameti peadirektor, kes seal esines, mitte siseminister.
Kas te politseiameti peadirektori kohusetäitja Harry Tuulega olete kohtunud?
Olen küll. Mulle kõige arusaamatum ongi see, et meil oli lepitud neljapäevaks kokkusaamine. Pidime kaasa võtma uue põhimääruse, uued struktuurid, kõik ära põhjendama, miks on Tallinnas vaja midagi ümber teha, kuidas see aitab kaasa, kui palju on võimalik majanduslikult kokku hoida.
Mitu nädalat tegime öösel ja päeval tööd ja nüüd on see minu jaoks tuulde läinud.
Ega te kuhugi parteisse ei kuulu?
Ei kuulu, olen täielikult apoliitiline ja ükski poliitik ei saa ka öelda, et ma teda rohkem toetan.
Etteheited, mida Lepikson teie vabastamise põhjusena tõi, olete ümber lükanud. Mida te näete siis oma tegeliku vabastamise põhjusena?
Ma ei oskagi öelda ega loe seda ka kahjuks käskkirjast välja. Minu vabastamise käskkiri on väga lühike ja lakooniline: «Vabastan Aivar Toompere Tallinna politseiprefektuuri politseiprefekti ametist. Alus - politseiseaduse paragrahv 11 lõige 3.» See lõige reglementeerib seda, kes vabastab ja kinnitab, aga mitte ei ole aluseks minu vabastamisele. Käskkirjal puudub sisu täielikult.
Kas on teil kavas seda käskkirja mingil moel protestida?
Ma võtan natuke mõtlemisaega. Aga pärast seda, kui ma seda käskkirja juristidele näitasin, olid nad väga üllatunud, et ühest ministeeriumist võib ka selline käskkiri välja tulla.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
President Lennart Meri hindab kõrgelt Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Liidule antud soovitust alustada Eestiga liitumisläbirääkimisi. Meri kinnitusel mõistab Eesti mitte ainult oma õigusi, vaid ka oma kohustusi.
 |
|
President Lennart Meri meenutab, et oleme teel Euroopasse juba alates 1215. aastast. Foto Toomas Huik |
Saksamaa suursaadik Eestis Berndt Mützelburg rääkis «Postimehele», et Saksamaa teadis juba ammu, milline soovitus komisjonilt peaks tulema. «Oleme ju sellele ka ise pisut kaasa aidanud,» ütles ta. Soovituse taga on nii edukad majandusreformid kui ka venelaste edukas integreerimine, lisas ta. «Eesti saab olla saavutatu üle uhke, kuid ei tohi unustada oma lõunanaabreid, kes samuti on sama protsessi osa, ning eestlaste kohus ja ka huvi peaks olema Läti ja Leedu advokaat olla,» arvas Saksamaa suursaadik.
Taani Kuningriigi suursaadik Eestis Svend Roed Nielsen ütles «Postimehele», et kuigi Taani on jätkuvalt kolme Balti riigiga korraga läbirääkimiste alustamise poolt, siis parem saagu üks riik soovituse kui mitte ükski. Töö peab kindlasti jätkuma ja Taani suursaadiku arvates on just kahe-kolme viimase kuu töö eurointegratsiooni alal olnud väga tubli. «Nüüd ei tohi kiirust kaotada ja loodetavasti on detsembris tehtav otsus vähemalt sama hea,» ütles suursaadik Nielsen.
Prantsusmaa on praegu üks kahest riigist, kus Eesti Euroopa leping ratifitseerimata. Prantsuse suursaadik Jacques Faure selgitas eile, et ka Euroopa Komisjon teab, et Prantsusmaal ei ole midagi Eesti liitumise vastu, vaid ratifitseerimisprotseduur on lihtsalt väga pikk. «Kui oleks vaid Prantsusmaa teha, siis meie oleme praeguse lahendusega väga rahul,» ütles Faure. Prantsusmaa toetab igati Eesti liitumist ja pakub tänasest järgnevas pikas ja keerulises liitumisprotsessis abi.
Suurbritannia Tallinna saatkonna ajutine asjur David Vickers ütles «Postimehele», et ka Ühendatud Kuningriik tervitab komisjoni otsust ja ootab detsembrikuist kohtumist, et lõppotsus teha.
President Lennart Meri ütles eilsel pidulikul kogunemisel Paslepas, et tal on hea meel, et komisjon on Euroopa Liidu laienemiseks vajaliku otsuse teinud, ja meenutas seoses Maarjamaa Risti üleandmisega, et Eesti integreerumine algas juba 1215. aastal, kui Püha Tool pühendas Eestimaa katoliku kirikule.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Riigiarhiivile juunis üle antud Vene luure sõjaeelsete toimikute 16 köidet Eesti kohta olid hoiul Eesti Vabariigi Teabeteenistuse seifides, neile materjalidele oli ligipääs vaid riigi kõrgemal juhtkonnal.
Eesti Riigiarhiiv sai 5. juunil riigikantselei koordinatsioonidirektori Eerik-Niiles Krossi vahendusel 16 köidet materjale, mis kajastavad Nõukogude luure tegevust sõjaeelses Eesti Vabariigis, ühes neist on juttu ka endise riigivanema ja tipp-poliitiku Jaan Tõnissoni kontaktidest inimestega, kes töötasid Nõukogude Liidu eriteenistuse NKVD heaks.
Eerik-Niiles Kross ütles «Postimehele», et tema käes olid toimikud umbes ööpäev pärast nende ülevõtmist Eesti Vabariigi Teabeteenistuselt.
Piiratud ligipääs
Teabeteenistuse peadirektor Ants Frosch ütles «Postimehele», et need 14 toimikut (16 köites) andsid Eesti riigile 1991. aasta sügisel koos muude toimikutega üle inimesed, «kellel oli sarnasele materjalile otsene ligipääs». Frosch ei pidanud kutse-eetikast johtuvalt võimalikuks täpsustada, kes need isikud on.
«Teabeteenistusel ei ole tänini vastust küsimusele, milline oli nende inimeste eesmärk, kes kõneksoleva vaieldamatult unikaalse ajaloolise materjali Eesti Vabariigile 1991. aastal üle andsid. Pole selge, kas see oli patriootiline tegu, mis ajendatud isamaalistest ideaalidest, tüüpiline KGB-lik segadusekülvamise katse või üksikisikute soov uuelt võimult indulgentsi saada - niiöelda näidata teoga lojaalsust,» nentis Frosch.
Riigiarhiivi andmetel saadeti need toimikud Venemaalt Eesti NSV KGBsse 1950ndatel aastatel ja ilmselt olid nad kogu edaspidise aja siin.
Toimikud on olnud teabeteenistuse valduses ja arvel alates selle loomisest kuni 4. juunini, mil nad võttis enda kätte koordinatsioonidirektor Eerik-Niiles Kross, kes need järgmisel päeval riigiarhiivile üle andis.
Samalaadseid toimikuid teabeteenistusel hetkel rohkem ei ole.
Toimikutele ligipääsu ja kasutamisrezhiimi kommenteerides ütles Frosch, et nende kasutamine oli rangelt tööalane ning väljaspool teabeteenistust oli nende materjalide olemasolust informeeritud ja omas neile ligipääsu ainult riigi kõrgem juhtkond lähtudes teadmisvajadusest. «Kõik see on teabeteenistuse poolt korrektselt fikseeritud,» kinnitas Frosch, kuid ei täpsustanud, kes konkreetselt peale teabeteenistuse töötajate on nende toimikutega tutvunud.
Ants Frosch selgitas, et võimalust anda mainitud 16 köidet riigiarhiivile, tagamaks nende ajaloolist uurimist ja avaldamist, on pädevate isikutega arutatud ka juba enne käesoleva aasta kevadet. Nii otsustati 1994. aastal kahel korral anda riigiarhiivile üle nii toimikuid kui erialast kirjandust. Osa sellest materjalist on avaldatud riigiarhiivi filiaali dokumentide kasutamise osakonna juhataja ajaloolase Indrek Jürjo uurimuses «Pagulus ja Nõukogude Eesti».
Autentsusprobleem
«Mineviku mõju ei saa aga alahinnata. Toimikutes on muu hulgas informatsiooni, mis annab võimaluse erinevalt hinnata Eesti Vabariigi ajalooliste võtmefiguuride käitumist murrangulisel ajal. Osa neist, nagu näiteks Jaan Tõnisson, on paljudele inimestele iseseisvuse ja aadetele kindlaksjäämise sümboliks,» arutles Frosch. Ta märkis, et kui teabeteenistus need toimikud enda valdusse sai, ei olnud nad lõpuni kindlad, kas tegu on autentsete materjalide või desinformatsiooniga, mille eesmärgiks on omariikluse ideed diskrediteerida.
«Need poliitilised põhimõtted, mis 1997. aastal enesestmõistetavana tunduvad, ei olnud taastatud vabariigi algusaastatel seda veel sugugi. Me ei ole ka praegu lõpuni kindlad, kas tegemist on autentse materjaliga,» kinnitas teabeteenistuse peadirektor.
Frosch rõhutas, et toimikutes kajastuva info tõelevastavuse kohta saavad anda hinnangu ajaloolased. «Teen ettepaneku avaldada täielikult huvipakkuvaim toimik - «Kirjavahetus Tallinna residentuuriga 1939-40» - koos tõlke ja pädevate kommentaaridega. See peaks välistama kahetsusväärse olukorra, et keegi tulevikus mainitud probleemidega manipuleerima hakkaks, ning oleks hoiatavaks märgiks tänapäeval,» ütles Frosch. Ta lisas, et «KGB mantlipärijatelt äraproovitud töömeetoditest loobumist loota oleks naiivne ja hukutavalt lühinägelik».
Riigikantselei koordinatsioonidirektorilt Eerik-Niiles Krossilt toimikud riigiarhiivi üle võtnud Indrek Jürjo on «Postimehele» vihjanud, et ilmselt on nende toimikutega erinevad inimesed enne üleandmist tutvunud, sealhulgas siseminister Robert Lepikson või keegi tema esindajaist perioodil, mil Lepikson ei olnud veel siseminister. «Postimehe» andmetel võis Lepikson toimikumaterjalile ligi pääseda ajal, mil ta oli kaitseministeeriumi kantsler.
Hiljuti «Eesti Päevalehes» avaldatud artiklis vihjab Lepikson otseselt andmetele Jaan Tõnissoni kontaktide kohta NKVD töötajatega, mis pärinevad ühest teabeteenistuse valduses olnud ja sealt poolteise kuu eest riigiarhiivi antud toimikust.
Ajaloolase Indrek Jürjo hinnangul on Robert Lepikson kasutanud toimikus Tõnissoni kohta leiduvat informatsiooni mitte ajaloolise uurimise eesmärgil, vaid isiklike arvete õiendamiseks. «Minu arvates ei ole see just eriti kohane ajalooliste dokumentide kasutamise viis,» on Jürjo «Postimehele» öelnud.
Eerik-Niiles Kross kinnitas «Postimehele», et selle ööpäeva jooksul, mil toimikud tema käes olid, nägi neid ainult Indrek Jürjo.
Riigiarhiivile teabeteenistuselt üle antud toimikud:
* Eesti sõjaväeluure 1924-35
* Eesti poliitiline politsei 1932-39
* Väliskogukonnad Eestis 1933-40
* Eesti luure ja vastuluure 1926. aastal
* Eesti politsei ja vene monarhistid, 1926
* Eesti diplomaatiline luure 1926. aastal
* Emigratsioon Eestis, 1927
* Kirjad Leningradist Revelisse, 1932
* Kirjavahetus Reveliga 1932. aasta kohta
* Olukord Eestis aastatel 1932-39
* Agentuur Revelis, 1934
* Kirjavahetus Tallinna residentuuriga 1939-40
* Kirjavahetus Reveliga 1932. aastal
* Eesti sõjaväeluure ja poliitiline politsei 1939-40
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Siseministeerium ootab Moskva ja kogu Venemaa patriarhi esindaja arhimandriit Jelissei ettepanekuid Eestis asuva, kuid kanooniliselt Moskvale alluva õigeusu kirikliku struktuuri registreerimiseks.
Arhimandriit Jelissei käis juuli alguses Eestis, et siseminister Robert Lepiksoniga arutada õigeusu kiriku küsimusi, koguduste registreerimist ja ka Pühtitsa kloostriga seonduvat ning lubas seejärel esitada oma ettepanekud kirikliku struktuuri registreerimiseks.
Külaskäigust ajendatult oli vastavateemaline arutelu ka siseministeeriumis. Ministeeriumi asekantsler Tiit Sepp ütles, et ministeerium ootab endiselt Moskva kirikujuhtidelt loodetavasti peatselt saabuvaid dokumente, kus on 1945. aastast Eestis Moskva õigeusu patriarhaadi kanoonilises alluvuses tegutseva ja peamiselt venekeelseid usklikke ühendava õigeusu kirikliku struktuuri põhikiri ja ka kirikule antav nimi.
1993. aasta 25. detsembrist on praegu peapiiskop Korneliuse juhtimisel tegutsev õigeusu kiriklik struktuur olnud Eesti seaduste väline.
Siseminister Lepiksoni ja arhimandriit Jelissei kohtumisel jutuks olnud võimalust registreerida usuühinguid koguduste, mitte kirikute kaupa, saab rakendada ainult juhul, kui seda lubavad nii Eesti seadused kui ka kiriku põhikiri, lisas Tiit Sepp. Ka luterlikud kogudused on Eestis kirikute ja koguduste registrisse kantud konsistooriumi ettepanekul.
Pühtitsa klooster oli riigi rentnik
Enne sõda rentis Kuremäel tegutsev Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster enamiku oma maadest Eesti riigilt, kloostrile kuulus vaid mõni hektar maad. Praegu elab Kuremäel erakluses ligi 140 naist, enamik õigeusklikke nunnasid on pärit Venemaalt. Kuremäe klooster oli nõukogude ajal ainuke naisklooster NSV Liidus.
Eelmise aasta kevadel anti kloostriülemale igumeenja Varvarale, kes on selles ametis 1968. aastast, eriliste teenete eest Eesti kodakondsus.
Kuremäe kloostri juhtkond ei ole kahte kanoonilisse alluvusse jagunenud õigeusu kirikliku struktuuri tülis avalikult osalenud, kuid Moskva õigeusu patriarhaat soovib, et klooster oleks otse patriarh Aleksiuse alluvuses.
Kui õigeusu kogudused, keda on kolmekümne ringis, oma kiriku Eestis lõpuks seadustavad, saavad selgeks ka nende võimalused ja õigused kirikuvarade kasutamisele. Praegu ei ole Eesti Apostliku Õigeusu Kirikul seaduslikult tegutsevat partnerit, kellele oma õigusjärgselt päritud kirikuhooneid kasutada anda.
Mõne kirikuhoone, näiteks Toompeal asuva Aleksander Nevski katedraali ja ka Pühtitsa nunnakloostri puhul võib kõne alla tulla ka riigi vahendus, kus riik võtab EAÕKlt rendile ja rendib kirikuhoone edasi Moskvale alluvatele kogudustele.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Liiga suure põhjavee tarbimise tõttu on Pärnu Endla teatrihoone vajunud alates selle ehitamisest vähemalt 44 cm. Teatri seintesse tekkivad praod, katkevad elektri- ja telefonijuhtmed.
Tõenäoliselt on teatrihoone vajunud veelgi rohkem, sest viimased ametlikud andmed selle kohta pärinevad 1985. aastast. Hoonete ja maapinna katastroofiline vajumine ei puuduta tegelikult ainult Endlat, vaid tervet Pärnut ja eriti selle kesklinna. Pärnu geodeesiateenistuse juhataja Aime Proosi hinnangul on Endlast veelgi rohkem vajunud Chaplini kultuurikeskus. Et aga maja vundamendil puuduvad vajumismärgid, siis seda mõõta ei ole võimalik. Teistest Pärnu tuntumatest hoonetest on postkontor vajunud 29,1 cm ja hotell Pärnu 26,3 cm.
Kõige tõsisem on olukord Pärnu jõe kaldal otse vana silla juures asuvates neljakorruselistes elamutes. Üks neist on sõna otseses mõttes trossidega kokku seotud, kusjuures kooshoidvad trossid jooksevad läbi majaelanike korteritest. Ilma trossideta vajuks maja lihtsalt laiali. Omal ajal sai maja taas elamiskõlblikuks pärast elanike kaebekirja Moskvasse. Enne seda olid seintes 3-5 cm laiused praod ja trepid hoidsid seintest mitu sentimeetrit eemale, nii et õõtsusid, kui inimesed nendel kõndisid. Teadaolev maapinna vajumise rekord on Pärnus 2,8 cm aastas.
Maapinna vajumine algas Pärnus 1960ndatel aastatel ja muutus eriti kiireks 70ndatel, kui koos tööstuse intensiivse arendamisega suurenes tunduvalt põhjavee kasutamine. 90ndate aastate algusest on põhjavee tarbimine linnas vähenenud ja sellest tulenevalt on aeglustunud ka maapinna vajumine. Kõige viimaseil andmeil on Pärnus põhjavee tase hakanud tõusma ja see lubab loota, et maapinna vajumine peatub üldse.
Aime Proosi sõnul siiski liigseks optimismiks põhjust pole, sest põhjavee tarbimise vähenemine on tingitud praegusest majanduslikust olukorrast. Kui hakkavad tööle seisvad või poole koormusega töötavad ettevõtted, võib pinnase vajumine jätkuda varasema hooga. «Puurkaevust pumbatav vesi tuleb ettevõtetele odavam kui linna veevõrgust ostetav ja seetõttu eelistavad ettevõtted lasta pigem oma hoonetel vajuda, kui hakata tarbima tunduvalt kallimat vett. Seadusi, mis paneksid ettevõtteid nägema probleemi laiemalt, ei ole,» leidis Proos.
Proosi hinnangul on Eesti suurematest linnadest olukord kõige tõsisem just Pärnus. Seda tingitult pinnasest, kus pealpool on õhukesed liivakihid ja all paks viirsavi kiht, mis põhjavee alanemisel vajub kõige rohkem.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Otepääl töötav Esindamata Rahvaste Organisatsiooni (ERO) V Peaassamblee valis eile oma uueks esimeheks aafriklase, Zanzibari kandidaadi Seif Sharif Hamadi, kes on ka Zanzibari presidendikandidaat. Homme saab selgeks, kas peasekretäriks saab Linnart Mäll, kes oli ERO esimene esimees aastatel 1991-1993.
Esimehe valimisel kandideerisid Tshetsheeni, Tuva, Zanzibari ja Lakota esindajad. Esimeheks valiti Ida-Aafrikast pärit mustanahaline Zanzibari kandidaat Seif Sharif Hamad, kes on ka Zanzibari presidendikandidaat. Hamadi toetas 39st delegatsioonist 21.
Zanzibar on Aafrika ranniku lähedal asuv saar India ookeanis, kus elab ligi 400 000 inimest. Zanzibar moodustab koos saartega omaette haldusüksuse, millel on ka oma parlament. Zanzibar kuulub aastast 1964. Tansaania koosseisu, edastab BNS.
ERO peasekretär ja juhtivkomitee valitakse homme. Peasekretäri kohale kandideerib ka Linnart Mäll, kes oli ERO esimene esimees aastatel 1991-1993.
Eestil on olnud juhtiv roll
Alates ERO loomisest 1991. aastal on iseseisvaks saanud viis endist ERO liiget: Armeenia, Eesti, Gruusia, Läti ja Palau (Okeaanias). Iseseisvumisel muutuvad organisatsiooni tegevliikmed toetajaliikmeteks. ERO peasekretäri Michael van Walti kinnitusel on endistest liikmetest vaid Eesti jätkanud organisatsiooni tegevuse aktiivset toetamist.
ERO põhieesmärk on luua esindamata rahvastele ja vähemustele võimalus osaleda rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige ÜRO töös. Samuti anda oma liikmetele kogemusi liitumiseks teiste organisatsioonidega.
ERO 50 liiget esindavad sadat miljonit inimest. Esmakordselt Eestis peetavale peaassambleele on finantsraskuste tõttu jäänud tulemata 11 delegatsiooni. Tervislikel põhjustel jäi tulemata dalai-laama. Umbes kolmandiku assamblee kvoorumist moodustavad endise NSV Liidu alade saadikud.
ERO nüüdseks juba endise esimehe Erkin Alpetkini sõnul on organisatsiooni potentsiaalne liikmeskond tunduvalt suurem praegusest 50st. Laienemisele seavad aga piirid praktilist tööd korraldava Haagi sekretariaadi võimalused. Enamik tööst tehakse vabatahtlikult. Alpetkin ütles, et EROle on suurusest olulisem tagada oma liikmetele reaalne abi.
Põhjused ERO töös osalemiseks on liikmetel erinevad. Enamasti otsivad esindamata rahvad ERO kaudu rahvusvahelist kõlapinda ning lahendusi majanduslikele, kultuurilistele ja keskkonnaalastele probleemidele. Peasekretär van Walti sõnul on vaid vähesed liikmed seadnud oma lõppeesmärgiks riikliku iseseisvuse ning ÜRO liikmeks astumise. Poliitilised nõudmised on näiteks Tshetsheenial, Taiwanil ja Ida-Timoril. ERO nõuab oma liikmetelt eesmärkide saavutamist mittevägivaldsel teel.
Erkin Alpetkin rõhutas, et ERO ei ole vaenulik ühegi riigi ega valitsuse vastu.
Kommenteerides ERO mõjukuse sõltuvust liikmete arvust ütles van Walt, et teised organisatsioonid ja ka riigid ei hinda partnerit mitte suuruse, vaid tema efektiivsuse järgi. Kohati deklaratiivsusesse kalduva ERO tulemuslikkuse üks näitajaid on EROst ÜROsse jõudnud riikide arv.
Peaassamblee teisipäevasel avatseremoonial kirjutasid EROsse astumise ürikule alla organisatsiooni kuue uue täisliikme - Burjaatia, Cabinda, Shani, Moni, Kumõki ja Tuva - esindajad.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Piirivalveamet katsetas teisipäeva õhtul ja öösel Ruhnus merevalvekaamerat, mis on Läänemere maade moodsaim. Kaamera kinnitati 45-meetrise radaritorni tippu juuli alguses.
Merevalvekaamera koos eelmisel aastal Rootsi riigi abina saadud radariga moodustab nüüd ühtse seiresüsteemi.
Ruhnu majakas asuvas Ruhnu kordonis on radar, millel on näha objektide liikumine territoriaalvetes ning samuti Läti territoriaalvetes ümber Kolka neeme Riia suunas sõitvad laevad.
Piirivalve korrapidaja saab nüüd nii päeval kui ka öösel jälgida Eesti territoriaalvesi, ning kui radar avastab midagi uut, saab kohe kaameraga järele uurida, millega tegu. Piirivalveameti staabiülema Aare Evisalu sõnul tuli objekti konkretiseerimiseks varem joosta ka 45 meetri ehk ligi 15-korruselise maja kõrgusesse radarimasti ja sealt kiikriga vaadata.
Tarnijafirma Philips Eesti tööstuselektroonika müügijuhi Andres Penderi teada on Ruhnus tööle hakanud kaamera Läänemere maades ilmselt parim omataoline, vaid Rootsi ja Soome militaarstruktuurides võivad täpsemad riistad olla. Soomes on näiteks jälgitavates territoriaalvetes saared ja laiud ning seetõttu ei ole nii võimast tehnikat vaja.
Kaamera soetamiseks oli piirivalveametil riigieelarvest eraldatud kaks miljonit krooni ning kapten Aivar Lõhmus piirivalveametist selgitas «Postimehele», et riigipiiri jälgimise tehnika puhul on valitsuse määruse kohaselt võimalik teha erandeid ja jätta tavaline riigihankekonkurss korraldamata. Seetõttu telliti konkreetsetelt firmadelt.
Andres Penderi sõnul on Läänemere maade kaasaegseim süsteem valmistatud just Ruhnu radaritorni jaoks.
Praegune kaamera läks koos ülesseadmise ja piirivalvurite koolitamisega maksma veidi alla kahe miljoni krooni. Kolonelleitnant Evisalu sõnul tähendab ajakohase tehnika kasutuselevõtt ka seda, et piirivalveamet saab palgaraha kokku hoida.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Instrumentaalinterpretatsiooni erialad:
Klaver
1. Triin-Maret Aija
2. Hanna Heinmaa
3. Svea Ideon
4. Lilian Kapp
5. Gerli Kirikal
6. Triinu Kull
7. Erik Lääne
8. Marina Pashtshenko
9. Ülle Petrovitsh
10. Eve-Riina Rannik
11. Katrin Salumets
12. Teele Sepman
13. Liia Tamleht
14. Ulla Villenthal
15. Martina Võrk
Keelpillid
1. Andreas Arder - kontrabass
2. Tatjana Golikova - viiul
3. Eva-Liisa Heimaa - viiul
4. Saale Kivimaker - harf
5. Maiu Kull - altviiul
6. Kaur Kuurme - viiul
7. Pille Männa - viiul
8. Heidi Matkur - altviiul
9. Maiken Mikk - viiul
10. Villem Peäske - viiul
11. Pille Prans - viiul
12. Ljudmilla Pristavkina - viiul
13. Kadri Selke - altviiul
14. Aleksandr Statsenko - klassikaline kitarr
15. Jelena Shtshjogoleva - viiul
16. Kaia Tambi - tshello
17. Raina Tammeriik - viiul
Puhkpillid
1. Camilla Abdullajeva - flööt
2. Anne Jalakas - flööt
3. Leonora Järvet - flööt
4. Ott Mägar - tuuba
5. Martti Nõu - tromboon
6. Ursula Saal - saksofon
7. Oksana Sinkova - flööt
8. Eve Suslov - saksofon
Löökpillid
1. Anneli Kadakas
2. Anto Õnnis
Klassikaline laul
1. Toomas Kaldaru
2. Tiit Kaljund
3. Evelyn Kanepi
4. Atlan Karp
5. Silver Lumi
6. Evelin Ojalo
7. Airike Roodla
8. Julia Semjonova
9. Merle Silmato
10. Jane Tiik
11. Raivo Vainula
Dirigeerimine ja muusikapedagoogika:
Koolimuusika
1. Evelyn Arukask
2. Kristi Graudin
3. Mariann Gutmann
4. Piret Harro
5. Suzanna Hunt
6. Elo Kalmet
7. Kulla-Siiri Kant
8. Sirli-Eneken Praun
9. Inna Rodtshenkova
10. Helina Takker
11. Kadi Uibo
12. Janne Valdmann
Kirikumuusika
1. Viola Roomet
Koorijuhtimine
1. Sigrid Kaljuste
2. Triin Koch
3. Merje Konsap
4. Sille Laursoo
5. Imbi Pärtelpoeg
6. Natalia Popova
7. Raili Schultz
Sümfooniaorkestri dirigeerimine
1. Lauri Sirp
Kompositsioon ja muusikateadus:
Kompositsioon
1. Lauri Jõeleht
2. Rene Keldo
3. Kristjan Kõrver
4. Ülo Krigul
Elektronmuusika
1. Mihkel Kadak
2. Mihkel Laur
3. Arian Levin
4. Tomi Rahula
Muusikateadus
1. Kristi Umberg
EMA filiaal Tartus
Instrumentaalinterpretatsiooni erialad:
Klaver
1. Olga Kisseljova
2. Tiina Lääne
Keelpillid
1. Reet Uba - altviiul
Puhkpillid
1. Tanel Aavakivi - trompet
Klassikaline kitarr
1. Helen Jürgens
2. Ave Koemets
3. Pille-Riin Rajavee
4. Mariliina Vilimaa
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Agronoomiateaduskond
Agronoomia eriala
1. Merlin Haljak
2. Priit Hinto
3. Tarvo Järve
4. Raul Kaarna
5. Kajalin Kalda
6. Karin Kits
7. Kristina Kovaljova
8. Andres Laidmets
9. Alvar Liibert
10. Tim Matjus
11. Marita Merila
12. Micela Merila
13. Gunnar Mitt
14. Andres Ojasalu
15. Kärolin Prost
16. Diana Rohtlaan
17. Martin Sild
18. Janno Soidla
19. Jaak Tõks
20. Valmar Vaater
21. Jaak Vaiknemets
22. Tõnis Vihmand
Aianduse eriala
1. Ele Grünvald
2. Pille Järvela
3. Kaidi Jäesalu
4. Silja Karro
5. Laidi Kattai
6. Karin Koitla
7. Liana Lutsar
8. Kati Ojaperv
9. Liina Perve
10. Pille Peterson
11. Kersti Pitk
12. Piret Pärnoja
13. Cordelia Seegar
14. Toomas Soopere
15. Heidy Sütt
16. Katrin Uurman
17. Liisa Vesik
Kodumajanduse eriala
1. Hille Aasmäe
2. Eda Jagomann
3. Karin Jänes
4. Mari-Liis Klein
5. Katre Kont
6. Inga Nazarenko
7. Nelli Nõmm
8. Annika Penner
9. Rena Ridalaan
10. Kristina Ritsman
11. Riin Vilki
Põllumajanduse eriala (tootmine ja turustamine)
1. Ülle Ahi
2. Margo Allik
3. Allan Borodin
4. Veronika Ello
5. Kairi Galõnin
6. Peteri Grauen
7. Monika Haidak
8. Hendrik Hermann
9. Tarvo Israel
10. Priit Jõelaid
11. Marek Kaljula
12. Kaili Kattai
13. Davis Kostõgov
14. Vladimir Krehov
15. Jaanus Laurik
16. Margit Lepik
17. Ülle Metsman
18. Marge Mändik
19. Velmo Narruskberg
20. Anu Nemvalts
21. Heidi Noormaa
22. Jelena Puzanova
23. Rainer Roosimäe
24. Ago Samarüütel
25. Boris Sumnikov
26. Krista Tiirmaa
27. Liivo Uueni
Loomakasvatusinstituut
Loomakasvatuse eriala
1. Monika Ader
2. Kätlin Eit
3. Margus Fedotov
4. Ülle Keerov
5. Jüri Kulbin
6. Piret Liivamägi
7. Ljubov Martõshkina
8. Merit Matsalu
9. Sjuzanna Miller
10. Andres Olt
11. Kairi Rebane
12. Heli Säre
13. Andero Tank
14. Anu-Vivian Valdre
15. Katrin Valdru
16. Aleksei Zaitsev
Loomaarstiteaduskond
Lihatehnoloogia eriala
1. Veiko Haan
2. Ege Johanson
3. Siret Kade
4. Kerstin Kirsel
5. Katrin Luht
6. Merle Marjapuu
7. Jaanas Metsa
8. Tarmo Mäll
9. Kaja Põllumees
10. Maderiin Tammik
11. Karin Teppan
12. Meelis Tikk
13. Marko Uuskar
14. Seija Vallimaa
15. Randel Veerits
16. Vahur Verrev
Piimatehnoloogia eriala
1. Ave Hamatvalejev
2. Helerin Hermann
3. Silja Lainemäe
4. Katre Lääts
5. Mai Merede
6. Krista Must
7. Vahur Riiv
8. Tiina Roos
9. Andre Salumets
10. Egle Sireneva
11. Indrek Õunap
Veterinaarmeditsiini eriala
1. Allan Adojaan
2. Taimar Ala
3. Ivar Blank
4. Tuuli Bürkland
5. Andro Jürisson
6. Piret Järvamägi
7. Ingel Kahru
8. Kätlin Klein
9. Margit Koop
10. Hille Kõiv
11. Piret Laar
12. Marjana Laine
13. Liisu Lepp
14. Marianna Lilleoks
15. Mari Makko
16. Mari Padari
17. Inge Parv
18. Indrek Peetsalu
19. Kristel Põder
20. Kaia Robi
21. Piret Siinor
22. Elena Sipria
23. Karin Soon
24. Julia Sorokina
25. Jaanika Tiisvend
26. Piret Tobias
27. Jekaterina Shishkova
Majandus- ja sotsiaalteaduskond
Põllumajanduse ökonoomika ja ettevõtluse eriala
1. Priit Alamäe
2. Avo Alender
3. Kairi Arge
4. Laura Ehrlich
5. Serle Hanni
6. Kadi Hilpus
7. Varvara Ishhanova
8. Maie Kiisel
9. Pille Kool
10. Liina Kuum
11. Gea Kõverjalg
12. Silja Lani
13. Margit Leibur
14. Sigle Lorvi
15. Elina Olonen
16. Katrin Orav
17. Merle Raistik
18. Mari-Liis Rattas
19. Piret Roos
20. Doris Sabre
21. Silja Sepping
22. Igor Sinkevitsh
23. Roomet Särmus
24. Oliver Tamm
25. Elina Tolmats
26. Ivi Toluk
27. Ants-Hannes Viira
28. Katri Viirlo
Põllumajandusraamatupidamise ja rahanduse eriala
1. Aive Antsov
2. Mirjam Jalak
3. Reimo Juks
4. Aeri Kibus
5. Ave Kikas
6. Jaanus Kiss
7. Evelin Koitmaa
8. Marko Külaots
9. Margus Kähri
10. Kätlin Maasik
11. Cätlyn Narusk
12. Gerli Ots
13. Riina Rebane
14. Küllike Saviauk
15. Rita Sorkina
16. Veiko Trink
17. Ljudmila Tsherednikova
Metsandusteaduskond
Metsatööstuse eriala
1. Ander Averjanov
2. Renee Joost
3. Tauri Kakko
4. Indrek Katushin
5. Märt Kunnus
6. Tiit Kuusepuu
7. Hannes Kuusksalu
8. Marku Lamp
9. Talvis Lankots
10. Roland Lessing
11. Silver Meikar
12. Tanel Niklus
13. Silver Simenson
14. Leino Targijainen
15. Üllar Uibo
16. Mart Villems
17. Kristo Võsso
Metsamajanduse eriala
1. Allan Abroi
2. Marek Alanurm
3. Kaarel Elbrecht
4. Martin Jostov
5. Jargo Jürgens
6. Hendrik Kaasma
7. Ahto Kangur
8. Liina Kask
9. Tarmo Koitla
10. Karolina Kozlova
11. Arko Kurtmann
12. Aleksei Kuusmaa
13. Katre Käärik
14. Sander Laumets
15. Heli Lemberg
16. Linnar Loi
17. Raul Luhamets
18. Meelis Meigo
19. Oliver Meikar
20. Ago Meister
21. Tiivi Melts
22. Rene Must
23. Margus Mõtus
24. Maris Ode
25. Laura Oisalu
26. Hendrik Pai
27. Timo Palo
28. Üllo Pendra
29. Priit Põdra
30. Albert Rüütel
31. Ave Sadam
32. Allan Sims
33. Merje Susi
34. Viljam Takis
35. Ahti Tamm
36. Tarmo Tolm
37. Sven Udras
38. Silver Urbas
39. Innar Vinni
Maainseneriteaduskond
Maastikuarhitektuuri eriala
1. Marion Aare
2. Aivar Annamaa
3. Kristina German
4. Jaana Hämarik
5. Kadri Jürimäe
6. Egle Klaassen
7. Kateriin Kuus
8. Remi Kübar
9. Evelyn Merisalu
10. Airi Neve
11. Eglit Niittee
12. Kerle Nööp
13. Liina Oja
14. Olavi Ottenson
15. Helle-Mai Pedastsaar
16. Juho Porila
17. Kadi Reial
18. Sigrid Rein
19. Auri Roosmaa
20. Kaija Songisepp
21. Eero Tali
22. Kertu Tuberg
23. Tambet Tähepõld
24. Sirli Uiboupin
25. Margus Valdre
26. Kertu Varendi
27. Kadi Vatsar
28. Maarja Ülper
Maamõõtmise eriala (diplomiaste)
1. Ivo Hokkanen
2. Mart Hommik
3. Siivi Kaart
4. Triin Kask
5. Tarvo Laksberg
6. Rain Lindvere
7. Sven Paumets
8. Joel Peetsu
9. Kristi Rahu
10. Jaan Rea
11. Kristian Rohejärv
12. Marion Rull
13. Kaarel Tamme
14. Kaarel Teppan
15. Jonas Terna
16. Kadri Troon
17. Viljar Viska
Maaehituse eriala
1. Janar Eit
2. Martin Hunt
3. Marten Karise
4. Kalle Karrofeldt
5. Germo Koppel
6. Villu Lepikov
7. Rauno Leskov
8. Jaanus Pauts
9. Romet Piksööt
10. Andres Poom
11. Alvar Raidma
12. Ardo Säks
13. Margus Tamm
14. Meelis Tarto
15. Andreas Türkson
16. Rene Varul
17. Reio Vilipuu
Maastikukaitse ja -hoolduse eriala
1. Ave Arjukese
2. Dalial Freitak
3. Jane Garder
4. Kris Heinsoo
5. Ermo Hüüdma
6. Jaana Jaanimäe
7. Toomas Kalda
8. Saskia Kangro
9. Pille Koorberg
10. Annely Kuu
11. Anu Kõnnusaar
12. Liina Linnas
13. Älis Luik
14. Maarika Niidumaa
15. Karin Palmets
16. Merlene Pertels
17. Triinu Pertels
18. Madis Raudsaar
19. Ain Ruthe
20. Eve Rüütli
21. Kaili Rätsep
22. Leeni Sadam
23. Iiri Selge
24. Tarmo Toomiste
25. Katrin Vask
26. Anu Volokitin
27. Linda Õunmaa
Maamõõtmise eriala (bakalaureuseaste)
1. Kristiina Antson
2. Lauri Aru
3. Eduard Elbrecht
4. Tuuli Ermel
5. Nikolai Gorjushkin
6. Aveliina Helm
7. Silvi Jakan
8. Janika Jürgenson
9. Reiko Kallion
10. Mario Karro
11. Tanel Kask
12. Madis Kaup
13. Kaarel Kluge
14. Angela Koopuu
15. Martin Krasilnikov
16. Julia Kuksova
17. Elliko Kõiv
18. Andres Laukse
19. Vahur Leenurm
20. Aive Liibusk
21. Madis Maks
22. Eneli Markvart
23. Rivo Mehilane
24. Christian Orlov
25. Nadezhda Portnova
26. Priit Purge
27. Sirle Puusepp
28. Tõnu Pärn
29. Kaido Põrk
30. Kristiina Ratnik
31. Priit Rebane
32. Margit Rego
33. Freddy Saarm
34. Dorel Sabre
35. Raido Valtin
36. Kristjan Varik
37. Merli Virk
38. Aarne Vismann
39. Maris Õunsaar
Veemajanduse eriala
1. Mario Arumägi
2. Aicha Diallo
3. Andri Haran
4. Anneli Justus
5. Alar Kalamees
6. Erkki Kivisikk
7. Mailika Klaus
8. Raino Leopard
9. Krista Lille
10. Margo Lillepool
11. Indrek Oraka
12. Viljar Paas
13. Ave Padjus
14. Preet Russak
15. Veikko Sarapuu
16. Riina Sults
17. Kristjan Uluots
Tehnikateaduskond
Põllumajandusenergeetika eriala
1. Babin Dmitri
2. Jelena Gussarova
3. Vallo Kajalaid
4. Kaido Kalmus
5. Renno Kartsep
6. Alo Kiisholts
7. Margus Kivirüüt
8. Tõnis Kivisaar
9. Margus Kriisa
10. Tõnis Kurepalu
11. Lauri Laanemägi
12. Jan Lahesoo
13. Arvi Lugenberg
14. Priit Mõttus
15. Joel Noot
16. Mirjam Pihlak
17. Vahur Põder
18. Allan Rebane
19. Randel Saarma
20. Jaanus Sepp
21. Matis Taada
22. Juhan Varik
Põllumajanduse mehhaniseerimise eriala
1. Aigar Aab
2. Reljo Bergman
3. Sergei Burak
4. Pavel Garmash
5. Jüri Harju
6. Viljo Jõela
7. Karoly Kirber
8. Sulev Koort
9. Nikolai Kopõtko
10. Taavi Leola
11. Priit Leomar
12. Indrek Lillemäe
13. Rasmus Madsen
14. Toomas Milk
15. Kaspar Must
16. Enar Oidermaa
17. Ain Prans
18. Jaan-Hardi Prints
19. Renato Rebane
20. Janno Rodendau
21. Reimo Rull
22. Silver Sellis
23. Janek Siimon
24. Erkki Silm
25. Taavi Tamm
26. Aare Tammi
27. Taavi Võsa
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele