|
Uudised: (27)390371 |
|
Reklaam: (27)390390 |
| 19. juuli 1997 | Esmaspäev, 21. juuli 1997 | 22. juuli 1997 |
Kuum
| Krimi
| Võim
| Karikatuur
| Koomiks
| Täna
| Tartu
| Tallinn
| Ilm
| Horoskoop
 Olnust olevale |
SÕJAMÄNGUD JA MEIE KASU
Repliik
KULTUURIMINISTRI KOGUPAUK
AIVAR JARNE
Kuigi rahvusvaheliste rahukaitseõppuste «Baltic Challenge ‘97» tulemuslikkuse põhjalik analüüs seisab ohvitseridel veel ees, võib senikogetu põhjal enam kui kaht tuhandet meest mitu nädalat rakkes hoidnud manöövrid õnnestunuks lugeda.
«Postimehe» hinnangul andsid nädala väldanud manöövrid Eestile mitu positiivset kogemust.
Vastupidiselt okupatsiooniaastail omandatud arusaamadele ei jäta sõjavägi endast maha purustusi ja laastatud loodust. USA mereväelased hoopis abistasid Paldiski linnavalitsust ehitus- ja remonditöödes, valmistades istepinke ja ehitades sealsele õhtukoolile võrk- ja korvpalliväljaku. Veel mõned head aastad iseseisvust, ehk veel mõned rahvusvahelised õppused ning Vene okupatsiooniarmee lahkudes lagastatud koonduslaagrit meenutanud linn võib saada tagasi sõjaeelse põlvkonna meenutatava korra ja puhtuse.
Eesti kaitseväelased said aimu, mida kujutab enesest mitme tuhande mehe koordineeritud liikumine. Nad nägid, mida oskavad nende relvavennad teistest riikidest, nad said end nendega võrrelda. Kindlasti lisandus oskusi, mida on omaette nokitsedes võimatu saada.
Eesti ohvitserid said end näidata organisaatoritena. Nad tõestasid, et Eesti tuleb toime ka suurte ja keerukate operatsioonide ettevalmistamisega. Nad nägid, et NATO standardid pole mingi utoopia, vaid reaalsus, millest Eesti haritud ohvitser lähtub oma igapäevatöös.
Tallinlased nägid, et vastupidiselt mõne kõrge politseiametniku ennustustele ei käitu rahva sekka puhkusele lubatud sõjaväelased laamendava loomakarjana, vaid oskavad end ka pärast paari õlut viisakalt üleval pidada. Vaatepilt, mida ühe teise riigi sõdurid ka totaalse alkoholikeelu tingimustes (või ehk selle tõttu) just sageli ei pakkunud.
Kui meie kultuuriminister Jaak Allik usub, et Eesti kaitseväelane sisustab oma aastase teenistusaja kartulikoorimise, kaasvõitlejate peksmise ja Esimese maailmasõja aegse taktika õppimisega, siis järeldab «Postimees», et valitsuse liikmel on Eesti kaitseväest väärastunud ettekujutus. Kui Allikul oleks õigus, poleks Eesti sõdurid saanud täna lõppevatel õppustel osaleda. Või kui, siis ainult köögitoimkonnas.
Eesti võib NATOsse pääseda, Eesti võib sealt ka välja jääda. Poliitikud, paraku mitte meie riigi omad, otsustavad. Siiski näeb «Postimees» NATO-suunalistes pürgimustes Eesti riigile ja kaitseväele tarvilikku piitsa, mille üheks koostisosaks on näiteks osavõtt õppustest «Baltic Challenge». Selle piitsa pooleksmurdmine ei muuda meie linnade tänavaid kriipsuvõrdki turvalisemaks.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Kultuuriminister Jaak Allik on võtnud püssi palge. Laupäevases «Postimehes» ning hilisemates selgitustes infoagentuuridele annab ta tuld Eesti NATO-pürgimuste pihta. Alliku meelest piisab Eesti julgeoleku tagamiseks täiesti julgeolekuhartast Põhja-Atlandi organisatsiooniga.
Paraku on kultuuriminister võtnud sihikule vale objekti. Poleks tõesti arvanud, et hea armee segaks kultuuriinimestel Tallinna öistel tänavatel jalutamast ning et selle tagaksid tugevdatud politseipatrullid.
Või on ministril näiteks NATO riikide Islandi, Norra või Taani öistel tänavatel liikumisel teistsugune kogemus?
Allikust võib muidugi aru saada. Viimase paari aastaga on Eestis toetus NATOsse astumiseks vähenenud kahelt kolmandikult kolmandikuni. Koonderakondlasest ministriga ühtemoodi mõtleb teisigi poliitilisi jõude - Keskerakond - või ka näiteks Jaan Kaplinski.
Arvestades, et praegusest valitsusliidust on kostnud niivõrd palju lahkarvamusi välispoliitikas, pole ju mingi ime, et mõni minister seab kahtluse alla ka Eesti liitumise Põhja-Atlandi paktiga. Välisministrist lihtsalt on kahju.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
