Eile tõi Kanada õhujõudude transpordilennuk Eesti päästeameti koondtiimi NATO rahupartnerlusprogrammi raames Islandile Keflavikki, kus toimub suur rahvusvaheline päästeõppus «Cooperative Safeguard ’97». Üle 2500 päästespetsialisti 20 riigist harjutavad ränga maavärina tagajärgede likvideerimist.
|
| Eesti päästemeeskonna koos varustusega viis õppustele Kanada õhujõudude transpordilennuk. Foto Toomas Sildam |
Eestist osaleb õppustel 48 inimest. Nende hulgas on kaks päästemeeskonda ja katastroofimeedikute rühm. Ainuke naine Eesti meeskonnas on Ülla Porgasaar, kes on Tallinna tuletõrje- ja päästeameti meditsiiniteenistuse juhataja. Eesti päästetiimi juhib päästeameti peadirektori asetäitja Mati Raidma.
Abipalujast abipakkujaks
Eesti päästeametnikke Tallinna lennujaamas viietunnisele lennule saatnud päästeameti peadirektor Harry Hein ütles, et Eesti päästeteenistused on arenenud sinnamaale, kus ei saa jääda ainult abipaluja või abisaaja rolli, vaid on vaja ennast näidata abi anda suutva riigina. Hein märkis, et Eesti riik peab seisma võrdsena mitte ainult teiste lääneriikide sõjaliste ja majanduslike, vaid ka päästestruktuuridega.
Hein rõhutas, et kuigi Eesti ei asu maavärisemiste piirkonnas, juhtub ka siin õnnetusi, mille tagajärjed sarnanevad maavärina omadega. Hein meenutas Marja poe tragöödiat ja plahvatust Sõle tänaval, kus päästeametnikel tuli samuti abivajajaid majarusude vahelt kätte saada. Seega tuleb ka Eesti päästeametnikel valmis olla suuremateks katastroofideks ja eelseisev õppus annab selles vallas eestlastele väärtuslikke kogemusi.
Päästeameti peadirektori asetäitja Mati Raidma kinnitas «Postimehele», et Islandile sõit ei nõrgenda oluliselt Eesti päästeüksusi, ning kui lähiajal peaks Eestis mingi katastroof juhtuma, on piisavalt jõude, et sellele reageerida.
Esimest korda täie rauaga
Eesti jaoks on osalemine Islandi päästeõppusel rahvusvahelises plaanis tähtsaim ettevõtmine, kuna siiani on Eesti osalenud ainult staabiõppustel, seekord minnakse välja aga reaalse päästemeeskonnaga, teatas päästeamet.
Mitte kõik õppustel osalevad riigid pole saatnud kohale päästetiime, näiteks Soomel, Rootsil ja Taanil osalevad staabiohvitserid. Kinnitamata andmetel loobusid mitmed riigid oma meeskondi saatmast, pidades seda liiga kalliks. Eesti ei kanna sõidukulusid, sest Kanada õhujõud pakkusid tasuta küüti ja tegid õhusilla.
Uudne on ka õppuste mastaap: päästerühmad paisatakse umbes saja ruutkilomeetri suurusele maa-alale laiali. Samaaegselt töötavad nii ÜRO peastaap kui Euroopa riikide päästestaabid. Õppustel osaleb ka Venemaa, kelle eriolukordade ministeerium paiskab õnnetuspaika lennukitelt langevarjuritest meditsiinitiimid.
Suure osa õppustega seotud kuludest katavad NATO ja Islandi valitsus, Eesti poolt oli isikkoosseisu ettevalmistamine, varustus ja lähetuskulud.
Varustuse kõige tähtsam element on kaks täispuhutavat meditsiinitelki, mida saab ka edaspidi Eestis kasutada.
Eesti poole üheks olulisemaks eesmärgiks on panna alus ühtsele päästemeeskonnale, mis on võimeline operatiivselt reageerima võimalikele häda- ja kriisiolukordadele nii Eestis kui vastavalt võimalustele rahvusvahelistel päästeoperatsioonidel.
Eesti päästeüksus elab Keflaviki gümnaasiumi spordisaalides. Õppuste keskus on USA õhujõudude baasis.
Päästeameti teatel on Islandi õppus Eesti päästemeeskonna testimine. Islandile sõitev rühm saab päästemeeskonna tuumikuks. Eesti päästemeeskond jõuab Eestisse tagasi 29. juulil.
30% hoonetest on õnnetuse piirkonnas kas osaliselt või täielikult purustatud. Hukkub 500 inimest, vigastatuid on 8000. Lisaks jääb 15 000 - 17 000 inimest tohutute purustuste tõttu kodutuks ja vajab kiiresti peavarju. Islandi valitsus kuulutab riigi katastroofipiirkonnaks. Valitsus pöördub abipalvega teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide poole. NATO liikmesriigina esitab Island abipalve NATOle vastavalt NATO koostööpoliitikale rahuaegsete suurõnnetuste korral. NATO peasekretär esitab abipalve kõigile NATO ja tema partnerriikidele ja NATO sõjalistele võimudele.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eile Tartus lõppenud 80. Eesti kergejõustikumeistrivõistluste kohta ütles kultuuriministeeriumi asekantsler Henn Vallimäe, et kahepäevasel võimeteproovil jäi puudu naelast, mis pealtvaatajad ahhetama pannuks. MM-võistluste normi täitmiseni ei jõudnud kahel võistluspäeval keegi, Eesti rekord uuenes vaid ühel alal (naiste vasaraheide).
Ainsana paistsid silma kaks MMile sõitvat kümnevõitlejat. Erki Noole 5.45 teivashüppes võibki võistluste parimaks tulemuseks pidada. Indrek Kaseorg tegi samuti kaasa kolm ala. Avapäeva 7.35le kaugushüppes lisas ta eile hooaja tipptulemuse 400 m tõkkejooksus (51,96) ja oli 110 m tõkkejooksus 14,60ga teine.
Donald-Aik Sild saatis kahel korral oda 78 meetri peale, kuid ihaldatud normist jäi tal ikkagi paar meetrit puudu. Virge Naeris hüppas kolmikut vaid 13.19 (norm 13.80), Eha Rünne parim kettakaar oli 54.28.
Eesti Kergejõustikuliidu peasekretär Mart Liigand kinnitas, et esialgse seisuga läheb Ateena MMile viis Eesti kergejõustiklast (Nool, Kaseorg, Aleksander Tammert, Pavel Loskutov ja Jane Salumäe), kuid kõigil on võimalik normitäitmist üritada 23. juuli õhtuni.
Loe ka Kaks rahulikku päeva Ülikooli staadionil
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Daimar Liivi arvates on mõistlik enne detsembris toimuvat Euroopa Liidu nõukogu istungit Eestis surmanuhtlus kaotada. Teised Euroopa Komisjoni soovituse saanud riigid on surmanuhtluse kaotanud.
Osalesite Vilniuses surmanuhtluse kaotamise teemalisel seminaril. Millest seal täpsemalt räägiti?
Leedu inimõiguste instituut ja Euroopa Nõukogu inimõiguste direktoraat korraldasid arutelu surmanuhtluse kaotamise strateegiatest peamiselt Eesti, Läti ja Leedu esindajatele, osalesid ka vaatlejad ja eksperdid Poolast, Soomest, Rootsist, Inglismaalt ja mujalt.
Üle maailma on kogetud, et rahvas ei ole kusagil surmanuhtluse kaotamise poolt olnud. Jutuks olid eri riikide strateegiad ja mudelid, kuidas surmanuhtluse kaotamist on vormistatud. Poola kogemus on ses suhtes kõige värskem.
Kuidas Poola vahetult enne Euroopa Komisjoni otsust surmanuhtluse kaotas?
Nad võtsid ette ja ratifitseerisid Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kuuenda lisaprotokolli, mis keelustab surmanuhtluse. Siin pole midagi keerulist. Lepiti lihtsalt poliitilisel tasandil kokku, et see on riigile vajalik ja kodanikele kasulik, siis vajutati nupule, enamus oli poolt, natuke vastu ja mõned erapooletud.
Kuidas Poolas avaliku arvamusega arvestati?
Avaliku arvamuse arvestamine oli Vilniuses üks huvitavaimaid vaidlusteemasid. Kas poliitik peab roomama avaliku arvamuse koorma all ja suunduma avaliku arvamuse tüüri järgi või hoopis politseiinspektorina sauaga suunda näitama?
Kas riikide kaupa või poliitiliste veendumuste järgi joonistus välja mingi lahe, kes rohkem avalikku arvamust arvestavad?
Vasakpoolsemad poliitikud, nimetan neid demagoogideks, väitsid, et kui ikka rahvas ei taha, siis ei saa rahva tahte vastu ja ongi kõik. Samas on rahva tahe paljude üksikindiviidide tahe ja selle väljaselgitamiseks on vaja rahvast väga täpselt kõigist asjadest informeerida. Mõnikord peavad otsustama valitud inimesed ja tegema oma otsuse väga kiiresti, sellepärast neid ongi usaldatud.
Inglise mudeli järgi esindab parlamendiliige parlamendis kogu riigi rahvast ja mitte ainult oma valimisringkonna rahva arvamust. Ameerika Kongressis esindatakse oma valijate arvamust ja selle selgitamiseks tehakse kohapeal igasuguseid küsitlusi.
Eestis on proportsionaalne valimissüsteem, kus poliitik esindab poliitilisi veendumusi ja suundi ning vastutab koos oma erakonnaga järgmistel valimistel. Seega - kui rahvale ei sobi, ei valita teda tagasi. Kuid iga hääletuse eel ei pea Eesti poliitik oma valimisringkonnas valijaid küsitlema, et kuidas hääletada.
Esindajad nendest riikidest, kus surmanuhtlus on kaotatud, ja ka mina olime Vilniuses seisukohal, et poliitikul on õigus ja kohustus olla ühiskonnas edasiviiv osa, ideede generaator ja teostaja. Kuid Läti ja Leedu esindajad olid teisel seisukohal. Nad leidsid, et tuleb väga täpselt ja alati rahva arvamust jälgida.
Surmanuhtluse kaotamist nõudev resolutsioon on erimeelsusi tekitanud ka Balti Assambleel. Kõige imelikum tundus, et just katoliiklikud leedulased ei olnud eelmisel sügisel valmis surmanuhtlust kaotama.
Siis olid Leedus ees valimised. Iga asja tegemiseks peab olema sobiv hetk ja enne valimisi on rahva seas ebapopulaarse otsuse tegemine poliitiliselt küllalt raske. Aga näiteks sel kevadel võtsime Balti Assambleel sama resolutsiooni kahe redaktsioonilise parandusega vastu ja Leedu esindajatel ei olnud probleeme.
Millega peaks arvestama, et Eestis saaks detsembriks surmanuhtluse kaotada?
Iseenesest ei tähenda surmanuhtluse kaotamine seda, et kuritegevuse vastases võitluses jääks kellegi vastutust vähemaks. Pigem sunnib see poliitikuid palju tõsisemalt vaatama, mis ikkagi toimub ja millised vahendid kuritegevusega võitlemiseks on olemas, ja eelkõige, kuidas neid rakendatakse. Esimesena langeb lisakoormus seniste valupunktide lahendamisel ilmselt siseministeeriumile ja justiitssüsteemile.
Eesti on oma karistussüsteemi muutnud. 15-aastasele vanglakaristusele ei järgne ranguselt enam kohe surmanuhtlus. Kas on veel vaja seadusi täiendada?
Lisaks eluaegsele saab nüüd määrata ka 30-aastast vanglakaristust. Suhteliselt halb on see, et viimase poole aasta jooksul ei ole ministrite vahetamise tuhinas siseministeeriumi ja uurimisameti töö kõige edukam olnud ja kuritegude arv võrreldes eelmise aastaga, kui töötas üks minister, on kasvanud ja mitte väga vähe.
Kas surmanuhtluse kaotamisel on ka tagasiulatuv jõud?
Kui surmanuhtlus ära kaotatakse, siis ilmselt vaadatakse nende inimeste olukord, kelle suhtes surmanuhtlus jõus on, uuesti üle.
Mainisite, et surmanuhtluse kaotamisel peavad poliitikud tegema koostööd ajakirjandusega?
Ülemineku ajal ei anna ajakirjandus endale aru sellest, et ühiskonnas tuleb kajastada ka positiivseid sündmusi. Kui toimub mõrv, siis selle uurimine võtab aega, ja kui asi kohtusse jõuab, kurjategija on kätte saadud ja süüdi mõistetud, siis sellest, et skandaalne mõrv on lahendatud, ilmub imepisike nupp.
Statistika näitab, et mitte kusagil ei ole olukord pärast surmanuhtluse kaotamist halvemaks läinud ja kusagil, välja arvatud mõned USA osariigid, kus surmanuhtlus on kaotatud, ei ole seda hiljem tagastatud.
Surmanuhtluse kaotamine käib Euroopa inimesekeskse riigi ja õigusfilosoofia juurde. See lähtub sellest, et inimene annab riigile õiguse teha ja korraldada tema hüvanguks, mitte mingil juhul ei saa riigile anda õigust inimest tappa.
Kaugel on surmanuhtluse kaotamise ettevalmistused meie Riigikogus?
Kui Riigikogu sügisel kokku tuleb, võtame ette inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni 6. lisaprotokolli ratifitseerimise ja pärast seda on vaja riigisisest seadustikku muuta. Tõenäoliselt valmistab õiguskomisjon kohe ette seadusemuudatuse, et kui oleme protokolli ratifitseerinud, anname menetlusse kriminaalkoodeksis tegemist vajavad muudatused, millega jäetakse surmanuhtluse paragrahvid välja.
Keegi ei saa praegu öelda, et see protseduur Riigikogus õnnestub, see on ikkagi Riigikogu liikmete otsustada. Ilmselt paneb praegune välispoliitiline olukord parlamendiliikmeid endalt küsima, kas me ikka teeme Eesti julgeoleku ja majandusliku arengu heaks kõik, mis on meie võimuses. Ja surmanuhtluse kaotamine on meie võimuses.
Kui Riigikogu on nii tark, et surmanuhtluse kaotab, kas siis on oodata vasakpoolsete edu?
Ma arvan, et ei. Päris mitmed poliitikud üritavad küll selles küsimuses poliitilist kasu lõigata ja lärmavad. Aga ma loodan, et nende lärmamine läheb konstruktiivsesse sängi, et hakatakse vaatama, millega meie politsei, uurimisamet ja kohtusüsteem tegelevad. Vaadatakse, kas sinna on vaja rohkem raha või helgemaid päid. Võimalusi ju on.
Mida eksperdid Eestile Vilniuses soovitasid?
Nad soovitasid surmanuhtluse kiiresti ära kaotada. See on poliitikutele igal pool ebameeldiv teema, kuid kusagil ei ole see ühiskonnas katastroofi põhjustanud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eesti vanima puitehitise, Ruhnu Magdaleena kiriku kõrvale püstitatud uus kirik pühitseti eile 85 aastat tagasi. Kiriku aastapäevaks kogunes saarele üle 30 ruhnurootslase, rääkis «Postimehele» ruhnurootslane Henrik Melin.
Ruhnu uue, 1912. aastal Rootsist saadud toetusraha eest ehitatud kivikiriku 85. aastapäeva tähistamiseks oli Ruhnus eile pidulik jumalateenistus, kus teenis koguduse hingekarjane, praost emeeritus Harry Rein.
Vanal külakalmistul avasid rootslased mälestusristi ruhnurootslastele, sest puust ristid hakkavad lagunema, selgitas Melin. Nüüd on kõigile ruhnurootslastele lisaks vanale ka ühine rist.
Laupäeval korraldas vald koolimajas koosviibimise, kus mängis Väikeste Lõõtspillide ühing, laulis Kuressaare naisansambel Põhjala ja esines Von Krahli teater. Püha Magdaleena kirikus oli õhtupalvus ja orelikontsert, kus esinesid Miina-Liisa Kuusemaa ja Indrek Aarelaid.
Ruhnus tegutseva kiriku kohta on andmeid juba reformatsioonieelsest ajast. 1643-44 aastast pärit puukirikus, mis on praegu vanim puukirik Eestis, jumalateenistusi ei ole. Püha Magdaleena kiriku uus hoone pühitseti 20. juulil 1912. aastal.
1991. aastal toetasid ruhnurootslased kiriku remonti ja kinkisid jumalakojale uue tornikella. Samal aastal paigaldati kirikusse ka orel.
Ruhnurootslased, kes sõja jalust Rootsi läksid, on kodusaart toetanud varemgi. Koostöös Rootsiga on käsil projekt, et Ruhnu saaks ööpäevaringse elektrivarustuse. Praegu on saarel elekter kella 7st hommikul keskööni.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eile kell 16 avati Tartus Barclay hotelli fassaadil mälestustahvel Tshetsheenia presidendile Dzhohhar Dudajevile. Dudajev töötas samas majas asunud Tartu garnisoni peastaabis aastatel 1987-91.
Avamistseremoonial viibisid Esindamata Rahvaste Organisatsiooni peaassambleel osalenud väikeriikide esindajad ja Tshetsheenia Vabariigi Itshkeeria delegatsioon eesotsas välisminister Hizin Ahmadoviga.
Enne mälestustahvli avamist viibis Tshetsheeni delegatsioon vastuvõtul linnapea Roman Muguri juures.
Avamisel kõnelenud Eesti, Tshetsheenia ja ERO esindajad rõhutasid Dzhohhar Dudajevi ja Tshetsheenia rolli kogu maailma väikerahvastele eeskuju näitamisel. Tartu linnapea Roman Mugur toonitas, et Dudajev tegi tartlaste heaks palju sellist, millest laiem avalikkus pole teadlik.
Dudajev oli Nõukogude armee Tartu garnisoni ülem aastail 1987-91. Tema teeneks peetakse relvastatud konfliktide ärahoidmist elanikkonna ja Nõukogude relvajõudude vahel iseseisvumisaastail.
Mälestustahvli paigaldamise mõte tekkis möödunud aasta kevadel Tartu Kirjanike Majas toimunud Dudajevi mälestusõhtul, ERO pressiesindaja Maris S. Kaasiku sõnul viidi pikaleveninud üritus lõpule napilt enne ERO peaassamblee algust.
Kivist tahvlil on eesti-, tshetsheeni- ja ingliskeelne tekst: «Selles majas töötas 1987-91 Tshetsheenia Vabariigi Itshkeeria esimene president Dzhohhar Dudajev.»
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Enamik Tartu Ülikooli usuteaduskonda astuda soovijaist on sel aastal naised. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Einar Soone naistele siiski hea meelega pastorikutset ei soovitaks, sest see amet on väga pingeline.
Tänavu suurendati suure väljalangevuse tõttu usuteaduskonna üliõpilaste vastuvõttu 25 inimeselt 35-le. Tänavu lõpetas 25st vaid 14.
Möödunud nädalal Tartu Ülikooli usuteadust õppida sooviva 128 inimese kutsesobivusvestluse ärakuulamise järel ütles piiskop Einar Soone «Postimehele», et väljalangevuse peapõhjuseks on tõenäoliselt motivatsiooni ebaselgus. Ka tänavused tudengikandidaadid andsid küsimusele, miks just usuteaduskond, ebamääraseid vastuseid. Valdavalt öeldi, et tundub huvitav, saab hea humanitaarhariduse. Vaid üksikud olid veendunud, et nad tahavad pärast usuteaduskonna lõpetamist kirikutööle suunduda.
Paljud vestlusel osalenutest polnud märkinud oma esimeseks eelistuseks usuteaduskonda, vaid näiteks psühholoogia, ajaloo, klassikalise filoloogia jne. «Säravaimaid vastuseid andis vestlusel just see kontingent,» tunnistas piiskop kahetsusega.
Seekordsete tudengikandidaatide seas on katoliiklasi, õigeusklikke, luterlasi, baptiste, kuid kõige rohkem ristimata inimesi.
Eelnevatel aastatel on sisseastujaid olnud kogu Eestist, tänavu on usuteadust õppida soovijad valdavalt Kesk- ja Lõuna-Eestist, kusjuures domineerib Tartu.
Piiskop Einar Soone arvates on see tingitud inimeste halvast majanduslikust olukorrast ja bussipileti kõrgetest hindadest.
Piiskop tõdes, et kirik vajab haritud töötegijaid ning kuigi luteri kogudused on enamalt jaolt õpetajatega kaetud, aitaks konkurentsi tekkimine pöörata tähelepanu pastoritöö kvaliteedile.
Kui veel viis aastat tagasi oli koguduse teenimine ordineeritud meesvaimulike pärusmaa, siis viimasel ajal on tõusnud naiste huvi teoloogia, sealhulgas vaimuliku ameti vastu.
Piiskop Einar Soone arvates ei peaks ametisobivusse tingimata diferentseeritult suhtuma. «Naised on kohusetundlikumad ja mõnes mõttes stabiilsemad kui mehed. On naisi, kes saavad hingekarjasena suurepäraselt hakkama. Samas on pastori töö vaimselt ääretult pingeline,» möönis Soone. Ta lisas, et naisterahvastele ta nii rasket elukutset hea meelega siiski ei soovitaks.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Viljandimaa Õisu põllumajandustehnikumi nelja eriala sisseastumiskonkurss kujuneb tänavu pisut kõgemaks kui üks inimene kohale, prognoosib tehnikumi direktor. 75-aastane toiduainetööstuse spetsialistide kool tahab, et põllumajandusministeerium võtaks Õisu tehnikumi võrdsena teiste hulgas ka rahajagamisel.
Õisu põllumajandustehnikumi ning toiduainetööstuse juhid pole rahul, et põllumajandusministeerium eelistab raha jagades põllumajanduserialasid Õisus õpetatavatele töötleva tööstuse erialadele.
Õisu tehnikumis õpib paarsada õpilast. Tänavu võetakse vastu neljal erialal: piimatoodete tehnoloogia, lihatoodete tehnoloogia, kondiitri- ja pagaritoodete tehnoloogia ning õlletehnoloogia. Vastuvõtt arvestab toiduainetööstuse kaadrivajadust.
Õisu tehnikumi 75. sünnipäeva kokkutulekul läinud reedel räägiti muu hulgas põllumajandusministeeriumi rahajagamispoliitikast. 1996. aastal andis põllumajandusministeerium oma alluvuses olevatele koolidele majanduskuludeks ühe õpilase kohta näiteks Türi kõrgemas põllumajanduskoolis 5398 krooni, Väimela põllumajandustehnikumis 5294 krooni, kuid Õisu põllumajandustehnikumis 3514 krooni.
Põllumajandusministeeriumi teaduse- ja koolitusosakonna peaspetsialist Tõnu Toim selgitas Õisu tehnikumi mõningast alafinantseeritust sellega, et kool on üle saanud mõne aasta tagusest madalseisust ja õpilaste arv on taas kasvanud, kuid finantseerimisel võtab ministeerium aluseks eelmise aasta taseme.
Sponsorid tahavad riigilt selgust
Eesti piimatööstuste abiga alustas kaks aastat tagasi taas tootmistegevust kooli õppemeierei ning lihatööstuste abiga sisustati samas majas lihaõppetööstus. Eesti Leivaliidu toel rajati samal ajal teise vanasse mõisamajja pagariõppetööstus õppeklasside, pagaritöökoja ja laboratooriumiga. Õllelabori loodab Õisu kool välja ehitada Eesti Õlletootjate Liidu ja Saksa abiorganisatsiooni Senior Experten Service toel.
Eesti Leivaliidu president Arnold Kimber möönis, et erialaliitude osa Õisu tehnikumi arengus on päris suur, aga kahjuks tuleb see praegu puht missioonitundest. Kimber on veendunud, et põllumajandusministeerium finantseerib Õisu tehnikumi arvestusega, et neil on rikkad tööstused sponsoritena selja taga.
«Sponsorid ei anna raha, kui riik lükkab oma kohustused jõuga ettevõtete peale,» ütles Kimber. Tema sõnul peaks olema kokkulepe riigi ja ettevõtete vahel, kuidas ettevõte oleks huvitatud rahaliselt toetama kutseõppeasutusi, et ettevõte ei peaks topelt maksma.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
«Postimees» küsis:
1. Kas te annetate raha?
2. Miks?
Enamus «Postimehe» poolt küsitletutest annetab kerjustele raha, ühed sente, teised kroone.
Jaan (57), toimetaja.
1. Annan raha tuttavatele ja kerjustele. Olen andnud sente, viimati paar aastat tagasi. 2. Ilmselt kerjuse pärast, kui ta on väga armetu. Enamuse kerjuste puhul on näha, et nad elavad jõukamalt kui mina.
Anne (49), laborant.
1. Juunis annetasin soomeugri üliõpilaste toetamiseks ühte fondi. Kerjustele ei ole andnud. 2. Ei ole näinud inimesi, kellele kerjamine oleks ainus väljapääs, pigem on need joodikud. Neid, kes ei suuda end ise aidata, peaks riik aitama.
Svetlana (19), tudeng.
1. Muidugi annan, kui küsitakse. Annan tädidele kirikus ja ka tänaval küsijatele. Pühapäeval andsin 10 krooni ühele vanaemale kirikus. 2. Usun, et halastus on elus väga tähtis. Praegu on palju inimesi, keda peaks aitama.
Martin (27), politseinik.
1. Paarile kerjusele olen andnud, nii paar krooni. Viimati andsin umbes kuu aega tagasi. 2. Nad on nii õnnetud.
Kärt (19), tudeng.
1. Üks vanem naine koogutas müts käes, andsin talle sendid, mis mul taskus olid. Teinekord andsin Tartu turul ühele pimedale muusikule. 2. Ma ei tea, aga mul oli pärast nii hea tunne.
Eida (62), pensionär.
1. Mul on endalgi puudus, aga vahel olen mõne krooni kerjusele andnud. 2. Tundub, et nad on hädas.
Valeri (49), teenistuja.
1. Kõigile olen andnud. Juba nõukogude ajal andsin joodikutele, mis mul taskus oli. Praegu annan ka, niipalju kui küsitakse ja palju mul võimalik on. Viimati andsin üleeile raudteejaamas 8 krooni. 2. Varem andsin sellepärast, et äkki muutun ise samasuguseks. Juhtuski nii, nüüd on see aga minevik. Olen ise selle elu läbi käinud.
Jaanus (14), õpilane.
1. Olen andnud vanematele naistele ja lastele 2 krooni. 2. Kahju hakkab nendest.
Kaido (57), õppejõud.
1. Kerjustele annan mõnikord sente. 2. Süda läheb haledaks.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Filoloogiateaduskond
Eesti keel ja kirjandus Päevaõpe
Aule Gede
Kristel Halman
Jana Jõesalu
Anu Kaar
Mari-Liis Kalvik
Veiko Klaan
Mari Klein
Kätlin Kõlamets
Kadri Luht
Marju Malmberg
Andres Mirme
Heli Oruaas
Kristel Pilvik
Anne Prommik
Silvia Pärmann
Jürgen Rooste
Kadri Rüütel
Veronika Savi
Varje Schmidt
Silver Sikk
Kaarin Sõrmus
Jaana Uisk
Jaak Urmet
Inga Uusmaa
Lauri Vanamölder
Triin Viitamees
Eesti keel võõrkeelena (eesti kooli baasil) Päevaõpe
Ave Aigro
Maret Bligzna
MariannaDobrovolskaja
Viktor Eksi
Katrin Inno
Alla Ivanova
Helina Kuusk
Maris Lind
Raul Lindemann
Kristiina Peetsalu
Mari-Liis Puss
Käthlin Sander
Ivar Sild
Taivi Varvas
Siret Viitak
Kaugõpe
Doris Eberhart
Damaris Jahi
Margit Kirss
Angelika Lall
Heli Lango
Maia Looveer
Dina Ressaar
Signe Sergienko
Tiia Võhma
Eesti keel võõrkeelena (vene kooli baasil) Päevaõpe
Maria Gavrilova
Olga Gerassimenko
Julia Gibalo
Maria Grishina
Alina Kljas
Jelena Lukk
Ruslana Lutshka
Tatjana Petuhhova
Olesja Prudnikova
Jekaterina Razumnaja
Jevgenia Sarap
Evelina Sotnikova
Natalja Suhhorukova
Jaana Tamme
Oksana Tkatsh
Kaugõpe
Niina Getts
Maria Jegorova
Olga Komissarova
Ljubov Kovaltshuk
Zoja Kukushkina
Veera Kuznetsova
Jelena Maslennikova
Anna Mihhailova
Eelarveväline
Jekaterina Janushevskaja
Irina Volkova
Dmitri Zhihharko
Inglise keel Päevaõpe
Karin Aas
Grete Erma
Merlin Jõulu
Anastasia Kustarnikova
Kaie-Reet Laas
Kaija Laum
Andres Mellik
Angela Miller
Kristi Mänd
Siim Männik
Evelin Müür
Kaia Norberg
Saale Parmas
Mele Pesti
Virge Pihel
Kadri Põdra
Ain Rada
Liisa-Karin Randmaa
Eve Randoja
Martin Roger
Helen Sildna
Carmen Solman
Kristjan Teder
Klaire Tättar
Anu Vabamäe
Terje Vabo
Tanel Vahisalu
Liina Vahtras
Kristin Vilberg
Marika Zirk
Prantsuse keel Päevaõpe
Margus Alver
Olga Borodankova
Airi Hunt
Päivi Leimus
Rolf Liiv
Madis Olspert
Kristjan Roos
Kuldar Traks
Jaanus Valk
Annika Vihman
Rootsi keel Eelarveväline
Kaire Kaevand
Mirjam Karjaherm
Maris Orasson
Saksa keel Päevaõpe
Alfred Bondarenko
Kadi Eslon
Maris Jakobson
Annika Kaus
Evelin Kivimäe
Õnnela Kliimant
Kadri Koitne
Diana Kollin
Marge Koolme
Valgi Kährik
Liesel Leimets
Diana Mikita
Marina Pashtshenko
Merle Peetmaa
Kertu Rahuoja
Jana Saksing
Leeni Seppel
Marrit Sink
Janne Soosalu
Tatjana Sorokina
Liina Steinberg
Merje Tammai
Anneli Uussalu
Andrus Vaal
Jaana Vill
Soome keel Päevaõpe
Aiki Atka
Jane Kokuta
Kadi-Ann Kraut
Katrin Kuill
Kristiina Käit
Svetlana Matvere
Karin Noppel
Kaia-Liisa Older
Aivy Rebase
Ruta Roopere
Silja Sistok
Eve Sova
Jaanika Tiisvend
Siret Voll
Irina Zahharenkova
Tõlk-ajakirjanik Päevaõpe
Julia Bali
Irina Batrak
Sofia Demtshenko
Jevgenia Garanzha
Aleksei Günter
Mihhail Kremez
Mihhail Kremez
Mihhail Salenkov
Anna Suvorova
Andrei Titov
Ilona Torm
Olga Venediktova
Vene keel ja kirjandus Päevaõpe
Lidia Bulatova
Jelena Jeremejeva
Anton Kossinov
Mihhail Kremez
Lilia Loitshits
Maksim Lvov
Olga Markova
Anastassia Prjantshikova
Irina Rusmanova
Inga Sukk
Dmitri Vinogradov
Kasvatusteaduste teaduskond
Alus- ja esiõpetuse õpetaja Päevaõpe
Jane Frosh
Ivo Juurvee
Janne Jõeots
Mari-Liis Jürisson
Karin Kangur
Eleriin Kiiver
Katrin Kuld
Õnne Mikli
Sirly Närep
Piret Sander
Lembi Sepp
Kristel Talvak
Inger Traat
Egle Vananurm
Maria-Relika Välk
Kaugõpe
Monika Adamson
Aimi Allikmäe
Susanna Gurbanova
Ruti Heinpõld
Pirjo Ilves
Eda Kabel
Grete Kanarik
Marina Kondoja
Riina Laev
Kristi Luik
Anne Malmet
Külli Martinson
Marge Meister
Marge Ojamäe
Kristi Ollino
Anne-Li Paabu
Maret Puhk
Marika Raja
Anu Raud
Marge Rehepapp
Margit Reinpõld
Margit Rohusaar
Monica Sakk
Alvi Sammalpärg
Pärje Schleicher
Annika Sermat
Tiina Sinijärv
Piret Strömberg
Silvi Suur
Riina Tunger
Krista Unt
Elis Vengerfeldt
Tea Välk
Ege Ülend
Kasvatusteadused (pedagoog) Päevaõpe
Riina Beljajev
Esta Frosch
Evelin Hülp
Eve Jaakson
Kristina Jüriado
Kaia Köster
Kristi Lemmik
Heidi Nurga
Gülnara Nüganen
Margit Rajasalu
Riina Raun
Asti Sosi
Riina Uuk
Kristjan Veges
Eve Viira
Kadri Vinnal
Klassiõpetaja Päevaõpe
Jana Filonenko
Kristiina Jõgis
Kadri Koit
Kristel Käär
Kairi Laane
Kristiina Lehtna
Kadi Levin
Kerstin Liiva
Nele Litvinova
Gerli Mae
Inga Miljand
Eve Mägi
Reet Mõlder
Kristiina Olesk
Pia Paris
Kärolin Raadik
Mirjam Randaru
Aile Saar
Sirle Seltin
Sigrid Sulg
Anne-Ly Õunapuu
Kaugõpe
Reet Bammer
Karin Heinmann
Karin Heinmann
Merike Johanson
Külli Kalvist
Kaili Kattai
Laidi Kattai
Virge Keller
Kadri Koha
Ave Korp
Kairit Kull
Kristine Käsk
Nele Lavrikov
Liina Lehis
Kaja Lemendik
Egne Liivalaid
Annika Merila
Merje Mägi
Käde Reinthal
Evelin Rikas
Kristi Sepp
Karin Siig
Kaidi Sits
Katrin Soima
Gea Tammiksaar
Veronika Titova
Heidi Uustalu
Kristiina Vainomäe
Ivika Väinoja
Kehakultuuriteaduskond
Kehakultuuri õpetaja Päevaõpe
Astra Altoa
Karin Astel
Ranno Aun
Margus Hallik
Erki Helemäe
Carmen Kauks
Revo Kink
Andrei Kostin
Kerli Kuusk
Aivo Laidla
Tanel Luka
Martin Padar
Reelika Pukk
Ivar Põldots
Janne Rits
Silver Schönberg
Kaiar Sild
Jaanika Teesaar
Kert Toobal
Gunnar Veberson
Kaugõpe
Meeli Antson
Jaak Israel
Valdur Kolla
Innar Lanno
Kaisa Pihla
Mari-Liis Pihla
Hardi Randma
Kristi Reiman
Viktor Saaron
Enn Sareke
Maritta Tammik
Rekreatsiooni korraldus (eelarveväline)
Lenne Allandi
Sirli Hannus
Kris Heinsoo
Helis Helilaid
Kärt Kaljola
Reele Kasu
Maret Klaas
Mirjam Kodi
Helena Käis
Kristi Küngas
Helika Langemets
Kati Lebedev
Kaie Mamontov
Piret Meister
Risto Märtson
Edvin Ollin
Jaanika Ost
Elle Paju
Grete Pals
Annely Prommik
Maris Rebane
Anne-Ly Ridal
Ada Skorohodova
Piret Sooserv
Evelin Tabur
Mari-Liis Toom
Terje Ugandi
Sten-Eric Uibo
Raul Vinni
Mari Värton
Kultuuriteaduskond
Koreograafia (mehed) Päevaõpe
Taavet Jansen
Jarmo Karing
Maksim Kirilenko
Anvar Kruus
Maksim Miroshnikov
Koreograafia (naised) Päevaõpe
Regina Herodes
Anu Mölder
Marili Novitski
Maria Tsheremissinova
Annika Üprus
Kultuurilugu Päevaõpe
Lia Denissova
Arkadi Dubs
Jelena Gratshova
Allan Hantson
Jane Järv
Andrei Kats
Julia Kolodejeva
Svetlana Lesment
Aleksandr Potuzhnõi
Svetlana Shtsherenko
Kultuurinõunik, lisaerialaga näitejuhtimine
Kaugõpe
Karin Evisalu
Kadi Hektor
Eve Järvelill
Kaare Kiho
Külli Koit
Anne Kuusk
Kristiine Linna
Helen Luks
Eneli Nahko
Kadri Oim
Sven Paulus
Lilian Pipar
Aive Saluste
Pille Simral
Anne-Ly Suvi
Diina Tuulik
Ene Uuna
Kultuurinõunik, lisaerialaga tantsujuht
Kaugõpe
Kaja Haavamägi
Margit Juhani
Kristi Kivisikk
Merle Lättekivi
Vaike Rajaste
Maarika Rosenberg
Krista Sild
Annely Telling
Mariana Vorp
Kunstiõpetus ja joonestamine (mehed) Päevaõpe
Tõnis Berg
Taavi Hein
Risto Mandre
Aleksei Miltshakov
Marko Nautras
Jürgo Ots
Martin Rae
Marko Tamjärv
Allar Täks
Viljar Vissel
Kunstiõpetus ja joonestamine (naised) Päevaõpe
Katrin Anari
Maris Jürgens
Merle Karu
Aire Koorm
Maris Korrol
Aet Lattik
Birgy Lorenz
Tiina Männe
Rita Rahu
Maret Soon
Jane Suviste
Ülle Sütt
Tairi Tamme-Amjärv
Alina Trojan
Anneli Varjun
Orkestrijuht Päevaõpe
Anneli Juhanson
Heli Kendra
Sirly Eneken Praun
Sille Priks
Reelike Raja
Raadiorezhii (mehed) Päevaõpe
Mihkel Kumari
Karol Kuntsel
Rando Tammik
Taisto Uuslail
Urmas Vadi
Raadiorezhii (naised) Päevaõpe
Kristel Elling
Julia Kuzmina
Karin Lätsim
Maris Podekrat
Riia Sule
Matemaatika-loodusteaduskond
Kutseõpetaja Päevaõpe
Ilona Aasorg
Andres-Martin Ambros
Reeli Fuks
Kaire Ilves
Meelis Keldrema
Urmas Kütt
Martti Maiberg
Kristjan Milk
Sven Mäe
Ilmar Pajumägi
Hannes Põldmets
Algis Sarapson
Jüri Talan
Jaanus Tamm
Marek Tiik
Eelarveväline
Marge Aug
Liivi Järve
Merike Koppel
Siret Kreevan
Triin Lepmets
Agnes Liiv
Liia-Mai Mandre
Merle Must
Katrin Reinsalu
Kristel Vihman
Sigrid Vilu
Käsitöö ja kodundus Päevaõpe
Madli Agasild
Ivika Aman
Heldi Aun
Mariana Aus
Kaie Ehrpais
Aet Kivisild
Ülle Murd
Eveli Mäenurm
Liis Sedrik
Aina Teder
Elinor Tint
Krista Toome
Hanna Vabamäe
Mari Veel
Riin Vilki
Loodusteaduslikud ained (eesti koolist) Päevaõpe
Kadi Adler
Janne Alveus
Katre Daniel
Valdek Eesalu
Mihkel Ehala
Tarmo Elbrecht
Eve Ellermäe
Marika Erk
Kairi Haga
Hasso Hirvesoo
Annika Härma
Rika Ilves
Kati Klippberg
Külliki Krabbi
Rahel Kuningas
Anu Külaviir
Helen Laidma
Artto Lohk
Liina Lõoke
Elo Mandel
Elle Meier
Janek Ploom
Janno Puks
Raido Puust
Helvi Roman
Marika Saar
Eva Sepping
Kaili Simberg
Monika Soosaar
Gert Suurkuusk
Kärt Talimaa
Toomas Tarang
Annika Tenno
Ingrid Tevis
Margit Tina
Eerold Vellemäe
Loodusteaduslikud ained (vene koolist) Päevaõpe
Anna Brusnikina
Anastassia Dolgatshova
Olga Ionkina
Jekaterina Kolmakova
Anna Kovaltshuk
Gennadi Lessin
Anna Maksimova
Brigitta Moshkova
Svetlana Ostroglazova
Ella Savitskaja
Matemaatika (eesti keeles) Päevaõpe
Viktoria Antonova
Guno Köösel
Pilve Liiva
Tuuli Maasalu
Levia Merdik
Marliis Mitt
Triinu Mägi
Margo Mäits
Peeter Niidas
Renee Pajuste
Helen Parkman
Martin Pedak
Riho Peek
Katrin Rask
Kädi Salumäe
Tiina Seeman
Marin Strandberg
Lenneli Sundja
Terje Teder
Triin Tobreluts
Kristel Tuisk
Airi Uljas
Angela Valdi
Ingrid Villamaa
Lauri Võrno
Matemaatika (vene keeles) Päevaõpe
Jevgenia Arno
Jekaterina Borzenkova
Jevgeni Budalov
Olga Glushko
Marina Karasseva
Olga Karjukova
Denis Kovaljov
Vadim Kutuzov
Andrei Lobov
Maksim Maljutin
Dmitri Norden
Eduard Petlenkov
Natalja Portunova
Natalia Samoilenko
Jelena Tsukanova
Töö- ja tehnikaõpetus Päevaõpe
Andres Krall
Taavi Lass
Ergo Lepp
Maiko Meister
Marko Melesk
Andres Mikli
Toomas Milk
Riho Must
Olari Otsalt
Sven Paumets
Peeter Puna
Meelis Rihkrand
Margus Roosalu
Toomas Tarang
Veiko Vahur
Ravo Voosalu
Sotsiaalteaduskond
Haldusjuhtimine Päevaõpe
Esti Ehatamm
Kati Ellandi
Anu Landberg
Aune Limak
Ott Lumi
Julika Luts
Enn Metsar
Erki Must
Gerli Nimmerfeldt
Kaisa Orunuk
Marko Palo
Silvar Saat
Katrin Siirak
Erik Sootla
Karmen Tammiste
Klen Vanatoa
Infoteadus Päevaõpe
Evelin Aedna
Aire Arras
Signe Arro
Kaili Gold
Hille Kalmus
Karin Kangur
Kati Krass
Marget Kukk
Margit Lahevee
Kaire Luht
Olger Marjak
Ahti Närep
Piia Paju
Karin Põldroos
Veronika Rogalevitsh
Liilia Saarman
Kristi Sarapuu
Toomas Schvak
Eda Tiismaa
Eve Vahtra
Eneli Vilismäe
Kaugõpe
Alice Adamson
Cätlin Ingverg
Meelis Jädal
Epp Jääger
Helge Kadakas
Ilona Kalling
Kersti Karuse
Silja Kiili
Kadi Kingsepp
Maret Korv
Krista Kuiva
Sille Kurjamaa
Piret Laidla
Eve Lausma
Heidi Liivlaid
Marko Livental
Edith Mezhulis
Anneli Mägi
Anneli Mänd
Lilika Nurmse
Katrin Oja
Mari-Liis Pihla
Indrek Pärnamaa
Margit Rajasalu
Ave Rannaste
Külli Rauam
Viljar Roosimaa
Reet Stamm
Kristiine Šapura
Helen Vainula
Sven Valliste
Andra Vessik
Reili Vilt
Raul Vorsmann
Ingrit Zolotov
Psühholoogia ja sotsiaalpedagoogika Päevaõpe
Rando Koks
Jelena Korzunova
Mariann Märtsin
Eva Oruste
Marko Palo
Helen Putnik
Helen Renter
Kertu Roostalu
Yngve Rosenblad
Liilia Saarman
Eda Tamm
Piia Tammpuu
Kadi Tartu
Kuldar-Jaan Torokoff
Juta Vaks
Anu Vanamölder
Reklaam ja meedia (eelarveväline)
Jana Filonenko
Alar Hammer
Mare Hunt
Jannus Jaska
Andres Kall
Katrin Karemäe
Kristi Kepp
Joonas Kiik
Elina Kirt
Mart Koldits
Birgit Lill
Mihkel Lubi
Ruth Ojala
Alari Orav
Madis Ots
Eva-Kristiina Ponomarjov
Neeme Raidvere
Aarne Saluraid
Rahel Selge
Sigrid Soosaar
Pärtel Suurhans
Andres Tarto
Kristel Tero
Tarmo Tuvike
Ave Vahemets
Anu Veermäe
Indrek Viiderfeld
Sotsiaaltöö Päevaõpe
Martin Eber
Irene Kalm
Anneli Karu
Anu Lehtla
Mairis Minka
Tiina Muts
Siiri Möller
Erik Nukk
Kadri Poom
Kaire Sirel
Jaanika Strandberg
Heili Susi
Tiiu-Triin Sutrop
Evelyn Tamm
Imbi Undo
Birgit Villa
Kristiine Öövel
Sotsioloogia (eelarveväline)
Kristiina Allikvee
Olga Beljajeva
Erki Harand
Veiko Heiberg
Eva-Liisa Jaanus
Helina Juuse
Kaarel Kaas
Janne Kiidli
Hermo Kuusk
Ott Lumi
Lauri Plutus
Jana Prela
Janne Rannastu
Katre Ratassepp
Tõnis Saarts
Risto Spriit
Tõnis Stamberg
Anna Steinberg
Jan-Erik Teder
Liis Tuuksam
Triin Vihur
Villem Vohu
Aivar Võimre
Siiri Äkke
Merle Õun
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele