|
Uudised: (27)390371 |
|
Reklaam: (27)390390 |
| 29. juuli 1997 | Kolmapäev, 30. juuli 1997 | 31. juuli 1997 |
Kuum
| Krimi
| Võim
| Karikatuur
| Koomiks
| Täna
| Tartu
| Tallinn
| Ilm
| Horoskoop
 Tartu Postimees |
 Looduse Lood |
 Ateena'97 |
KES JUHIB EESTIT POLITSEIRIIKI? Repliik
KES MAKSAB ARVE...
MÄRT KIVINE
Eesti kultuuritegelasi, kes kirjutasid alla pärast näitleja Sulev Luige mõrvamist koostatud memorandumile, kahtlustatakse nüüd ei rohkem ega vähem kui soovis muuta Eesti mingiks miilitsa- või politseiriigiks.
Viimati tegi seda üleeilses «Eesti Päevalehes» siseminister Robert Lepikson, kes loeb sügavalt ekslikuks arusaama, et korda saab tagada nõukogudeaegse lauspatrulli meetodiga.
«Tänapäevased turvalisuse tagamise meetodid erinevad oluliselt totalitaarses riigis kasutusel olnuist,» kirjutab Lepikson, «seetõttu ei tule tagasi ajad, mil mõistuse ja tehnika puudusest johtuvalt löödi massiga.»
Samas on siseminister ise sunnitud tunnistama, et loomulikult on ka politseis vaja mõndagi üle ja ümber vaadata ning korraldada. Jääb ainult lisada, et sellele 4. juuli memorandumis tähelepanu juhitigi. Kuidas täpselt riigis kord ja turvalisus tagada, on nüüd juba nende ülesanne, kes selle eest palka saavad.
Selle asemel, et üritada kultuuritegelaste memorandumile totalitarismiihaluse silti külge riputada, peaks Lepikson kui poliitik analüüsima, mis tegelikult juhib Eestit rohkem politseiriigi poole, kas kultuuritegelaste rahulolematus või valitsuse ja Koonderakonna kui juhtiva valitsuspartei mugav tegevusetus oma valimiseelsete lubaduste täitmisel.
Kui valitsus koos siseministeeriumiga ei suuda kinni pidada lubadusest anda politseile palka ja pätile malka, sillutab see iseenesest eduteed nendele, kes enne uusi parlamendivalimisi sellele loosungile rahva silmis veel mõjuvama sõnastuse välja oskavad mõelda.
Lepikson väidab end veel uskuvat, et «keegi meist ei taha Eestit muuta politseiriigiks». «Postimees» ei julge selles küll sama kindel olla. Vastupidi, mida ebaturvalisemalt rahvas ennast oma riigis tunneb, seda kõvema käega juhte hakatakse etteotsa ootama ja valima, hoolimata isegi ebameeldivustest, mis sellega kõigile tulevikus võivad kaasneda.
Enne, kui hakata teistele sõna politseiriik nina alla hõõruma, tuleks siseministril niisiis kõigepealt mõelda, kas tema enda ja tema alluvate tegevus aitab meid praegu sellisest riigist kaugemale või hoopis lähemale.
Mis puutub sisejulgeolekut tagada aitavatesse seadustesse, määrustesse, registritesse ja muusse sellesarnasesse, millest Lepikson samuti kirjutas, siis see kõik peaks juba nii puhtalt valitsuse ja valitsusparteide enda rida olema, et siin ei saa isegi ajakirjandus neid kõrvalt eriti millegagi aidata.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Saksamaa ei kavatse enam uuel aastatuhandel Euroopa Liitu ülal pidada, ütles riigi rahandusminister Theo Waigel nädalavahetusel täiesti ühemõtteliselt välja. Rahandusministrit toetavad pea kõik Saksa poliitilised jõud.
Selline jõuline avaldus tähendab seda, et Euroopa Liidu laienemisprotsess on jõudnud sisulise küsimuseni - kes maksab laienemise arve?
Sakslasi pahandab see, et nende kanda on ligi 65 protsenti liidu eelarvest. Nad kardavad, et pärast uute riikide liitumist sirutab Brüssel näpud jälle nende kaukasse, et teha Eestist ja teistest tasemel liikmed.
Selleks on ka põhjust, sest veel juuli alguses soovitas Euroopa Komisjon ELi makseproportsioonid samaks jätta.
Põhimõtteliselt on sakslaste trots täiesti mõistetav. ELi massiivsete abi- ja toetusprogrammide tõttu on tekkinud olukord, kus rääkimata vaesematest lõunapoolsetest liikmesmaadest on ka meie mõistes väga jõukad Taani, Luksemburg ja Belgia nende riikide hulgas, kes saavad Euroopa Liidult rohkem raha kui liikmemaksuna maksavad.
Sakslaste nõude tuumaks on üleskutse teistele riikidele, et uues Euroopas tuleks üles näidata suuremat solidaarsust. Iseenesest samuti mõistlik, sest vanasõna põhjal võiks öelda: kes maksab arved, tellib varem või hiljem muusika niikuinii.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
