|
Uudised: (27)390371 |
|
Reklaam: (27)390390 |
| 26. oktoober 1997 | Esmaspäev, 27. oktoober 1997 | 28. oktoober 1997 |
Kuum
| Krimi
| Võim
| Karikatuur
| Koomiks
| Täna
| Tartu
| Tallinn
| Ilm
| Horoskoop
VEEL ÜKS VENE ERAKOND
Repliik
Primitiivne antropoloogia
PILLE RUNNEL
Eestimaa venelasi kiusab jätkuvalt lootus luua siin üks kõiki mitte-eestlasi ühendav ja kaitsev erakond. Selle kinnituseks on laupäevane teade Vene Ühtsuspartei asutamisest Tallinnas, mille ühtedeks eestvedajateks on vastse erakonna esimeheks valitud Eduard Sedashev ja tema vanem vend, Riigikogu liige Igor Sedashev.
Kuigi erakonna asutajate veendumusel on Eesti muulastel oma spetsiifilised huvid ja probleemid, ei ole «Postimees» kindel, et sellest kõigi mitte-eestlaste ühtekoondamisel piisab. Täpselt samuti nagu eestlaste hulgas on oma rikkad ja vaesed ning keskmikud, ei ela ka siinsed muulased võrdselt hästi või võrdselt halvasti.
Samal ajal on muulastele oma parteide asemel midagi muud samuti raske soovitada. Nii mõnigi eesti erakond on neid ju püüdnud oma ridadesse kaasa tõmmata. Enamasti pole sellest midagi välja tulnud.
Ületuleva-aastasi Riigikogu valimisi silmas pidades kavatseb uus erakond, kui ta õigeks ajaks oma liikmete arvu täis saab, hakata muulastega asustatud valimisringkondades konkurentsi pakkuma eelkõige ilmselt Edgar Savisaare Keskerakonnale, keda siinsed mitte-eestlased meie erakondadest siiani kõige rohkem eelistavad.
Mida peale sõnade on Keskerakond mitte-eestlaste heaks teinud, küsib eilses «Sõnumilehes» Riigikogu liige Igor Sedashev, kes kinnitab, et tegelikult oli Keskerakond soovinud neid enda juurde venekeelse osakonnana. Sedashev usub, et «nende valijad poleks seda mõistnud».
Kokkuvõttes ei ole vene poliitikute olukord Eestis eriti lootusrikas. Ainuüksi keelele või rahvuslikule päritolule toetudes suuremat hulka inimesi enam kaasa ei tõmba. Eesti parteidega kaasa minnes aga kardetakse kaotada seninegi toetajaskond ja seniste valijate usaldus.
Üks põhilisi kaarte, mille Ühtsuspartei tahtvat enne valimisi välja käia, on kahe riigikeele nõue ning vajadus säilitada Eestis nii venekeelne kesk- kui ka kõrgharidus.
Mis venekeelsesse haridusse puutub, siis sellele võib uus partei eesti poliitikutegi hulgas toetajaid leida. Kahte riigikeelt ükski neist oma valimisprogrammi kindlasti ei võta. Seetõttu, kuigi Ühtsuspartei vastvalitud juhid kinnitavad, et võivad 1999. aastaks valimisliidu moodustada kõigi parteidega, kellega huvid kattuvad, ei maksa viimaste hulgast ilmselt otsida ühtegi arvestatavat eesti erakonda.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Lõppenud nädalal hoidis eestlaste meeli ärevil kaksikmõrv Helsingi südalinnas. Eile kurjategija tabati, selleks osutus taanlasest pangaröövel.
Anonüümseks jääda soovinud kõrged Soome politseiametnikud on öelnud, et tapmises on peamine kahtlustatav eestlane. Ka tunnistajad kinnitasid, et tulistaja rääkis eestipärase aktsendiga soome ja inglise keelt. BNS vahendas sõnumit Soome kriminaalpolitsei ülemkomissarist Paul Kokkost, kes on öelnud uudisteagentuurile STT, et mehe välimus viitab võimalusele, et tegemist võib olla eestlasest või venelasest kurjategijaga.
Millest sellised väited? Tegelikult ei viidanud rahvusele mehe välimuses ju miski. Ja on eestlased-venelased Soome politsei silmis tõesti äravahetamiseni sarnased? Kirjeldustes polnud välja toodud ühtegi «tõutunnust» ega iseloomulikku joont tundemärkides. Kõrge politseiametniku sellist väljaütlemist ei kujundanud tõenäoliselt mitte faktid, vaid stereotüüpsed kujutlused. Primitiivne antropoloogia.
Ajakirjanduses avaldatu põhjal jääb mulje, et Soome viimaste aastakümnete raskeimat politseivastast kuritegu uuriv Soome politsei lasi oma tööd suunata otseselt kuritegu puudutavate faktide ja politseilise taustainfo kõrval ka tavateadmisest antropoloogiliste tüüpide ja argiuskumustest rahvaste iseloomu kohta. Ollakse liialt harjunud ühes suunas vaatama. Ja et avalikkus info järele janunes, läksid järeldustest tuletatud info pähe taas käiku arvamused ja oletused.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
