|
Uudised: (27)390371 |
|
Reklaam: (27)390390 |
| 27. oktoober 1997 | Teisipäev, 28. oktoober 1997 | 29. oktoober 1997 |
Kuum
| Krimi
| Võim
| Karikatuur
| Koomiks
| Täna
| Tartu
| Tallinn
| Ilm
| Horoskoop
 |
SÕDA SAVISAARE VASTU Repliik
PIIRITU JULTUMUS
TOOMAS MATTSON
Infoskandaal Koit Pikaro infobüroo ümber on jõudnud teise faasi. Või ehk täpsemalt öeldes: jõudnud sellesse faasi, milleks seda algusest peale oli ilmselt ka kavandatud.
Siseminister Robert Lepiksoni viimastes mõtteavaldustes on selge märk, et eraisik Pikaro väidetava politseiinfo kogumise vahelevõtt oli vaid ajend keeramaks hoop Tallinna volikogu esimehe Edgar Savisaare pihta.
Hoop oli täpselt sihitud. Pikaro on ju volikogu nõunik ning kes ikka niiväga usuks, et Savisaar Pikaro erategevusest midagi ei teadnud. Ja aeg hoobiks oli samuti täpselt valitud.
Erinevad parteid valmistuvad juba tõsiselt järgmisteks parlamendivalimisteks. Kuigi valijale on see aeg veel mägede taga - poolteist aastat -, on parteidel tõesti viimane aeg alustada ettevalmistusi. Ja Savisaar oma Keskerakonna ja selle suure toetusprotsendiga on paljudel parteidel justkui jalus ees. Ka Koonderakonnal ja selle liikmel Lepiksonil.
Savisaart aga parteide rahulikus valimisvõitluses niisama lihtsalt ei võida, tema paralüseerimiseks on vaja suurt skandaali. Ja nii nagu oma eesmärkide saavutamiseks ei ole sageli vahendeid valinud Savisaar, samasuguste meetoditega tegutseb paraku ka Lepikson.
Infoskandaali alguses asus Lepikson kohe ja valimatult süüdistama politseiameti peadirektori asetäitjat Priit Männikut ja Lääne politseiprefekti Margus Sirtsu.
Lepikson süüdistas neid mehi niisugustes pattudes, et kahel politseiametnikul ei jäänuks justkui muud üle, kui ise enda üle kohut pidada. Ohvitserid, nagu nad ju on.
Eilne Lepiksoni jutt - vaata «Postimehe» teist lehekülge - aga näitab, et neid oma sõnu tahaks siseminister meeleldi ära unustada. Sirtsuga olevat hiljem rääkinud mingi madalam distsiplinaarbüroo töötaja, pärast mida Sirts taas tööle ennistati.
Männiku kohta ütleb Lepikson aga otse, et ta pole Männikut kunagi kahtlustanud info lekitamises.
Tohohh, reede õhtul TV 3s oli Lepikson teist meelt. Üheks salainfo lekitajaks Pikaro erafirmasse oli Männik, väitis Lepikson siis. Ja teises telekanalis väitis Lepikson, et sama patt olevat hingel ka Sirtsul, aga Sirts olevat kergem juhus. Neid oma tookordseid väiteid pole Lepikson vaidlustanud, seega on need olemas.
Ei ole vist paremat tõestust, et oma lahmivast tööstiilist pole Eesti siseminister tänaseni loobunud. Süüdistada politsei tippametnikke kuriteos ning siis hiljem see vaikselt ära unustada... On ikka stiil!
Nagu näha, poliitilises sõjas vahendeid ei valita.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Alles see oli, kui siseminister Robert Lepikson talle ameti tõttu teatavaks saanud NKVD toimikuinfot püüdis isiklikel eesmärkidel ära kasutada. Praegu on tegu sisuliselt samaga - siseminister vehib telesaadetes nimedega, demonstreerib oma teadmisi ajalehtedes, tuues kuupäevaliselt ja kellaajaliselt ära Koit Pikaro peetud telefonikõnede lühisisu jne, andes kõigele endale kasuliku poliitilise värvingu.
«Postimees» palus eile kaitsepolitseilt infot Koit Pikaro telefonikõnede kohta, kuid ei saanud seda, sest uurija keeldus seda andmast ja tegi seda täiesti seaduslikult. Kriminaalmenetluse koodeksi järgi võib eeluurimise andmeid avaldada ainult uurija loal ja tema poolt võimalikuks peetavas ulatuses.
Siseminister on ammutanud oma info 24. oktoobri kuupäeva kandvast kaitsepolitsei peadirektori mittesalajasest ettekandest siseministrile. Kaitsepolitsei uurija ei ole pidanud vajalikuks eeluurimise huvides teavitada, milliseid Pikaroga seotud telefone täpselt pealt kuulati, kui palju jne. Lepikson aga sülitab uurija arvamusele.
Kapo väitel ei ole ettekanne salajane. Sellest hoolimata valetas siseministeeriumi distsiplinaarbüroo direktor Arvo Liivar ülbelt «Postimehele», et ettekanne on salajane ja et seda mingil juhul ajakirjandusele ei anta. Kaitsepolitsei ise on leebemal seisukohal, leides, et ei pea ettekande avalikustamist võimalikuks enne siseministeeriumis läbi viidava ametkondliku juurdluse lõppu.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
