Olümpialehekülg


Toimetab SVEN SOMMER

Peeter Mardna: Katrin Shmiguni tervis on igati normis

TEEMA

SVEN SOMMER

Magdaleena haigla peaarst ja Eesti Olümpiakomitee Täitevkomitee liige Peeter Mardna väidab, et hiljuti ajakirjanduses kajastamist leidnud Katrin Shmiguni terviseprobleemid on üle paisutatud ja põhinevad kõigest oletustel.

«Katrinit vaevab pigem stress ja hingeline tasakaalutus, sest avalikkus on tütarlapse tervisele ning ka isiklikule elule pööranud liigset tähelepanu,» arvab Mardna ja kummutab kahtlused, nagu vaevaks Katrinit mingi tervisehäda seoses talvel alanenud kehakaaluga, mis pole tänaseni taastunud.

Kaalukaotuse põhjustasid ealised iseärasused

Paar nädalat tagasi väitis Eesti olümpiavõistkonna peaarst Rein Jalak ülevaates olümpiakandidaatide tervislikust seisukorrast, et Katrin Shmigunil on tervisega probleeme. Jalak nimetas tervisehäda põhjuseks kevadel tekkinud ülekoormust, millele lisasid negatiivse fooni veel pikad ja väsitavad võistlusreisid. Olümpiavõiskonna peaarsti sõnul oli koormuse mõju organismile küllalt tugev ning tingis söögiisu languse, muutused veres ning kehakaalu kaotuse.

Katrin Shmigun kaotas Jalaku sõnul kehakaalust kaheksa kilogrammi, tänaseks pole kehakaal taastunud.

Pärast Ramsaus peetud laagrit läbis Katrin Shmigun Magdaleena haiglas põhjalikud terviseuuringud. «Tegime talle täiendavad terviseuuringud, mis näitasid, et kõik on igati normis,» rõhutab Mardna ning lisab, et 18-aastase tütarlapse kehakaalu langus võib olla tingitud ealistest iseärasustest. «Täiskasvanuks saamisel inimese kehakaal stabiliseerub ja võibolla ongi Katrin niiöelda oma kaalu saavutanud.»

Mardnat härib, et Eesti spordimeditsiinis puudub sportlaste tervise eest vastutav institutsioon.

«Kuna Katrin kuulub juunioride klassis maailma tippu, siis ei peaks ta tervisehäire puhul pöörduma vaid tema iseärasusi ja spordialast tingitud spetsiifilisi muutusi tundva spetsialisti poole,» leiab Mardna, kelle arvates on meie spordimeditsiinis nn huvitegijaid ja neid, kes tahavad lihtsalt silma paista.

Suhtumine jätab soovida

Mardna sõnul tekitab kahtlust mitme olümpiakoondise kandidaadi professionaalne suhtumine sporti, sealjuures eiratakse tema väiteil ka meditsiinilist teenindamist. «Ühel Nagano OMi kandidaadil on probleeme hammastega, pakkusin välja, et proovime lahendada need Magdaleena haiglas kahe päevaga,» toob ta näiteks. «Tänaseks on meie jutuajamisest möödas juba nädal ja keegi pole meie poole pöördunud,» imestab Mardna, kes on lubanud organiseerida ka sportlase Tallinna sõidu ja pealinnas elamise-söömise.

«Taoline käitumine on ebaaus maksumaksja ja sponsorite vastu,» tõdeb Magdaleena haigla peaarst, «sest see sportlane ei garanteeri, et raha on läinud õigesse kohta. Näiteks hambapõletik võib muuta olematuks aastatepikkuse töö.»

Samas pole Mardna päri paljude meie treenerite arusaamaga, et spordimeditsiin aitab üle saada sellest, mis treeninguprotsessil tegemata jäänud. «Kui ikka 30 km pikkusel distantsil kaotab sportlane võitjale 10 minutiga, pole abi massaazhist ega psühholoogi poputustest,» nendib ta. «Sama on sportlase füüsilise võimekusega. Kui maailma tippsuusatajatel on hapnikutarbimine üle 170 ja meie omadel 150-160, pole mõtet ainult meditsiini abile toetudes loota kõrge koha saavutamisele tiitlivõistlustel. Ehk parafraseerides vanasõna: looda meditsiinile, kuid tee ka tööd!» lisab Mardna.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

Võõrustajad valmistuvad: kulinaariavõistlus Naganos

OLÜMPIALINN

1998. aasta taliolümpia lähenedes otsustasid toitlustusettevõtted ja turismifirmad korraldada konkursi «Nagano kulinaariavõistlus», kus võistlejad tohtisid kasutada ainult kohalikke toiduaineid ning eesmärgiks oli valmistada roog, mis OMi korraldajalinnale kõige iseloomulikum.

Kulinaariavõistluse korraldajad plaanivad üheaegselt taliolümpiaga organiseerida ka kulinaariafoorumi Nagano toitlustuskultuurist.

Võistlus peeti kolmes järgus: tavaline lõunasöök, kerged suupisted rootsi laua tüüpi vastuvõtul ja o-miyage - kohalikke roogasid, Naganot ja Jaapanit tutvustav voor.

Võistlusest võttis osa 645 kokka üle kogu Jaapani, kes ühtekokku esitasid hindamiseks 914 rooga, finaalvõistlusel esitati zhüriile 36 rooga. Zhüriisse kuulus ka Murakami - kuulus kulinaariakriitik ja -konsultant, kes praegu töötab hotelli Imperial juures. Võistluse võitis roog kuivatatud diospüüridest ja aprikoosidest rummikastmes, valmistajaks Yoshiro Itabana.

Osalejad tundsid siirast uhkust, et kõik vajalikud ained olid kohalikku päritolu. 1998. aasta mängude ajal ei tasuks toitlustamise pärast küll muretseda - selle eest hoolitsevad Jaapani parimad kokad.

Jaapani sportlaste menüü Atlanta OMi ajal

Järgnevalt lühiülevaade sellest, mida ja kuidas sõid Jaapani sportlased 1996. aasta OMil Atlantas, et säilitada tippvormi.

Jaapanlased kasutasid kahte söögikohta, mis olid ööpäev läbi avatud. Puhveti-tüüpi söögikohtades pakuti lõunaid, kiirtoitu, salateid, maiustusi, puuvilju - sportlased pidid ise otsustama, kui palju ja mida süüa. See eeldas eelnevaid teadmisi tervislikust toitumisest, majutuskohtades peeti ka õiget toitlustamist puudutavaid loenguid, kuna enamik söögikohti olümpiamängude ajal olidki just seda tüüpi.

Delegatsiooni arst koostas sportlastele näidismenüüd, ühtlasi jälgis ta, et sportlased saaksid õigeid toiduaineid õigetes kogustes ega sööks liialt palju. Sportlased ei tohi rasvast süüa, soovitatavamad on aurutatud ja keedetud road, mis on paremini seeditavad. Piisavalt tuleb süüa ka juur- ja puuvilja. Iga toidukorra juurde tuleb juua vähese rasvasisaldusega piima, soovitatakse ka puhast mahla.

Toit oli küll kvaliteetne, kuid jaapanlaste jaoks siiski võõra maitsega, seetõttu käisid sportlased söömas ka väljaspool olümpiaküla - tuttav Jaapani köök aitas neil vajalikku vormi säilitada. Sportlastel oli end võimalik meditsiinikeskuses igal ajal kaaluda ja nii oma kehakaalu pidevalt jälgida.

Ükski sportlane ei esitanud kaebust olümpiakülas pakutavate toitude kohta, kuigi olid kuumad suveilmad ja toit oleks võinud kergesti rikneda. Nende heade toitlustamistingimuste eest tänasid Jaapani sportlased Atlanta OMi korralduskomiteed.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

UUDISED

OKTOOBER

Olümpism

ROK reakrediteeris hiljuti dopinglaboreid. Ametliku tunnustuse sai 25 laborit. Muuhulgas seati laboritele tingimuseks, et kõik dopinguproovid tuleb analüüsida vähemalt nädala jooksul.

Nagano 1998

Tuleva aasta Nagano taliolümpiamängud peaksid mõningatest probleemidest hoolimata olema igati edukad, kinnitasid Naganos külaskäigul viibinud USA olümpiaametnikud. USA 85-liikmeline delegatsioon kontrollis Nagano ettevalmistusi veebruaris peetavaks OMiks ning jäi tehtuga rahule. «Võistluskeskused on suurepärased,» leidis USA Olümpiakomitee (USOC) juht Dick Schultz. «Arvan, et Nagano korraldab igati edukad olümpiamängud.»

Suurimad probleemid on praegusel hetkel transpordiküsimus ning vaidlus meeste kiirlaskumisraja stardikoha üle. Schultzi sõnul on transport tekitanud probleeme kõikidel olümpiamängudel ja mullu Atlantas toimunu tõttu erilise tähelepanu all. «Minu arvates on transport Nagano suurim mureküsimus,» ütles Schultz. Umbes kolmandik olümpiavõistlustest toimub Naganost 50 kilomeetri kaugusel asuvas Hakubas, kuhu jõudmiseks võib tiheda liikluse korral kuluda kuni kaks ja pool tundi.

Nagano Olümpiamängude Korralduskomitee (NAOC) ning Rahvusvaheline Suusaliit (FIS) vaidlevad meeste kiirlaskumisraja üle. FIS nõuab stardikoha viimist 1680 meetrilt 1800 meetri kõrgusele, kuid NAOC esindajate sõnul oleks sellisel puhul tegemist seaduserikkumisega, sest rada saaks siis alguse rahvuspargi maadelt. Seni ei ole suudetud mõlemat osapoolt rahuldavat lahendust leida.

Tokyo ja Nagano vahel liigub uus kiirrong. Tegemist on üldse Jaapani neljanda kiirraudteega. Reis Tokyost olümpialinna kestab uue rongiga 79 minutit. Asama-nimeline rong arendab kiirust kuni 260 km/h.

Sydney 2000

2000. aasta Sydney olümpiamängude korraldajaid teeb murelikuks võimalik hairünnakute oht triatlonivõistluste ajal. Triatloni esimene ala - 1500 meetri ujumine - peetakse Sydney sadamas kuulsa ooperiteatri lähedal. Võistluse korraldajate sõnul on hairünnakute oht küll minimaalne, kuid siiski olemas. «Üritame selgitada, kas peame raja piirama võrkudega või kontrollima olukorda hüdrolokaatoritega,» ütles ala peakorraldaja David Hansen. «Me ei saa seda küsimust tähelepanuta jätta.»

Sydney Taronga loomaaia esindaja John Westi sõnul on aga olümpiakorraldajate mure asjatu, sest Austraalia kevadperioodil on vesi inimestele suurimat ohtu kujutavate tiigerhaidele liiga külm. «Haid on juba 400 miljonit aastat valinud oma liikumissuunda veetemperatuuri järgi. Nad ei kavatse olümpiamängude pärast harjumusi muuta ning triatloni vaatama tulla,» ironiseeris West.

Rahvuslikud olümpiakomiteed

Austria maakondade Salzburgi ja Carinthia võimalused kandideerida 2006. aasta taliolümpiamängude korraldusele sai uut tuge paar nädalat tagasi toimunud referendumitest. Salzburgis oli 76,6% hääletusel osalenud elanikest olümpiamängudeks kandideerimise poolt, Carinthias andis oma poolthääle koguni 81,2% vastanutest. Carinthia tahab olümpiamängude korraldamisele kandideerida koos Sloveeniaga ja Itaalia kirdeosas asuva Friuli-Veneetsia-Giulia regiooniga, Salzburg omakorda plaanib koostööd Saksamaa Baieri liidumaaga. Austriast on lisaks Carinthiale ja Salzburgile kandideerimissoovi avaldanud ka suusakuurort Kitzbühel. Austria Olümpiakomitee otsustab novembris, millise piirkonna kandidatuuri toetada. Austria on korraldanud taliolümpiamänge juba kahel korral, nii 1964 kui ka 1976 võisteldi Innsbruckis.

USA Olümpiakomiteele on esitanud taotluse 2012. aasta suveolümpiamängude korraldamiseks kaheksa linna: Baltimore, Cincinnati, Dade County - Miami, New Orleans, New York, San Francisco, Seattle ja Washington D.C.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele


Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1997