27. oktoober
RISTILÖÖDU HAIGLAST VÄLJAS: Ida-Virumaalt pärit aastane Karina, kelle tema ema septembri lõpus meeltesegaduses naeltega ukse külge lõi, sai haiglast välja. Lapse ema on ravil psühhiaatriahaiglas.
TALVEL VÕIB SÕIDUKIIRUS VÄHENEDA: Liikluspolitsei ja maanteeamet soovivad vähendada talvel üldist liikumiskiirust asulavälistel teedel 80 kilomeetrini tunnis.
SKANDAAL KOIT PIKARO ÜMBER KERIB edasi: Ajalehtedes käib diskussioon Pikaro infoteenuste kasutajate üle, osa poliitikuid püüab viidata Edgar Savisaarele. Siseminister Robert Lepikson on nimetanud politseist infolekitamise kontekstis Priit Männiku ja Margus Sirtsu nime.
Ei ole vist paremat tõestust, et oma lahmivast tööstiilist pole Eesti siseminister tänaseni loobunud.
«Postimehe» juhtkirjast
MÕÕDUKAD EI TAHA ASTMELIST TULUMAKSU: Mõõdukate volikogu leiab, et praeguses Eestis ei ole otstarbekas kehtestada Keskerakonna propageeritavat progresseeruvat tulumaksu. Prioriteediks peavad Mõõdukad hoopis sotsiaalmaksureformi ja maksuvaba miinimumi tõstmist miinimumpalgani.
28. oktoober
TALLINNA BÖRS KUKUB: Ameerika aktsiaturgude kümne aasta suurim langus rebis kaasa ka Tallinna börsi, kus aktsiad odavnesid järsult.
Aktsiahinnad tõusevad, kukuvad ja taastuvad. Võitja on nendes mängudes see, kes hoiab pea külmana ja ei löö esimese hetkega aktsiapakki sentide eest viluks. Kursid tõusevad jälle ning tänane müüja kirub tõenäoliselt juba mõne kuu pärast oma rutates tehtud otsust.
«Postimehe» juhtkirjast
TALLINNA VANALINN MAAILMAPÄRANDI NIMESTIKKU: UNESCO peadirektor lubas välisminister Toomas Hendrik Ilvesele, et toetab Tallinna vanalinna kandmist maailma kultuuripärandi nimistusse. Tallinnale tähendab nimekirja saamine rahvusvahelist toetust ja raha vanalinna säilitamiseks ja korrastamiseks.
29. oktoober
VORMSI VOLIKOGU TAGASIKUTSUMISE OHUS: Läänemaa Omavalitsuste Liidu eestseisus soovitas Vormsi saare rahval tagasi kutsuda oma vallavolikogu. Põhjuseks on asjaolu, et valla juhtkond on viinud omavalitsuse finantskriisi, räägitud on isegi valla pankroti väljakuulutamisest.
KIVITER LÄHEB ERIÕLILE: Erastamisagentuuri nõukogu valis aktsiaseltsi Kiviter kõigi aktsiate erastamiseks tehtud pakkumiste hulgast parimaks kütusefirma Eriõli pakkumise. Eriõli valimist toetasid ka Kohtla-Järve linn ja ümberkaudsed omavalitsused.
KESKERAKOND KEERAB KOONDERAKONNALE SELJA: Keskerakonna juhatus lükkas tagasi Koonderakonna kutse osaleda laupäevasel kongressil. Keskerakonna peasekretär Küllo Arjakas leiab, et Koonderakonna teatud juhtide süüdistused on ületanud igasuguse poliitilise kultuuri piirid.
TÖÖPARTEILASED LAHKUVAD VÕITLUSTANDRILT: Pärast viis päeva kestnud teravat vastasseisu justiitsministeeriumiga lahkuvad Eesti Demokraatliku Tööpartei esindajad Tallinnas Kentmanni 13 asuvast hoonest, mis kuulub riigile.
LEEDULASE TAPNUD POLITSEINIK VANGI: Pärnu linnakohus mõistis 12 aastaks vangi endise Harju politseiniku Imre Tali, kes kevadel lasi Häädemeeste lähedal teenistusrelvast maha Leedu kodaniku. Tali ennast tapmises süüdi ei tunnistanud.
30. oktoober
VENEMAA SUURSAADIK KADRIORUS: Venemaa uus suursaadik Eestis Aleksei Gluhhov esitas president Lennart Merile oma volikirjad ning edastas dokumendid, milles on kirjas president Boriss Jeltsini pakutavad julgeolekugarantiid Balti riikidele.
Ehkki Venemaa julgeolekupakt on rüütatud süütusse vormi, on «Postimees» veendunud, et idanaaber ei saa meile anda mingeid ühepoolseid julgeolekutagatisi. Eesti julgeoleku tagab tugev integreeritus Läänega, majanduslikult Euroopa Liiduga ning sõjaliselt NATOga.
«Postimehe» juhtkirjast
ATENTAAT IMRE ARAKASELE: Tundmatu mees üritas Tallinnas Tihase tänaval tappa väidetavalt Eesti üht hinnatumat palgamõrtsukat Imre Arakast, kuid ei saanud pihta. Asjatundjad ei välista, et mõrva tellijaks võis olla mõni Arakase äripartner.
EESTI RAADIO DIREKTORIKS 8 TAHTJAT: Konkursile esitasid avaldused Neeme Brus, Priskilla Mändmets, K. Jaak Roosaare, Härmo Saarm, Ain Saarna, Peeter Sookruus, Tiina Tamman ja Mart Ummelas. Uus peadirektor selgub ilmselt 10. novembril.
Tuleb vaid valida inimene, kelle senine tegevus äratab usaldust sel määral, et anda ilma meeletu riskita tema hoolde see sumbunud vaim ja ängistuses ägav seltskond, kel pole juba aastaid olnud vaimset liidrit.
«Postimehe» juhtkirjast
RIIGIMEHED LAHINGUKOOLIS: Meegomäe lahingukoolis alustas järjekordne reservohvitseride kursus, kus teiste hulgas osalevad ka Mart Laar, Tõnis Lukas, Jaak Lippmaa, Heiki Sibul jt.
31. oktoober
ETV JUHID LAHKUVAD: Ametist lahkusid Eesti Televisiooni senine peadirektor Hagi Shein ja programmidirektor Raul Rebane. Shein siirdub akadeemilisele tööle, Rebane aga sõidab Jaapanisse Naganosse olümpiamängude telekoordinaatoriks. See nädal on viimane ETVs ka uudistetoimetuse juhile Vallo Toometile.
RIIGIKONTROLÖR LAHKUB: Seitse aastat riigikontrolöri ametit pidanud Hindrek Meri lahkus ametist. Uue kontrolöri ametisse nimetamiseni täidab riigikontrolöri kohuseid senine Meri asetäitja Rein Söörd.
TAPJALE ELUAEGNE VANGLAKARISTUS: Pärnu linnakohus karistas eluaegse vanglakaristusega Anti Sakki, kes tappis 1994. aastal Pärnu politseiprefektuuri hoones Kodukaitse töötaja. Sakki süüdistati ka kahes tapmiskatses.
1. november
SIIMANN KOONDERAKONNA ESIMEHEKS: Valitseva Koonderakonna esimeheks valiti ühehäälselt peaminister Mart Siimann. Erakonna senine esimees, ekspeaminister Tiit Vähi ei kandideerinud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Koonderakonna kongressi delegaadid valisid erakonna uueks esimeheks peaminister Mart Siimanni ja tema asetäitjaks Tallinna linnapea Ivi Eenmaa, jättes erakonna senise aseesimehe siseminister Robert Lepiksoni välja isegi erakonna 21-liikmelisest juhatusest.
Peaminister Mart Siimann valiti eilsel Koonderakonna kongressil erakonna esimeheks 242 poolthäälega. Üldse tagastati 243 valimissedelit, millest üks oli rikutud. Siimann oli ka ainuke kandidaat Koonderakonna esimehe kohale.
Kongressil valiti ka 20 Koonderakonna juhatuse liiget, erakonna esimees Siimann kuulub juhatusse automaatselt. 20le juhatuse liikme kohale kandideeris 50 inimest.
Kõige rohkem said uutest Koonderakonna juhatuse liikmetest hääli erakonna senine esimees ja AS Valga Groupi nõukogu esimees Tiit Vähi (159 häält) ning Tallinna linnapea Ivi Eenmaa (157 häält).
Koonderakonna juhatusse kuuluvad veel Tallinna Pedagoogikaülikooli üliõpilane Katrin Mölder (144), Riigikogu liige Märt Kubo (129), kõrgkooli Lex üliõpilane Sirle Sööt (121), Pärnu linnapea Vello Järvesalu (119), Tallinna botaanikaaia direktor Jüri Ott (118), AS Vilma juhatuse esimees Arnold Kimber (114), Tartu linnavolikogu esimees Väino Kull (112), Koonderakonna peasekretäri kt Peeter Jakovlev (111), Riigikogu liige Ülo Nugis (109), Riigikogu väliskomisjoni esimees Eino Tamm (109), rahandusminister Mart Opmann (99), justiitsminister Paul Varul (99), peaministri abi Mart Laidmets (98), Riigikogu liige Kadri Ottis (92), kaitseminister Andrus Öövel (91), AS Nordika Kindlustuse turundusdirektor Heigo Kaldra (90), Koonderakonna senine aseesimees Riivo Sinijärv (84) ja Pühajärve puhkekodu direktor Jüri Kork (83).
Koonderakonna uus juhatus valis erakonna esimehe esimeseks asetäitjaks Ivi Eenmaa. Ülejäänud kaks aseesimeest valitakse juhatuse järgmistel koosolekutel.
Juhatuse liikmeks ei valitud aga näiteks siseminister Robert Lepiksoni, kes sai vaid 76 häält, regionaalminister Peep Aru (78), Riigikogu Koonderakonna fraktsiooni esimeest Mati Meost (68) ja Koonderakonna endist peasekretäri Neeme Jõgi (74).
Lepikson ei pettunud
Robert Lepikson kinnitas «Postimehele», et ta ei ole juhatusest väljajäämise pärast pettunud. «Mul on päris hea meel, sest niikuinii polnud ma eriti suuteline seda parteitööd tegema riigiameti kõrvalt, mida ma pean siseministeeriumis,» teatas Lepikson.
Vastuseks küsimusele, miks teda juhatusse ei valitud, ütles Lepikson: «Võibolla ütlen ma liiga otse ja ei vali, kellele ma ütlen. Eks see tekitab kindlasti paksu pahandust ja paksu verd.»
Samas toonitas Lepikson, et ta jätkab Koonderakonnas ja ei näe mingit põhjust, miks ta ei võiks erakonnas edasi olla.
Koonderakonna esimees Mart Siimann nentis, et Mati Meose juhatusest väljajäämine oli talle ebameeldivaks üllatuseks. Rääkides Lepiksoni väljajäämisest, ütles Siimann, et ju siis oli valimispropaganda nõrk.
«Postimees» küsis peaminister Siimannilt, kas Lepiksoni juhatusest väljajäämist võib tõlgendada ka kui Koonderakonna rahuolematust tema kui siseministriga. Siimanni arvates ei saa selle hääletustulemuse põhjal nii kategoorilist järeldust teha. «Aga fakt on see, et kongressi delegaadid ei valinud siseminister Lepiksoni juhatuse liikmeks ja järeldusi sellest võib teha,» lisas Siimann.
Ivi Eenmaa sõnul on tal kahju, et Lepikson juhatusse ei saanud. «Lepiksoni meetodid võivad vahel tekitada arusaamatust, aga tal on palju värsket mõtlemist.»
Suuri muutusi ei tule
Mart Siimann toonitas, et Koonderakonna poliitikas põhimõttelisi muutusi ei tule. «Koonderakonna uus esimees on olnud mitu aastat Koonderakonna esimene aseesimees ning seetõttu ei ole oodata Koonderakonna poliitikas põhimõttelisi muudatusi.» Siimann lisas, et suhted maaerakondadega on hetkel väga head. «Ei saa aga välistada, et teatud pinged tekivad siis, kui tuleb hakata otsustama tollitariifide rakendamist.»
Koonderakonna uus esimees Mart Siimann ja eksesimees Tiit Vähi pidasid kongressil ka ettekanded, milles ilmnesid mõningad erimeelsused. Nii teatas Vähi, et Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse moodustatud liit on muutunud juhuslikuks ja nõrgaks. Tema hinnangul pole selge, kes otsuseid ette valmistab ja vastu võtab.
Vähi arvustas ka valitsuskoalitsiooni kuuluvate maaerakondade tegevust, sest võimu tunda saanud maapoliitikud nõuavad Eesti majandusruumi isoleerimist ning erapoolikut raha ümberjaotamist ebaefektiivseteks toetusteks.
Mart Siimann oli aga kindel, et KMÜ valitseb edukalt, ning ta ei näe põhjust, miks see koostöö peaks lõppema. Samas polnud Siimann rahul olukorraga Koonderakonnas. «Me pole suutnud luua demokraatliku arutamise õhkkonda ega kasutanud täielikult erakonna vaimset potentsiaali,» teatas Siimann.
Koonderakonna kongressi resolutsioonis peetakse oluliseks tähelepanu koondamist regionaalsele arengule eesmärgiga vähendada sotsiaalmajanduslikku vahet Tallinna ja teiste piirkondade vahel. Lisaks toetasid kongressi saadikud valitsuse tegevust kuritegevuse vastase võitluse laiendamisel, õigussüsteemi korrastamisel ja riiklike kontrollstruktuuride tugevdamisel ning võitlust korruptsiooniga.
Koonderakonnas on 660 liiget, kellest 153 kuulub noorteorganisatsiooni.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Viljandi linn võib 1997. aastal täiendavalt üheksa miljoni krooni ulatuses võlakirju emiteerida, otsustas linnavolikogu reedel, millele opositsioon küsib, kas see on eetiline.
Reedesel Viljandi linnavolikogu istungil lubas koalitsioon häälteenamusega linnal emiteerida veel üheksa miljoni eest võlakirju, et selle rahaga ehitada Kösti kanalisatsiooni, raamatukoguhoonet, renoveerida tervisekeskust, samuti kasutada heakorraks ning teedeehituseks ja remondiks.
Viljandi linnavalitsuse rahandusameti juhataja Avo Dimitrijev selgitas volikogule, et uue seaduse järgi ei saaks linn laenukoormust arvestades järgmisel aastal enam laenu võtta. «Linn või vald võib võtta laenu netoeelarvest kuni 75 protsenti, mis Viljandi puhul ulatub 50-55 miljoni kroonini. 1. jaanuaril 1998 oleks linna laenukoormus 47 miljonit krooni,» märkis Dimitrijev.
Opositsioonis olev Kodune Viljandi (Andres Soosaar) nurises, kuidas saab 1998. aastal kasutatava laenuraha kasutamist arutada, kui volikogu ei ole näinud veel 1998. aasta linnaeelarvet ning esitas küsimuse, kas on eetiline otsustada veel laenu võtta, kui uue seaduse piirang on juba teada.
Volikogu sai ka teada, et lähiaastatel Viljandi laene võtta enam ei saa, enne kui praegused laenud tasutud.
Opositsiooni pakutud nimelist hääletust koalitsioon ei soovinud ning laenuotsust pooldas hääletajatest enamus.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Laupäeva hommikul sõitis veoauto MAZ ilmselt purjus juht Tallinnas Lasnamäel otsa trammile, lömastades selle kabiini õnneks nii, et ei trammi juht ega ükski sõitja kannatada ei saanud.
«See oli suhteliselt jõhker vaatepilt. Veoauto oli tunginud trammi esiotsast sisse, trammi kabiin oli täiesti kortsus ja ümberringi askeldati, et õnnetut trammijuhti kortsus kabiinist välja saada,» rääkis «Postimehele» üks avariipaigast mööda sõitnud ajakirjanik.
Ühe Tallinna liikluspolitsei inspektori sõnul põhjustas kell 11.38 juhtunud õnnetuse esialgsetel andmetel Peterburi maanteelt linna poole sõitnud veoauto MAZ 33-aastane juht Vladimir.
«Ta hakkas tegema paremale pööret Peterburi maanteelt Pae tänavale ja ilmselt ajas fooris põlenud tuled sassi, sest ta sõitis otse trammile ette,» selgitas sündmuskohal käinud liikluspolitsei inspektor «Postimehele». Inspektori sõnul oli avarii üheks põhjuseks ka hundijalavesi, mida veoki juht ilmselt tarbinud oli.
Õnnetuses sai kergemalt viga üksnes trammijuht, kes pidi pärast lömastatud kabiinist väljapääsemist traumapunktist veidi abi paluma. «Trammijuht ütles hiljem politseile, et sõitjad olid vaid teises vagunis ning seal nad kannatada ei saanud,» lausus inspektor.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eilsest hakkas kehtima narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seadus, mis piirab uimastite ebaseaduslikku levikut, ühtlustades samuti seni Eestis kehtinud narkoseadustikku.
Riigikogus juunis vastu võetud seadus reguleerib narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete käitlemise ja identifitseerimise korda, narkomaania leviku tõkestamise, narkomaanide ravi ja rehabilitatsiooni korda. Seadus määrab kindlaks narkootiliste ainete nimekirjade koostamise ja kinnitamise korra.
Vastne seadus keelab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise, välja arvatud meditsiinilistel ja teaduslikel eesmärkidel.
Käitlemiseks tuleb seaduse järgi pidada muu hulgas omamist, tarbimist, tootmist, säilitamist, transporti, müüki või muud tarbijale üleandmise viisi.
Seadusega on keelatud ka unimaguna ja kanepi kasvatamine narkoainete valmistamise eesmärgil. Põllumajanduslikul eesmärgil võib neid taimi kasvatada siseministri loaga.
Juriidilistele isikutele, kes rikuvad narkoseadust, võib määrata rahatrahvi kuni 200 000 krooni ulatuses, kui neil on luba narkoainete käitlemiseks, ja 300 000 krooni ulatuses, kui luba puudub.
Narkomaania levikut hakatakse seaduse kohaselt tõkestama valitsuse kinnitatud programmi ja seaduse enda järgi. Narkoseaduses on ka kirjas, et vabariigi valitsus ja kohalikud omavalitsused toetavad igati narkomaania leviku tõkestamist taotlevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevust.
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seadusest lähtudes ravitakse narkomaane nende vaba tahte alusel, välja arvatud juhul, kui nad on endale või teistele ohtlikud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Üht Põhja-Eesti puhkekeskuse direktorit tabas ebameeldiv üllatus, kui teda möödunud nädalal külastasid kaitsepolitseinikud. Neil oli palju küsida, kuid direktor pidi nõutult õlgu kehitama. Ta ei osanud tõepoolest vastata, kuidas ja miks sattus tema poolt politseile kirjutatud avaldus kämpingus toimunud tulistamise kohta keskkriminaalpolitsei endise abidirektori Koit Pikaro infobüroosse Ius Dicere.
Intsident ise juhtus ööl vastu 4. oktoobrit ühes Põhja-Eesti puhkekeskuses, kus keegi Valdo Kulla nimeline noormees broneeris reede õhtuks enda nimele kaks majakest. Pärast Kulla ja tema seltskonna lahkumist järgmisel hommikul avastasid puhkekeskuse koristajad, et öö jooksul on seal hirmsa pidutsemise käigus üht-teist ära lõhutud.
Puhkekeskuse direktori poolt paar nädalat pärast intsidenti tehtud avaldusest võib lugeda, et läbi oli tulistatud ühe maja katus, dushiruumi põrand ja sein. Direktori arvestuste järgi tekitati sellise pummeldamisega kahju 24 381 krooni.
Lääne politseiprefektuurile adresseeritud avalduses palub puhkekeskuse direktor algatada juhtumi kohta uurimine ja süüdlaselt sisse nõuda puhkekülale tekitatud kahju kokku 25 000 krooni.
Kompromiss leiti politseita
«Seda mulle ei öeldud, mida konkreetselt puhkekülas lõhuti - räägiti mingist katkisest aknast,» rääkis «Postimehele» Läänemaa prefekt Margus Sirts, kellele puhkekeskuse direktor pärast lõhkumist helistas. Direktor rääkinud talle kämpingus pummeldanud seltskonnast ning et nende seas oli Kulla-nimeline mees.
«Direktor küsis, kas ma ei tea, kuidas võiks sellise mehe leida ja mis ta nüüd tegema peaks,» lisas Sirts, kes soovitas kahjud kokku arvestada ja politseile juhtunu kohta avaldus kirjutada. Sirts lubas Kulla ise üles otsida, sest teadis, et sama perekonnanimega mees on tema kolleeg - Saaremaa kriminaalpolitsei komissar Veiko Kulla.
Sirts helistas seejärel Saaremaa prefektile Kalle Laanetile ja tutvustas olukorda. Veidi hiljem helistati Kuressaarest Haapsallu tagasi ja teatati, et komissar Veiko Kullaga pole mingeid probleeme ning asjaosaline on komissari noorem vend.
«Poole tunni pärast helistas mulle uuesti puhkekeskuse direktor ja teatas, et tal pole enam mingeid probleeme, tänas kaasabi eest ja nii see asi minu jaoks lõppes,» selgitas Läänemaa prefekt neljapäeval.
«Postimehel» õnnestus vestelda ühe puhkekeskuse töötajaga, kelle arvates ei mindud esialgu politseisse seepärast, et puhkeküla direktor tahtis asja lahendada politsei sekkumiseta.
«Direktor pakkus välja, et asi unustatakse, kui keegi majas pidutsenutest maksab kogu kahju kinni,» sõnas puhkekeskuse töötaja. Kuna direktorile lubati kõik remonditööd hüvitada, siis unustas ta esialgu ka plaani politseile avaldus kirjutada.
Fiktiivne avaldus pidi kaduma
Paariks nädalaks asi soikus, sest puhkekeskuse direktor pidi ära sõitma. «Kui ta siis tagasi tuli ja 4. oktoobri öö eest polnud kahjusummat ikka veel makstud, otsustati kasutada levinud mõjutusvõtteid,» jäi puhkekeskuse direktori alluv ebamääraseks.
21. oktoobril kirjutaski direktor politseile avalduse ära. Dokumenti pole Lääne politseiprefektuuris registreeritud, küll aga leiti selle koopia Koit Pikaro infobüroost Ius Dicere.
«Postimehele» teadaolevalt pidi kämpingu direktori avaldus käiku minema ainult juhul, kui puhkemajakese auklikuks tulistamise eest keeldutakse maksmast kahjusummat. «Minu teada andis direktor selle avalduse ühe oma tuttava politseiniku kätte, kes pidi paberi esialgu oma sahtli põhja jätma,» selgitas ta.
Vahetult pärast avalduse kirjutamist ilmusid kohale väidetavad kahjutekitajad ning tasusid nõutava summa. «Valdo Kulla tuli ise raha tooma ning tema viimane palve oli, et puhkekeskuse juhtkond pikka viha ei peaks,» teavad puhkekeskuse töötajad. Noormehed käitusid väga viisakalt ja mingeid pretensioone õhku ei jäänud.
Nii oli puhkekeskus oma kahjusumma kätte saanud ja enam ei olnud tarvidust ka politseiga asju ajada. «Avaldus pidi unustatama, justkui seda ei olekski kunagi kellelegi antud,» lausus puhkekeskuse töötaja.
«Postimehelt» selle avalduse olemasolust kuulnud Läänemaa prefekt Margus Sirts tegi kiiresti kindlaks, et politsei tõesti teadis puhkekeskuse direktori avaldusest.
«Paar päeva pärast kahjusumma saamist teatas puhkekeskuse direktor politseile, et avaldust kuriteo kohta ta ei tee ning kõik on juba korras,» räägib Sirts. Tema sõnul ei saanud politsei avalduse puudumise tõttu ka omaalgatuslikult asuda paugutamise tagamaid uurima.
Kapo leiab avalduse Pikaro juurest
«Postimehel» õnnestus enda käsutusse saada koopia sellest kaduma määratud avaldusest, mille koopia vaid kaks päeva pärast avalduse kirjutamist - 23. oktoobril - leidsid kaitsepolitseinikud keskkriminaalpolitsei endise abidirektori Koit Pikaro ja tema kolleegi Reigo Kala infobüroo Ius Dicere läbiotsimisel Tallinnas Tatari tänavas.
«See on mulle täielik üllatus,» ütles säärase uudise peale puhkekeskuse direktor. Direktor rõhutas veel kord, et kartes turistide eemalepeletamist ei soovi ta lahendatud intsidendile suurt kõlapinda, ning lükkas ümber väite, nagu oleks ta ise abipalvega Ius Dicere poole pöördunud.
«Ma pean oma seni usaldusväärsete tuttavate seas tõsised korrektiivid tegema, kuna sellest avaldusest teadsid väga vähesed,» lisas direktor, kes pidi möödunud nädalal kogu sündmuste käigu ja avalduse liikumise teekonna kaitsepolitsei ametnikele üle rääkima.
Tõsiselt üllatunud oli avalduse jõudmisest Koit Pikaro infobüroosse ka Valdo Kulla vend Veiko, kes juhib Saaremaa kriminaalpolitseid.
«Ma kuulen seda esimest korda ja kui see nii on, siis on see küll üsna imelik,» lausus Kulla, kes ei osanud isegi oletada, mis rolli võib kogu selle loo juures mängida Pikaro.
Kulla arvates võis avaldus Pikaro kätte sattuda selleks, et Ius Dicere otsiks puhkeküla omanike tellimusel üles kahjutekitajad ja klaariks nendega arved. Puhkeküla direktor on kinnitanud, et Ius Diceresse pole ta oma abipalvega pöördunud.
Samas ei välistanud Kulla võimalust, et avaldust tema venda puudutava intsidendi kohta võis Pikaro oma kontoris hoida kui kompromiteerivat materjali. «Kui kellelgi on mingi kogumismaania, siis jumala eest...» jättis Kulla lause lõpetamata.
Koit Pikaro kommenteeris puhkekeskuse direktori avalduse sattumist infobüroosse Ius Dicere järgmiselt: «Ütlen ausalt, esimest korda kuulen. Ei ole sellist avaldust näinud. Ausõna, ei tea.»
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
«Postimees» peab rõõmuga nentima, et igapäevane telesaade «Kapital» eksitab eesti inimesi. Börsimaaklerid pole üldse sellised blaseerunud ilme ja kange olemisega ebamaist päritolu olendid, kes «Kapitalis» kantseliiti väänavad.
Börsimaaklerid on luust ja lihast inimesed, seda isegi nendel haruldastel päevadel, mil börsil toimuv on igav nagu kaitseministri kõne.
Neljapäev, kell 9.30
«Eesti pangad võiksid oma analüütikud puhkusele saata ja võtta ametisse psühholoogid,» teatab ERA-panga kapitaliturgude diiler Madis Jaaniste pool tundi enne uue börsipäeva algust. «Praegusel börsil peab ettevõtete tegevust jälgima vaid silmanurgast. Olulisem on maaklerite käitumine.»
Jaaniste ees kumavatel arvutiekraanidel reastuvad tabelid ja numbrid. Börs valmistub avanema. Viimatisest suurest langusest on möödas kaks päeva.
«See maailma turgude mõju meie börsile oli kõige absurdsem asi! CNN näitas päev läbi valgete nägudega kollaseid mehi ja Eestis arvati, et ka meil peab börs kukkuma. Sellepärast kukkuski, et nii arvati.»
Maaklerite ülemus Vivika Tael seab end lauale istuma. Ta on rahu ja leebus ise, kui kinnitab, et Eesti turg ja maailmaturg on omavahel umbes samasuguses suhtes ja seoses nagu Elva ja Moskva.
Arvutiekraanilt kaovad börsitabelid ning sinna ilmuvad kängurud. Nad kargavad üles-alla nagu TALSE.
Kell 9.55
Maaklerite tähelepanu köidab numbrite ja tähtede rida, mis on arvutis ilmunud ühte arvukatest kastidest. Keegi on teinud noteeringu.
«Vau! Vend pani 15 peale välja!»
Vivika Tael juhendab alluvaid, et paneme meie vasakusse kasti selle ja paremasse tolle. Maaklerite erialakeel on vaid pisut arusaadavam arvutiinimeste omast.
Madis Jaaniste arvab, et päev tuleb rahulik. Et algul läheb börs natukene üles ja siis tuleb jälle pisut alla.
Kõrvaltoast tuleb kohvilõhna.
Kell 10.00
«Davai, võtke ära!»
«30 kilo võiks olla.»
«Otsime veel või?»
«Praegu ei tõuse ükski hind, EVP ka mitte.»
«Jess. Teie saite praegu silla!»
«17,6, 35 kilo. Teeme ära.»
«Siis pane oma noteering välja. Ehkki vend võib vähe pahaseks saada.»
«Nüüd on turg tühi kah!»
Vaid mõni minut pärast börsi avanemist on ERA-panga kaukasse juhtmeidpidi vuhisenud 35 000 EVEA aktsiat. Enam kui poole miljoni krooni eest. Seejärel saabub suur rahu nii börsile kui maaklerite tuppa.
Madis Jaaniste laseb tooli peal seljakile ja vaatab aknast välja. Õues selgineb. Üle tänava asuva Forekspanga lumivalge hoone akendest paistavad linnupuurid, plastmassist part ja naiste aluspesu.
Kell 10.15
Mitte midagi ei juhtu. TALSE näitab -0,18%.
Jaaniste räägib, et erinevalt muust maailmast ei ole Eesti poliitikud seni suutnud börsi kõigutada. Investorid ei võta Eesti poliitikute juttu lihtsalt tõsiselt. Siiamaani.
«Välisinvestorite usaldus on sulav nagu lumi,» märgib Vivika Tael.
Mõnikord võtavad maaklerid kätte ja hakkavad seda või teist aktsiat narrima. Kui aktsia on totra hinnaga müüki pandud, siis ostetakse ja müüakse seda jupphaaval veelgi totramate hindadega. Pärast hea vaadata, kuidas Tiina Joosu õhtul räägib: x aktsia langes eile 200%, täna tõusis aga 400%.
«Enamasti aga turu solkimisest hoidutakse,» ütleb Jaaniste.
Kell 10.36
TALSE näitab -0,05%.
Samal ajal kukub Vene turg nagu kivi. Venemaa ja Ukraina turgude diiler Erik Lidmets tõuseb ropsti toolilt ning läheb kapi taha nõu pidama.
Uksest astub sisse diiler Raimond Russak, käes kommikott. Kommid otse Venemaalt.
«Vene piiri peal taheti 30 000 rubla mingit ökoloogiamaksu. Aga tsheki andsid ametnikud ainult 29 000 rubla peale! Ise istuvad täiesti tõsiste nägudega seal putkas!»
Jaaniste surgib hiirega arvutis ning nimetab seal toimuvat halvustavalt passimiseks. Russak vaatab ja ütleb: «Uimerdamine!»
Kell 11.05
TALSE on -0,36%. Börsil on absoluutselt vaikne.
Kukkumise päevadel oli kogu maja maaklerite toas vahtimas ja küüsi närimas, meenutab Madis Jaaniste.
«Rippusid tooliseljatugede otsas ning meie pidime tööd tegema!»
Pärast pani ülemus ukse peale loosungi, et ärge segage.
Ehkki börsi lõpetab kauplemise kell 14, ei märgi see kellaaeg maaklerite tööpäeva lõppu. Krahhipäevadel istuti tööl kella kaheksani, siis mindi kellegi poole koju majandusuudiseid vaatama. Mobiilid helisenud vahetpidamata.
Täpselt nagu kunagises menuseriaalis «Kapital».
Mustadeks päevadeks on maakleritel Tartu linnas üks kindel kõrts, kus nad taolistel puhkudel söömas käivad. Shveitsi shnitslit ja kanafileed.
Vivika Tael tuleb ja räägib maakleritele, et tema oma raha nende kätte küll ei usaldaks. Maakleritel on kangesti hea meel.
Kell 11.21
«29 miljonit käivet kell pool kaksteist päeval näitab, et ka Tallinnas on kõigil meestel jalad laua peal!» teatab Vivika Tael.
Keegi on ostnud kolm Ühispanga aktsiat ning teenib nüüd ära Madis Jaaniste imestusega segatud põlgusavalduse. Sellise tehingu kulud lähevad ju tuludest suuremaks!
BNS teatab, et börsil on kauplemine loid. Jumala tõsi.
«Ei ma anna alla, kui ka vihma kallab,» laulab raadios Kate.
Raimond Russak läheb akna alla (sinna, kust avaneb kaunis vaade Forekspangale) ning räägib mobiiltelefoni pikalt vene keeles. Tuleb siis tagasi ja pärib Erikult, et kuidas hambaarsti juures läks.
«Ui, ära räägi,» vastab Erik.
TALSE on +0,14%
Kell 11.52
Pealik ülakorrustelt helistab ja küsib, mis toimub.
«Midagi ei toimu,» vastab Jaaniste.
Eile õhtul vaatas maakler telekast filmi, kuidas kaks meest läksid kaamelitega kõrbesse matkama. Muud seal filmis ei näidatudki kui ainult sammuvat kaamelit!
Igav nagu börs?
«Nädal on möödas, üüri maksma pead. Kas on selleks raha?» küsib Jaak Joala raadios.
Kell 12.40
«Kalevi aktsia on nii ebahuvitav, et keegi ei anna sellele isegi noteeringut!»
Madis Jaaniste tõmbab tooli arvutile ligemale. Alanud on teatav müügihuvi, ütleb ta.
Korraga kaikub üle ruumi Vivika Taela hele ja ärritunud hääl:
«Sellele mutile tuleks kere peale anda! Ta valetab nagu ma ei tea kes!»
Naispartneriga Venemaalt on tekkinud arusaamatus.
«Ei saa nii olla, et nii lollile inimesele antakse kätte nii palju raha,» ütleb Vivika. «Ma tean palju selliseid inimesi, kellel peale kulme algavad kohe juuksed.»
TALSE on -0,23%
Raimond Russak loeb lehest lugu pealkirjaga «Investoritel on närvid läbi».
«See käib välisinvestorite kohta. Meie investoritel on närvid j õ l e hästi korras.»
Madis Jaaniste küsib, kas keegi kaubahalli pirukaringile ka läheb.
Pärast kella 14
Börs on kauplemise lõpetanud. Isegi maaklerite arvates erakordselt vaikne ja igav päev on läbi.
Talinvest Suprema maakleri Kaire Husu hinnangul võib vaikne periood börsil kesta veel mõnda aega. «Kuna rahapuudus on endiselt pärssivaks teguriks, võib arvata, et ka järgmisel nädalal avaldatavad pankade oktoobrikuu tulemused ei suuda turgu liigutada,» prognoosis ta, kirjutab BNS.
Kas maaklerid börsi unes ka näevad?
«Mina ei näe unes börsi kunagi,» ütleb Vivika Tael. «Mina lendan unes pidevalt!»
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Beibede problemaatika on Eesti ajakirjanduses nii mitmegi nurga pealt vaatluse all olnud, kuid suhteliselt vähe on senini tähelepanu pööratud nähtuse majanduslikule küljele. Beibed on vastupidiselt paljude ootustele ja eelarvamustele osutunud väga nutikateks ja majanduslikult mõtlevateks olevusteks. Beibed pole mitte niivõrd kultuuriline ja erootiline, kuivõrd majanduslik fenomen.
Hea majandustegevuse tagamiseks peavad beibed kõigepealt välja valima õiged sponsorid. Nood valitakse peamiselt väliste tegurite, nagu autod, majad, riided jms alusel. Jälgitakse ka, mida turul ühest või teisest inimesest räägitakse, ning kui midagi kasulikku kuuldakse, siis käitutakse ka vastavalt sellele.
Selliste valikukriteeriumide alusel satuvad beibede silma alla peamiselt pankurid, finantsistid, juristid, müügiinimesed ja väikeettevõtjad. Märksa harvemini satuvad löögi alla riigiametnikud, akadeemikud, teadlased, kunstiinimesed ja ajakirjanikud. Vähem tasustatavate majandusharude esindajad püüavad sageli beibede silmis tähelepanu oma ametipositsiooniga, nimega või lihtsalt lennukate ideedega.
Kõigepealt elamine ja auto
Beibede finantsperspektiiv ei seisne sugugi ainult rahalises panuses, mida neile kellegi beibeks olemise eest pakutakse. Tüdrukutel on tavaliselt sihikul ka konkreetne korter, mõni moodne auto, reis eksootilisele saarele ja muud sellist.
Tavaliselt pole sponsor esimese hooga valmis kõiki nõudmisi rahuldama. Beibed on aga selle koha pealt äärmiselt nutikad ja hakkavad oma nõudmisi esitama järk-järgult. Jupphaaval on sponsoritel finantskoormat oluliselt lihtsam taluda ning sageli ei pea nad ka arvet, kui palju juba tüdrukusse on investeeritud ja kas juba liiga palju ei saa.
Kui beibed oma prioriteete seavad, siis keskendutakse eelkõige sellele, mis linnas ja seltskonnas liikudes silma torkab. Eelkõige on sihikul riided, saapad, ehted jms. Sellele järgneb liiklusvahend, mis soovitavalt peaks olema igati mainekas ja moodne. Kui nö põhivarustus on olemas, siis kontsentreerivad beibed oma energia elamispinna soetamisele või parandamisele ning peale seda kõikvõimalikele muudele eesmärkidele.
Beibed teevad strateegilisi vigu
Taktikalisi otsuseid on beibedel suhteliselt lihtne langetada. Märksa keerulisem on oma edu tagada pikema aja jooksul. Beibed teevad oma tegevuses hulganisti suuremat ja väiksemat sorti strateegilisi vigu, mis mõne aasta möödudes endast valusasti tunda annavad.
Beibede strateegilised vead on äärmiselt tüüpilised. Näiteks investeerib beibe hea sissetulekuga ärimehesse, kellel on kolm poodi ja kaks ladu ning kes sõidab ringi ühe aasta vanuse Mercedesega. Paraku unustab aga beibe analüüsimata, milliseks võib kujuneda selle ärimehe staatus ja perspektiiv paari aasta möödudes.
Beibed hindavad oma tulevikku üle
Beibed ei pea tuleviku prognoosimist oluliseks sellel lihtsal põhjusel, et kui ühe sponsori käekäik enam piisavalt hea ei ole, siis on alati võimalus võtta uus ja parem. Selliselt käituvad neiud ei anna aga endale alati aru sellest, et kui nad on suhteliselt pika aja jooksul seotud ühe mehega, siis teised ei pruugi teda enam üldse tahta. Samuti on beibe muutunud vahepeal vanemaks ja tema konkurentsieelis pole enam nii suur kui varemalt.
Strateegilised vead on põhilised, miks väga vähesed beibed turul pisut üle viie aasta vastu peavad. Beibed alustavad oma kõrgelennulist karjääri tavaliselt vanuses 16-17, kuid aastates 20-25 on turul konkurentsivõime ja koha suutnud säilitada vaid üksikud. Kes on püsima jäänud, need liiguvad kindlalt karjääriredelil ülespoole ning on valdavatel juhtudel suutnud ka saavutada sõltumatuse oma sponsoritest.
Beibede tegevus on mõnevõrra sesoonne. Talve saabudes jäävad pinnale suvise hooajaga võrreldes vaid üksikud, kuid need on selle eest sageli professionaalid ja oma ala tõelised tipud. Teised suunduvad tsiviilellu ja varjuvad külma eest koolidesse, töökohtadesse ja kodudesse. Üsna suur osa beibedest jätkab aga talvel tegevust poole koormusega - olles päeval tsiviliseeritud, kuid tulles õhtuti täies hiilguses ja säras ööklubidesse ning teistesse kogunemiskohtadesse.
Eesti majandusmudel ahendab beibede väljavaateid tulevikus
Võrreldes teiste riikidega kulutatakse Eestis beibede peale suhteliselt palju. Liigne kulutamine on paraku tekkinud eestlaste üldisest elustiilist elada üle oma võimete. Paraku ei saa aga üle võimete elamine lõpmatult kesta ja ühel hetkel peavad beibedele kulutatavad summad olema vastavuses reaalsete tuludega, mida sponsorid teenida suudavad.
Arenenud majandusega riikides on keskmine beibe eestlasest kolleegiga võrreldes oluliselt kehvemas seisus. Näiteks Prantsusmaal on beibede vaheline konkurents potentsiaalsete sponsorite pärast väga tihe ja sponsorid oskavad investeerida raha ka mujale kui tüdrukutesse. Selline sitatsioon tekitab olukorra, kus prantsuse beibedega on oluliselt lihtsam suhelda kui eesti neiudega.
See, et prantsuse beibedele on kerge läheneda, ei tähenda veel sugugi, et nendega oleks ka pikema perioodi jooksul kerge edasi liikuda. Eestlastel teeb näiteks prantsuse beibedega suhtlemise raskeks oluline temperamendi erinevus ja samuti teatav puudujääk prantsuse keele selles osas, mis puudutab beibede slängi.
Beibeäri tulunormid ületavad majanduse keskmist
Beibede tegevuse majanduslikust aspektist on oluline veel välja tuua, et tulu, mida beibed teenivad, ületab oluliselt teiste majandusharude keskmist. Kui näiteks Eesti keskmiseks tulunormiks võib sõltuvalt majandusharust pidada 18-33% aastas, siis beibeäri keskmised ulatuvad 200-300% piirimaile.
Beibeäri tulunormid on tugevalt arvestuslikud, kus sponsori poolt beibele tekitatud tulu kõrvutatakse beibe kõikvõimalike kulutustega. Muuhulgas arvestatakse sinna juurde ka ajakulu, mida beibed kasutavad enda ettevalmistamiseks, sponsoritega kohtumistel ja teenitud vahendite optimaalseks paigutamiseks.
Tegelikult pole beibede äri sugugi nii roosiline, nagu ülaltoodud numbreid jälgides võib oletada. Probleem on selles, et sellised tulunormid on võimalikud vaid aasta paari jooksul, mispeale tegevus muutub palju vähem tulutoovaks.
Kuidas käia ringi beibedega
Kõige olulisem, mida tuleb beibedega käimisel meeles pidada, on see, et beibet ei tohi kunagi panna majanduslikult kehvemasse olukorda kui tema lähemad sõbrannad. Kui sõbrannasid näiteks sõidutatakse ringi Mercedesega, siis on väga raske beibet võluda Fordi või Opeliga. Sama kehtib ka riietuse kohta.
Beibele tuleb tagada varustus, mis igas mõttes ületab tema sõbrannade oma. Kõige parem ja taktikaliselt kindlam lahendus oleks selline, kui beibe riided ja muud sinna juurde kuuluvad aksessuaarid on parimad, mida turult hetkel üldse oleks võimalik saada. Samas ei maksa ka kinnisilmi esimese hooga üle investeerida, sest sellisel juhul läheb kogu skeem ühelt poolt liiga kalliks, kuid teiselt poolt võib algne liigne investeering beibe reaalsustaju uinutada ja hiljem negatiivse löögina tagasi tulla.
Beibedega suhtlemisel on äärmiselt oluline ära tabada nende elustiil ja katsuda oma käitumise ja olekuga väljendada samu põhiväärtusi. Võttes omaks beibe elustiili või käitumise, on võimalik talle ka hingeliselt oluliselt lähemale saada.
Osa beibesi on huvitatud, et sponsorid neile lisaks muudele hüvedele ka hariduse ja töökoha kindlustaksid. See annab tüdrukutest huvitatud ärimeestele täiendava mänguruumi kasutada oma sidemeid ja äritutvusi, kuid samas hoida selle arvelt kokku uue auto ostmist. Paraku pole aga enamik beibedest töökoha- ja hariduspakkumistest huvitatud või lihtsalt ei tule nad selle peale, et ka selliseid nõudmisi oma sponsoritele esitada.
Märksa keerukam on asju ajada beibedega, kes lisaks välistele teguritele oskavad mõelda ka strateegiliselt. Selliste neidudega suheldes tuleks proovida aru saada nende elufilosoofiast ja tegutsemise põhimõtetest ning lähtuvalt sellest edasisi samme seada. Kui näiteks tüdruk näitab pidevalt üles elavat huvi oma sponsori ametialase käekäigu vastu, siis oleks taktikaliselt kaval teha neiule pidevalt väikesi viiteid enda suure edu kohta. Ametialase edu eksponeerimine toimib osa beibede puhul isegi rohkem kui otsesed investeeringud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Võõpsust alates hakkab autojuht Agul närviliselt palju suitsu üles minema. Mõistetav reageering: ollakse ju jõudmas Setumaale. Mõistate, inimesed, Setumaale, kus elavad setud, tumeda olemisega isikud, kellest on teada vaid, et ajavad puskarit, joovad eetrit ning tõmbavad esimese vale sõna peale pussi saapasäärest. Vabandust, väidse, mitte pussi. Selge, et selliste juttude peale tekib ohutunne.
Agu küsib igaks juhuks üle, kas me ikka tõesti tahame siin, keset Setumaad, turvalisest bussist väljuda. Tema silmis on murelik pilk. Nähes, et hulle ikka ümber ei veena, paneb ta Petsile südamele, et kui mingi jama on, helistagu, ta tuleb meile järele.
Vaevalt siin levi on, arvab Pets. Ta eksib. On, kui seista teatavas kohas teatava nurga all, mast vaateväljas. Levi on kolm pulka, Kutot nii, et tapab. Aga see avastus tuleb natuke hiljem.
Elu Setumaal
Esialgu Pets kardab. Ta pole iial Setumaal olnud ja esitab küsimusi kohaliku lingo kohta ja mis üldse saab. No mis mina öelda oskan? Omavahel räägivad setud muidugi setu keelt. Mina seda enam hästi ei oska, setu vaid poolest saadik ja Tartus sündinud. Ehkki on lõbus Tallinna bussijaamas luuki haugatada: tereh, ma tahass üte piledi Tartohe. Aga siin ma ei julge. Jumal teab, mis arvatakse. Tartoht tull kats ulle, sa näit, üts oll viil säänse kõllatse pääga, kas oll värvitu või oll õks haige. Kollase peaga on Pets.
Et me oma tulekust ette helistasime, on see ammu teada ja meetmedki tarvitusele võetud. Vallavanem, kel peaks olema vastuvõtupäev, on kuskile kadunud, arvatavasti Tuneesiasse. Volikogu esimees ka. Mis meil sest.
Alev nagu alev ikka. Perspektiivse keskasula neljakorruselised põllul, vanad eestiaegsed majad liikluse peasoone ümber. Üks maja on väga lagunenud. No ikka väga lagunenud, klaasid puru, verandatrepp ära kukkunud. Siiski on näha, et kunagi on see olnud hästimõeldud maja. Võibolla elas siin kohalik poodnik. Kuskilt Mulgimaalt sisserännanud kavalate silmadega tüse mees, kes venelaste tulles küüditati. Ka praegu elavat selles majas keegi. Mingi vanamutike. Kuidas on see võimalik, pole teada.
Elatavat ka muldonnides. Jumala tõsijutt. Elavad. Millest ja kuidas, ei teata. Üks mees olla oma onni ära surnud. Avastati kuid hiljem, kui lagi, mida elav hing enam püsti ei hoidnud, sisse langes ja laibalehk ümberringi lehvima hakkas. Üldse surrakse umbes kümme korda rohkem kui sünnitakse. Rahvast jääb vähemaks. Kohalikus koolis käib sadakond last.
Sovhoos on laiali. Suured laudad õhkavad tühjust. Setumaal taibati ruttu, et piima saab poest. Kuskil jooksvat ringi üks lehm, kelle ilme ikka veel kõneleb Vene piirivalve supikatlast põgenemisel üleelatud õudustest. Inimest see lehm pelgab. Võibolla pole teda olemaski, ainult jutud käivad.
Papp tuleb puust
Koledatele juttudele vaatamata on Setumaal hea attituud. Keegi ei nurise eriti. Sest, nojah, kus see parem on ja millal see nutmine kedagi õnnelikuks on teinud. Kohaliku kuulutustetahvli järgi otsustades elatutakse põhiliselt metsamüügist. Müün metsa. Müün puitu. Sõidame Vilniuse turule, hind 170 krooni ja neli dollarit. Laupäeval kultuurimajas Disco. Pilet kaheksa ja viisteist krooni. Keda hinnaga diskrimineeritakse, ei ole öeldud.
Üle alevi kostavad saekaatri vingahtused. Kahel pool teed käib usin langetamine. Papp tuleb, mets kasvab jälle, mis siin muretseda. Vanakesed saavad veel pensioni, nooremad töötavad vallas, puutöökojas, kes kus, ei ole häda midagi. Virisemine ei ole siin populaarne tegevus. Pole ka nagu põhjust.
Noh, näiteks, läheme meie Petsiga poodi. Poes müüakse meepräänikuid, mida ammu pole näinud. Poe uksel on silt, et saab maksta Hoiupanga kaardiga ja ka raha välja võtta. Arenenud maanurk. Vaat siis.
Teise poe ees müüb mees Talleggi nahkadesse väänatud omatehtud suitsuvorsti. Pea poolemeetrine latt maksab, maksab... mees uurib oma üleskirjutusi ega saa aru. Lõpuks ütleb: mine eiss puute, vissa kaalu pääle. 780 grammi, kilo on 40 krooni, 31 krooni, ühesõnaga ilma rahata. Segadus tekib sellest, et mees on küll vorsti külge riputanud hinnasildi, kuid kolm on kirjutatud üht-, üks teistpidi. Ometi paistab mehe äri minevat, sest joob härrasrahva jooki õlut. Teine mees poe ees üritab mulle soojatrassi maha müüa. Kurat teab, on see nüüd nali või mis...
Tondilood
Ilm on rajune. Õnneks on poes viin nimega «Hundijalavesi». Pets koogab õnnest ja nõuab, et sihukest asja tuleb osta. Et oo milline idee ja oo milline disain. Nähes meid keset teed hundijalavett rüüpamas ja suitsuvorsti peale haukamas - meeletult hea vorst! - , kaotab möödasõitva Fordi juht hetkeks sõiduki üle kontrolli.
Enesestmõista eksime me ära. See on Setumaal täiesti tavaline. On olemas spetsiaalne tont, kes inimesi metsa eksitab. Seejuures suhteliselt heasüdamlik, sest sa ei eksi lootusetult. Lihtsalt taipad ühel hetkel, et lähed jumala valesti. Üldse, vaimumaailmaga on Setumaal teine suhe. Siin pole kunagi kaheldud, et haldjad, tondid, vanapatt ja Peko on olemas. Ikka juhtub, eriti kui pühapäeval mingit tööd teha, et vennad tulevad vahele.
Läinud kord vanamees pühapäeval seeni korjama. Seeni, muuseas, on metsikult, ainult kõik külmunud. No nii, läinud siis vanamees, korjanud. Seitsmekordne nõiaring kukeseeni. Korjanud, korjanud, järsku tundnud, ei ole üksi. Vaadanud ümber: ongi. Väikesed, kollaste särkide, kanajalgade ja kelmide nägudega, keksivad ja lällavad: nää-nannanann-näännää! Lugu juhtus aastal 1936 septembris.
Jutud peameistrist endast, keda siin Vanapatuks nimetatakse, kõlavad koduselt. Umbes nagu oleks kuskil Võporsova teel üks talu, kus elab Patu pere. Vana Patt on Höödo ehk Fjodor, siis on veel nuur Patt Serga ehk Sergei ja Serga latse, kes pühapäeviti vanamehi ja turiste ehmatavad.
Kord tulnud minu vanaisa ratsa üle järve. Sattunud noodaauku, sundinud hobust üle kargama, noot lohisenud tagumistes jalgades järele. Pärast jutt lahti: ma eiss näi, koes Vanapatt karass noodaauguht tulimusta hobetsega vällä. Vanaisa vastupidiseid kinnitusi ei usuta siiani.
Kalamehejutud
Pihkva järv, täpsemalt Värska laht on jääs. Nädalakese pärast peaksid kalamehed peale tulema. Venelased. Ei tea, kust tulevad, siit või sealt. Arusaam piirist on üsnagi udune. Kord sattunud üks mees kevadel jää peal olema, Zhiguli kaasas. Ei saanud enam maale, sest kalda ääres vesi juba pulbitses. Veetnud siis nädalakese jääl, joonud kaluritega viina siinpool piiri, siis jälle sealpool. Lõpuks võtnud mehemeele kokku, ajanud autol tuurid üles ja hüpanud kaldale.
Kalu püütakse Setumaal loomulikult ka röövpüügi korras. Omal ajal ajanud kalainspektorid keeluperioodi alguses laeva lahele ja heitnud ankrusse. Setud asunud paatidesse ja mõlanud laevale viina-süüa viima. Inspektorid veetnud laevas lõbusasti aega, setud udjanud kalda ääres malakaga kalu ja tassinud saagi põllega kaldale. Kuivatatud soolatud kala kutsutakse Setumaal keldaks. Kitsamalt tähendab see kuivatatud särge. Võib niisama ragistada, aga kavalam on korraks keeva vette visata. Õlle kõrvale ideaalne.
Mu sugulaste man, kus ööd veedame, heidab koer meile pika pilgu, pomiseb: jälle need kuradi etnograafid, poeb kuuti ja keeldub välja tulemast. Kass kontakteerub Petsiga, ent rõhutab oma pühadust ja puutumatust. Samas pakume me talle ilmselt huvi. Koer jääbki solvunuks. Ei tule meid järgmisel hommikul saatmagi. Piilub läbi kuudiseina ja, nähes kassi, kes ülbelt õues jalutab, küsib: kas need läksid ära? Kass vaatab ringi: läksid jah. Kui koer ettevaatlikult kuudist väljub, lakub kass süvenenult käppa ja küsib: mis, sa kartsid neid vä?
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Tuntuim hingedepäeva kombestiku kirjeldus on kirjas juba baltisaksa vaimuliku literaadi Johann Wolfgang Boecleri teadaolevalt Johann Forseliuse andmestiku põhjal koostatud teoses «Der Einfältigen Ehsten Abergläubische Gebräuche, Weisen und Gewohnheiten».
Lennart Meri viitab oma «Hõbevalges» seda pärimust käsitledes hoopis Jean Baptiste Holzmeyeri läinud sajandi teisel poolel ilmunud «Osilianale». Tartu Ülikooli rahvaluuledoktorandi Risto Järve arvates on hingedepäeva tähistamine tänapäeval, peamiselt küünla süütamise kombena, just seepärast sedavõrd levinud, et sellele tähtpäevale on ajakirjandus märkimisväärset tähelepanu osutanud.
Risto Järv arutleb, et ilmselt on kogu viimaste sajandite hingedepäeva tähistamist omal kombel kujundanudki just Boecleri teoses trükitud tekst, mida 16.-18. sajandi uurijad ja literaadid on üsna sageli oma kirjatükkides illustratsioonina kasutanud. Eesti rahvakalendri mainekamaid uurijaid folklorist Mall Hiiemäe on oma kirjutistes osutanud, et rahvapärimuses on hingedeaeg hoopis paremini tuntud kui hingedepäev, mida on mõjutanud ilmselt kirikukalender (2. novembril on puhastustules viibivate hingede päev, commemoratio animarum).
Sügis meenutab lahkunuid
Risto Järve sõnul on sügis oma olemuselt juba kord selline aastaaeg, mis sunnib mõtteid minema teispoolsusele. «Seda võiks nimetada analoogmaagiaks,» arvab folklorist. Rahvakalender sõltus paljus põllutöödest, välitöödeaegseid pühi tähistatakse rohkem väljas, sügiskülmad aga sundisid inimesed tareseinte vahele. Sügis oma lehtede langemise ja looduse hääbumisega on nagu sümboolne surm, pikad pimedad õhtud tuletavad lahkunuid meelde.
«Eesti rahvatavades oli ilmselt oluline just see kadunukeste koju söögilauda ootamine,» arvab Järv. Hiiemäe on oma artiklis «Hingedeaeg» (kogumikus «Rahvausund tänapäeval») osutanud, et pole «teateid hingede toitmisest väljastpoolt oma majapidamist hangituga (näit kala, metsloomade või lindude liha, marjad vms)».
Hingedeaeg kõige laiemas mõistes ulatus mihklipäevast mardipäevani, see ongi just raagus ja kõle sügisaeg, kus lehed on langenud, kuid lund veel pole. Vanasõnagi ütleb, et hinged tulid vankritega, kuid läksid regedega. Ka novembri rahvapärane nimetus kooljakuu viitab sellele, analoogne on soomlaste marraskuu. Hingedeaja peamine dateering ongi «enne mardipäeva».
Järve arvates on lahkunute mälestamine üleüldine kõikidel rahvastel, kuskilt sellestsamast algupärast pärineb ilmselt halloweeni tähistamine, kuigi tavad ja kombed on sootuks erinevad.
Hingedepäev eeldab vaikust
Hingedepäeval on kehtinud vaikusenõue ja tööde keeld, kuigi viimane pole olnud üldine. Et hinged liiguvad peamiselt öösiti, pimedas, siis on olnud keelatud tubased ja õhtused tegemised. Vaikusenõue oli üldisem, selle eiramisel tulnuks suvel karta piksekahju.
Mulgimaalt on andmeid ka hingesantidest, kes olnud valgesse riietatud ja käinud perest peresse, rääkimisest hoiduti, hoopis vinguti ja uluti - ühesõnaga häälitsusedki viitasid vaimude imiteerimisele. Nemadki küsinud süüa, nii nagu hingele kohane. Seega polnud nad mardisantide-kadrisantide sarnaselt lõbusad.
Risto Järve arvates on pärimustest teenimatult unustatud see, et hingi kutsuti koju nimepidi. «Nimede nimetamine tähendas seda, et ühtki lähedast ei olnud unustatud,» arvab ta. Küünal aknal või kalmul on hilisema aja tava, vanade eestlaste komme oli oodatavatele laud katta.
Hingedepäev uuel ringil
Eesti rahvakalendrit mõjutanud 14.-16. sajandi Lundi, Breemeni, Lüübeki, aga ka dominiiklaste, frantsiskaanide jt rahvakalendrid toovad festum foridena ära nii 1. novembri (kõigi pühakute püha, omnium sanctorum) kui 2. novembri (hingede mälestamise päev, commemoratio animarum). 19. sajandi Riia peapiiskopkond enam 2. novembrit aga festum forina ei tähistanud. Festum foriks nimetatakse kirikupüha, mil kehtib töökeeld ja kirikusse mineku kohustus.
Risto Järve arvates on hingedepäeva tähistamine jõudnud uuele, ei tea juba mitmendale ringile, ja seda eelkõige seetõttu, et sellele päevale on ajakirjandus hakanud üha suuremat tähelepanu osutama. Et ühe võibolla rahvakalendris sugugi mitte üldtuntud päeva kohta on nii palju kirjutatud, siis on see ajast aega toonud rahva seas esile uusi peegeldusi.
«Seda tõestab ka välitöödel kogetu: pinnapealsel küsitlusel saab andmeid kõigi olulisemate rahvakalendri tähtpäevade kohta, nagu jõulud, jaanipäev, ka hingedepäev, kuid need teated sisaldavad eelkõige seda, mida ajakirjandusest kõnealuse tähtpäeva kohta on loetud.»
See on ju omamoodi ilus, et üha asjastuvas ja kiirustavamas maailmas märgatakse võtta aega kadunute mälestamiseks, jäetakse üks päev nende päralt, keda enam meie seas pole, kuid kellest on alles veel elav mälestus.
Seesama novembrikuu on Eestimaal üks kolmest pikimate ööde kuust, kusjuures esimene ja oma lumetuses ning raagus puude tõttu kõige kõledam ja süngem. Põhjarahva endasse suletud loomulaad on ilmsesti see, mis on lasknud eestlastel just hingedeaja tavadel oma hinge jõuda ja sunnib tänagi minema lähedaste kalmudele ning süütama õhtuhämaruses koduaknal küünla märguandeks neile, kes ihkavad varjuriigist kord aastas kodumaja seinte vahele kiigata.
Oma surnud hingedele peavad nad iga aasta kõigi hingede päeval söömaaega, kus nad siis kõiksugu roogi valmistavad, mis selle jaoks ettevalmistatud ja köetud saunade või teiste hoonete eeskotta maha pandi, mispeale siis majaperemees ise hilja õhtul sinna sisse läheb, tuled üles teeb ja surnuid, nimelt oma vanemaid, sugulasi, lapsi ja omakseid nimepidi kutsub ja palub, et nad tuleksid ja sööksid, kui ta nüüd arvab, et nad hästi söönud on, raiub ta pirru, millega ta tuld näitas, ukselävel pooleks, ja vannutab hingi, et nad jälle oma teed minema peavad, nad on nüüd küllalt söönud ja joonud, peavad seepärast jälle oma asupaika tagasi minema, aga hoidma end, et nad rukkiorast ei sõtkuks, juuri ei rikuks, ning nõnda tuleval aastal vilja hukka minemist esile ei kutsuks.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Pole midagi teha, keel on süsteem, mida inimesed kasutavad kõnes, kirjas, arvutis, internetis. Inimestest sõltub keele saatus: kas ta levib, kiratseb või kaob koos inimestega, näiteks mingi hõimu või rahvaga. Et keel on kultuuri olulisim osa, selleski ei kahelda.
Suhtlemisel on tähtsaks saanud eeskätt kirjakeeled, millest mõned on laia levikuga, teised kohaliku tähtsusega, kolmandad keelekontakti käigus hävimas. Ajalooallikatesse jääb muidugi märk hävinud rahvaste ja keelte kohta, kui mitte muud, siis vähemalt nimetus.
Pokaa haardest okay embusse
Eesti keel kuulub kohaliku tähtsusega väikekeelte hulka, ta on põlisrahva eestlaste keel, ta on Eesti Vabariigi riigikeel. Meie kirjakeel on teistega võrreldes keskmise vanusega, ta kujunes põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeele traditsioonide alusel, saavutas kasutamiskõlblikkuse koos iseseisva riigi ja rahvusülikooliga. Keel on väheseid alasid, mida nõukogude võim ei suutnud või ei tahtnud otseselt piirata. Üksnes tshinovnikud, tehnikaalade ja parteitöötajad tüürisid venekeelsele või vene keelega risustatud keeletarvitusele.
Eesti iseseisvumine oleks ootuspäraselt pidanud kaasa tooma oma keele ja kultuuri austamise ja arendamise. Õnnetuseks hiilis eestlaste alateadvusest välja möödunud sajandil haritlasi vaevanud alaväärsus ja endast tugevama, harituma, rikkama ja ilusama kummardamine. Kui möödunud sajandil olid ihaluste objektiks baltisakslased, nii et tekkis koguni kadakasaksa zhargoon, siis nüüd on ihaluse ülimaks tipuks Ameerika, ameeriklased ja nende keel. Spordikommentaatorid räägivad juba ühendriiklastest (ka brittidest).
Haiglane psüühiline eelsoodumus avaldub peale muu ka ameerika inglise keele, selle kaudu kogu inglise keele mõjus eesti keelele. Mõnedel aladel on see muutunud võõrsõnamaaniaks ehk haiglaseks kireks kõike ingliskeelsete sõnade või võõrkeelsete väljenditega tähistada. Kõigepealt ilmneb selline maania kõrgkultuuris (kunstis, muusikas, popmuusikas), spordis, majandusteaduses, poliitikas.
Alustagem võõrkeelsete sõnadega: playback, back off (igapäevased raadiosõnad), solea, genius loci, judo, draft, golfar, «Road Man’i» soundtrack, stiletto (enamik neist on ingliskeelsed).
Rohkem on kummalisi sõnaühendeid, milles üks osis on võõrsõna. Alljärgnevas on kimbuke selliseid; et kirjutajad eeldavad üleriigilise ajalehe lugejate arusaamist nendest, jätan tõlke esitamata. Püüdku lugeja sõnaühendeid eesti keelde tõlkida: eetiline destruktsioon, mõõdutundetu üleekspluateerimine, traumeeritud jalg, instrumentaalne etendus, kammerlik lakonism, sarkastiline eneseiroonia, efektsed paradoksid, atraktiivsed pingutused, tekstiline narratiiv, seriaalne objekt, tehnoloogiliselt tootma, materiaalne elurõõm jne.
Kui lugeda tähelepanelikult võõrsõnadega üleküllastatud tekste, siis selgub, et nendes on pearõhk autorite enesetõstmisel keerulise lausestuse ja võõrsõnadega, teema käsitlus jääb enamasti pealiskaudseks või teabeliseks.
Maaletoojad muusikamaastikul
Varem pahandasime orjalikult vene keelest tõlgitud sõnade või sõnaühenditega, mida nimetatakse kalkideks. Selliseid oli palju õigusteaduse, majanduse ja ka tehnikaalade terminoloogias. Nüüd on ilmunud uued ja hullemad: kirjandusmaastik, spordimaastik, golfikaart, neljas asetus, loominguline biograafia, rahaline tasand, piiratud öömajakoht (millega piiratud?).
Ühe nädala ajalehenumbrite kahe ala näited peaksid kinnitama, et võõrsõnamaania on võtnud ulatuse, mis kahjustab eesti kirjakeelt, kuid mis teeb kirjutatu paljudele lugejatele ka arusaamatuks. Võidakse väita, et arusaamine polegi vajalik. Sellisel juhul jäägu kirjutised omavahele ja nende paiskamine suure lugejaskonna ette pole vajalik. Kõige halvem on see, kui meie kirjakeelt püütakse teadlikult teha makaronkeeleks, eesti ja inglise keele seguks. Eeskuju on meil ka olemas kadakasaksa keele näol, mille kohta võib näiteid leida August Kitzbergi külajutust «Veli Henn».
Pisut võtan kõige eest süüd ka endale, sest «Võõrsõnade leksikoni» uue, parandatud ja täiendatud trüki ettevalmistamine on veninud. Kui töö algas, näis, et piisab üksnes parandamisest. Mida kaugemale töö jõudis, seda selgemaks sai, et peaaegu kõiki sõnaartikleid tuleb parandada ja suurel hulgal lisada sõnu, mis on käibele tulnud või tulemas. Õnneks on praegu võimalik ka valmis teksti lisada sõnu, mida koostaja tabab. Käesolevaga pöördun kõikide tulevaste «Võõrsõnade leksikoni» kasutajate poole palvega, et te saadaksite uusi võõrsõnu ja teeksite parandusettepanekuid. Puudutavaid sõnu võib teatada ka telefoni teel. Loodetavasti jõuan järgmisel aastal käsikirja lõplikult valmis, algust hakkab kirjastus vormistama aasta esimesel poolel.
Ootan igakülgset abi aadressil EE2400 TARTU, Punga 7, tel (27) 434 057. Käsipostiga võib tuua ettepanekuid ka Tartu Ülikooli peahoone ruumi 137 (eesti kirjanduse kateeder).
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Kui veel aasta tagasi oli üsna suuri raskusi internetis mõne maailmakuulsa autotootja leidmisega, siis tänaseks on võimalusi tohutult juurde tulnud. Enamik Eesti serverites autoga seotud lehekülgi kannab aastanumbrit 1997. Jõudsale arengule vaatamata on kodumaise virtuaalmaailma autoalane pakkumine suhteliselt kesine.
Kuigi Eesti WWW Wärgi kataloogis on autotemaatika (http://www.ee/www/Ari/Autod) korralikult struktureeritud, jääb sealne pakkumine tagasihoidlikuks. Märksa mõistlikum oleks alustada oma otsinguid otse Eesti AutoWEBi leheküljelt (http: //www.auto.ee) või pärida Neti otsingumootoriga (http://www. neti.ee) «auto».
AutoWEBi kodulehekülg väärib esiletõstmist ka mitmel teisel põhjusel. Sealt võib leida viited viimase poole aasta jooksul Eesti ajakirjanduses ilmunud autoteemalistele artiklitele, autospordile jms.
Autofirmad eesti serverites - palju kuulutusi
Et Eestis pole oma autotööstust, vaid üksnes automüüjad, siis on ka vastavad WWW serverid müüjate nägu. Kahjuks on esindatud vaid üksikud autokaupmehed ja nendegi koduleheküljed jätavad tublisti soovida.
Paremate hulka (sest tase on madal) tuleks arvata Info Ettevõtete Grupi (http://www.ieg.ee) Volvo ja Renault’ leheküljed ning ELKE Auto (http://www. elkeauto.ee) Toyota pakkumine. Lahjemaks jäävad juba Ülemiste Autoteeninduse (http://www.ford.ee) Fordi ja Automarketi (http://www.automarket.ee) Nissanite pakkumine. Viimane viitab paljuski Soome Nissani koduleheküljele.
Vaatamise hetkel oli ümbertegemisel Veho Honda lehekülg (http://www.honda.ee). Ka ei olnud hetkel võimalik tutvuda Amserv Grupi Toyota ja Opeli lehekülgedega (http://www.amserv.ee).
Teatud mööndustega on see ka kõik. Heast küljest tuleks mainida ka Porschet, kuigi kõik lingid viitavad Porsche klubile (mitte automüüjale) ja konkreetse eraisiku koduleheküljele (http://www.online.ee/~james/ Porsche).
Teiste tuntud automarkide päringud annavad vastuseks valdavalt kasutatud autode kuulutusi üksikute eranditega eraisikute personaallehekülgedel.
Kasutatud autode ostumüügi kuulutustega tegelevad mitmed juba mainitud automüüjad. Kuulutuste rohkuse pärast tasuks aga ennekõike vaadata ajalehti «Kuldne Börs» (http://www.ee.KB) ja «Soov» http://www.soov.ee. Kindlasti tasub läbi vaadata ka autofirma Reimoli korralikult vormistatud kuulutused (http:// www.reimol.ee).
Klubid, asutused, muud firmad
Teiste autoasjandusega seotud organisatsioonide ja firmadega tutvumiseks annavad viiteid nii Eesti AutoWEBi kui Eesti WWW Wärgi koduleheküljed oma vooruste ja puudustega.
Lisaks mainitud Porsche klubile võib kasulikuks osutuda Eesti Autoklubi (EAK) kodulehekülg (http://www.eol.ee/autoclub), kuigi see on lahjavõitu. Mõnevõrra tugevam on UNICu mitut klubi ühendav kodulehekülg (http://www.server.ee/ ~unic), eriti tasub vaadata selle viidet «Teised klubid», kust saab hulgaliselt kasulikke linke.
Eesti Autoregistrikeskuse koduleheküljelt (http://www.ark. ee) peab arusaamatutel põhjustel lugema algatuseks sõimu, mõmmiaabitsa tähtedega, et midagi kahe silma vahele ei jääks. Siiski on see lehekülg lootustandev ja sisaldab kasulikku infot. Eesti Maanteeameti kodulehekülg (http://www.mnt.ee) väärib kiitust, eelmisega võrreldes on see meeldivalt inimsõbralik ja sisaldab nii vajalikku kui huvipakkuvat teavet.
Lisaks sellele võib viidete abil leida mitmesugust informatsiooni autoliisingu, -rendi, -remondi, -koolide, kindlustuse ja -spordi ning varuosade, kütuse, transpordi-, bussi- ja taksoettevõtete kohta.
Kindlasti tasub tutvuda ka AutoWEBi ülemaailmse viidete leheküljega, kus on umbes paarsada viidet. Sama serveri eesti autofirmade lehekülje lõpus on ka viited eraisikute linkide lehekülgedele. Vaatamata igavale tiitellehele järgneb Toomas Vabamäe koostatud põhjalik autofirmade linkide lehekülg (http:// www.ibs.ee/~tom2/auto/auto link.htm), mis annab silmad ette nii mõnelegi kataloogile.
Kasulikku teavet maailma serveritest
Rohkuse tõttu pole siinkohal mõeldav maailma autotootjate kodulehekülgi pelgalt mainidagi, rääkimata teistest autodega seotud firmadest. Enamikku neist võib leida eelmainitud viidete lehekülgede abiga. Suurte autofirmade koduleheküljed on tavaliselt mitmekeelsed, kuigi esineb ka erandeid.
Väga palju kasulikku informatsiooni saab suuruselt maailma teise, Saksa autoklubi ADAC koduleheküljelt (http://www.traxxx.de/adac/welcome.html), alustades näiteks tootmises olevate autode kataloogist, põhjalikust kasutatud autode vahendussüsteemist kuni erinevate artikliteni ja ummikute prognoosideni välja. Ilmselt kõige huvitavam info (autode võrdlustestid jms) on paraku kättesaadav üksnes klubi liikmetele (parooliga).
Kõik serverid ei ole külalislahked
Maailma suurima autoklubi American Automobile Association (AAA) kodulehekülg (http://www.aaa.com) on tõenäoliselt üle koormatud ja ei ole kuigi külalislahke. Nimelt nõutakse oma (USA või Canada) postiindeksi sisestamist ja suunatakse vastava osariigi serverisse (vastavalt AAA või CAA) ning üsna pea küsitakse ka osamaksu.
Mõningast mittekommertslikku teavet saab sealt siiski välja koukida, nagu ka eelkõige kommertslehekülgedelt http://www.autoweb.com, http:// www. auto.com.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
IBM teatas aktsiate tagasiostmisest 3,5 miljardi dollari väärtuses
IBM teatas oma aktsiate tagasiostmisest veel 3,5 miljardi dollari väärtuses. Alates 31. jaanuarist 1995. aastal on IBM oma aktsiaid tagasi ostnud u 16 miljardi dollari eest. Teate peale tõusis IBMi aktsia teisipäeva hommikul New Yorgi börsil 5,25 dollari võrra, jäädes püsima 95,25 dollarile. Ka teiste arvutigigantide, nagu Inteli, Microsofti, America Online’i ja Dell Computeri aktsiad on pärast drastilist kursilangust püsima jäänud.
Intel langetab mikroprotsessorite hindu kuni veerandi
Maailma suurim pooljuhtide tootja Intel Corporation (Santa Clara/California) langetab uuesti tugevasti Pentium-protsessorite hindu. Uue Pentium II protsessorid võimaldavad erinevate multimeedia rakenduste kasutamist, nende hinnad langevad 14-25%. Inteli ärijuhtide arvates peaksid tootjad hinnalanguse kiiresti kuni turuni välja viima.
Viimati langetas Intel protsessorite hindu oluliselt augusti alguses - keskmiselt 20%. Suurim langus küündis siis 57%ni. Ka nüüd on keskmine hinnalangus 20% ja tipptoote, 300 MHz Pentium II hind langeb 14% võrra, alanedes 738 dollarile. Intel arvestab hindu alandades nõudluse kasvuga, lootes, et multimeediaarvutite hinnad langeksid alla 2000 dollari. Sellega peaks Pentium II arvutid, mis võimaldavad täisväärtuslikku internetikasutust, foto- ja videotöötlust jmt, muutuma laiatarbearvutiteks nii ettevõtetes kui kodudes.
Eestis nagu ka kogu Euroopas on personaalarvutite hinnad mõnevõrra kõrgemad kui Ameerikas, aga hinnamuutused kajastuvad siingi suhteliselt kiiresti. Eelisolukorras on need tootjad, kes on Inteliga otsesidemetes (tuntuimatest arvutifirmadest Microlink).
Malediivid internetis
Väiksel Malediivi Vabariigil (Lõuna-Aasia, India ookeanis ekvaatori lähistel) on nüüd kodulehekülg internetis - http://www.malediven.de. Turismiministeerium tutvustab seal Malediivide eeliseid, et veenda internetikasutajaid kunagi ka reaalset külaskäiku ette võtma. Internetis on virtuaalkujul esitletud ka Malediivide allveemaailm, mis troopiliste kalade ja korallsaartega kujutab endast sukeldujate paradiisi.
Paraku jääb küsitavaks, kas Malediividel on ka tegelikult interneti püsiühendus sisse seatud või on teadet edastavad infoagentuurid langenud virtuaalse pettuse ohvriks, sest nimetatud kodulehekülg kannab Saksamaa aadressi.
USAs vähenes internetikasutajate hulk
Tänaseni hoogsalt kasvanud USA online-teenuseid ja internetiühendust pakkuvaid firmasid tabas selle aasta III kvartalis esimene suur tagasilöök.
«Teenusekasutajate hulk vähenes alates 30. juunist 61 700 kasutaja võrra ehk 3% (taandudes 20,45 miljoni kasutajani),» kirjutatakse erialases «Interactive Service Reportis». Tagasiminek on eelkõige seotud usalduse kaotusega CompuServe vastu ja klientide ülevõtmisega America Online’i poolt. CompuServe kaotas kolme kuuga 23% kliente (alles on jäänud 4,14 miljonit), samal ajal kui America Online suutis oma klientuuri kasvatada vaid 3% võrra (9 miljonini). Microsoft Network püsis 2,3 miljoni kliendiga muutumatuna. Prodigyle tähendas 1%line kaotus (990 000 kasutajat) väljalangemist USA 5 juhtiva teenusepakkuja seast, AT&T WorldNeti klientuur kasvas 6% võrra (950 000).
20,3 miljoni kliendiga on Ameerika online-teenuste ja internetiühenduste pakkujad samal tasemel nagu 6 kuu eest. Aasta tagasi oli neil teenusepakkujail 15,1 miljonit klienti.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele