Ülikooli politiseerumine oleks õudne õnnetus.
Foto Ain Protsin
Sotsiaalministeerium on otsustanud luua katastroofimeditsiinikeskuse, kelle alluvusse läheks ka kiirabi. Eesti Kiirabi Liit ei ole selle otsusega päri, leides, et katastroofimeditsiinikeskus ei saa kiirabi juhtida lisaks oma põhitööle.
Järgmisest aastast hakatakse kiirabi rahastama riigieelarvest, praguseni on see raha tulnud haigekassa vahendusel. Kiirabi allub sotsiaalministeeriumile nagu muu meditsiingi. Uuest aastast hakkaks kiirabi alluma loodavale katastroofimeditsiinikeskusele. «Keegi peab seda tööd korraldama,» ütles sotsiaalministeeriumi kiirabinõunik Teet Lainevee. Eesti Kiirabi Liidu juhatuse esimehe asetäitja Raul Adlas avaldas arvamust, et kiirabi töö juhtimise andmine loodavale katastroofimeditsiinikeskusele on tingitud Eesti sotsiaalministeeriumi ametnike soovimatusest tegelda nii olulise asjaga nagu seda on riigi turvalisus ja kiirabi sealhulgas. «Ma ei usu, et kiirabi juhtimine Tallinnast, kus töötab 3-4 ametnikku, oluliselt kiirabi kvaliteeti parandab,» leidis Adlas.
Kiirabi töö on erinevates Eesti piirkondades erinev. Praegu on juhtimine piirkondlik: maakonnaarst vastutab oma piirkonna kiirabi eest, Eesti Kiirabi Liit hõlmab kogu Eesti kiirabiteenistust.
Nii kiirabinõunik Lainevee kui ka Eesti Kiirabi Liidu juhatuse esimees Ago Kõrgvee olid päri, et kiirabi hakatakse finantseerima riigieelarvest. Sel juhul oleks riigi vastutus kiirabi ees suurem ja jääksid ära probleemid patsientidega, kel pole haigekassakindlustust, kuid esmaabi siiski vajavad.
Samas ei arvanud Kõrgvee, et kiirabi peaks katastroofimeditsiinikeskusele alluma. «Katast-roofimeditsiinikeskus pole isegi kiirabiliidu liige,» ütles Kõrgvee. Tema sõnul on Lainevee edastanud teate, et kiirabi soovib olla juhitud katastroofimeditsiinikeskuse poolt, kuid kiirabiliit tegelikult seda ei soovi.
Põhjuseks nimetas Kõrgvee, et kiirabi juhtimine on niivõrd oluline, et seda ei saa teha mingi täiendava kohustusena. Ka leiab ta, et praegu Mustamäe haigla ühe osakonnana töötav katastroofimeditsiinikeskus ei ole oma peamise ülesandegagi - katastroofimeditsiiniplaanide väljatöötamisega - toime tulnud.
«Keskuse soov on kaunikesti läbinähtav,» sõnas Kõrgvee, «keskus on siiani õhus olnud ja nüüd nad otsivad endale maapealset funktsiooni.»
Uue plaani järgi jaotatakse Eesti neljaks piirkonnaks: Ida-Viru, Harju, Tartu ja Pärnu. Kuidas nelja regiooni juhtima hakatakse, pole veel selge, samuti pole otsustatud kiirabiraha jagamine nende piirkondade vahel.
Lainevee ei eita, et kiirabi pole katastroofimeditsiinikeskuse peamine tegevusala, vaid saaks olema vaid osa nende tööst. Tema näeb peamist probleemi selles, et keskus pole veel valmis ja lepingute sõlmimised on viimasele minutile jäänud. Lainevee jätkaks oma sõnul meeleldi katastroofimeditsiini arendamist ja kontseptsiooni väljatöötamist.
Lainevee sõnul tuleks kiirabisüsteemi sedavõrd korrastada, et see oleks valmis toimima ka erakorralistes situatsioonides. Praegu on kiirabi ülesanne haiglaeelse ravi andmine ja patsiendi haiglasse viimine.
Kõrgvee näeb normaalselt funktsioneerivat kiirabi sellisena, mida juhitakse regionaalsel tasandilt ja alles selle alusel võiks kujuneda ühendav organisatsioon, mitte aga nii, et enne tehakse katus ja seejärel vundament. «Vaja oleks kiirabiseadust, mis määraks kiirabi ülesanded, vastutuse, koolituse, samuti ka koostöö, sealhulgas katastroofimeditsiinikeskusega,» leidis Kõrgvee.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Kagu-Aasia riikide liidrid kutsusid eile USAd, Euroopat ja Jaapanit suurendama jõupingutusi regiooni finantskriisi lõpetamiseks.
Üheksaliikmelise Kagu-Aasia Rahvaste Assotsiatsiooni (ASEAN) liidrid kirjutasid alla ühisavaldusele, milles öeldakse, et valuutaturgude stabiilsuse ja usalduse taastamiseks on vaja erakorralist globaalset jõupingutust. Samuti kutsusid nad üles suurendama omavahelist kaubavahetust.
ASEANi liidrid kiitsid heaks rahandusministrite poolt kaks nädalat tagasi samas allkirjastatud kokkulepped, kuid ütlesid, et regiooni valuutad on edasi langenud, põhjustanud riikide majandusele suurt kahju ja kriisil on järelmõjud kogu maailmas.
Arenenud riike ühendava Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD eile antud hinnangul on Aasia rahanduskriisi mõju tunda kõikjal maailmas ning selle tõttu kahaneb maailma majandusareng sel aastal ühe protsendi võrra.
«Seega on vaja kiireid ülemaailmseid jõupingutusi, kaasa arvatud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) keskset rolli, et peatada valuutade langus ja taastada stabiilsus valuutaturgudel,» ütlesid ASEANi liidrid ETA teatel oma avalduses. Riigijuhid rõhutasid, et Aasia stabiilsus tuleb kasuks kõigile maailma riikidele.
Riigipead kutsusid üles «tugevamatele rahvuslikele, regionaalsetele ja rahvusvahelistele jõupingutustele, kaasa haarates selliseid majandusjõude nagu Euroopa Liit, Jaapan, USA ja rahvusvahelised finantsinstitutsioonid, et olukorda lahendada nii kiiresti kui võimalik».
ASEANi tippkohtumise delegaatide sõnul on see esimene kord, kus ASEAN on palunud välisriikide abi kriisi lahendamisel. Filipiinide presidendi Fidel Ramose sõnul läheb olukord veelgi halvemaks, enne kui see saab hakata paremaks minema.
USA, Euroopa ja Jaapan on eri tasanditel osalenud abiplaanides Tai, Indoneesia ja Lõuna-Korea abistamiseks, mis kokku ulatuvad enam kui 100 miljardi dollarini. Kuid ka nemad on soovinud abipakettide juhiks IMFi.
Eile langesid aktsiate kursid Aasia turgudel riigipeade avaldusest hoolimata.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Ligi kaks aastat müüdi Eestis Poolast salakaubana toodud püstolkuulipildujaid PPS. 12. detsembril tabas kaitsepolitsei relvaärikate rühma.
Tabamisoperatsioonid korraldati möödunud reedel üheaegselt Tallinna mitmes kohas, kinni peeti Võru elanikud Albert ja Boriss ning tallinlased Toomas, Igor, Kalev ja Aleksander, teatab kapo pressiteenistus.
Kapo kasutas enne kõiki jälituse eri- ja erandtoiminguid ning ilmselt ka kuriteo matkimist, kuna tabamise ajal oli Toomase sõiduauto Mitsubishi Galant pakiruumis 10 püstolkuulipildujat PPS.
Ka Aleksanderi kodus korraldatud läbiotsimisel leiti 10 püstolkuulipildujat (neist 8 PPS tüüpi), ligi 3000 padrunit, 20 püstoli helisummutit, 37 põrgumasinat, lõhkepakette, üle 100 detonaatori, süütenööri ja umbes 100 kg lõhkeainet ammoniiti. Põrgumasinad on professionaalselt kokku pandud ning seal oli nii kellamehhanismiga, distantsjuhtimisega kui ka oskuslikult kõrvalisteks esemeteks maskeeritud nn lõkspomme.
«Postimehe» andmeil kestis kogu operatsioon alates 1995. aastast, kui saadi esimesed andmed, et Eestisse on saabunud salakaubana 2000 püstolkuulipildujat PPS. Tollase arvamuse kohaselt toodi relvad nn Dnestri-äärsest vabariigist.
On teada, et 1956. aastal valmistatud, kuid kasutamata ja töökorras PPSid pärinevad Poola linnast Gdõnjast. Seal seisid need konserveeritult endise Varssavi Lepingu Organisatsiooni relvaladudes. PPSid toodi Eestisse väidetavalt Hiiumaa sadamate kaudu.
Esimesed selle partii relvad tabas kriminaalpolitsei 1995. aastal, kui nurjati katse müüa Läti relvakulleritele kuus Poola päritolu PPSi. Politsei peab võimalikuks, et suurem osa relvi müüdi või viidi salaja Venemaale.
Enamik 12. detsembril tabatud relvaärikatest on ülesostjad, kes tahtsid PPSid vaheltkasuga edasi müüa. Kõik möödunud reedel kinnipeetud võeti kohtuniku loaga 10 päevaks vahi alla, vabastati ainult Boriss, kes on esimese grupi invaliid.
Vahistatud mõtlesid ka jõuludele. Läbiotsimisel leitud 20 püstolisummutit olid pakitud ükshaaval kenadeks kingitusteks, igas pakis ka veidi padruneid.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Ülikooli rektor professor Peeter Tulviste, kes kõigis oma intervjuudes veel aasta eest oli raudkindel teadusesse taanduja, on meelt muutnud. Uus rektor valitakse Tartu Ülikoolile hiljemalt veebruari lõpus.
|
|
|
Ülikooli politiseerumine oleks õudne õnnetus. |
Kaks aastat tagasi olete ühes intervjuus väitnud, et kui ametiaeg rektorina saab täis, lähete psühholoogiasse tagasi. Lisasite, et sooviksite kirjutada paar erialast raamatut, ning rõhutasite, et see peab olema väga eriline olukord, mis sunnib teid teist korda kandideerima. Tundub, et see eriline olukord on nüüd käes. Kuidas te selle olukorra sõnastaksite?
Ma sõnastaksin selle niimoodi, et kui see ettepanek tehakse, siis ma ei ütle praegu, et ma ei kandideeri.
Kes selle ettepaneku peaks tegema?
Selle saavad ülikooli põhikirja järgi teha kõigi kümne teaduskonna nõukogud, samuti endine ja praegune rektor. See on võimalus, mida ma ise loomulikult mingil juhul ei kasuta. See on absoluutselt selge.
Kas tugi mõnest teaduskonnast on siis olemas?
Loomulikult. Kui mul tuge teaduskondades ei oleks, ma ei oleks praegu selles ametis. Aga see põhjus, miks ma olen meelt muutnud, on ennekõike see, et ajaga, mis ma olen ametis olnud, on see muutuste programm saanud mulle nii oluliseks, et ma saan loobuda ainult juhul, kui ma näen, et alustatul on shanss edasi kesta.
Teie meeskonnas on kaks inimest, kes samuti ei välista pürgimist rektoritoolile: ülikoolist ministriks läinud professor Aaviksoo ja praegune prorektor professor Maimets. Kas te kandideerides ei halvenda mitte üksteise shansse?
Mõlemaga on olnud tõepoolest ühesugune programm. Kui kumbki neist kahest proovib, siis mu süda võiks olla rahul ja ma saaksin eemale jääda.
Olete te kolmekesi seda teemat arutanud?
Ei ole.
Aga paarikaupa?
Jah.
Ja milline on teie praegune teadmine teiste kandideerimisvalmidusest?
Noh, me oleme ju kõik selles seisus, et me ei tea, keda meist esitatakse, ja siduvaid jutte saame me ajada pärast seda, kui keegi juba esitatud on. Tuleb ära oodata.
Teie ametiaega mahub päris mitu suuremat skandaali, nagu nn Illaku afäärid, kliinikumi tõmbumised ja tõukumised, välisüliõpilaste rahaasjad jne. Kas mõne ajal tekkis soov oma ametist loobuda?
Ülikooli peamine tegevus on ju siiski õppe- ja teadustegevus ja ühiskonna teenimine. Kui ma ise peaksin oma tegevust selle viie aasta jooksul hindama, siis vaataksin pigem seda, mis on muutunud ülikooli teadusetegemises, mis tasemega on professorid, kuidas on korraldatud õppetöö ja ümber kujundatud halduspool. Kõiki neid aspekte pean palju olulisemaks kui neid, mida teie siin nimetasite.
Ei pannud ükski neist skandaalidest mind tagasiastumist kaaluma.
Isegi kliinikum?
Me oleme selle asja lahendanud sihtasutuse idee kaudu. Ülikool on äärmiselt huvitatud sellest, et seda tööd hakkaksid juhtima noored inimesed, kes teevad Tartu meditsiinist niisuguse meditsiini, nagu see on neis ühiskondades, mille moodi me tahame olla.
Kas teil on probleeme sellega, et teie eakaaslased ei tule kaasa teie ideedega?
Hoopiski mitte alati pole inimeste seisukohad ja suhtumised seotud eaga, aga fakt on ka see, et vanusel on viimastel aastatel olnud hoopis teine tähendus kui stabiilses ühiskonnas.
Kuidas meeskonda nooremaks saada?
Minu kõige ebapopulaarsem otsus terve elu jooksul on kindlasti olnud see 65 aasta vanusepiiri seadmine. Samas on see võimsalt kaasa aidanud ülikooli edenemisele. Mitte sellepärast, et need vanemad inimesed oleksid olnud halvemad teadlased või õppejõud, vaid et nad olid õppinud elama teistsuguses ühiskonnas ja teistsuguses ülikoolis koos teistsuguse teaduskorraldusega. Tuleb iga, kus inimene ei kohane enam muudatustega. Ma tunnen seda ka enda peal.
Ülikoolis on päris palju erakondadega seotud inimesi. Kuuldavasti osaleb mõni neist ka rektorikonkursil, nimetatud on Marju Lauristini ja Reformierakonna valitsuse haridusministrit Jaak Aaviksood. Mis te arvate erakondliku isiku sattumisest rektoritoolile?
Kui ülikool politiseeritakse, oleks see õnnetus mitte ainult ülikoolile,vaid ka Tartu linnale ja tervele Eestile. See tähendaks seda, et ülikooli juhtkond hakkaks vahetuma nii või teisiti iga kord, kui poliitilised tuuled muutuvad. Ülikooli üks väärtus on just ülikooli vaimne ja ideoloogiline sõltumatus. See satuks ohtu, kui ülikool laseks end poliitiliselt siduda.
Aga ma kujutan täiesti ette, et inimene võib erakondlikest huvidest loobuda ajaks, kui ta peab juhtima ülikooli. Vähemalt teoreetiliselt on see võimalik.
Kas te peate seda psühholoogina võimalikuks?
Niisugust inimest, kellel üldse maailmavaadet ei ole, pole olemas. Küsimus on siin pigem erakondlikus tegevuses kui maailmavaates.
1996. aasta jaanuaris kirjutati teist palju kui suurest sõnavabaduse piirajast, kes soovis kontrollida ülikooli juhtkonna avalikke esinemisi. Ajendiks toodi Janno Reiljani ja Peeter Oleski esinemised. Kas te usute siiani oma otsuse õigsusse?
Nagu ütlesin, ülikooli politiseerumine oleks õudne õnnetus. Ma ei olnud tollal veel õppinud ennast kaitsma sedalaadi rünnakute eest, sellepärast oli küllalt eriskummaline olukord lihtsalt seista ja lasta ennast näkku peksta. Aga jah, ma ei ole raasugi muutnud oma hoiakuid selles asjas. Ülikooli juhtkond peab olema apoliitiline. Niikaua, kui ta seal on, olgu tema erakond ülikool. Tegelikult oli see ülikooli valitsuse liikmete omavaheline kokkulepe, et valitsuse liikmed - kes on kümme dekaani ja rektoraat- peaksid piirduma ainult oma erialast lähtuvate seisukohtadega. See otsus võeti vastu ühehäälselt. Ja muuseas oli valitsuses siis ka professor Lauristin.
Miks te seda rõhutate?
Kuna tema nägi pärast selles teatud piirangut oma tegevusele.
Millised on teie suhted raamatukogu direktori Peeter Oleski ja professor Janno Reiljaniga?
Praguseks hetkeks pole professor Reiljan enam dekaan ja on vaba mees nagu iga teine õppejõud, kes ülikooli juhtkonda ei kuulu ja võib endale lubada nii äärmuslikke vaateid, kui tahab.
Olesk lahendas selle probleemi niimoodi, et ta on jätkuvalt erakondlikult tegev, aga raamatukogu direktor ei kuulu enam ülikooli juhtkonda.
Kas see on otseselt tollase skandaali tulemus?
Ma mõtlen küll.
Te lepite sellega?
Mina oleksin loomulikult parema meelega näinud teistsugust lahendust.
Ülikool on Tartus suur ja ekspansiivne nähtus. Kui palju on Tartu Ülikoolil praegu kinnisvara?
Ei tea täpselt. Lõpuni kuulub meile praegu väga vähe, umbes paarkümmend hoonet. Siis on mitukümmend objekti erinevates asjaajamise staadiumides. Me pidime looma kinnisvaraosakonna, et seda kõike korraldada.
Kinnisvarad neelavad miljoneid, enne kui tulu hakkavad andma. Samas on õppejõudude palgad naeruväärsed.
Seda, et õppejõudude palgad on naeruväärsed, räägin ka mina ja me tegime hiljuti rektorite avalduse selle asja kohta. Seda raha, mida me saaksime kasutada õppejõudude palkadeks, nende kinnisvarade peale pole kasutatud ja seda ei saa ka teha.
Selle kinnisvarade asja juures on ka üks väike romantiline moment: me usume sellesse, et Tartu ei jää mitte alatiseks majanduslikult põlvili nagu ta hetkel kahjuks on. Kui tekivad normaalsed suhted Venemaaga, mis on ju üks põhieeldusi selleks, et Tartu ei oleks enam maailma veerekese peal, nagu ta praegu on, küllap siis läheb ka majandus paremini käima. Muu hulgas tähendaks see seda, et maa hakkab siin linnas palju enam maksma kui see, mis seal praegu peal on.
Ja lõpetuseks, mis on siis ikkagi alul viidatud kirjutamata raamatud, mis teie taaskandideerimise tõttu ähvardavad ilmumata jääda?
Üks neist käsitleks kultuuripsühholoogiat üldse, oleks üsna üldine käsitlus. Teine võiks olla sellest, miks lapsed peavad elavateks asju, mida täiskasvanud elusaks ei pea, ehk siis animismist.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Valetunnistuse abil Suurbritannias varjupaika taotlevad eestlased põhjustavad alusetuid kahtlustusi teiste Eesti passiga Ühendkuningriiki minna soovijate suhtes, öeldi «Postimehele» Eesti Londoni-saatkonnast.
Briti politsei ei ole Eesti Londoni-saatkonda eestlastest asüülitaotlejatest teavitanud, küll on aga konsul Peeter Kapteni sõnul ka saatkonda jõudnud info, et jälle on varjupaika taotlenud eestlane. Kahetsusväärselt on asüülitaotlemine sagenenud nüüd, kui Estonian Air pakub soodushinnaga aastavahetuselende Londonisse. Asüülitaotlusi võib kinnitamata andmeil olla kuni üks nädalas. Eesti konsuli sõnul on asüüli palutud ka kahekesi, osa on tulnud Londonisse väikeste lastega, lootes nii kindlamalt varjupaika saada.
Senise info põhjal on selgunud, et taotlejaid on olnud Tartust ja Tartumaalt ning Otepäält. Asüüli taotlejad on politseile tehtud avalduses põhjendanud oma soovi väga erinevalt. Kapteni sõnul põhjendanud üks turvatöötaja oma asüülitaotlust sellega, et tema ülemus oli käskinud kellegi ära tappa ja tema oli keeldunud. Briti politseiniku küsimusele, miks eestlane siis politseisse ei pöördunud, vastas küsitletu, et ei saanud, sest selle turvafirma ülemus olevat Jüri Pihl, kes samal ajal on ka kaitsepolitsei peadirektor. «Selliseid lugusid nad siin pajatavad,» lisas Kapten.
Kui eestlased satuvad oma lugu rääkima inimesele, kes ei tea Eestist midagi ja ajab Baltikumi Balkaniga segi, võib minna rohkem aega, kuid enamasti selgub ainsa põhjusena soov paremini elada.
Saatkond ei tea Suurbritanniast välja saadetud eestlaste arvu. «Mõned on küll jõuga tagasi saadetud, kuid üldiselt käib see vaikselt,» rääkis konsul.
Rikuvad teiste reisid ära
Varjupaiga taotleja rikub ära eelkõige teiste eestlaste Inglismaa-reisid, rääkis konsul. «Immigratsiooniametnik küsib riiki tulijalt, miks ta sinna tuleb, ja vastus ei tekita probleeme, kuid siis on see isik taotlenud varjupaika ja sel ametnikul ei ole küll oma ülemusega meeldiv rääkida,» lisas Eesti diplomaat. Nii tekibki kahjuks eelarvamus Eesti passiga reisijate suhtes.
«Kui väikse keeleoskusega ja tagasihoidlik inimene hakkab ametniku küsimustele vastates kokutama, võidakse ka tema tagasi saata,» lisas Kapten. Nii läheb kaotsi lennupilet, võibolla ka teatripilet, ajast rääkimata.
Välisministeeriumi pressisekretär Marin Mõttus rääkis «Postimehele», et igal inimesel on õigus esitada taotlus varjupaiga saamiseks. «Taotlust peavad hindama ja otsustama, kas see rahuldada, teise riigi võimud,» lisas Mõttus. Tema sõnul ei ole Ühendkuningriigilt Eesti välisministeeriumile ametlikku infot asüülitaotluste sagenemise kohta laekunud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Haridusministeeriumis on koostatud väikeste koolide nimekirjad, mis tulevikus võivad saada aluseks võimalikele koolide sulgemistele või ümberkorraldustele alg- ja põhikoolides ning gümnaasiumides.
Haridusministeeriumi korraldustalituse juhataja Ants Eglon ütles «Postimehele», et koolid on liigitatud nn ohtlikus tsoonis olevaiks möödunud õppeaasta õpilaste arvu järgi. Algkoolidest on ohtlikku tsooni arvatud koolid, milles on vähem kui 30 õpilast, põhikoolid, milles alla 70 õpilase, ning alla 60 keskkooliklassides õppijaga gümnaasiumid.
«Me loeme normaalseks gümnaasiumiklassi, kus on vähemalt 20 õpilast,» märkis Eglon. «See annab võimaluse rakendada niisugust tunnijaotusplaani, et jätkuks aineõpetajaid. Muidu peab üks õpetaja andma viit-kuut ainet ja teadmisi nagu ei tulegi.»
Iga juhtum eraldi
Eglon selgitas, et enne, kui ohtlikus tsoonis olevate koolidega midagi ette võetakse, tutvutakse iga juhtumiga eraldi: «Ei ole nii, et pannakse nimekirja, kirvega pihta ja kadunud. Seda teed mööda me kahjuks ei lähe.»
Nimekirjad on mõeldud maavalitsuste haridusosakondadele ning kohalikele omavalitsustele. Õigus kooli sulgeda on seaduse järgi vaid kohalikul omavalitsusel.
Reedel peeti haridusministeeriumis nõu õpetajate palkade teemal.
Ühe maavalitsuse haridusosakonna ökonomist ütles, et seal alg- ja põhikoolide sulgemine jutuks ei tulnud, küll aga lähtub haridusministeerium vajadusest muuta kõik alla 60 keskkooli osas õppijaga keskkoolid põhikoolideks.
Haridusministeeriumi korraldustalituse peaekspert Maire Oksa ütles: «Kui gümnaasiumiklassis on alla 20 õpilase, isegi 15 õpilast, siis ausalt öelda, ei ole see ju gümnaasium.
Koolidevõrgu ümberkorraldamine sõltub Maire Oksa sõnul kohalikest oludest, tulevase õpilaste arvu prognoosist.
Gümnaasiume, kus keskkooli osas on alla 60 õpilase, on haridusministeeriumi kriisinimekirjas 40. Alla 30 õpilasega algkoole on Eestis 71. Kuni 70 õpilasega põhikoole 34.
«Riik finantseerib õpilaskoha maksumuse järgi, õpilaste arv on see, mis kooli õpetamisraha toob. Otsus on valla teha. Kui suudab selle rahaga toime tulla, siis on väga hea, kui ei suuda, siis peab leidma lisaraha. Kui seda ei ole, tuleb mõelda, mida koolivõrguga teha,» rääkis Eglon.
Haridusminister Mait Klaassen kinnitas laupäeval Harjumaal Loo koolis hariduse rahastamist käsitleval konverentsil, et Eestis väikekoolide massilist sulgemist ei tule.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Prantsuse president Jacques Chirac on tsiteerinud peaminister Mart Siimanni Euroopa riigijuhtide ühislõunal öeldud lubadust, et laupäeval joodi küll shampanjat nii Luksemburgis kui ka Tallinnas, kuid uuest nädalast algab Eestis tõsine töö läbirääkimiste ettevalmistamiseks.
Välisminister kaitseb täna valitsuse istungil euroläbirääkimiste korraldamise kava. Selles pannakse paika läbirääkimiste delegatsiooni struktuur ja riigiaparaadi ülesanded selle juures. Esialgu on tegemist nn mehitamata delegatsiooniga. Neid ülesandeid täitma hakkavad inimesed selguvad uue aasta esimestel kuudel.
Välisminister Toomas Hendrik Ilvese sõnul väheneb edaspidi läbirääkimistel välisametkonna roll, minister lisas, et piltlikult öeldes saavad nüüd eurojooksus teatepulga enda kätte teised ametkonnad.
Esimeste kuudega sõelutakse peamiselt tehnilise tööna välja valdkonnad, kus Eesti seadused ja riigiaparaat toimivad Euroopa Liidu omadega kooskõlas ning kus mitte. Sisuliste tingimuste arutamiseni läheb veel aega, ütles välisministeeriumi asekantsler Priit Kolbre. Läbirääkimiste lõpptulemus on lepingu sõlmimine ja Eesti liitumine Euroopa Liiduga. Selle üle, kas liitume kolme või seitsme aasta pärast, ei tohi spekuleerida, lisas Ilves.
Sisevaidlused on keerukamad
Ka Põhjala riikide kogemusest on teada, et kodused läbirääkimised ja ühistele seisukohtadele jõudmine on tunduvalt raskem kui läbirääkimine Euroopa Liiduga. Välisministeeriumi seisukohtades läbirääkimiste ettevalmistamise ja käigu kohta on kirjas ka soov hoida kontakti Riigikogu komisjonide ning teiste riigistruktuuridega. Praegu Eurointegratsioonibüroo eestvõttel koos käiva kõrgemate ametnike nõukogu ehk KANi ülesandeks jääb edaspidigi riigisisese seadusloome ettevalmistamine, moodustatav delegatsioon hakkab pidama läbirääkimisi eurostruktuuridega.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
AS Postimees kaalub hagi esitamist mõne väikeaktsionäri vastu, kes teadlikult püüavad pidurdada meediaettevõtte arengut ja kahjustavad firma majandushuve, ütles eile Postimehe nõukogu esimees Mart Kadastik.
Osa ASi Postimees väikeaktsionäre andsid BNSi teatel firma kohtusse, süüdistades selle suuromanikku väikeaktsionäride huvide rikkumises.
Kinnitamata andmetel peatas Tartu linnakohus reedel AS Postimehe aktsionäride viimase koosoleku otsuste täitmise. Muu hulgas nägid need ette Postimehe aktsikapitali kümnekordistamist.
Mart Kadastik ütles, et eile õhtuks polnud Postimees saanud kohtust kinnitust osa väikeaktsionäride hagi olemasolu kohta. Postimehe juristi järelepärimise peale teatati linnakohtust, et sellist hagi ei ole tsiviilasjade registris registreeritud. Samuti pole Postimehel mingit ametlikku infot selle kohta, et väidetava hagi suhtes oleks tehtud mingit otsust. Väidetavalt anti hagi linnakohtusse sisse 11. detsembril ja selle tagamise määrus tehti järgmisel päeval.
Väidetavalt kohtusse pöördunud osa väikeaktsionäre on BNSi teatel arvamusel, et Postimehe aktsiakapitali kümnekordistamisega välistatakse praeguste väikeomanike võimalus osaleda emissioonis, sest emiteeritavate aktsiate nimiväärtus on 169 600 krooni. Sisuliselt muutuks emissiooni järgselt väikeosalus olematuks, leiavad väikeaktsionärid.
Mart Kadastiku sõnul saavad kõik osapooled aru, et ettevõtte tuumikaktsionäril lasub ka investeerimisvastutus. «Kui ikka väikeinvestoril raha ei ole, siis investeerida ei saa,» nentis ta.
Kadastik nimetas võimalikku väikeaktsionäride esitatud hagi konkurentide propagandaks ja katseks firma arengut pidurdada. Kuna mitmed Postimehe väikeaktsionärid on tänaseks konkureerivate väljaannete palgatöötajad, johtub nende tegevus propagandistlikust huvist, ütles Kadastik.
Hagile on BNSi teatel alla kirjutanud Postimehe endised töötajad Hannes Tamme, Peeter Tali, Andres Vutt ja praegune töötaja Külli Viigimäe. Hagiavaldajate hulka kuuluvad ka endine EVEA president Arne Sõna, ärimehed Juhan Kolk ja Urmas Past ning AS Sepest. Tamme töötab praegu «Äripäevas» ja Tali «Eesti Päevalehes».
AS Postimehe aktsionäride korraline üldkoosolek otsustas seoses suureneva investeerimisvajadusega laiendada ettevõtte aktsiakapitali 16,96 miljoni võrra 18,45 miljoni kroonini 27. novembril.
Kadastik ütles toona BNSile, et see, millised aktsionärid osalevad aktsiate märkimises, näitab, millistel motiividel keegi aktsiad on ostnud - kes on huvitatud ettevõtte arengust ja kelle investeering oli vaid sümboolne.
AS Postimehe aktsiatest kuulub 96 protsenti ärimees Heldur Tõnissonile, ülejäänud aktsiad kuuluvad rohkem kui 20 väikeaktsionärile, kellest enamik on Postimehe endised töötajad.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Läinud nädalal Riigikogus vastu võetud korteriomandiseaduse täiendus on vastuolus riigilõivuseadusega.
Korteriomandiseaduse paragrahvi 5 täienduse esimene lause «Korteriomand on ühendatav ja jagatav asjaõigusseaduse § 54 alusel» on selge ja üheselt mõistetav. Järgnev osa «Kinnistamisavaldusele peab olema lisatud vastav projekt» tähenduse hindamisel lähevad kinnistusametite ametnike arvamused lahku.
Kui üks loeb küllaldaseks dokumendid, mida nõuab korteriomandi seadmise kord, siis teise arvates peaks korteriomandi liitmise või lahutamise vormistamiseks esitama veel ühe projekti, mis näitab protseduuri läbi tekkivat tulemust.
Notaritel ja kinnistusametite töötajatel peaks samuti olema põhjust kaalutleda, kas liita või lahutada on võimalik ainult kinnistusse kantud omandit või saab ühe toiminguga kaasomandi liita või lahutada ning vormistada omandisuhte.
Eelmise täiendusega keeruliseks muudetud paragrahvi 22 (tunnistas erastatavat korteriomandit ja erastatud eluruumist moodustatavat korteriomandit) uus sõnastus tõstatab küsimuse, kas on mõeldud ainult sätte vormilist külge või muutub ka selle tähendus.
Uue paranduse järgi on lõivuvaba ainult korteriomandi registriosa avamine, kuid seni kehtiva seaduse järgi ei pea riigilõivu maksma ka avalik-õigusliku reaalkoormatise kinnistamise puhul. Kas tõesti soovib seaduseandja eriliselt pigistada alla 25 korteriga elamute asukaid, nii et lisaks maa eest tasumisele peavad nad maksma ka veel riigilõivu, kui ei jaksa korraga täit hinda kinni maksta?
Küsimusele ei tulnud selgitavat vastust Riigikogu majandus- ega rahanduskomisjonist. Keskfraktsiooni esimees Siiri Oviir sõnas, et seadusesätet ei saa teisiti mõista, kui on dokumentides fikseeritud. Seega teeb parandus lõivuvabaks korteriomandi registriosa avamise, ei muud. Kuid selline tähendus on vastuolus 1. jaanuaril jõustuva riigilõivuseaduse sättega.
Siiri Oviir selgitas, et korteriomandiseaduse täiendus on Riigikogus vastu võetud hiljem, seega peavad kinnistusametid lähtuma nimelt sellest.
Riigikogu liige, seaduseparanduse esitaja Maido Pajo selgitas, et paragrahvi 22 praegune sõnastus ei ole ka temale vastuvõetav, sest teisi sätteid ei muudetud.
«Eeldasin, et majanduskomisjon esitab veel teisigi muudatusi ja seab nad kooskõlla,» ütles Pajo, «kuid seda kahjuks ei tehtud ja praegusel kujul on sõnastus ebasobiv.» Maido Pajo lisas, et Riigikogu teisedki liikmed on osutanud vajadusele muuta mõnda teistki korteriomandiseaduse paragrahvi.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Pärnu linnavalitsus on otsustanud aasta lõpus maksta esmakordselt ühekordset toetust paljulapselistele peredele, invaliididele ja Pärnust pärit üliõpilastele ning erihariduskoolide õpilastele.
Pärnu linnavalitsuse hoolekandekomisjoni otsusega on ühekordseteks toetusteks eraldatud kokku 1,5 miljonit krooni. Toetust saavad taotleda need paljulapselised pered, mille liikmete keskmine sissetulek kuus on alla tuhande krooni. Toetuse suurus on 500 krooni lapse kohta. Sama suur on ka lapsinvaliididele ja esimese grupi invaliididele ette nähtud toetus.
Pärnust õppima läinud üliõpilaste ja õpilaste toetuse suuruseks on tuhat krooni. Toetust võivad saada ainult need õppurid, kes ei tööta ega saa tulu ka mingil muul viisil.
Toetuste andmise üle otsustab linnavalitsuse hoolekandekomisjon, mis tuleb esitatud avalduste aruteluks esimest korda kokku 17. detsembril. Raha kantakse selle saajatele Pärnu linnavalitsuse sotsiaaltoetuste peaspetsialisti Kai Kotka sõnul üle vana aasta lõpus või uue alguses.
Pärnu sotsiaalhoolekande ameti andmeil on Pärnus 620 kolme- ja enamalapselist peret, 330 esimese grupi invaliidi ja 129 lapsinvaliidi. Väljaspool Pärnut õppivate üliõpilaste ja õpilaste arvu kohta sotsiaalhoolekande ametil täpseid andmeid pole.
Oma mittetöötamise tõestamiseks piisab õpilastel ja üliõpilastel allkirja andmisest. Kai Kotka sõnul on varem analoogsete toetuste määramisel ette tulnud pettusi, sest arvatakse, et nagunii kõiki kontrollida ei jõuta. Käesoleval aastal on raha tagasi nõutud viielt õppurilt, sellest kõige suurem summa oli ligi 4000 krooni.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eilse ja tänase öö pakaselise ilma järel lubavad sünoptikud jälle pehmemat ilma.
Meteoroloogiakeskuse andmeil oli eile öösel kõige külmem õhutemperatuur Narvas, kus ilmajaam mõõtis kahe meetri kõrgusel õhus -23,7ºC. Samas oli lumepinnal kõige karmim külm Jõgeval, kus mõõdeti -28º pakast.
Narvale järgnesid Jõhvi -23,3º, Võru -22,9º ja Tartu -22,4º (mõõtis Ülenurmel asuv lennujaama ilmateenistus). Veel kuus ilmavaatlusjaama mõõtsid eile öösel-varahommikul õhutemperatuuriks alla 20 miinuskraadi.
Kõige soojem oli Sõrves, kus registreeriti selle öö-varahommiku kõige kõrgem miinimum - 6,1 külmapügalat.
Vahepeal päris paks lumikate on viimase sulaga Eestimaal aga vähenenud. Eile hommikul oli kõige rohkem lund Otepääl - 18 cm. Mujal oli meteoroloogiakeskuse andmeil lund 1-13 cm, mõnel pool rannikul polnud seda aga üldse.
Eilse prognoosi järgi võis täna öösel tulla külma kuni -30 kraadi. Täna päeval peaks aga temperatuur taas tõusma hakkama, saartel võib ilm sulaks minna. Samas on oodata lumesadu, mis peaks algama Põhja-Eestist.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Ugala teatris etendust seganud ja ohustanud Tartu õppekeskuse kaks õpilast kardavad, et neid võidakse selle eest koolist välja visata. Möödunud neljapäeval «Timm Thaleri» etenduse ajal pidid neid korrale kutsuma nii teatri töötajad kui ka politsei.
Ugala töötajad kinnitavad, et mõned 17-18-aastased poisid olid juba teatrisse jõudes purjus ning etenduse lõpuks üha enam. Õpilased hakkasid etendust segama ning saali perenaine kutsus nad saalist välja.
Tartu õppekeskuse psühholoog, kes samuti tookord saalis istus, ütles, et tema ei märganud etenduse ajal tekkinud segadust. Poiste sõnul olid nad hilinenud saalitulekuga, istunud valedele kohtadele ning omavahel juttu ajanud, millest konflikt saigi alguse.
Hiljem sattusid purjus noormehed vastuollu teatritöötajatega, sest nad olid läinud ametiruumidesse, ohustades nii etendust. Kohal käis ka politsei.
Kooli psühholoog nimetas poiste veaks seda, et nad olid kergelt napsitanud. Kuid nemad ei alustanud kaklust näitlejatega, kinnitas ta. «Kähmlus sai alguse Viljandi töötajate initsiatiivil. Nägin, et meie poisil oli nägu verine, ta nuttis ja küsis mille eest,» seletas veidi enne etenduse lõppu tüli tagajärgi näinud psühholoog.
Noormehi neljapäeval teatrimajas korrale kutsunud töötaja ütles, et igasugune füüsiline vastasseis on liialeminek ega õigusta end, kuid kõnealusel juhul poiste käitumine provotseeris seda, kusjuures esimesena ründas koolinoor. «Selleks, et etendust kaitsta, tuli kaks purjus poissi vaikuse tsoonis asuvatest ametiruumidest lihtsalt välja tõsta, sest vaikust nõudvas kohas sõnu kasutada pole võimalik,» tunnistas teatrimees, kes peab vahejuhtumit masendavaks.
«Väga tahaks unustada ja andeks anda selle konflikti,» nentis teatri töötaja. Ta märkis, et juhtum võiks koolile ja teatrile jääda õppetunniks, mis edaspidi niisugused konfliktid välistaks. «Ma ei arva, et noorukid peaks selle pärast koolist välja viskama,» lisas konfliktis osalenu.
Ugala teatri direktor Enn Kose rääkis «Sakalale», et pärast politsei lahkumist tulid noored puhvetisse, nõudsid kohvi ja õiendasid. «Palusin neil lahkuda, kuid nad ei teinud seda, vaid ülbitsesid,» lisas Kose. Etenduse lõppedes oli õpetaja vabandanud.
Tartu õppekeskuse poisid on kirjutanud seletuskirjad ning eile rääkisid õpetajad juhtunust tavapärasel koosolekul. Õppenõukogu arutab küsimust neljapäeval.
Etendust segavat publikut on sel hooajal märgatud mitte ainult Ugala teatris. Ugala publikuperenaine ütles «Sakalale», et «Saabastega kassi» etenduse ajal lasti näitlejaid näpukummidega.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Ida-Virumaal Oru asulas sai pühapäeva õhtul teleri tagant juhtme ära kiskunud 10-kuune väikelaps elektrilöögi ning suri.
Poisi 40-aastane ema selgitas politseile, et oli läinud kööki lapsele toitu soojendama. Samal ajal oli väike Aleksei elutoa põrandal roomanud.
Järsku oli ema kuulnud elutoast tugevaid hingetõmbeid. Läinud vaatama, leidis ta, et poiss oli teleri tagant elektrijuhtme ning kaitsmed välja kiskunud. Tema mõlema käe sõrmedel olid põletused.
Jõhvi politseikomissari Vladimir Prudnikovi sõnul käsitleb politsei väikelapse surma kui õnnetusjuhtumit.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Ida-Virumaal Purtses kukkus sadamakai ääres seisnud kalalaevas viina joonud kalur vette ja uppus. Hommikul leiti sealtsamast veel teinegi uppunu.
Neli Purtse kalurit võtsid ööl vastu reedet Purtse sadamakai ääres seisnud väikeses kalalaevas Kalvi viina. Õhtul oli nendega liitunud veel üks Purtse mees.
55-aastane naaberkülas elanud kalur Peeter kukkus südaöö paiku sadamakailt merre. Kui kaaslased ta maale tõid, oli mees kas külmunud või uppunud, rääkis Lüganuse ja Aseri valla vanemkonstaabel Toomas Paap. Hommikul avastasid mehed sealsamas kai ääres vees teisegi surnukeha. Õhtul oli nende seltskonnaga liitunud Purtses elanud 54-aastane Toivo.
«Võimalik, et tema kukkus vette siis, kui nad kõik Peetrit päästsid,» ütles Paap. «Mehed ise ei mäleta, millal Toivo ära kadus.»
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele