Toomas Huik
|
|
Arno Liiva näitab, kuidas mahalõigatud pilliroog kahludesse köidetakse. Toomas Huik |
Eestis lõigatakse pilliroogu Matsalus, Saare-, Hiiu- ja Muhumaal, Peipsi rannas, Puhtu-Laelatu-Nehatu kaitsealal, Noarootsis, Häädemeeste ja Pärnu rannas. Orissaare lähedal lõigatakse roogu ka maa pealt.
Välismaale eksporditakse roogu rookatuste ehitamiseks, rookatuste taastamine on hoo sisse saanud ka Eestis. Kui vene ajal tuli katuseroo saamise järjekorras olla kuni kolm aastat, siis praegu saab vaat et kohe. Matsalu looduskaitsealal töötav Arvo Liiva rääkis, et mehed, kes rookatuseid ehitavad, ja need, kes neid tellivad, on päris rikkad, sest töö on kallis ja oskajaid vähe. Noarootsis on mõned Uppsala ja Stockholmi väliseestlastest üliõpilased suviti oma lõbuks käinud rookatusepanemist harjutamas.
Matsalu looduskaitseala direktori Taivo Kastepõllu sõnul varutakse pilliroogu aktiivselt kõikjal, kus vähegi roogu kasvab, enamasti lõigatakse pilliroogu talvel jää pealt. Ta tunnistas, et kõige kehvema kvaliteediga roog on pärit Matsalust, põhjuseks varasem liigne lämmastikväetiste kasutamine. Roog oli vahepeal väga kõver, kuid nüüd, mil väetiste kasutamine on kontrolli all, saab ka Matsalust pillirookahle eksportida. Ega inime massina vastu saa.
Saaremaal praegu kahe, aga varsti ehk juba kolme kombainiga pilliroogu koguva ja ilmselt sealse suurima eksportija ASi Tansar omanik Andres Madalik rääkis, et nemad ekspordivad aastas välismaale ligi nelja miljoni krooni eest pilliroogu, see on kokku umbes 120 -150 tuhat kahlu. Lõikavad ise ja ostavad ka eraisikute käest, lisas Madalik. AS Tansaril on ka oma rookatusepanijad, roogu müüakse ka teistele katusepanijatele. Madaliku arvates pannakse Eestis praegu aastas ligi 5000 m2 rookatuseid, kokku on see 40-50 tuhat kahlu. Ka Muhu vallavalitsus taotles sügisel keskkonnafondilt toetust pilliroo vohamise põhjuste ja roolõikamise heade ja halbade tagajärgede uurimiseks ning roolõikamismasina ostmiseks. Muhu abivallavanem Ain Saaremäel rääkis «Postimehele», et Muhumaa vallavalitsus arutas arengukava ja seejuures selgus, et üks kohalik ressurss on täiesti uurimata. Tema sõnul tuleb roostikke esmalt uurida ja siis otsustada, kuidas neid kasutada. Seejärel tuleb soetada kallis tehnika, mis roogu ei kahjusta ja millega saaks roogu lõigata madalas meres ka siis, kui talvel jääd ei teki.
Praegu kasutatakse Saare- ja Muhumaa ümbruses kasvavast roostikust 7-10%, kuid loodust ohustamata võiks kasutusele võtta 50-60%.
Rookahle ostetakse eraisikutelt kokku hinnaga 10-12 krooni tükk. Roog peab kahlus olema kindla pikkusega, vahemikus 1,5 - 2 m, kahlu alumine ots ümbermõõduga 63 cm peab olema vähemalt kahest kohast seotud. Hea, tiheda ja vettpidava katuse sajaks aastaks saab siis, kui pillirookõrs on rukkikõrre jämedune, rääkis Arvo Liiva.
Eesti konkurendiks pillirookogumise alal on Ungari, kus Doonau ääres vohav pilliroog lööb Eesti «toodangu» hinna alla. Vähem varutakse pilliroogu Poolas, Taanis ja ka Saksamaal. Eesti katusemeistrid ei saa oma oskusi välismaal kasutada, sest sealsed katusetegijad on liitunud tsunftidesse ja kaitsevad oma huvisid kiivalt.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Uue aasta esimesest päevast peale käibivad Venemaal kõrvuti vanadega uued rublad, mille nominaal on võrreldes senistega kolm korda väiksem. Üks uus rubla võrdub tuhande praegusega.
Uute rublade käibeletulek ei tähenda Venemaal sisulist rahapoliitika muutust, sest kogu 1998. aasta jooksul ringlevad nii vana kui uue kujundusega rahamärgid.
Inflatsioon on Nõukogude Liidu lagunemisest peale vähendanud rubla väärtust umbes 10 000 korda, näiteks üks USA dollar vastab kursi järgi umbes 6000 rublale. Moskvas maksab täna veel viimast päeva metroosõit 2000 rubla, tavalises pizzabaaris lõunat süües tuleb kahe inimese kohta arvestada 250 000 rubla ehk umbes 500 Eesti krooni suuruse väljaminekuga. Leib maksab kuni 3000 rubla.
Suurenumbriliste rublatähtede käsitamine muutus liialt keerukaks ning see sundis valitsust ja keskpanka otsustama uute, kolme nulli võrra vähendatud nominaaliga rublade käibelelaskmise kasuks. Praegu oli käibelolevaist kõige suurema nominaaliga 500 000-rublane ja kõige väiksema nominaaliga 100-rublane rahatäht. Juba praegu on kauplustes üle Venemaa väljas kaks komplekti hinnasilte - uutes ja vanades rublades.
Uudisteagentuuri Reuters andmeil on Venemaa keskpank jaotanud uusi rahatähti üle riigi, pangaautomaatidest võib uusi rublasid saada juba alates täna keskööst.
Vene keskpank korjab vanu rublasid käibelt ära vähehaaval. Keskpanga aseesimehe Sergei Aleksashenko sõnutsi tuleb neid järgmisel aastal hävitada 128,7 triljoni väärtuses. Pankades saab vanu rublasid vahetada veel järgmistelgi aastatel. Venemaa keskpanga esimees Sergei Dubinin kinnitas raadios esinedes, et pole mingit mõtet hakata paaniliselt raha vahetama, samuti ei tekita rahavahetus mingit hinnatõusu. Jaanuarikuiseks inflatsiooniks prognoosib keskpank 0,7-0,8 protsenti.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Tänavu kolme kvartaliga on Eesti firmad teinud otseinvesteeringuid välisriikidesse 1,09 miljardit krooni ehk 52 USA dollarit (umbes 728 krooni) elaniku kohta; selle tulemusega on Eesti Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest suurim välisinvestor.
Eelmisel aastal tegid Eesti firmad otseinvesteeringuid välismaale 26 USA dollarit elaniku kohta, tänavu kolme kvartaliga on see summa kahekordistunud. Välisinvesteeringute agentuuri direktori Agu Remmelga sõnul näitab niisugune tendents, et Eesti mitte ei saa välisinvesteeringuid, vaid investeerib ka ise teistesse riikidesse. Välja suunatud investeeringutelt elaniku kohta edestab Eesti kõiki Kesk- ja Ida-Euroopa riike. Paremuselt teist, Tshehhi Vabariiki, ületab Eesti rohkem kui 3 korda.
Enamik otseinvesteeringuid on läinud Lätti, Leetu, Ukrainasse, Venemaale ja Soome. Suurprojektidest nimetas Remmelg pankade ja kindlustusseltside laienemist naaberturgudele, Läti suurima lihatööstuse ostmist Rakvere Lihakombinaadi poolt, Tolaram Investmentsi tekstiili-, paberi- ja kinnisvaraäri laienemist Lätti ja Leetu, Tallinna Piimakombinaadi suundumist Ukraina turule ning Tallinna Kaubamaja tütarfirma loomist Helsingis.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Valitsus kiitis eile heaks mitte-eestlaste integratsiooni riikliku poliitika lähtekohad. Peamine rõhk muulaste integreerimisel on kava kohaselt haridussüsteemil.
16. juulil loodi valitsuse korraldusega asjatundjate komisjon demograafia ja etniliste vähemuste Eesti ühiskonda integreerumise käsitlemiseks. 4. novembriks esitas komisjon esialgsed seisukohad valitsusele. Eile kiitis valitsus heaks Eesti integratsioonipoliitika lähtekohad.
Minister Andra Veidemanni sõnul on Eesti muulaspoliitika orienteeritud tulevikku ning selle põhiraskus peab olema suunatud lastele ja noortele. «Käsitleme integratsiooni ka kui väljakutset arenguks nii eestlastele kui muulastele. Me arvame, et integratsiooniprotsess puudutab ka eestlasi, sest integratsioon on dialoog. Alles sellise dialoogi käigus loome tingimused selleks, et ühel aastal võime öelda, et enamik siin elavatest inimestest, kes ei ole eestlased, suhtlevad omavahel eesti keeles. Eesti keel on saanud nende normaalseks väljendusvahendiks oma emakeele kõrval,» rääkis Veidemann.
Veidemanni sõnul on integratsiooniprotsessis keskne roll haridusministeeriumil. «Eesti haridussüsteem pole siiani integratsiooni-protsessile kuigi tõhusalt kaasa aidanud. Tahaksime näha, et haridussüsteem looks perspektiivi venekeelse kooli tulevikumudeli loomiseks,» selgitas Veidemann.
Veidemann teatas ka, et haridusministeerium peab välja töötama venekeelse kooli tulevikumudeli, kus põhikoolilõpetaja valdaks eesti keelt sel määral, et ei peaks sooritama kodakondsuse saamiseks eraldi keeleeksamit. Muulaste integratsiooni poliitika lähtealuseid tuleks Veidemanni arvates arutada ka Riigikogus.
Andra Veidemanni sõnul koostatakse integratsioonipoliitika lähtealuste elluviimiseks tegevusplaan ning järgmise aasta algul otsustab valitsus rahvusvähemuste sihtasutuse asutamise. Praegu tegeleb rahvusvähemuste probleemide ja neile mõeldud õppematerjalide väljatöötamisega sihtasutus Arhimedes.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
 |
| Peaminister Mart Siimann Foto Toomas Huik |
Mõned poliitikud väidavad, et teile on peaministri amet väga meeldima hakanud, teised jälle, et vastupidi - Mart Siimannil on läinud kaduma naeratus, mis tal oli Riigikogu päevil. Millist varianti teie õigeks peate?
Peaministri vastutus, missioon ja pinge on nii suur, et ma kinnitan teile siiralt - mul ei ole aega olnud mõelda, süüvida, tegelda sisekaemusega, et kas see amet mulle meeldib, kas ma tahaksin olla peaminister. Ma olen, ma tean, et see on niisugune vastutus, kus ei saa kõrvale astuda pärast seda, kui olen nõusoleku andnud, ja öelda, et olen väsinud või et ma ei tule toime.
Peaminister peab olema kindel oma otsustes ja oma tegudes, peaminister ei saa mõelda variandile, et astub mingitel isiklikel põhjustel kõrvale. Kui tekivad poliitilised põhjused, kui ei saa täita antud lubadusi, siis... Nii et ma kinnitan teile - ma tegutsen, ma olen peaminister, minu peas ei keerle mõtted, et küll on tore või küll on hirmus ja küll on raske.
Võibolla kunagi hiljem tagasi vaadates, analüüsides, ehk memuaare kirjutades saab neile aegadele heita teise pilgu. Praegu ma tunnetan vastutust, ma tean, et pean tegutsema ja ma tegutsen.
Kuivõrd te peate praegust valitsuse koosseisu enda meeskonnaks?
(Pikk vaikus - U.P). Ma pean seda meeskonnaks, mille komplekteerimisel ma osalesin. Kui Tiit Vähi valitsust moodustas, siis ma kuulusin sellesse ringi, kes andis peaministrile nõu. Me arutasime koos kandidaate ja loomulikult peaminister otsustas, kelle ta valitsusse kutsub, kuid Tiit Vähi konsulteeris oma erakonnakaaslastega ja mina kuulusin sellesse ringi. Nii et selles mõttes on see minu meeskond, kuigi peaministriks saades ma lubasin, et ei tee kohe suuri muudatusi ja jätkan sama joont. Ma olen sellest siiamaani kinni pidanud.
Kui Eestis ei oleks erakondade baasil moodustatavad valitsused, siis kuivõrd erineks see valitsus, mida te saaksite puhtalt isikutest lähtudes koostada, arvestamata igasuguseid poliitilisi motiive, sellest valitsusest, mis praegu Eestil on?
See valitsus erineks praegusest valitsusest.
Kui kaugel oli Mart Siimanni valitsus riigieelarvekriisi ajal tagasiastumisest?
Me pole kordagi arutanud võimalikku tagasiastumist isegi kabinetinõupidamistel, mis toimuvad teisipäeviti pärast valitsuse istungit ning kus ei protokollita ega lindistata nagu valitsuse istungitel.
Küll aga on üks printsiip, millest olen algusest peale kinni pidanud, ja seda teavad minu kabinetiliikmed ja avalikkus - me oleme valitsus nii kaua, kuni me saame oma programmi realiseerida. Kui tekib olukord, kus me ei saa vastutust kanda, siis loomulikult tuleb valida teine tee. Eelarve menetlemise käigus tekkis olukord, kus kirjutati eelarvesse muudatusettepanekutena 200 miljonit krooni, millele ei olnud katet, mis oli kirjutatud õhku, liivale või vette. Kui see muudatusettepanek oleks läbi läinud ja oleks eelarvena vastu võetud, siis niisuguse eelarve eest meie valitsus vastutust kanda ei oleks saanud. Õnneks läks kõik teisiti ja toimusid väga konstruktiivsed läbirääkimised opositsiooniga ning me leidsime kompromissi.
Tõenäoliselt tuleb 1999. aasta riigieelarve tegemine veelgi raskem, sest järgmine aasta on ju valimiskampaania aasta, kus opositsioon teeb ilmselt kõik selleks, et valitsuserakondi võimalikult halvas valguses näidata. Millisena näete teie järgmisel aastal eelarveprotsessi vahetult enne Riigikogu valimisi?
Meil on kavas hakata eelarvet koostama veidi teistel alustel ning kui see on võimalik, siis juba kevadel pärast seda, kui valitsuskoalitsioon on oma eelistuste suhtes otsuse vastu võtnud, hakkame läbirääkimisi pidama opositsiooniga. Kui me eelistustes kokku lepime, siis tuleb sügisel eelarve menetlemine lihtsam. Seda juhul, kui me lepime kokku. Ma ei ole selles aga väga kindel, sest demokraatia alus ja mõte ongi selles, et on valitsuskoalitsioon ja opositsioon, kes jälgib väga tähelepanelikult valitsuse tegemisi, kel on oma programm. Kui me kõiges kohe kokku lepiksime, siis oleks see ohtlik demokraatiale.
Opositsiooni üks liidreid Siim Kallas on täheldanud, et Eesti poliitikas on teatud tsüklilisus. Nimelt tekivad kriisid iga poole aasta tagant. Suvel oli tollitariifiseadus, nüüd riigieelarve ning Kallas ei välista, et kevadel võib taas midagi tulla. Kas te näete järgmisel aastal peale riigieelarve menetluse ka muid võimalikke tõsisemaid probleeme, mis võivad tekitada kriisi või kriisilähedast olukorda?
Kriisi ei suuda ma praegu ette näha, küll aga annab järgmisele aastale oma ilme see, et on korraliste valimiste eelne aasta. Enamik erakondi on juba alustanud või kohe alustamas valmistumist valimisteks ning palju sõltub sellest, kuidas prognoosivad erakonnad valimistulemusi.
Minu prognoos on selline, et sõltumata sellest, kas tulevad korralised või mingitel põhjustel erakorralised ennetähtaegsed valimised, ei saavuta ükski erakond niisugust edu, et oleks võimalik moodustada valitsus. Veel enam, minu prognoos on niisugune, et ka kaks erakonda ei saa Riigikogus niisugust enamust, et nad saaksid teha valitsuse. Veelgi enam, ka kolm erakonda saavad väga väikese tõenäosusega teha valitsuse. See tähendab, et järgmine valitsuskoalitsioon koosneb minu prognooside järgi neljast või enamast erakonnast.
Kui niimoodi prognoosivad poliitilist maastikku ja võimalikke valimistulemusi ka teised erakonnad, siis see loob fooni, kus ei saa alustada väga ägedat poriloopimist ega rünnakut üksteise vastu, sest ei tea, kas mitte äkki see erakond, keda rünnatakse, kelle suhtes ei kasutata kuigi ausaid võtteid, ei ole äkki sinu järgmine valitsuskoalitsioonipartner. Kui niimoodi mõeldakse, siis ei tule väga verist ja ebaeetilist valimiskampaaniat, aga kampaania tuleb loomulikult. Kui mõeldakse nagu mina, siis tuleb kampaania, kus erakonnad pööravad rohkem tähelepanu positiivsele programmile, oma vaadete tutvustamisele, enese kiitmisele, lubaduste andmisele, vähem aga konkurentide mustamisele.
Juhul, kui on erakondi, kes prognoosivad valimistulemusi teisiti ja arvavad, et on võimalik moodustada valitsus ka kahe või kolme erakonna baasil ja kes juba kujutavad ette oma potentsiaalseid partnereid, siis sel juhul tuleb väga vihane ja äge valimiskampaania.
Kui minu prognoosid on sarnased enamiku erakondade prognoosidega ja ainult mõni üksik erakond arvab, et on võimalik moodustada kahe-kolme erakonna baasil valitsus ning kui need kaks või kolm erakonda alustavad, olles oma edus kindlad, väga vihast valimiskampaaniat, siis ma arvan, et neid ei saada edu, kui teised jäävad soliidseks ning tulevad välja positiivsete programmidega. Mul on niisugune tunne, et eesti rahvas on vihkamisest väsinud ning edu ei saada väga kurja poliitilist jõudu.
Te prognoosisite olukorda, mis võib tekkida korraliste Riigikogu valimiste järel. Kas te välistate erakorraliste valimiste võimaluse?
Ma ei välista erakorraliste valimiste võimalust ja see, mida ma prognoosisin, kehtib nii korraliste kui erakorraliste valimiste puhul. Jõudude vahekord on umbes samasugune.
Kuigi on ka analüütikuid, kes väidavad, et erakorraliste ja korraliste valimiste puhul poleks tulemus sarnane, sest erakorraliste valimiste puhul võidaksid ennekõike tugevad ja jõukamad erakonnad, kes suudavad kiiresti mobiliseeruda.
Ma arvan, et kõik need poliitilised jõud, kes on praegu Riigikogus esindatud, on nii tugevad, et on valmis kiiresti kohanema ka erakorraliste valimiste olukorraga ning seetõttu kellelgi olulist eelist ei ole. Mis rahasse puutub, siis õnneks on meil ajakirjandus nii tugev sotsiaalne kontroll, et ka erakondade raha on tugeva luubi all. Siin ei saa ka kellelgi olla erilist eelist ja salarahastajaid. Ma loodan, et poliitiline võitlus tuleb väga korrektne selles mõttes, et ei kasutata neid vahendeid, mis ilmavalgust ei kannata.
Küll aga ei jõua erakorraliste valimiste puhul uued poliitilised jõud olukorraga kohaneda ja uutel poliitilistel jõududel on raske ning nad ei saavuta seda võimalikku edu, mida nad loodavad saavutada korralistel valimistel.
Millist varianti peate te tõenäolisemaks, kas korralisi või erakorralisi valimisi?
Ma arvan, et tõenäosus on 50-50.
Mis peaks juhtuma, et eeloleval aastal tuleksid erakorralised valimised?
Erakorralised valimised tulevad juhul, kui vähemusvalitsus ei suuda oma eesmärke realiseerida, ja sel juhul ei tohi olla mingit kohast kinnihoidmist ega korraliste valimisteni venitamist.
Teiseks, kui opositsioon leiab endas jõudu ja peab seda otstarbekaks, et ennetähtaegsete valimiste korraldamine toob neile suuremat edu kui oodata korraliste valimisteni. See võimalus on ka, kuigi see pole minu arvates väga suur, sest meil ei ole praegu oma poliitiliste tõekspidamiste ja programmiliste seisukohtade järgi nii tugevat opositsiooni, et nad nendel alustel võiksid kokku leppida. Kokku võib leppida üksikküsimustes ja Riigikogus mõnda seaduseelnõu menetledes, kuid pole ühtset ühistel põhimõtetel ja aadetel põhinevat opositsiooni.
Kas see, et te erakorraliste valimiste võimalust nii kõrgelt hindate, tähendab, et korraliste valimiste eelsel aastal on vähemusvalitsusel järjest raskem valitseda ja olulisteks hääletusteks Riigikogus partnereid leida?
Vähemusvalitsusel on alati raske partnereid leida. Korraliste valimiste lähenemisel on partnerite leidmine tõepoolest üha raskem.
Milline on praeguse valitsuskoalitsiooni siseolukord? Tundub, et koalitsioon töötab päris suure kriginaga.
Meil on pärast eelmisi valimisi juba kahe ja poole aastane kogemus selle valitsuskoalitsiooniga ning ma ei ütleks, et siin midagi väga krigiseb. On täiesti loomulik, et koalitsioonis on erimeelsusi, mõningates küsimustes on päris tuliseid vaidlusi, kuid arvestades Eesti poliitilist maastikku ja kultuuri, ma arvan, et me tegutseme praegu optimaalselt ja krigin ei ole küll see sõna, mis valitsusjuhi poolt vaadatuna meid iseloomustab.
Lõppev aasta pole Eestile tegelikult olnud halb aasta, kuid tundub, et ühiskonnas on siiski valdav negatiivne toon. Kas valitsus peaks püüdma anda uut positiivset tõuget, kuigi asjad ei lähe ju iseenesest halvasti?
Ma ei jaga seisukohta, et valitsus peaks tegelema mingi showga, et väga tähtis on olla atraktiivne, sest see on edu tunnus. Me oleme selgelt sõnastanud oma eesmärgid ja taotlused, me püüame eesmärke täita ja ei pea edu aluseks millegi uue väljamõtlemist või millegi erakordse eesmärgi seadmist, mis tundub küll väga ahvatlev olevat, kuid mille realiseerimine võib nihkuda tulevikku. Meie suhtume veidi rahulikumalt sellesse töösse, mida teeb valitsus, midagi uut ja atraktiivset meie arvates välja mõelda ei ole vaja. On vaja teha igapäevast tööd. Ma olen rahuliku arengu poolt.
Kui suur on järgmisel aastal majanduskriisi oht?
Eks meie majandus ole paljuski sõltuv ka sellest, mis toimub maailmamajanduses, ja valitsusjuhina toetun ma alati ekspertide ning nõuandjate seisukohtadele, nii kodumaistele kui ka meid nõustavatele välisekspertidele.
Pean majanduskriisi järgmisel aastal vähetõenäoliseks, kuid oleme juba alustanud ka varude loomist, et juhul, kui majanduses peaks toimuma konjunktuurimuutus meile ebasoodsas suunas, ei viiks see kriisini. Selleks ongi loodud stabilisatsioonifond. Varu ulatub järgmise aasta lõpuks tõenäoliselt mitme miljardini, see loob ka kindluse, et nii maailma kui Eesti majanduses ette tulevad kõikumised meie majandust kriisi ei vii.
Kus ja kuidas tuleb Mart Siimannile uus rahuliku arengu aasta?
See tuleb kodus sõprade ringis, perega.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Tänavuse aastavahetuse kalleim ja efektiderohkeim tulevärk korraldatakse täna öösel Tartu kesklinnas.
Tartus lastakse täna õhtul 200 000 krooni eest taevasse tuhatkond pauku. Tartu ilutulestiku koordinaatori, ASi IPO müügijuhi Kaido Padari kinnitusel kasutatakse tänavu mitmeid uusi efekte, mida Eestis varem näidatud pole. Ka on kavas taevasse projitseerida mitmesuguseid kujundeid, milleks üheaegselt lastakse üles mitu laengut. Uus on ka ilutulestiku juures kasutatav kaheminutiline audioefektidest koosnev klipp, mis peaks kuulaja kõrvu manama helikopteri lennu, püsside laadimise ja pommiplahvatused.
Pool tundi enne aastavahetust pannakse kesklinnas mängima muusika ja lindilt loetakse ette linnapea Roman Muguri uusaastatervitus.
Kogu ilutulestik lastakse üles ööklubi Atlantise katuselt, vaid suuremad ilutulestikupommid tulistatakse taevasse Emajõe-äärselt haljasalalt. Vaatemängu kestuseks on kavandatud 8-10 minutit. Parimad paigad efektidest osasaamiseks on Emajõe kaldapealsel. Tulevärk peaks olema jälgitav ka linnakuuse all. Padar kinnitas varasemate aastate kogemusele viidates, et selge ilmaga peaks tulevärk olema vaadeldav Tartust kuni 20 kilomeetri kaugusel. Ilutulestikust teeb otseülekande ka TV 1.
«Tahaksin rõhutada, et ilutulestiku peale ei kulutata sentigi maksumaksja raha. Kogu selle tulemere on kinni maksnud sponsorid,» märkis Kaido Padar.
Ilutulestiku suurim vaenlane on udu, sest see varjab kõrgust nõudvad efektid. Padar ütles eile, et ilmataadi vingerpussid on tal närvi täiesti krussi keeranud: «Ilmajaamast öeldi, et tuleb pilves ilm. See pole veel nii hull, aga kui tuleb udu või lumesadu...» Ööl vastu tänast monteeriti lõplikult kaks ilutulestiku varianti - üks selge, teine uduse ilma puhuks. «Paraku jäävad uduga näitamata kõige uhkemad efektid, 4,5-kilosed ilutulestiku palmid, mis oma 200-meetrise läbimõõduga kataksid terve kesklinna,» tõdes Padar.
Tallinna aastavahetuse ilutulestik läheb BNSi andmetel maksma umbes 120 000 krooni, sellest 30 000 maksab Tallinna linnavalitsus, ülejäänud raha tuleb sponsoritelt. AS Ruf laseb Harju mäel üles üle 300 ilutulestikuraketi.
Võrus korraldab ilutulestiku pürotehnikafirma Paul ja Pojad. Vabaduse platsil tulistatakse taevasse rakette 13 000 krooni eest, millest 5000 tasub linnavalitsus.
Mäletatavasti läks Võrus suvel veidi untsu suurejoonelisena mõeldud tulevärk Händeli kontserdi ajal Tamula järvel. Esialgu lubati, et alles jäänud pürotehnika kulutatakse linnarahva rõõmuks aastavahetusel, siis aga otsustati, et kuna mängus on ka riigi raha, saab suvel pooleli jäänud vaatemängu lõpuni vaadata vabariigi aastapäeval.
Viljandi linnavalitsus on otsustanud, et tänavu ei kulutata aastavahetuse tulevärgiks sentigi. 1996-97 aastavahetusel osales linnavalitsus koos 15 ettevõttega kolmeminutilises ilutules. Tagantjärele peab linnavalitsus seda põhjendamatuks kuluks. Ka Pärnu on otsustanud ilutulestikuks raha mitte kulutada. Kommunaalameti juhataja Ado Viigi hinnangul läheb korralik tulevärk maksma ligikaudu 100 000 krooni, kuid saadav efekt on lühiajaline ega vääri nii suurt kulutust. Linna kaunistamiseks kuuskede, vanikute ja värviliste laternatega on Pärnu tänavu kulutanud 80 000 krooni. Päris ilutulestikuta suvepealinn ei jää: Rannahotell on otsustanud taeva valgustamiseks kulutada 6000 ja Sunset Club 10 000 krooni.
Ilutulestikku ei tule täna aga näiteks Kiviõlis, Sillamäel, Narvas ja Valgas.
Ilutulestike maksumus kroonides
Tartu 200 000
Tallinn 120 000
Pärnu 16 000
Võru 13 000
Jõhvi 11 000
Põlva 10 000
Kohtla-Järve ja Ahtme kokku 18 000
Püssi 4000
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eile otsustas Tallinna linnavalitsus lõpetada Estonia katastroofis hukkunute toetuseks loodud M/S Estonia Fondi tegevuse Tallinna linnavalitsuse juures ja anda selle Eesti Rahvuskultuuri Fondi alluvusse.
Eilsel Tallinna linnavalitsuse pidulikul istungil raekojas kirjutasid linnapea Ivi Eenmaa ja Eesti Rahvuskultuuri Fondi esimees dirigent Eri Klas alla aktile, millega anti Tallinna M/S Estonia Fond üle sihtasutusele Eesti Rahvuskultuuri Fond, kus see hakkab tegutsema M/S Estonia nimelise allfondina. Linnavalitsuse nõuniku Tõnu Karu sõnul tingis fondi üleandmise vajadus viia selle tegevus vastavusse mittetulundusühingute seadusega ja leida fondile uusi eetiliselt aktsepteeritavaid rahastamisvõimalusi, see on ka üks osa käsilolevast linna fondide korrastamisest.
Fondi asutas Tallinna linnavalitsus 1994. aasta 28. septembril Estonia katastroofis hukkunute perede toetuseks kaks päeva pärast katastroofi, 30. septembril 1994. Tänavu 11. oktoobril kinnitati fondi põhikiri ja 16. detsembril valiti fondi nõukogu. Tõnu Karu ütles, et tollal loodi teisigi samaotstarbelisi fonde, kuid Tallinna oma on jäänud tegutsema tänini.
Praegu on fondi arvel 1 819 002 krooni. Toetustena on 1995. aastal välja makstud 1,6 miljonit krooni ja 1996. aastal 200 000 krooni. Kõige suurem annetaja on olnud Rootsi heliplaadifirma BIS, mis annetas fondile Gustav Mahleri 8. sümfoonia CD müügist laekunud tulu laevaõnnetuses vanemad kaotanud laste toetuseks. Plaat valmis Rootsi, Soome ja Eesti muusikute koostöös, orkestrit dirigeerib Neeme Järvi. Suurem annetus on tulnud ka Prantsusmaalt (150 000 franki). Viimase annetuse, 1710 Rootsi krooni, tegi üks Malmö kogudus.
Eri Klasi sõnul hakkab Eesti Rahvuskultuuri allfondina tegutsev M/S Estonia fond toetama parvlaeva Estonia katastroofis vanemad kaotanud laste haridusteed.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Kaitseväe juhataja ütles eile, et lõppev aasta oli kaitseväele kuni lõpuni pingeline, kuid Kurkse surmaretke kurva kogemuse kõrval tõstis ta aasta positiivse sündmusena esile rahvusvaheliste õppuste Baltic Challenge sujuva kulgemise.
Johannes Kert ütles, et kaitsejõudude ohvitseridele oli õppusest endast ehk õpetlikumgi nende kümnekuuline planeerimine. Süvenes arusaam, et lääneriikide kaitsejõududes valitsev filosoofia erineb tugevalt sellest, millega siin harjunud oldi. Sellest kõneleb ka täitumata jäänud ennustus, et mitmesaja väljaõppinud sõduri tulek Tallinna tänavatele võiks pahandusi tekitada.
Kert nimetas oluliseks sündmuseks ka reservohvitseride koolituse alustamist Meegomäel kaitseväe lahingukoolis. Ta ütles, et reservohvitseride lülitumine kaitseväe argipäeva tähendab murrangut Eesti ühiskonna teadvuses.
14 sõduri elu nõudnud Kurkse õnnetuse kohta ütles Kert, et seda juhtumit jääb üle ainult kahetseda ja sellest tuleb teha võimalikult palju õigeid järeldusi.
Uuel aastal loodab ta valitsusele arusaadavaks teha ettepanekud kaitseväe struktuuri optimeerimiseks, et saavutada paremaid tulemusi praeguste ressurssidega.
Kindral Kerdi sõnul tuleb jätkata jõupingutusi ohvitseride ettevalmistuse süsteemi loomiseks ja ohvitseridele elamispinna hankimiseks. Neis garnisonides, kus ohvitserid sel aastal korterid said, on ohvitseride meeleolu tõusnud ja motivatsioon suurenenud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Riigiametnikud saavad ka algaval aastal palka ja lisatasusid põhiliselt senise süsteemi kohaselt. Lisatasude osatähtsuse vähendamine töötasus on takerdunud.
Valitsus arutas eile riigiteenistujate ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajate tasustamist järgmisel aastal. Rahandusminister Mart Opmann teatas, et praegune riigiametnike palgakorraldus on süsteemina välja arenenud 1993.-95. aastal ning selles on olnud vähe muutusi.
Opmanni sõnul on kõigil riigiametnikel praegu võimalus saada kuni 30% lisatasu ning on veel mitu töötajate erikategooriat, kellele laieneb täiendava lisatasu maksmise võimalus 20-50% palgast.
Opmann rääkis, et selle aasta aprillis esitas ta valitsusele rahandusministeeriumi ettepaneku, mille kohaselt oleks saavutatud töötasude suurem läbipaistvus ning tunduvalt suurendatud astmepalga osatähtsust lõpptöötasus. Astmepalga ja lisatasude suhe lõpptöötasus peaks olema 80-20.
«Meil ei tekkinud juurde palgavahendeid ning haldusreformi kontseptsiooni väljatöötamine on osutunud palju keerulisemaks. See tähendas, et järgmisel aastal jätkame väljakujunenud palgaskeemidega,» resümeeris rahandusminister.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
«Enam pole kahtlust, et kui keegi tahab oma lauset koos iseendaga esile tõstetuna näha, siis rõhugu ekskremendile ja seksile.»
Keelenaise Helju Valsi järeldus ajalehtede tsitaatlausete rubriike analüüsides (PM, 31. detsember).
Tagasivaade 1997. aastasse, täpsemalt selle teise poolde: «Postimehe» kõva sõna, «Eesti Päevalehe» laenatud lause, «Sõnumilehe» tõdemus, «Eesti Ekspressi» ekspresslause, «Äripäeva» ärilause.
EPL laenlauses ütleb Toomas Hendrik Ilves: «Selleks, et halba teha, ei pea ju tingimata olema treenitud relva kandma.» Muidugi mitte! Sõnaga saab rohkem teha. Sõna salatugevus on tema kaheteralisus, ja mitte alati ei anta mahti taibata, kas oled pistetud võib päästetud. Oli meil hilissuvel sähvkülaskäigul mega-Jackson. Ivi Eenmaa õhkas ütelda: «Ta on välimuselt kaunis nagu lill» (EE). Peeter Ernits ei näe mingit lille, tema võrdleb toda lavakuulsust ainukordsuse alusel hoopis hiidtuuraga, kelle Muhu kalurid maikuus 1996 kinni püüdsid (PM).
Või mida arvata eestlastest? Priit Pullerits pistab: «Mind hämmastab isiklikult eesti rahva vastuvõtlikkus ajakirjandusprahile.» Jörn Donner täiendab: «Eestis minnakse paljude asjade peale kergesti närvi. Nad on nii nõrganärvilised.» Linnart Mäll üritab meid päästa: «Aafrika neeger on tore rahulik inimene, täiesti eestlase moodi.»
Igal ajalehel on oma meelelaad. Näiteks SL ei ole pähegi võtnud toredat rahulikku eestlast jahmatada, tema valik on olnud mõtteterad. Enam pole neidki, vist peetakse igavaks.
Ekspresslaused on üllatavalt mõistlikud. Näiteks teeb Hannes Tamjärv teatavaks oma ema väite, et poeg oskas kududa. Kui ta oli näputööandekas poisina, kas on ka nüüdki, suurärimehena? See huvitaks meid rohkem. Kes veel on sõna saanud? - Enn Tarto, Pärnu kupeldaja, Kiviõli linnavalitsus, 18-aastane Anton, Põlva kriminaalpolitsei, kapten Tõnis Asson. Tuntud ja tundmatud kujud segiläbi. «Kristlik krigistamine,» hindab Olav Anton meie välisministri ettepanekut kaotada Eestis surmanuhtlus. See on väheseid sähvaklauseid teiste hulgas.
ÄP eelistab nimekaid mehi, ja ärivaistu on neil kõigil. Naisi ega nende vaistu ei ole silma hakanud.
Naelapea pihta päevakajalauseid, teravaid ja teraseid, valivad PM ja EPL. Nemad on kõige zhurnalistlikumad. Ei paista välja, et võistleksid omavahel, hoopis täiendavad teineteist. Võime koguni ütelda, et kõva olla tähendab olla laenamisväärne, ja vastupidi.
Kõik Lepiksoni kallal
Rahulolutundes võib vana aastat ära saata meie siseminister: ta oskas kõigile ette jääda. Paistab, nagu proovinuksid ameti- ja muud vennad üksteise võidu tema naha paksust. Kui teie oleksite Robert Lepikson, siis milline on allpoolsetest lausetest see kõige torkivam, mida te enam välja ei kannata? Teeme jah äraarvamismängu:
Tõnis Kons (toimetaja): «Lepikson kargab kui kirp lehetoimetuste uksest sisse ja välja, keelel karmid mõtted sellest, kuidas poliitilistele kimbutajatele järjekordne litakas anda.»
Eiki Nestor: «Võiks ju eeldada, et rahajõmmina oskab ta vähemalt kroone lugeda, aga võta näpust. Isegi seda mitte!»
Edgar Savisaar: «Küllap see kõik tuleb palavast suveilmast.» (Lepikson süüdistab Savisaart salapäraste plaanide pidamises Tallinnas ja Toompeal.)
Aivar Toompere: «Ma loodan, et Lepikson on kirjaoskaja.»
Koit Pikaro: «... vannun kõigile eestimaalastele, et ei ole teostanud mingit jälitustegevust Robert Lepiksoni, tema sugulaste elukoha suhtes viimase 500 (viiesaja) aasta jooksul.»
Mart Siimann: «Lepikson läks liiale.»
Peeter Olesk: «Muidu tuleb nii välja nagu koolivend Robert Lepiksonil: mina võin mõelda teisiti, aga kui teie mõtlete teisiti, siis olete lollakad.»
Ain Seppik: «Kohati jääb mulje, et Robert Lepikson ei kuulugi Koonderakonda, sest erakonna valimisloosungit «politseile palka ja pätile malka» kipub ta rakendama vastupidiselt.»
Siseminister Lepikson on kõik torked tõrjunud oma ... litakatega. Kõige kõvem tegija.
Kahju küll, aga teistele meie riigi vägevatele enam ruumi ei jätku. Näiteid oleks ilmotsata, iseäranis Vähi contra Siimann ja Vähi contra Savisaar. Vahest kõige riivavam on Riigikogu suurpuuduja Savisaare soovitus Vähile: «Hoia jalad külmas vees, küll siis valu konnasilmadest kaob» (valu, mis kaasneb valitsusjuhi koha loovutamisega).
Kellel napib aega ajalehti lugeda, see visaku pilk vaimukuslausetele ja Riigikogu kroonika on käes. Kes ka nendeks lauseteks aega ei leia, see jätku meelde Rein Järliku halastamatult õiglane üldhinnang: «On neidki, kes istuvad teist koosseisu, aga pole ikka veel asjast ülevaadet saanud.»
Enam pole kahtlust, et kui keegi tahab oma lauset koos iseendaga esile tõstetuna näha, siis rõhugu ekskremendile ja seksile. Näete, Priit Pullerits valis artikli pealkirjaks «Sitta kah, Euroopast» ja nüüd on Eesti-nimelises Euroopa osas tehtum mees kui iial varem. Ka Lennart Mere mainet pole hiljuti Tammsaarelt laenatud väetise-lause kahandanud, sootuks vastupidi. Kui riigipea ütleb, siis sina, eestlane, muudkui pane sitta sellele kapsale, mis kasvab. Ja pärlvaimukus Enn Vetemaalt: «... kiitus kui kusi võib pähe lyya,/panna poisikese põdema.» (Poisike on Sven Kivisildnik).
Rein Veidemann manitseb järele mõtlema, ehk ei tarvitseks ETV-l loobuda reklaamirahast, ja ta peab selle välja ütlema just nõnda: «Nii kergelt neitsinaha tagasiõmblemine Eesti Televisioonile enam ei õnnestu.» Lööb ikka pahviks küll!
Seks ja patriotism Peeter Oleski moodi: «Isegi siis, kui ta [kaitseväelane] läheb naistesse, läheb tema näol sinna riik, mitte seksinäljas mürakaru.»
Ja Lauri Leesi tähelepanek koos telereklaamitäht Liis Tappo pildiga: «Uus homo teeb kõik valgeks!»
Kartmatu otsetulistaja Lauri Vahtre läks kord kehaliseks. Ta märkis Raivo Palmaru kohta (EE kirjakastis): «Sind ei ole keegi nimetanud näiteks «haisvaks rasvamaoks» või «seniilseks köbiks».» Stopp! Tahaks ütelda Toomas Raudami sõnadega: «Kuid irvhamba ja irvitaja vahel on suurem vahe kui naise ja mehe vahel. Tee või tina» («Sirp»). Miks pole seda kuskil võetud kõvaks sõnaks, ei saa ma aru.
Naine mõtleb pepuga
«Ega parlament pole mõni tütarlaste kogu, kus otsustavad emotsioonid.» Nõnda tigetseda mõistab ainult aadamapoeg, ja ongi tema - Jaanus Männik. Kas ta pole siis märganud, kui kõvad sõnajad on naisparlamentäärid? Näiteks on Liina Tõnisson ütelnud, et «Euroopa Liit on praeguses parlamendis see malakas, millega üksteisele pähe lajatatakse». Ka Liia Hännil on käed puusas: «... riigil on põletavamaidki vajadusi kui ministeeriumi tualettruumi kahhelkivid, graniidist fuajee või peegelklaasaknad.»
Vähemalt üks naine nende hulgas, kelle lausele on raam ümber trükitud, mõtleb küll ainult pepuga. Sest ta on Karamell. «Minupoolest võivad nad kirjutada kaks tonni neid artikleid, et ma olen nõme, et ma olen beib ja ei oska midagi küsida,» pillub sõnu Karmel Eikner. Küsida ei oska ta tõesti. Vanduda oskab. Seda võis lugeda detsembrikuu «Favoriidist».
Ka Monika Mägi sõbrutseb kuraditega. Aga ta on vähemalt vaimukas. Ütleb raamlauses: «Minult on võetud mu nimi ja töö, kuid mu aju pole veel välja opereeritud.» Nime ja töö on ta endalt ise võtnud, teab seda väga hästi.
Pepu juurde tagasi. Lõppeval aastal suri 122-sena maailma vanim inimene Jeanne Calment. Temale kuulub lause: «Mul on ainult üks korts ja see on mul istumise all.» Esprii! Kas ei peaks meie, nooremad naised, oma kortsud igaks juhuks üle lugema?
Edetabel
ABSOLUUT. Kõige tsiteeritum mees on Lennart Meri - PM ja EPL poolaastanäidete põhjal 15 korda, lisaks üks kord koos Leniniga. Nimelt laskis meie riigipea Läänemaa muuseumi näitusel kõrvaldada Lenini lause, et «alkoholi kuritarvitamine viib meid tagasi kapitalismi, mitte edasi sotsialismi».
Mart Siimannilt on lausenäiteid 12 ja Tiit Vähilt 10. Siimann reageeris teatele, et Euroopa komisjon soovitab Eestit Euroopa Liitu, üheainsa sõnaga - «Tore.» Selle eest eriauhind.
Viie lausekorraga järgnevad Edgar Savisaar, Toomas Hendrik Ilves, Siim Kallas, Andrus Öövel ja Robert Lepikson. Neli tsitaati on Koit Pikarolt ja Toivo Jürgensonilt.
TOPELTKANGUS. Vähemalt viis korda on juhtunud, et ühe ja sellesama mehe ühte ja sedasama ütlust tsiteerib vähemalt kaks ajalehte teine teise järel või kõrval. Need kanged on Mait Klaassen («Olen nüüd portfellita minister» levis kohe üle Eesti), Koit Pikaro («... kohustun kuni oma surmani tasuta puhastama kõiki kõnniteid R. Lepiksoni elukohas ja puhastama tema autode klaase»), Edgar Savisaar (lubab volikogu esimehe kohalt tagasi astuda, kui sellega kaasneks 200 miljonit krooni õpetajate palgaks), Tiit Tammsaar («Aga eks vabas maailmas käi igasuguseid luuludega inimesi ringi») ja Cardo Remmel («Ootan, et lõpeks ära Olev Raju nimeline Tartu Õlletehase aktsiisiseadus»).
Eriauhinna saab «Eesti Ekspress» selle eest, et talle läks Tiit Madissoni ühte ja sedasama lauset vaja kaks korda järjest (28. nov ja 5. dets - nihu!): «Paljud kipuvad vaimustuma ja küsivad, et millal mässuks läheb.»
PEALELEND. Tiit Madissonist veel. Sama lollilt kui tema kinnipanek käis ka vabastamine. Sellest võib saada järjekordne lendlause Eesti poliitilise mõtte ajaloos, usub Veiko Märka («Extra»). Kui nii, siis jääb Heinz Valk tagaplaanile. Kummatigi ei tarvitse Heinz Valgul öelda, et «kunagi ma kaotan nagunii». Vara veel!
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele