Sport
Naganos viiekesi ei kelgutataVALERI MAKSIMOV |
Kalev pääses kaotusest RAIMO PEIKER, ALDO MAKSIMOV |
|
Hernits sai kiita AIVO PALJASMAA |
Mart Paamal on juubel RAIMO PEIKER |
|
Avaralli võitsid Märtin ja Kitsing AIVAR KALJUSAAR |
Naganos viiekesi ei kelgutata
VALERI MAKSIMOVÜleeile levisid ETA vahendusel Eesti Kelguspordiliidu presidendi Kallar Peedu optimistlikud sõnad tema suutlikkuse kohta veenda Eesti Olümpiakomiteed suurendama Naganos võistlevate eesti kelgutajate arvu kahelt viiele.
«Ma tean küll, et esialgu anti kelgutajatele kaks kohta,» öelnud Peedu telegraafiagentuurile, «aga seda arvu saab veel muuta. Suudan seda sportlaste tulemustega põhjendada.»
Ei suutnud. Eile õhtupoolikul pidas EOK juhtkond viimast korda enne olümpiamänge aru alaliitude juhtidega ja Kallar Peedu seal lisakohti ei nõudnud. Ta andis ülevaate kelgutajate saavutustest rahvusvahelistel võistlustel, kuid lauset, mida lisakohtade taotlemiseks võiks nimetada, koosistujad kuulda ei saanud. «Ootasime küll, aga palvet ei esitatud,» ütles EOK peasekretär Rein Haljand. Ja kui olekski palutud, pole lisakohtade saamine enam võimalik - võistkonnaliikmete maksimumarv on alade kaupa ammu (17. novembril) kinnitatud.
Küll aga ootab EOK Rahvusvaheliselt Olümpiakomiteelt positiivset otsust Eesti Suusaliidu taotlusele lubada välja panna ka kahevõistlejate teatevõistkond, kuigi ühel mehel pole olümpianorm täidetud. ESLi palvet toetas Rahvusvaheline Suusaliit. Rein Haljand: «ROK võib vastusega viivitada kuni olümpiamängude alguseni.» Prognoositakse rõõmustava uudise saabumist.
Eesti olümpiadelegatsiooni lõplik koosseis tehakse nimeliselt teatavaks 23. jaanuari pärastlõunal.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Kalev pääses kaotusest
RAIMO PEIKER, ALDO MAKSIMOVEile Jõgeval peetud Eesti Meeste Korvpalliliiga kohtumises Tallinna BC Kalevi ja Tartu SK Polarise vahel said lõpuks sai ühepunktilise võidu kalevlased - 85:84 (40:40).
Mängu lõpp kujunes jõgevalastele tõeliseks maiuspalaks. Tartlased jäid teise poolaja lõpul kaotusseisu 67:72, kuid Toomas Kandimaa, Tanel Teini ja Toomas Liivak seadsid kolmestest jalule viigi 79:79.
Mängida jäi veel kaks minutit. Seni hästi tegutsenud Tanel Tein viskas korvi alt mööda. Glynn Blackwell realiseeris mõlemad vabavisked. Liivakul tabas seejärel taas kolmene ja Rauno Pehka lisas BC Kalevi kasuks kaks punkti. Tallinlased juhtisid 83:82.
Üheksa sekundit enne kohtumise lõppu viis Liivak tartlased taas ühe punktiga juhtima. Kalevlased tulid hoogsalt rünnakule ja SK Polaris jäi kaitse sissevõtmisega hiljaks. Nooruke Randar Luts viskas Pehka söödust kolm sekundit enne lõpuvilet 85:84.
BC Kalevi treener Jaanus Levkoi nägi viimast situatsiooni selliselt: «Tartlased üritasid pressingut, kuid lasid meie mängijad lihtsalt läbi. Kolmest tartlasest mindi kiire sööduga mööda ja tekkis 3:2 olukord, mille meie mängijad väga hästi oma kasuks lahendasid,» selgitas Levkoi.
Jaanus Levkoi sõnul kartsid kalevlased, et nad ei suuda ilma Sergei Babenkota Tartu pikkadele vastu saada, kuid 16-aastased keskmängijad Kristjan Makke ja Ardo Ärmpalu ei jäänud Andrus Renterile millegipoolest alla.
Gert Kullamäe viskas 31 punkti, tartlastel Kandimaa 20 ja Toomas Liivak 19. Tartlaste tabavusprotsent oli 49, BC Kalevil 43. Tartlased said vabavisetest 3, tallinlased 18 punkti.
Nybit varises kokku
KK Baltika sai turniiritabelis kõrgemal olevast Nybitist jagu hämmastavalt kindlalt. Viimastes voorudes ilma Aivar Kuusmaata mitu kaotust saanud Baltika oli eile Keila Ühisgümnaasiumi võimla täissaali ees mängides vastasest tunduvalt võidujanusem.
Ivo Saksakulmu, Indrek Varblase ja Chris Moore’i korvidest asus Baltika juhtima 8:0. Nybit kogus esimese kuue minutiga kõigest kaks punkti.
Poolaja keskel mäng tasakaalustus, tagaajajate punktiarvet kasvatasid Priit Ilver, Priit Lokutshevski ja Valmo Kriisa. Seisul 18:18 oli Nybitil võimalus ette minna, ent Kaido Seili kõik kolm vabaviset läksid mööda. Baltika tegi uue vahespurdi, asus Varblase punktidest juhtima 32:25 ning võitis poolaja 41:35.
Teise poolaja algus oli kahe mehe etendus. Valdo Lips ja Chris Moore näitasid oivalist üksteisemõistmist ja nende korvidest kasvas vahe kiiresti 50:35le, veidi hiljem 58:40le. Lips oli enamasti kirurgiliselt täpse eeltöö tegija, Moore vormistaja.
Baltika kasvatas edu kahekümnele punktile (lõpu eel isegi 82:59) ja lõpetas mängu seisul 85:68. Ei aidanud Nybiti pressing, Jaak Salumetsa vägisõnad ega Priit Ilveri stiilsed, kuid asjatud õhulennud. Viimane teenis lõpus ebasportliku käitumise eest ka eemaldamise. Kohtunik Ants Eegil sai mängija kommentaaridest ilmselt küllalt.
BC Tallinn võitis Kamee 71:68 (38:37).
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Hernits sai kiita
AIVO PALJASMAAEuroopa meistrivõistlustel iluuisutamises sai Margus Hernits 30 meesüksiksõitja konkurentsis 16. koha.
Tallinlane Margus Hernits jäi Lillehammeri olümpiamängudel neli aasta tagasi meelde vabakavaga «Oi, kruvi kadus ära!» Aasta hiljem õnnestus tal äpu-imagot täiendada Eesti meistrivõistlustel etteastega «Oi, püksikumm läks katki.» Nuta või naera. Ent tragikoomiku roll polnud ju nooruki peaeesmärk.
Üleeile hilisõhtul liugles Milano EMi areenil hoopis sisukam Hernits. Eurospordi kommentaator polnud kiitusega kitsi ning pidas 21-aastase eestlase sõitu seninähtuist parimaks. Kolmekordseid hüppeid sooritas ta kindlalt, maandumine ja hüppest väljasirutus avaldas muljet. Muidugi polnud Hernitsa vabakava raskusaste võrreldav ässade esitatuga, kuid oma tehnilised oskused realiseeris ta kontsentreeritult ja küllaltki puhtalt.
Norida võib tempo kallal, sest nii hüppeks valmistumine kui väljatulek on Hernitsal aeglane ja ettevaatlik. Siiski on paari aasta tagune õrna vaasi tunne asendunud muljega veidi atleetlikumast mehest. Kohtunikud hindasid Hernitsa tehnikat 4,6-4,8 ning artistlikkust 4,3-4,8 punktiga. Soome kohtunik pani mõlemal korral 4,8 punkti.
Võistlusõhtu lõppedes sai meie esiuisutaja kiitmisväärse 16. koha. Õnnestunud vabakavaga oli ta tõusnud viie koha võrra.
Pjedestaal kuulus täielikult Venemaa sportlastele. Euroopa meister Aleksei Jagudin (17) ja hõbe Jevgeni Pljushenko (15!) on uue laine esindajad Peterburi koolkonnast. Mõlemad tegid tehniliselt raskeid hüppeid kergelt ja kõrgelt, nad on plastilised, hapradki. Jagudinist õhkus isiksuse võlu, asjaolu, mis iluuisutamises palju maksab. Pronksmedaliga väärtustati Aleksandr Abti, Hernitsa eakaaslast.
Eilses naiste lühikavas sai Jekaterina Golovatenko 30 iluuisutaja seas 23. koha ning pääses eelviimasena täna oma vabakava näitama.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Mart Paamal on juubel
RAIMO PEIKEROdaviskaja Mart Paama saab täna 60-aastaseks. Paama on sellest Tartu heitjate koolkonnast, kes alates 50. aastatest treener Valter Kalami juhendamisel ilma tegid.
N Liidu meistrivõistlustelt sai Mart Paama koos noorteklassi autasudega kokku kümme medalit. Täiskasvanute kuldasid olid nende seas kaks. Võit 1960. ja 1967. aasta meistrivõistlustel tagasid talle ka osavõtu vastavalt Rooma ja Mexico olümpiamängudest.
Tolleaegsed paremad heitjad tulid Tartusse linna lähedalt maalt - Mart Paama Rahingest, Kaupo Metsur Mäksalt, Madis Ainso Nõost. Paama asus õppima Tartu 5. Keskkooli kaheksandasse klassi. Enne seda oli ta tihti mänginud rahvastepalli ja veidi võrkpalli ning nagu maapoisid ikka, ka kive lennutanud.
Esimesel võistlusel rekord
«Esimene tõsisem võistlus oli mul Tartu linna noorte meistrivõistlused. Hoidsin elus esimest korda oda käes. Piik lendas küll risti, põigiti ja külg ees, kuid ometi õnnestus mul visata linna C-vanuseklassi rekord - 40.05,» räägib Paama oma esimesest tutvusest odaga.
Tulevast Eesti rekordimeest märkasid kohe treenerid Heldur Tüüts ja Valter Kalam. Paama sõnul oli võistlus septembris, Tüütsi käe all hakkas ta harjutama alles järgmise aasta jaanuaris või veebruaris. Seda tänu kehalise kasvatuse õpetajale Eduard Sauverele. Esimesel kahel aastal treeniti vaid kaks korda nädalas. 16-aastaselt viskas Mart Paama juba suurriigi omaealiste rekordi ja tuli paar aastat nooremana A-vanuseklassi meistrivõistluste võitjaks 59.06ga.
Metsandus ohvriks spordile
Valter Kalamiga saadi kokku siis, kui Mart Paama oli astunud ülikooli kehakultuuriteaduskonda. Paama tunnistab, et ta kaalus tõsiselt ka EPA metsateaduskonda astumist. Eeskujuks oli kõrgharidusega metsaülemast onu, kes elas sellistes kaunites kohtades nagu Aegviidu, Käru ja Rutja ning oskas igast taimest ja puust rääkida. Praegu ta isegi kahetseb, et aastaid tagasi sellist vaikust ja rahu tõotanud elukutset ei valinud.
Kuigi Mart Paama sportlikus arengus polnud suuri hüppeid, tõusis ta kiiresti tollase N Liidu paremikku. 1958. aastal Tallinnas peetud meistrivõistlustel oli Paama kuues, järgmisel aastal rahvaste spartakiaadil viies. 1960. aastal tuli 22-aastane tartlane Moskvas N Liidu meistriks. «Ega ma veel väga stabiilselt visanud, kuid korra sain oda väga hästi lendama. Mäletan seda väga hästi: oda muudkui lendas ja lendas. Kümnevõistleja Heino Tiik, kes teiselpool staadioni otsas parajasti soojendust tegi, jooksis mulle ütlema, et oda lendas 80 meetri joone alla. Oli 79.77. Enne seda olin visanud 76 meetrit,» meenutab Paama oma esimest meistrikulda.
Suurvõistlustel Paamal esikümnesse jõuda ei õnnestunud: Rooma OMil oli ta 11., Budapesti EMil 13. ja Mexico OMil 15.
Konkurents Vallmanniga
Mart Paama arengule aitas tublisti kaasa kodune konkurents Charles Vallmanniga (viskas 1960. aastal 82.26), kellega koos jahiti kõrgeid kohti mitmesuguse tasemega jõproovidel. 1960. aastani oli Vallmann Eesti parim, siitpeale pidi ta aga üha sagedamini nooremale mehele teed andma. Kahe tippodaviskaja suhted olid alati väga head. Kui Vallmann mõnda aega Tartus elas, treeniti koos.
«Minu kujunemisele mõjus hästi ka meeldiv treeninguseltskond: Kaupo Metsur, Madis Ainso, Märt Tombak, Viktor Kuik, Arvo Lillestik, natuke vanem Rein Zupping jt. Feliks Pirts ja Valentin Sepp olid tookord juba bossid, keda treener Valter Kalam meile, koolipoistele alati eeskujuks tõi,» meenutab juubilar.
Paama paistis kaasaegsete seas silma väga hea visketehnikaga. Kehalisi võimeid ja tulemust võrreldes oli tema kasutegur kõige suurem. Odaviskamise põhielemendid sai ta kätte oma juhendajatelt, nüansside kallal tuli töökal noormehel kogu aeg ise juurelda. Paama sõnul usaldati neil aastail Eesti kergejõustiklasi rohkem ja lubati neil enamasti kodus harjutada. Vaid aeg-ajalt tuli lõunalaagrites osaleda.
Tartlase peamised konkurendid olid venelane Vladimir Kuznetsov, 1961. aastast lätlane Janis Lusis ja vahest ka ukrainlane Viktor Tsõbulenko. Paama sõnul oli ta samade meestega konkureerides väga lähedal ka kolmandale N Liidu meistritiitlile. 1961. aastal oli neil Lusisega võrdne tulemus 81.01, kuid paremuselt teine katse oli Paamal kahe sentimeetri võrra parem. Viimasel katsel suutis Kuznetsov siiski visata 81.60.
Õige vise jäi tegemata
Juubilar arvab, et täielikult tal oma võimeid realiseerida ei õnnestunud. Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel jäid kõrgemad kohad saamata ja ka tulemus võinuks mõne meetri võrra parem olla. Mõnel jõuproovil oli viis viset üle 80 meetri, kuid kirja läks ikkagi meeter-paar üle 81. Juubilari isiklikuks rekordiks jäi 1965. aastal visatud 84.05.
Mart Paama arvates oli tema tippspordi aastatel liialt vähe võistlusi. N Liidus oli jõudude vahekord juba ette teada. «Võisin harjutada kui palju tahes, esimene oli enamasti ikka Lusis. Hea vormi korral olin mina teine ja kui natuke kehvem, siis kolmas.»
Mart Paama töötas algul kergejõustikukoolis treenerina, 1973. aastast aga Tartu Ülikoolis vanemõpetajana ja lektorina ning 1996. aastast lepingulise töötajana.
Juubeliõnnitlustega ühineb ka Postimees.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Avaralli võitsid Märtin ja Kitsing
AIVAR KALJUSAAREesti meistrivõistlused autorallis algasid läinud nädalavahetusel ralliga Eesti Talv ‘98, mis on meistrisarjas ainus taliralli. Ülekaaluka võidu said Markko Märtin ja Toomas Kitsing Toyota Celicaga.
Tartus Fordi autokeskuse juures alanud ja lõppenud ralli pikkus oli 257,2 km, sellest 113,75 km kiiruskatseid. Võistlus oli jagatud kaheks ringiks, regrupeering oli Otepääl. Osales 33 sõidu- ja 3 veoautot.
Esimene ring
Esimene ring (neli kiiruskatset kogupikkusega 48,95 km) viis võistlejad Tartust Otepääle. Esimese, Poldri/Gefi kiiruskatse (4,6 km) võitsid Ivar Raidam ja Margus Karjane. Kolme sekundiga kaotasid Märtin ja Kitsing. Kolmanda aja sõitis selles katsel välja soomlaste tulevikulootus Juuso Pykälistö koos Esko Mertsalmiga (kaotus Märtinile neli sekundit). Algus tõotas seega põnevat võidusõitu, paraku jäi aga Vissi kiiruskatse (12,1 km) Raidamile ja Karjasele viimaseks. Harjulased pidid katkestama mootori purunemise tõttu. Samal katsel pidi sõidu pooleli jätma ka Tartu rallipaar Alo Hintser ja Aivar Parts. «Mootor ei pidanud valule vastu ja jooksis kinni,» oli Parts nördinud. Selle katse võitis ülekaalukalt Märtin.
Kolmas, Maaritsa kiiruskatse (22,35 km), oli ralli pikim. Võit kuulus taas Märtinile, Parts kaotas 44 sekundiga. Hästi alustanud Pykälistö pidi üsna katse alguses ligi neli minutit ratast vahetama ja langes sellega edaspidisest konkurentsist välja. Kolmanda aja sõitsid välja Margus Murakas ja Toomas Sildmäe.
Hommikuse ringi viimane katse oli Sirvaste kiiruskatse (9,9 km). Taas sai parima aja Märtin. 16 sekundit kaotas Pykälistö, kuid see ei tõstnud teda esimese ringi lõpuks kaheteistkümnendast kohast kõrgemale. Soomlasega võrdse aja sõitsid Murakas ja Sildmäe, kahe sekundiga jäid maha Parts ja Kaaristo. Järjestus pärast esimest ringi: 1. Märtin 23.19, 2. Parts 24.45, 3. Murakas 24.59. Õnnelikult jõudsid Otepääle ka kolm veoautot. Parimad olid kõik katsed võitnud Agu ja Enn Remmelg.
Teine ring
Pärast poolteisetunnist vaheaega Otepääl starditi teisele ringile. Ees ootas veel neli kiiruskatset (kokku 64,8 km), mis tõid võistlejad uuesti Tartusse tagasi. Ilmjärve kiiruskatse (16,7 km) võitis taas Märtin, 17 sekundiga kaotas Parts ja neile omakorda 8 sekundiga Pykälistö. Kuuenda lisakatse Arukülas (10,2 km) võit kuulus taas Märtinile, 9 sekundiga kaotas Parts. Kiiret sõitu tegi Pykälistö, kes kaotas sellel katsel Partsile vaid ühe sekundiga. Ka Raiga (17,6 km) kiiruskatsel sai parima aja Märtin. 30 sekundiga kaotas Parts. Hästi istus see katse Murakale, kes võitsis soomlast 12 sekundiga ja oli kolmas. Ralli viimase ja teise ringi pikima (20,3 km) Kintsli/Fordi kiiruskatse võitis Märtin. Pykälistö kaotas 35, Parts 41 sekundiga.
Finish
Autoralli Eesti Talv ‘98 võitsid ülekaalukalt Markko Märtin ja Toomas Kitsing, kes sõidavad alates sellest hooajast Toyota Celica GT4ga. Võitjatel kulus kaheksa lisakatse läbimiseks 1:00.14. Pärast võidushampanja pritsimist ja võitjate auks korraldatud ilutulestikku ütles Markko Märtin, et on tulemusega väga rahul. Võitja ei osanud kommenteerida, kuidas Raidamil õnnestus talt esimesel katsel võit näpata, küll aga kiitis oma uut autot: «Selle autoga on tunduvalt parem sõita. Meie endine Toyota Celica oli nii füüsiliselt kui moraalselt vananenud. Uus auto on palju erksam ja ka eelmisest kergem.» Kui jutt läks ralli korralduse peale, lõid Märtini silmad särama. «Saab ka Lõuna-Eestis väga hästi rallit korraldada, mitte ainult Tallinnas või Haapsalus,» arvas võitja. Edasiste plaanide kohta ütles Märtin, et kavatseb kaasa teha kõik kodused jäärajasõidud (muidugi kui talvetaat ilma lubab).
Teise koha said «igavesed teised» Riho Parts ja Aare Kaaristo (Mitsubishi Lancer EVO III) 1:03.18ga. «A-rühma auto vastu ikka N-rühma omaga ei saa. Pidasime rohkem silmas võitu oma klassis ja sellega tulime ka toime. Veel väiksema kaotuse kahjuks räägib see, et käisime mõne korra ka teelt väljas. Ralli üldvõitu võib loota vaid väga hea õnne korral,» oli meeste kommentaar pärast finishit.
Kolmandana sõitsid finishikaare alt läbi Margus Murakas ja Toomas Sildmäe (Subaru Impreza 4WD Turbo). Neil kulus ralliraja läbimiseks aega 1:04.22. «Tulemusega olen rahul. Enamat saavutamast takistas treeningute nappus. Jõudsime Tartusse alles neljapäeval ja rada saime proovida vaid poolteist päeva. Heameel oli, et vahe Partsiga vähenes pidevalt. Alguses ei saanud rütmi kätte, aga kui sõit laabuma hakkas, tuli vaheaeg. Lõpus oli jälle hea minek,» ütles Margus Murakas.
Peeti ka meeskondlikku arvestust ja siin võitis EK-Finest koosseisus Märtin-Kitsing ja Murakas-Sildmäe. Teine oli Oru Rally Team ja kolmas SK Villu. Finishisse jõudsid ka kõik kolm alustanud veoautot, võidu said Agu ja Enn Remmelgale.
Ralli direktor Kalle Pähn jäi ise võistlusega rahule. «Väikesi möödalaskmisi ja peataolekuid küll oli, kuid õnneks jäid need kõrvaltvaatajale märkamatuks. Kiitma peab rallihuvilisi, kes kiiruskatsetel ohutusnõudeid järgisid. Et ralli läks korda, plaanime järgmiseks aastaks juba rahvusvahelist autorallit. Ettevalmistusi alustame kohe,» ütles Pähn.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse