Juhtkiri ja repliik
JuhtkiriJulmad juristid |
|
Repliik Pankade peitusemäng ARGO IDEON |
| «Postimehe» karikatuur |
Julmad juristid
Postimees avaldas 1. veebruaril pikema loo pealkirjaga «Riik Rein Kaarepere vastu ehk 4,5 aastat veninud kohtuasja õppetunnid». Mõni päev varem oli ajakirjas Luup ilmunud artikkel «Surm ei lõpetanud kohut Kaarepere üle». Mõlemas kirjutises kritiseeriti kaitsepolitsei uurijaid ja riigiprokuratuuri juhte Kaarepere kriminaalasja ebaprofessionaalse menetlemise pärast.
12. veebruaril reageeris lõpuks ka riik riigiprokurör Indrek Meelaku isikus. Kahjuks ei andnud Meelak oma Eesti Päevalehe loos ainsatki selgitust prokuratuuri ja uurijate tegevuse (või tegevusetuse) kohta Kaarepere asjas. Näiteks selle kohta, miks ikkagi uurija jättis kohtule tõenditena esitamata osa Tartu Kommertspanga dokumente, need, mis välistasid Kaarepere süüdistamise või kummutasid süüdistust. Kas uurijate eksimused, mida on tuvastanud ka kohus, olid sihilikud? Kaarepere kaitsja vandeadvokaat Simon S. Levin on öelnud, et uurija eksimus iseenesest ei too kaasa fataalseid tagajärgi. Küll aga muutub asi katastroofiks siis, kui seda eksimust sanktsioneeritakse prokuratuuri autoriteediga.
Meelak väidab, et uurimist on püütud mõjutada. Surveavaldajatena ei meenuta ta aga mitte võimulolnud isamaalasi, kes 1993. aastal nõudsid Kaarepere vangipanemist, vaid käib välja justiitsminister Paul Varuli nime. Parim kaitse on rünnak. Tegelikult tormab Meelak sisse lahtisest uksest, sest Varuli arvates pidanuks tema kui justiitsminister saamatu uurimistöö vastu veelgi enam huvi tundma.
Postimees ei ühine spekulatsioonidega, kes mida nelja silma all rääkis ning kes kui palju täna valetab. Postimehe arvates on märksa olulisem fakt, et Kaarepere kriminaalasja menetlemine «iga hinna eest» jätkus. Just see hind peaks huvitama ka uut peaprokuröri, kes ainsana võiks tuua faktilist selgust oma eelkäija ja uurijate ettevõtmistesse.
Postimees peab Meelaku-Varuli konflikti puhul kõige kahetsusväärsemaks seda, et Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kasvandike (ja koos nendega kogu Eesti õigussüsteemi) moraalist võib teha masendavaid järeldusi. Isegi salaja oma poliitilise rivaali jutu lindistamine on vähem ebaeetiline tegu (lindil säilib vähemasti õige jutt) kui interpretatsioonid suvalisel ajal ja suvalises kohas räägitud neljasilmajuttudest. Kes enne teise eest ära räägib, satub ajalehte ja kontrollib olukorda. Valetada võid nii palju kui soovid, sest ühiskond (kahjuks ka ajakirjandus) nähtavasti aktsepteerib ühepoolselt teise inimese suhu pandud lauseid.
Kohus Rein Kaarepere üle jätkub tõepoolest ka pärast tema surma.
Pankade peitusemäng
ARGO IDEONHansapank, Forekspank ja Tallinna Pank ruttasid liigselt otsusega, et majandustulemusi avaldatakse edaspidi üks kord kolme kuu jooksul, mitte enam üks kord kuus. Avalikkusele vastupuiklemise eestvedajaks olnud Hansapank sai eile börsilt teenitult vastu näppe sellega, et kauplemine turu liideraktsiaga viivuks peatati.
Eile toodi kõigi Tallinna börsil noteeritud pankade jaanuaritulemuste kohta lõpuks midagi päevavalgele. Selgub, et avalikustamist tahtsid koomale tõmmata just need pangad, kes jaanuaris kehvemalt majandasid. Ilusad kasumid teinud Ühispank ja Hoiupank olid varmad oma tulemustest teada andma.
Pankade põhjendused sellest, et adekvaatsemat infot nende majandustulemuste asjus saab üks kord kvartalis arvestatud grupi konsolideeritud näitajate alusel, on iseenesest vettpidavad. Kuid turuosaliste rutakas üllatamine infokraani kinnikeeramisel jättis asjale halva maigu. Tallinna börs, pangad ja Eesti Pank võiksid nüüd maha istuda ning omavahel selgeks rääkida, milliseid tulemusi ja kui sageli on vaja välja saata, et investoritele oleks tagatud adekvaatne teave ning võrdväärne kohtlemine.
Huvitav on ka see, miks samal turul tegutsevate ja suuruselt võrreldavate pankade jooksva kuu majandustulemused lahknevad enam kui kolmekümne miljoni võrra. Loodetavasti ei saa sellist erinevust tekitada puht raamatupidamislike võtetega, vastasel korral võib börs üldse poe kinni panna.
Karikatuur
