Majandus
Hansapank: langebTAIVO PAJU |
Baltikumis läheb paremini ALEKSEI TOLOMPOIKO |
|
Pant kipub Stockholmi URMAS TOOMING |
Riik asub reklaame maha võtma NILS NIITRA |
Hansapank: langeb
Jaanuar tõestas, kui erinevad on tänavu pankade kasuminumbrid
TAIVO PAJUEilne päev läheb Eesti börsi ajalukku: kell 11.04 peatas börsi juhtkond kauplemise aktsiaturu lipulaeva Hansapanga aktsiatega.
Forekspank ja Tallinna Pank, mis selle aasta algul astusid Hansapangaga ühte paati, tegutsesid viimasest kiiremini. Forekspank (üks kolmest pangast, mis soovisid majandustulemusi kvartaliti avaldada) teavitas avalikkust 3,5 miljoni kroonisest kahjumist juba enne börsi avamist.
Kümmekond minutit pärast börsipäeva algust saatis oma numbrid avalikkuse ette Tallinna Pank. Arvestades, et Tallinna Panga Grupp plaanib tänavu 70,1 miljonit krooni puhaskasumit, oli jaanuaritulemus tagasihoidlik, 1,024 miljonit krooni. Ent pank jäi siiski plussi.
Hansapank viivitas info andmisega viimase võimaluseni. Alles siis, kui Eesti Pank avalikustas Hansapanga jaanuaritulemused ning börs katkestas Hansapanga aktsiatega kauplemise, reageeris Hansapank momentaanselt. Kümmekond minutit hiljem oli Hansapanga jaanuaritulemuste kommentaar jõudnud ka börsi koduleheküljele.
Kahjum ammu teada?
Hansapanga jaanuarikahjumi põhjustas Balti ning Venemaa aktsiabörsi langus, seetõttu tõid aktsiainvesteeringud kokku 22,7 miljonit krooni kahjumit.
Hansapank jäi eile väga nigelasse valgusse, sest majandustulemuste kvartaliti esitamise üks põhjusi võis olla soov jaanuarikahjumit varjata.
Hansapank saatis vastava sõnumi börsile 19. jaanuaril. Selleks ajaks oli Hansapangal juba piisavalt selge pilt kahjumist nii Eesti, Läti-Leedu kui Venemaa aktsiaturul.
Võrdluseks: Hoiupank teenis jaanuaris kasumit 24,34 miljonit krooni, Ühispank 30,3 miljonit krooni.
Pankade oodatust kehvemad majandustulemused panid börsiindeksi langema. TALSE langes eile 3,18 protsenti, peatudes 224,35 punktil.
«Pankade tulemused ei olnud muidugi vaimustavad,» tõdes EE Investeeringute juhatuse esimees Margus Järv BNSile. «On küll tõsi, et ühe kuu tulemustest ei saa midagi järeldada, aga ikkagi on väga raske selliste numbrite pealt ilusat tulevikku joonistada.»
Järve sõnul vähendasid jaanuaritulemused investorite kahanenud usku pankadesse veelgi, mistõttu hoolimata aktsiahindade madalast tasemest jätkub ka praegu turult lahkujaid.
«Kui eelmisel aastal tuli kõrgeid hindu üheksa kuud alla rääkida, siis nüüd tundub, et sama kaua võtab aega, enne kui turg uuesti tõusma hakkab,» võrdles Järv.
Tööstussektor tõusis
Kõige rohkem nõrgenes teisipäeval Forekspanga aktsia, mille hind langes päevaga 6,8 protsenti, 96 kroonini. Hansapanga aktsia kukkus samal ajal 4,7 protsenti, 113,05 kroonini. Ja ehkki Tallinna Pank jäi pangatriost ainsana plussi, langes ka selle aktsia hind 2,6 protsenti, 45,50 kroonini.
Pankadel polnud eile taas midagi hõisata, sest kukkusid absoluutselt kõigi börsil noteeritud pangaaktsiate hinnad.
Ehkki eilne turg polnud üldse mitte loid, vastupidi, isegi vanade heade aegadega võrreldes keskmisel tasemel. Börsisüsteemi kogukäive ulatus kolmapäeval 177,5 miljoni kroonini.
Kauplemissüsteemi käibest ligi 99 protsenti andsid tehingud pangaaktsiatega.
Tõusjaid pidi eile taas otsima tööstussektorist. Viru Ranna aktsia tegi 30-protsendilise hüppe üles, ka Viisnurga aktsia hind liikus pärast mulluste kasuminumbrite (14,6 miljonit krooni) avaldamist 3,4 protsendi võrra üles. Tänavuseks puhaskasumiks ootab firma 18 miljonit krooni.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Baltikumis läheb paremini
ALEKSEI TOLOMPOIKO, Talinvest Suprema SecuritiesViimase kahe nädala jooksul pole Läti börsil märkimisväärseid muutusi olnud.
Börsiindeks Dow Jones tõusis kahe nädalaga ligi 2 protsenti. Veelgi rohkem tõusis kahe nädalaga Riia Transpordilaevastiku aktsia - üle 10 protsendi. Tõusu põhjustas avalikustatud 1997. aasta kasum, mis osutus 50 protsenti planeeritust suuremaks.
Läinud nädala põhiuudis oli piimakombinaadi Rezekne aktsia tulek börsi ametlikku nimekirja 12. veebruaril. Kõigile üllatuseks moodustasid tehingud piimakombinaadi aktsiatega reedel 27 protsenti börsi kogukäibest, kusjuures aktsia hind kerkis üle 10 protsendi. Sellest hoolimata arvatakse, et entusiasm vaibub ja aktsia odavneb.
Lähiajal oodatakse Riia börsile Krajbankat ja Riia Kommertspanka ning mahlatootjat Gutta. Maaklerite hinnangul võivad need ettevõtted suurendada investorite huvi aktsiaturu vastu.
2. veebruarist on Lätis kasutusel uus börsiindeks RICI, mida arvutatakse 13 enimkaubeldud aktsia noteeringute põhjal. Uue indeksi erinevus senisest Dow Jonesist seisneb selles, et RICI arvutatakse pärast iga sooritatud tehingut ning selle struktuur peegeldab paremini tegelikku olukorda.
2.-17. veeruarini korraldab Läti erastamisagentuur Läti suurima alkohoolsete jookide tootja Latvijas Balsams aktsiate avaliku pakkumise erastamissertifikaatide eest.
Leedu börsil ei leidnud paari viimase nädala jooksul aset suuri muutusi: noteeringud langesid jätkuvalt, tehingute mahud polnud suured. Litin-indeks kukkus kahe nädalaga 3,7 protsenti.
Sellest hoolimata võis läinud nädalal täheldada paranemise märke: võrreldes üle-eelmise nädalaga kasvasid tehingute mahud ning ametliku nimekirja aktsiate noteeringud ei kukkunud enam.
Suure käibe andsid tehingud Vilnius Banka, Hermis Banka ja Rokiskio Surise aktsiatega. Esimese kahe noteeringud kokku võttes tõusid, viimasel langes. Kohalikud maaklerid usuvad, et olukord on paranemas, sest välisinvestorite huvi kasvab.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Pant kipub Stockholmi
URMAS TOOMINGEesti Merelaevanduse juhid ei ole midagi kuulnud Hansatee Grupi juhatuse esimehe Enn Pandi pakkumisest koostööks Tallinn-Stockholm laevaliinil.
«Pean kohe mainima, et ei tea Enn Pandi pakkumisest midagi,» ütles Eesti Merelaevanduse nõukogu esimees Olev Schults eile Postimehele. «Helistasin ka juhatuse esimehele Felix Tschudile ning temagi ei ole midagi niisugust kuulnud. Seetõttu puudub ka põhjus kommenteerimiseks.»
Eilses ajalehes Meremees on Pant ütelnud, et tegi nii Schultsile kui Tschudile ettepaneku koostööks Tallinn-Stockholm laevaliinil ning ootab vastust märtsini. Kui vastust ei tule, hakkab Hansatee pidama läbirääkimisi kas Silja Line`i või Viking Line`i esindajatega.
Võimalik koostöö
Pant ütles Postimehele, et Stockholm on atraktiivne paik, mille vastu tunnevad huvi paljud laevafirmad. Hansatee peab silmas mitmesuguseid variante, ka võiamlikku koostööd Eesti Merelaevandusega.
«Mulle tundub, et meie suhted merelaevandusega hakkavad võtma uut ja konstruktiivset iseloomu,» lisas ta. «Kui on võimalik nendega sellel alal koostööd teha, siis meie teeksime seda suurima heameelega. Peame rahulikult maha istuma ja läbi rääkima, eks siis on näha, kas ja kuidas hakkame edaspidi koos tegutsema.»
Pant rõhutas, et koostöö peab olema mõlemale poolele kasulik. Sellest tulebki lähtuda. Tallinn-Stockholmi liinil ühiselt tegutsedes oleks näiteks võimalik piletimüügi osas kokku hoida.
Valmistugem võistluseks
Estline`i kaubamärki kasutaval operaatorfirmal E-Liini AS on 2000. aastani Tallinn-Stockholmi liinil reisilaevanduse korraldamiseks monopoolne õigus. Pandi sõnul ei oleks Hansatee ning Eesti Merelaevanduse koostöö vastuolus vastava kontsessioonilepinguga.
Konkurentsi tekkimiseks sellel liinil on vaja valmistuda juba praegu, sest ka Silja Line ning Viking Line on asjast huvitatud, eriti pärast tax free kaubanduse lõppemist Euroopa Liidu sees 1. juulist 1999.
«Just seetõttu näen mina küll hea meelega, et kaks Eesti firmat teevad koostööd konkurentsis püsimiseks Tallinn-Stockholmi liinil,» rõhutas Pant. «Koostöö tegemine Silja või Vikingiga on üpris teoreetiline variant. Me ei ole sel teemal mingeid läbirääkimisi pidanud. Selge on see, et me koostööpartnerit otsime. Kõik sõltub sellest, kuidas läbirääkimised ühe või teise firmaga kulgema hakkavad.»
Mullu sügisel hakkas Hansatee Paldiski-Kapellskäri liinil opereerima ro-ro-tüüpi kaubalaevaga Marine Evangeline. Pandi sõnul on see liin jõudnud kahjumist nullkasumisse. Ta lisas, et iga uue liini sissetöötamine on vaevaline, kuigi Hansatee pakub Estline`ist soodsamaid veohindu. Praegu sõidab laev pooltühjalt, kuna kaubavedajaid ei jätku. Prognoosi järgi peab Marine Evangeline aasta lõpuks sellisesse kasumisse jõudma, et katab liini sissetöötamise kulud.
Tänavu jaanuaris omandas Eesti Merelaevandus Rootsi reederfirmalt Nordström & Thulin pooled ASi E-Liin aktsiatest, saades niiviisi Estline`i kaubamärki kandva laevafirma ainuomanikuks. Tehingu suurust keeldusid osapooled avalikustamast.
E-Liini finanstdirektori Andres Laari sõnul kinnitab aktsiaseltsi nõukogu 26. veebruaril firma mullused majandustulemused. Enne seda ei olnud ta nõus neid lähemalt kommenteerima.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Riik asub reklaame maha võtma
NILS NIITRARiigi Tarbijakaitseamet on asunud tubakareklaamide vastu võitlema, nõudes lähiajal kümnekonna välireklaami mahavõtmist.
Esimesena saadab tarbijakaitse sigareti mahavõtmist nõudva kirja Barclay esindajale BAT Nordicule, kes on sättinud suitseva sigareti valgusreklaamile Tallinna Stockmanni Kaubamaja vastas. «Me ei nõua, et nad selle suitsu kahe päeva jooksul maha võtaksid, aga varsti peab seda tegema,» lausus Riigi Tarbijakaitseameti peaspetsialist Urmas Ehasoo Postimehele.
Verd ei taha
«Esialgu me ilmselt ettekirjutusi ei tee ja saadame firmadele reklaamide likvideerimist nõudvad kirjad. Ettekirjutus tähendaks juba seda, et järgmise korraga tuleb peade mahavõtmine,» lausus Ehasoo. «Aga meie eesmärk on saada see asi kontrolli alla, mitte näha verd.»
Hoiatuskirja saavad lähiajal veel umbes kümnekonna tubakareklaami avaldajad. «Meie maakondlikele osakondadele on antud ülesanne meid tubaka välireklaamidest informeerida ja siis tegutseme edasi,» ütles Ehasoo.
«Küsimus on selles, mis on reklaam ja mis kaubamärk,» mõtiskles Ehasoo. «Paljale kaubamärgile, kui sellele ei lisandu traditsioonilisi atribuute, nagu sigaretipakk või tossav sigaret, ei ole mõtet kallale minna,» möönis peaspetsialist. «Üks näide on Camel, kus firma kaubamärgi alt tulevad nii kellad kui ka saapad.» Kui tubakareklaam ei asu vahetult müügikohas, nõuab tarbijakaitse selle mahavõtmist.»
Ehasoo kinnitusel on osa tubakatootjaid hakanud juba Eesti reklaamiseadust järgima.
Kallivõitu seadus
Ehasoo sõnul on reklaamiseadus selle praegusel kujul savijalgadel. «Reklaaminduses liiguvad väga suured rahad ja kui me teeme ettevaatamatuid liigutusi, mis ei ole korralikult vormistatud, võib see maksumaksjale kaunikesti kalliks minna,» viitas Ehasoo ebaõnnestuvatele kohtuasjadele. «Ega ärimehed ei hakka meiega alla tippadvokaatide vaidlema.»
Ehasoo kinnitusel on tarbijakaitseamet juba teinud esimese ettekirjutuse reklaamivaldkonnas, seda ühele kindlustusfirmale. Peaspetsialisti väitel täitis eksinud firma ettekirjutust, kuid kaalub asja kohtusseandmist.
Reklaamiseaduse rikkumisel peale esimest ettekirjutust võib teha trahvi kuni 100 000 krooni. Sellele võib lisanduda ka tegevusloa tühistamine koos keeluga taotleda kahe aasta jooksul luba samal alal tegutsemiseks. «See on vapustavalt vinge sanktsioon. Näiteks toiduseaduse puhul saaks sellist sanktsiooni rakendada juhul, kui müüakse inimese elule ohtlikku toodet,» möönis Ehasoo. «Ilmselt on liiale mindud.»
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Webmaster
© Postimees 1995-1998