Korrakaitsefond premeeris tublisid politseinikkeVIIRE VILLANDI |
|
Veetootjad peavad hinnatõusu vajalikuks VIIRE VILLANDI |
Korrakaitsefond premeeris tublisid politseinikke
VIIRE VILLANDITallinna Korrakaitse Fond andis eile üle traditsioonilised kvartalipreemiad pealinna 17 tublimale politseinikule.
Tallinna Korrakaitse Fondi nõukogu esimees Edgar Savisaar andis eile pealinna 17 tublimale politseinikule üle traditsioonilise kvartalipreemia. Preemiaks sai iga politseinik 5000 krooni ja fondi meened.
Ligi pooled naised
«Meie eesmärk on väärtustada nende inimeste tööd, kes praegu politseis töötavad,» lausus Savisaar. «Aeg on praegu raske nii seetõttu, et kuritegevus on plahvatuslikult kasvanud, kui ka seepärast, et mitmed professionaalid on politseitööst loobunud.»
Seitsmeteistkümne kvartalitunnustuse saanu seas on kaheksa naispolitseinikku. Autasustatuid iseloomustades lausus Savisaar, et näiteks Põhja politseijaoskonna vanemkonstaabel Liidia Astapova on korrakaitseorganites töötanud juba üle 20 aasta, ligi 20 aastat on täis ka Mustamäe politseijaoskonna vaneminspektoril Tiina Kasel, kes mullu avastas 36 alaealiste nn pimedat kuritegu.
Üks preemia saanutest, vaneminspektor Tiina Kase lausus Postimehele, et tal täitub korrakaitseorganites maikuus 20 aastat, enamiku ajast on ta tegelnud alaealiste kurjategijatega.
Kui 1994. aastal taas noorsoopolitsei loodi, oli Mustamäel esimene asi selgitada välja alaealiste kurjategijate grupid ja luua ende andmebaas. «Sel ajal oli olukord väga raske,» tunnistas Kase. «Praegu saame juba palju aega ja jõudu kulutada ennetustööle.»
Kase sõnul teeb murelikuks narkootikumide kasutamine noorte hulgas. «Nüüd olid hiljuti koolides valentinipäeva peod, pidude järel leidsime kasutatud süstlaid jms.»
Narkoprobleem on iseäranis valus seetõttu, et mõnuaineid tarvitavad sageli ka sellised alaealised, kes muus osas seadustega pahuksisse ei lähe. «Koolides teeme just sellist ennetustööd, et vähendada esimest korda narkootikumide proovijaid. Neid, kellel juba mõningane sõltuvus on tekkinud, enam palja jutuga aidata ei saa.»
Hooletuses lapsed
Alaealiste kuritegevusest rääkides lausus Kase, et suvel moodustasid neist suure osa jalgrataste avalikud vargused, s.t kambakesi väiksematelt lastelt jõuga kalli jalgratta äravõtmine. Palju on tegemist ka autorüüstajatega.
«Lapsed satuvad kuritegelikule teele sageli vanemate hoolimatuse ja järelevalvetuse tõttu,» selgitas Kase. «Kõige taga on sotsiaalsed probleemid: vanemate töötus ja alkoholism.»
Kõige drastilisemaks juhtumiks nimetas Kase mullu korteriröövi eest noorsoovanglasse saadetud 17-aastase nooruki lugu. See vene poiss polnud päevagi koolis käinud ja oli täiesti kirjaoskamatu. Kooli polnud jõudnud ka sama pere noorem, 10-aastane laps. «Algatasime vanematelt vanemlike õiguste äravõtmise. Noorema lapse saame veel päästa ja kooli suunata,» lausus ta.
Küsimusele, kas lastest õiguserikkujad politseid usaldavad, vastas Kase, et nende seas on selliseidki, kellega on lausa sõbraks saadud. «Mustamäe raskeim piirkond on Akadeemia tee ühiselamute kant. Tahtsime seal asutada hälvikkodude lastele huviklubi, et neile mõistlikku tegevust pakkuda. On olemas isegi inimesed, kes oleksid täiesti tasuta valmis nende lastega tegelema. Kahjuks pole me aga leidnud raha ruumide remondiks.»
Küsimusele, kas see on esimene tunnustus ligi 20 tööaasta jooksul, vastas Kase, et materiaalses mõttes küll esimene arvestatav. «Töö on raske ja politseinike majanduslik olukord väikeste palkade tõttu samuti.» Mida kavatseb Tiina Kase preemiarahaga teha? «Kõigepealt pean üüriarved maksma,» lausus ta.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Veetootjad peavad hinnatõusu vajalikuks
VIIRE VILLANDITarbijakaitseameti tellitud ekspertiis tunnistas AS Tallinna Vee kehtestatud hinnad liiga kõrgeks, veetootjad ise põhjendavad hinnatõusu investeerimisvajadusega.
Tarbijakaitseameti tellitud ekspertiis, mille tegi konsultatsioonifirma L&C, tuvastas, et AS Tallinna Vee nõukogu kinnitatud joogi- ja heitveehindade piirmäärade arvestused ei vasta tegelikkusele ja hinnatõus aastani 2001 pole põhjendatud.
Nii Tallinna Vee nõukogu esimees abilinnapea Ants Leemets kui ka aktsiaseltsi ökonoomikadirektor väidavad, et hinnatõus pole eesmärk omaette ja pole ka tingitud üksnes Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) laenulepingugust, vaid eelkõige investeerimisvajadustest: pealinna torustikud vajavad rekonstrueerimist ja hulk piirkondi kanaliseerimist.
Hinnatõusu tagamaad
«Keegi ei vaidlusta vajadust hindu läbi vaadata,» ütles tarbijakaitseameti asedirektor Enn-Toivo Annuk. «Meil poleks midagi olnud hinnatõusu vastu, mille suurus oleks olnud inflatsioonikoefitsient miinus sisemine reserv. Praegu aga tõusevad hinnad inflatsioonist 39% kiiremini.» Lisaks sellele poleks tohtinud hindu tõsta 1996. aastal tehtud prognoosist lähtuvalt, vaid aluseks tulnuks võtta 1997. aasta tegelikud kulutused.
Ekspertiisist nähtub, et kokkuhoiuga pole Tallinna Vesi kuigivõrd tegelnud. «Nad olid mullune parim ettevõte, nende kasum oli 12 miljonit krooni,» lisas Annuk. «Veekaod on aga 33 protsenti.»
Annuk teeb etteheiteid ka linnale: linnaeelarves pole senini olnud sentigi ei sadevete kanaliseerimiseks, tuletõrje veetarbeks ega uute torustike rajamiseks. «Uute vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine tuleks küll kunagi tarbijal kinni maksta, kuid elanikkond ei pea andma protsendita laenu,» leidis Annuk.
Linna hinna- ja konkurentsiameti juhataja Aave Põdra lausus, et võibolla oli hinnatõus ajastatud valesti. «Esimene ja neljas kvartal on eluasemekulude osas niigi rasked suurte soojaarvete tõttu. Praegu kulub inimestel keskmiselt veerand sissetulekust eluasemekuludeks, sellest veekulu on vaid 4%. See on iseenesest talutavuse piiril. Kui hinnatõus tulnuks näiteks 1. juulist, olnuks see vähem valus.»
Põdra sõnul ei tohi hinnad tõusta nii kõrgele, et toetusevajajate hulk liigselt suureneks. Toetustest kõneles ka Annuk: «Ekspertiisi valmimise järel saatsime linnavolikogusse järelepärimise. On ju võimalik ka kogu see hinnatõus jõusse jätta, siis peavad aga toetused suurenema.»
Majanduslik hind
«Hinda võib kujundada kolmel põhimõttel,» ütles AS Tallinna Vee nõukogu esimees Ants Leemets. «Esimene on poliitiline hind, mis lähtub poliitilistest vajadustest ja see näeb välja tavaliselt nii, et enne valimisi on hind madalam, pärast valimisi kõrgem. Teine variant on sotsiaalne hind, seega selline hind, mida kõik maksta suudavad. Kolmas ja minu arust kõige põhjendatum on majanduslik hind.»
Leemetsa sõnul arvavad tarbijakaitsjad ekslikult, et vee hinna tõus tuleneb ainult EBRD laenuga sätestatud tingimustest. «Olulisem on investeeringute vajadus,» selgitas ta.
«Hinnatõus on ERDB laenulepingus tõesti kirjas,» kinnitas AS Tallinna Vee ökonoomikadirektor Urmo Raiend. «Seal on kirjas, et 1994. aasta 1. märtsi hind peab tõsma 1,3 korda ning sellele liitub aastainflatsioon.» Tarbijakaitsjate tellitud ekspertiisis oleva väite, et 1,3-kordsesse hinnatõusu on juba sisse kirjutatud ka aastane inflatsioon, lükkas Raiend ümber.
«Meile ei saa ka ette heita, et me ei tegele kokkuhoiuga,» lausus ta. «Kümne aasta investeeringute kavas on 2,6 miljardit krooni uute torustike rajamiseks. Kui meil praegu on torustikukaod umbes 30%, siis torustike väljavahetamise tulemusel peaksid need vähenema poole võrra. See on maailma mastaabis hea näitaja.»
Raiendi sõnul on praegu Tallinnas kasutusel enam kui saja aasta vanuseid torustikke, Viru tänava all koguni 17. sajandist pärit kollektor. «Suur probleem on ka kanaliseerimata piirkonnad. Nõmmel on esimesi töid juba alustatud.»
Prioriteedid valed
Meriväljal kaasatakse ka elanike raha: kanalisatsiooniga liitumine läheb maksma 10 000 krooni, mida saab maksta kolme aasta jooksul. «See on 15% tegelikust maksumusest,» selgitas Tallinna Vee pressinõunik Valdur Vacht.
Tallinna Veele tehtud etteheidete seas on ka see, et investeerimist alustati osoneerimisjaama rajamisest. «Seda lihtsalt ei jäetud pooleli,» ütles Aave Põdra.
«Mõistagi olnuks targem alustada torustikest,» kinnitas ka Raiend, «kuid need prioriteedid olid paigas juba 1980-ndate aastate lõpul ja 1990ndate aastate algul. Selle ehituse poolelijätmine olnuks kokkuvõttes veelgi kulukam.»
Nii Raiendi kui Leemetsa sõnul on praegu suhteliselt heal tasemel veepuhastus ja heitvete puhastamine, just vee- ja kanalisatsioonitorustikud on need, mis vajavad raha.
Hinnatõusule on mõju avaldanud ka tarbimise vähenemine. Tööstustarbimine on vähenenud kolm korda, eratarbimine veerandi võrra. Ettevõtte püsikulud sellest aga ei muutu, ka lekkivatest torudest tulenevad veekaod jäävad samaks. «Praegu maksavad eratarbijad kantmeetri koondhinnaks 15 krooni, juriidilised isikud 35 krooni, millele lisandub veel lisatasu olenevalt heitvee saastatusest, siin on kahesa astet,» selgitas Raiend.
Vee- ja kanalisatsioonihinna tõusule loodetakse piir panna Tallinna Vee aktsiate müügiga. «Kui linnale jääb 67% aktsiatest, siis on linna kontroll ettevõtte tegevuse üle alles, kuid saame lisaraha, mida saab kasutada investeeringuteks,» selgitas Leemets. «Kasumita töötav ettevõte investeerida ei saa.» Abilinnapeana teadis ta öelda, et alles 1999. aastal on linnal kavas hakata maksma näiteks vihmavee kanaliseerimise jms eest.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse