Täna
MeediaarvustusVedruga mobiiltelefon |
Koomiks Tiiger Akne |
|
Täna televisioonis Sündinud filmiarmastusest Mõeldes eesti teatri suurkujudele |
Horoskoop Nimepäev |
|
Postimees» 100, 75 ja 10 aastat tagasi
|
Kinodes & teatrites |
Meediaarvustus
Vedruga mobiiltelefon
RAIMU HANSONTähelepanuväärsed reklaamikampaaniad
Nüüd on siis lõpuks selgunud, et asi, millest kollastele reklaamidele oli mahtunud vaid võti, on tegelikult üleskeeratav mobiiltelefon. Vedruga mobiiltelefon - no kes seda oleks siin kahekümnenda sajandi lõpus osanud oodata!
Uudishimu võtmeküsimusega äratanud reklaamikampaania astus eile otsustavasse etappi. Zoomi täidetud suured lehepinnad teatavad, et uue kõnekaardi kasutaja ostab «oma taskutelefoni jaoks kõneaja sama lihtsalt nagu kioskist ajalehe». Lihtsust rõhutava kampaania kohta on aga nendel pindadel liiga palju sõnu.
Mida reklaamivad mõned nädalad pikal mustal ribal näha olnud udusevõitu, justkui elektroonilise sidevahendi ekraanilt pärit laused («Kas sa mäletad oma esimest kontakti?», «Nende jaoks oled sa kontaktobjekt» jt), pole esialgu veel teada antud.
Mõlemad kampaaniad on kestnud nii kaua, et seda lihtsalt ei saanud kasutamata jätta kavalpead. Ongi juba ilmunud reklaam, mis muu hulgas kuulutab: «Võtmeküsimuseks pole mitte kontaktisik, vaid autentsed teksased.»
Nojah, teiste lauseid oma kauba müümiseks ära kasutada pole just eriti ilus...
Umbes samasuguse eetilisuse ja ebaeetilisuse noateral kõndimisega sai hakkama ühe kindlustusfirma reklaam. Veebruari algul oli ajalehtedes suurte tähtedega kirjutatud (ja raadios valju häälega ette loetud), et «LIIKLUSKINDLUSTUST EI PEA OSTMA», ja väikeste tähtedega lisatud: «kindlustusseltsidest. Nüüd saab seda teha igas ....panga kontoris.»
Paistab, et tegijad on asja üle järele mõelnud. Nüüd on lugeda: «OLULINE ON LUGEDA väikest kirja. Kindlustuslepingu tingimused on alati väikeses kirjas.»
See mõjub justkui väikese vabandusena. Kõik polegi veel hukas!
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Täna televisioonis
Sündinud filmiarmastusest
TIIT MERISALUTäna kell 21.40, TV 3: «Splendor», Itaalia-Prantsusmaa 1988. Rezhii: Ettore Scola.
Tänapäeva itaalia ühe nimekama rezhissööri Ettore Scola (s 1931) «Splendor» on sündinud armastusest filmi vastu. See käsitleb ühe ajajärgu lõppu filmikunsti 100aastases ajaloos, teatud asjade allakäiku ja riituste kadumist.
Scola on öelnud, et ta pühendab selle filmi kõigile neile, kes oma kriitilisel meelel on lasknud teleri ees uinuda. «Kui nad suudaksid end kokku võtta ja üks või kaks korda nädalas minna mõnd filmi tõeliselt vaatama, oleks juba paljugi võidetud.»
Splendor on linna ainus kino. Selle omanik Jordan (Marcello Mastroianni) on kogu oma elu elanud filmidele. Väikese poisina tegi ta grammofoniga muusikat isa rändkinos.
Chantal Duvivier (Marina Vlady) on lopsakas prantslanna, kes töötab kassiirina. Aastate eest meelitas Jordan ta prantsuse revüütrupist maha jääma ja temast sai publikut kinno meelitav magnet.
Kolmas, kelle elu on lahutamatult seotud Splendoriga, on mehaanik Luigi (Massimo Troisi). Filmide võlumaailm on pakkunud vaheldust ja toonud elamusi tema ühetoonilisse poissmeheellu. Aastatega on tal kogunenud soliidne varu igaks olukorraks sobivaid filmitsitaate ja pilte filmitähtedest.
Scola film hõlmab ajajärku Mussolini võimuaastatest ja Fritz Langi «Metropolisest» tänapäevani.
Nostalgilise sarmi ja irooniaga jutustab Scola loo Splendori lõpust, mis omandab hoopiski laiema tähenduse kui ühe kino kadumine.
Mastroianni (1923-1996) teeb siin oma vanema põlve imetlusväärsemaid rolle.
Mõeldes eesti teatri suurkujudele
Täna kell 23.05 etendub Vikerraadio keskööprogrammis raadioseade Nikolai Baturini näidendist «Kääbus koturnidel». Selle aluseks on varalahkunud näitleja Toomas Tondu (1888-1928) elukäik.
«Eesti teatrilukku kestvaks kirjutatud näitlejatest võib kokku panna ühe omaette rea,» märgib raadioseade autor Sven Karja. «Theodor Altermann, Rudolf Engelberg, Toomas Tondu, Jaan Saul, Urmas Kibuspuu, Juhan Viiding, Sulev Luik, Jüri Krjukov. Need näitlejad on oma ajastu tippude hulgast ja nende loometee katkes keset isiklikku tippvormi. On kerge märgata, et intervall, misjärel eesti teater peab taas loovutama mõne oma suurkujudest, muutub aina lühemaks.»
Karja ei kutsu raadiokuulajaid üles suurkujusid paremini hoidma, küll aga neile kõigile öötunnil mõtlema. «Otsustasime alustada Toomas Tondust, vist kõige saladuslikumast persoonist selles reas,» märgib raadioseade autor.
«Kääbuse koturnidel» esitab Tartu Lasteteatri näitleja Taago Tubin.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Postimees 100, 75 ja 10 aastat tagasi
100 aastat tagasi
Paidest kirjutatakse meile, et «Ühenduse» selts mitte kõigiti seda kiitust ära ei teenivat, mis meie kaastööline avaldas.
Iseäranis olla seltsis külalisi ainult Saksa keel ja õlu vastu võtmas, kuna - iseäranis eestikeelseid - ajalehti näha ei olevat. Ilma et nende seletuste vastu hakkaksime vaidlema, tahaksime tähendada, et meie kaastööline ainult nimetatud seltsi üleüldist tegevust kiites kirjeldas. Peaks sääl sisemisi puudusi olema, küllap sellekohased otsekohesed soovid seltsi poole lahket tähelepanemist leiavad.
Soovida oleks aga üleüldiselt küll, et Eesti lõbuseltsid lugemiselaua eest enam hoolt kannaksivad ja külaliste tarvis Eesti ajalehti telliksivad. Seda kulu võiks küll õigusega igalt lõbuseltsilt nõuda.
75 aastat tagasi
Vaatamata selle peale, et maksva seaduse järele kirikupühade pühitsemine uue kalendri järele peab sündima, tahab ikkagi üks koguke Tartu Uspenski kiriku liikmeid (enamasti Venemaalt põgenejad ehk n.n pihkvalased) pühade pühitsemist vana kalendri järele maksma panna ja iga kord pühade eel korraldatakse terve koguduse hääletamine. Kusjuures suure enamusega otsustatakse uue kalendri järele kõik pühad pühitseda. Vähemus ei jää aga rahule ja protesteerib ja nõuab uut hääletamist.
Niisugune jant kestab juba mitu aastat. Imestada tuleb ainult sealse vähemuse kangekaelsust ja enamuse järeleandlust.
10 aastat tagasi
Tartu näidissovhoosi töötajad kogusid 900 rubla ja kandsid selle kultuurifondi Eesti Rahva Muuseumi taastamiseks. Kogutud summa pole mõistagi viimane.
Osakonnajuhataja, kes oli ürituse eestvedaja, kutsus kõiki, kellele on rahvuskultuuri ja minevikupärandi säilitamine püha, tegema annetusi ka edaspidi. Sellega oldi ühel meelel nõus, kui ainult taastamistöid kiiremini alustataks.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse