Vabadusvõitlejad said autasudGLAIDI OLESK |
Emajõe liiklus peaks muutuma mitmekesisemaks MARIKA KASEOJA |
|
Tartus uus ärihoone ERKKI BAHOVSKI |
Linnavalitsuses |
|
VARSTI |
Vabadusvõitlejad said autasud
GLAIDI OLESKEilsel 22 Tartu maakonna vabadusvõitleja autasustamisel Teeneteristi ja Vabadusvõitleja mälestusmedaliga ei pälvinud vaidlusalune Robert Morel kaitseministeeriumilt mälestusmedalit.
Kaitseminister Andrus Ööveli sõnul autasustati vabadusvõitlejaid Eesti Vabariigi 80. aastapäeva puhul, kuna tänu vabadusvõitlejatele suutsid eestlased 1991. aastal oma mõtte ja tahte vabadusest teoks teha.
«Taasiseseisvumist oli võimalik saavutada vaid rahva murdumatu tahte abil ja vabadusvõitlejad on murdumatuse parim näide,» ütles Öövel.
Teeneteristi ja mälestusmedali laureaadi Endel Arumetsa sõnul tähendab autasu vabadusvõitlejatele väga palju. «See on esimene tunnustus Eesti Vabariigi eest võidelnud sõjameestele,» ütles ta, «ma tunnen, et olen eesti rahva poeg ja sõdur.»
Varem on Arumetsa sõnul vabadusvõitlejatele tähelepanu pööratud kui fashistidele või kui Siberis olnud meestele.
17-aastase koolipoisina sõtta läinud Endel Arumets rääkis, et kuigi aastatel 1941- 1945 võitlesid eesti sõdurid võõrais mundreis, sõdisid nad ikkagi Eesti vabaduse eest. «See oli sundsõdimine. Me ei saa valida, kelle käest võtta kaigas, kui meid ründab marutõbine koer.»
Tartu maavanem Jaan Õunapuu ütles, et vabadusvõitlejad oleksid pidanud pälvima tunnustust juba mitu aastat varem.
Tartu Vabadusvõitlejate Ühenduse esimees Hudo Räst meenutas vabadusvõitluse aegu ning rõhutas, et hoolimata sellest, kus mehed võitlesid, on kogu sõja kestel Eesti sõdur võidelnud sinimustvalge vapi all.
Tartu Vabadusvõitlejate Ühendus esitas Vabadusvõitleja mälestusmedali saajate kandidaadiks ka 76-aastase Robert Moreli, kes tulistas 1994. aasta kevadel Kaitseliidu Tartu maleva staabis surmavalt tudengit. Kaitseminister Andrus Öövel otsustas Moreli autasust ilma jätta.
25. veebruaril autasustatakse Vabadusvõitleja mälestusmedaliga veel 442 Tartu Vabadusvõitlejate Ühenduse liiget.
Vabadusvõitleja mälestusmedali saavad kõik need, kes on osa võtnud Eesti Vabadussõjast Eesti poolel 28. november 1918 - 3. jaanuar 1920 või võidelnud ajavahemikus 17. juuni - 20. august 1991 Eesti Vabariigi taastamise eest.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Emajõe liiklus peaks muutuma mitmekesisemaks
MARIKA KASEOJAEmajõe liiklus peaks muutuma mitmekesisemaks, leiti Tartu maavalitsuses peetud Emajõe Jõeriigi projekti nõupidamisel.
Projekt Emajõe Jõeriik on arengusuunitlusega programm, kus esikohal on loodusturismi ja loodushoiu arendamine, niisamuti on päevakorral laevaliikluse edendamine Emajõel. Kolm tähtsamat suunda on: lõbureisid, Tartu-Piirissaare ja Tartu-Pihkva vahelised sõidud.
Tartu maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja Karin Jaansoni sõnul on projekt suunatud aktiivsele mitmekesisele liiklusele, ja mitte ainult laevaliiklusele, tulevikus võiksid kõne alla tulla ka paadimarsruudid. «Praegu ei osuta sellist teenust ükski firma, aga kui on huvitavad objektid, kuhu paadiga sõita, küll siis ka firmad kaasa löövad,» arvas Jaanson.
Laekus kuus projekti
Tartumaa Omavalitsuste Liit koostöös Emajõe Jõeriigi nõukoguga kuulutasid välja konkursi Emajõe ääres paiknevatele omavalitsustele. «Rahalist toetust vääriksid kolm projekti, aga ka ülejäänud ideed võiksid toetust saada,» arvas Karin Jaanson. Eilsel koosolekul lubas Tartumaa Omavalitsuste Liit mõningaid neist toetada. Üks kuuest projektist on Tartu valla pakutav Kärkna kloostri õpperaja projekt, kus oleks võimalus minna õpperajale nii jõe kui ka maa poolt.
Jaansoni sõnul väärivad toetust ka looduse õpperada Haaslava vallas ja Piirissaare sadama kavand. Viimane on rahastamise asjus pidanud läbirääkimisi «Saarte programmiga». «Saarte programm» on suunatud väikesaarte tegevuse toetamisele.
25. veebruaril kokku tulev omavalitsuste liit teeb oma otsuse. Positiivse otsuse korral loodetakse osa projekte laevasõidu hooaja alguseks käiku anda. Mõnda projekti on nõus toetama ka omavalitsused, nende käivitamiseks kuluks üle miljoni Eesti krooni.
Mida teha liivaga?
Arutelul tutvuti ka uurimistööga, mis puudutab Emajõe suubumisala süvendustöid. Tänaseks on sinna kogunenud 130 000 kuupmeetrit liiva. Emajõe suudme ja Eesti väravate vahelisel alal (885 meetrit) ja Piirissaare juures (ligikaudu neli kilomeetrit) on veetase endiselt madal. Veetase Peipsil kõigub kolme meetri piires. Kõige madalam on veetase augustist oktoobrini ja kõrgem aprillis ja juunis.
Süvendustööde maksumus ulatub Karin Jaansoni sõnul üle kolme miljoni krooni. Raha selleks veel olemas pole. Aga on ka variant, et süvendustööde käigus väljakaevatav liiv leiaks rakendust ehitusel.
«Nüüd on konkreetne materjal selle olukorra kirjeldamiseks olemas, mille põhjal raha taotleda,» nentis Jaanson. Tema sõnul peaks navigatsiooniperioodi alguseks selguma, kas süvendustöid alustatakse sel või järgmisel aastal.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Tartus uus ärihoone
ERKKI BAHOVSKIHiljuti sai Kivilinna kaubakeskuse kõrvale valmis uus ärihoone, milles asuvad kohvik, pagar ja tankla koos poega.
AS Astri-Bensi juhataja Villu Visnapuu teatel on tanklasse paigaldatud kogu maailmas tuntud Tokheim Corporationi kõrge kvaliteediga ja täpsed tankurid. Tankurid on paigaldatud hoone suhtes 45-kraadise nurga all, selline ehituslik omapära on Eestis vähe tuntud. Autojuhil on tankuritele juurdesõit ja väljasõit käepärasem väiksema pöördeulatuse tõttu. Korraga saab tankida kaheksa autot, müüakse iga marki kütust.
Visnapuu sõnul on tanklas rohkem kliente õhtuti ning inimesed hakkavad uue bensiinijaamaga harjuma.
Tankla operaatorfirma on AS Alvistra, kes varem tegutses Astra tanklas. AS Alvistral on kavas koostööd teha jaemüügiketi omanikust kütusefirmaga. Läbirääkimisi on peetud nii välisfirmade kui ka mitme Eesti firmaga. Plaanis on ärihoone kõrvale rajada ka pesumaja.
Hoone projekteeris OÜ Tahukas ja Tari Projektibüroo. Peatöövõtja Lähte Ehituse AS andis objekti üle õigeaegselt ja kvaliteetselt. Tankla tehnoloogilise osa montaazhitööd teostas Rohe-Eesti Tanklatehnika OÜ.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Linnavalitsuses
Linnavalitsus:
• tagastas majavalduse Raatuse 37 koos päraldisega endise omaniku pärijatele 1/2 mõttelises osas. Eelnevalt tühistas linnavalitsus enda korralduse nr 1019 20. juulist 1997. aastast;
• ei tagastanud õigustatud subjektile kinnistut nr 765 pindalaga 2566 m2, kuid kinnitas võõrandatud maa maksumuse ja määras kompensatsiooni;
• ei tagastanud õigustatud subjektile Narva tn endist kinnistut nr 423 ja Puiestee tn endist kinnistut nr 437, kuid kinnitas maa maksumuse ja määras kompensatsiooni;
• kinnitas Võru tn ja Vaba tn endise kinnistu nr 1137 maa maksumuse ning määras 1/2 osa kompensatsiooni;
• tagastas Anne tn 37 maa, kinnitas mittetagastatava maa maksumuse ja määras kompensatsiooni.
• Tartus toimub seminar «Kohaliku omavalitsuse roll ja võimalused soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamisel».
Märtsi esimesel nädalavahetusel Tartus peetaval seminaril «Kohaliku omavalitsuse roll ja võimalused soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamisel» arutatakse, kuidas kohalikud omavalitsused saavad oma rolliga arendada ettevõtluskeskkonda. Seminarist võtab osa suur osa Eesti kohalike omavalitsuste juhte.
Seminaril esinevad loengutega kohaliku omavalitsuse tippjuhid Saksamaalt, Iirimaalt, Rootsist, Taanist ja Soomest.
Seminarist osavõtjate ring pole veel sulgunud ning kohaliku omavalitsuse juhid saavad seminarile veel registreeruda.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
VARSTI
Raadio Tartu 69, 6 ja 100, 2 MHz.
• Nagano OMi uudistega on alates kella 6st eetris Vello Lään.
• Kell 13 algab «Olümpiaraadio», mida toimetab Madis Ligi. Täna kuulete Nagano intervjuud, Favora juhi Aivo Pärna suusakommentaari jm.
• Kell 20-22 on Ervin Hurda saade «5 lemmikut».
Liikluskorraldus muutub alates reedest, 20. veebruarist Riia tänaval kaubamaja juures. Et kõnniteega risti parkivad autod tekitavad ohtlikke olukordi Riia tänaval liikuvatele sõidukitele (eriti paremat pööret sooritavatele bussidele), muudetakse parkimisviisi kaubamaja ees asuvas parklas ja edaspidi lubatakse sõiduautosid seal parkida ainult paralleelselt kõnniteega. Nähakse ette ka ala ainult invaliiditunnusmärkidega sõidukite parkimiseks.
Et taksofirma on avaldanud soovi osat endale sinna tasulisi parkimislubasid, siis esialgu kasutatakse ülejäänud parkimiskohti taksopeatusena.
Tartu Naisseltsis (Kastani 65-1) kodumajanduskursus noortele naistele, registreerimine 17. 30-19. 00.
• 26. veebruaril kell 18 Ruta Mürgi loeng «Alushariduse õpetus kodus».
• Kolmapäeviti 9-12 hoiame lapsi, õpetame laule ja käelist tegevust.
• Laste muusikarühmad E, T, N, R. 11-12.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse