Uudised
Tallinn Tartu
Venemaa president Jeltsin hoiatas taas Balti riike NATOga liitumastTANEL RÜTMAN |
Pankade tulemused olid jaanuaris hüplikud ARGO IDEON |
|
Meelak eitab poliitilisi motiive URMAS PAET |
Jüri Pihl: Rahumaa teos pole kuriteo koosseisu TOOMAS MATTSON |
|
Opositsioon teeb Varuli-Meelaku konflikti kohta avalduse PRIIT ENNET |
Rektorikandidaadid katsusid teineteist HERKI KÖBAS |
|
Eesti üritab viisavabadust Schengeni riikidega MADIS MIKKO |
Kalahullud saavad seaduse URMAS KALDMAA |
|
Eesti pidu Brüsselis MADIS MIKKO |
Eduard Wiiralti «Põrgu» juubelipostmarkidel ANTS KAASIK |
|
Lumekahurid ei tühjenda Nüpli järve TIIU RITARI |
ERM näitab Peterburis rahvarõivaid ENE PUUSEMP |
|
Shashlõkiahjud kaovad Raekoja platsilt JAANUS PUTTING |
Halliste kirik sai vara Mõisaküla linnas MALLE TOOMISTE |
|
Aerosmith tuleb suvel võibolla Eestisse MADE LAAS |
Valvekoondise soovijad teada RASMUS KAGGE |
|
Peksmises süüdistatav politseinik kohtu ees ARGO SOOLEP |
Politsei kahtleb luksusauto röövimises RASMUS KAGGE |
|
Kirblas plahvatas keskküttekatel ENE PAJULA |
Venemaa president Jeltsin hoiatas taas Balti riike NATOga liitumast
TANEL RÜTMANVenemaa president Boriss Jeltsin hoiatas eile parlamendi kahe koja ühisistungil peetud aruandekõnes taas kolme Balti riiki NATOga liitumise eest.
Boriss Jeltsin ütles, et Venemaale teevad tõsist muret osa lääneriikide ja samuti Balti riikide poliitikute avaldused Eesti, Läti ja Leedu NATOsse astumise vältimatuse üle.
Oht Vene julgeolekule
Venemaa uudisteagentuuri Interfax teatel rõhutas Venemaa president Boriss Jeltsin, et Moskva positsioonid NATO laienemise küsimuses on selged ja üldteada.
«Balti riikide alliansiga ühinemine on otsene oht Venemaa rahvuslikule julgeolekule, Ja kui see toimub, revideerime me kompleksselt oma suhteid NATOga,» kinnitas Jeltsin. «Venemaa soovitab Baltimaadel lõpetada väljamõeldud ohtude otsimise ning asuda Venemaaga heanaaberlike ning vastastikku kasulike suhete loomisele.»
Vene president tuletas taas meelde, et Venemaa Balti- poliitika tähtsaks koostisosaks jääb hoolitsemine oma välismaal elavate kaasmaalaste inimõiguste tagamise eest. «Vaatamata Venemaa ja rea Euroopa institutsioonide jõupingutustele on see probleem meie suhetes Eesti ja Lätiga siiani lahendamata,» lausus Jeltsin.
NATO on vastuvõetamatu
Jeltsin rõhutas taas ka Venemaa üldisi seisukohti endise idabloki riikide NATOga ühinemise suhtes. «NATO-keskne arengustsenaarium ning selle väljundiks olev laienemine on Venemaale vastuvõetamatud. Oleme kindlalt selliste plaanide vastu, kuid samas ei soovi laskuda konfliktidesse,» rõhutas Venemaa riigipea.
Venemaa president Boriss Jeltsin nimetas selle aasta Euroopa poliitika võtmeküsimuseks Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni egiidi all välja töötatava Euroopa julgeolekuharta koostamist.
Möödunud aasta Venemaa välispoliitikast kokkuvõtet tehes märkis Jeltsin iseloomulikema joonena «välispoliitika märgatavat aktiviseerumist kõigil suundadel».
President Jeltsini hinnangul on selle põhjuseks riigi välispoliitika kontseptsiooni kindlalt piiritletud parameetrite jälgimine.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Pankade tulemused olid jaanuaris hüplikud
ARGO IDEONHansapank ja Forekspank said jaanuaris kumbki üle kolme miljoni krooni kahjumit.
Eile avaldasid Hansapank, Forekspank ja Tallinna Pank oma jaanuarikuu konsolideerimata majandustulemused ja kokkuvõtlikud bilansid, sest andmete edasine varjamine viinuks nad vastuollu Tallinna börsiga.
Eesti Pank avaldas eile hommikul varasema lubaduse kohaselt lühibilansid kõigi pankade kohta ja nii ei pääsenud pangakolmik oma tulemuste kommenteerimisest ka börsisüsteemis.
Tallinna Pank teatas 1,024 miljoni suurusest jaanuarikasumist ning Forekspank 3,5 miljoni suurusest kahjumist juba enne Eesti Panga poolset teadet. Hansapank ootas aga senikaua, kuni börs otsustas paar minutit pärast ühtteist hommikul kauplemise panga aktsiaga ajutiselt peatada. Selleks ajaks oli juba teada, et Eesti Panga andmetel oli Hansapanga kahjum jaanuaris 3,2 miljonit krooni.
Hansapank kinnitas seejärel kohe, et panga kahjum oli jaanuaris 3,1 miljonit, ja börs tegi otsuse alustada taas Hansapanga aktsiatega kauplemist.
Kasumi teenis jaanuaris kolmest tulemuste teatamisega viivitanud pangast ainult Tallinna Pank, samas vähenes jaanuaris kõigi kolme panga bilansimaht.
Hansapanga ja Forekspanga kahjumi põhjustas jaanuaris Balti ja Venemaa aktsiaturgude langus. Hansapank kaotas möödunud kuu jooksul aktsiainvesteeringutelt 22,7 miljonit krooni, Forekspanga aktsiainvesteeringute realiseeritud kahjum oli jaanuaris 3,9 miljonit ja realiseerimata kahjum 11,7 miljonit krooni. Ka Tallinna Pank teatas, et kandis jaanuaris Venemaa turu hinnalangusest tingituna finantstegevuse arvel kahjumit.
Oodatust kehvemad majandustulemused viisid eile langusele kogu Tallinna Väärtpaberibörsi, kusjuures tunduvalt nõrgenesid Hansapanga ja Forekspanga aktsiad.
Kui Eesti Pank jääb kindlaks oma väljakujunenud tavale avaldada kommertspankade kohta lühiandmeid üks kord kuus, on kõik börsil noteeritud pangad sunnitud avaldama ka märtsis oma veebruarikuu majandustulemused.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Meelak eitab poliitilisi motiive
URMAS PAET
|
| Riigiprokurör Indrek Meelaku kinnitusel pole ta kunagi ühelegi erakonnale lähedal seisnud. |
| Foto Toomas Huik |
Riigiprokurör Indrek Meelak ei pidanud vajalikuks teavitada peaministrit prokuröridele altkäemaksu pakkumisest, sest valitsusjuht poleks saanud asja uurimisele kaasa aidata.
Miks te kirjutasite artikli, milles teatasite, et justiitsminister Paul Varul on mõjutanud Rein Kaarepere kriminaalasja uurimist ning teile ja prokurör Marge Püssile on pakutud altkäemaksu?
Ma ei näinud mingit põhjust, miks ma peaksin jätma need faktid enda teada.
Mis põhjusel te kirjutasite artikli just nüüd, mitte kohe pärast seda, kui need juhtumid toimusid?
Kriminaalmenetluses on väga kindel reegel, et kõigil menetluse osalistel tuleb hoiduda kriminaalasjaga seotud andmete avaldamisest, kui see võib kahjustada asja edasist menetlust või õigusemõistmise huve. Siis, kui need faktid aset leidsid, oli Kaarepere kriminaalasi menetluses ja on väga selge, et kui oleksin need faktid laiale avalikkusele teatavaks teinud, oleks puhkenud skandaal. See oleks muutnud kohtupidamise äärmiselt keeruliseks, kui mitte võimatuks. Seetõttu ei teatanud ma sellest laiale avalikkusele, küll aga teatasin altkäemaksu pakkumise juhtumitest kaitsepolitseile. Ka poliitilise mõjutamise juhtumitest teatas Alar Kirs (riigiprokuröri asetäitja - U.P.) nii kaitsepolitsei peadirektorile kui sealsele uurimisosakonnale.
Keegi pole jätnud neid fakte enda teada ja tulnud nendega välja mingil talle sobival ajahetkel. Asi on selles, et seoses Rein Kaarepere surmaga olukord muutus ja vastavalt kriminaalmenetluse koodeksile kuulub kriminaalasi lõpetamisele seoses isiku surmaga. Seega on lõpetamise alused olemas ja need avaldused ei saa enam kuidagi kahjustada Kaarepere kriminaalasja menetlemise huve.
Samas võib protsess jätkuda, et Kaarepere postuumselt kohtus nö rehabiliteerida.
Kaarepere advokaadid ei ole sellekohast avaldust teinud. See pole muidugi kunagi välistatud, kuid seda avaldust võibki ootama jääda.
Miks on Kaarepere kriminaalasja menetlemine nii palju aega võtnud?
Seda võiksid täpsemalt selgitada inimesed, kes on sellega kõige otsesemalt seotud. See on eraldi teema, kuidas praeguses Eestis on üldse võimalik uurida mahukaid kriminaalasju. Näiteks dokumentaalrevideerimine kestis Kaarepere kriminaalasja puhul aastaid.
Täiesti selge on, et tahtlikku venitamist või Kaarepere pingeshoidmist ei ole kaitsepolitsei ega prokuratuuri poolt olnud.
Mõned kriminaalasjaga kohtusse saadetud dokumendid tulid küll tagasi täiendavale uurimisele, sest neid oleks tulnud teistmoodi menetleda. See oli uurimise ja prokuratuuri viga.
Varul kinnitab, et ta ei ole Kirsile survet avaldanud. Ministri ülesanne on olla asjadega kursis, see aga eeldab informatsiooni kogumist.
Kirs on 18 aastat töötanud nii uurija kui ka prokurörina ning saab väga hästi aru, mis on informatsiooni küsimine ja mis surve avaldamine. Ma ei pea tõenäoliseks, et informatsiooni saab küsida monoloogi vormis. Mul ei ole ka mingit alust kahelda, et Kirs rääkis mulle kohtumistest Varuliga õigust.
Alar Kirs on öelnud, et teie väljend «Varul nõudis kriminaalasja kohest ja kiiret lõpetamist» on olukorra teravdamine. Miks te olukorda teravdasite?
Küsimus on selles, kuidas ühte või teist asja sõnastada. Selge on, et Varul nõudis tungivalt kriminaalasja lõpetamist.
Korruptsioonivastane seadus kohustab altkäemaksuafäärist teavitama kõrgemalseisvat instantsi.
Täpsemalt on seal kirjas, et informeerida tuleb asutuse juhti või kõrgemalseisvat instantsi ja uurimisorganeid. Kuna ma ise olen asutuse juht ja olin sellest informeeritud ning teatasin asjast uurimisorganile, siis ma leian, et ei ole selle seaduse nõuetega vastuollu läinud. Pealegi oli Varul näidanud oma ebaseaduslikku huvi selle kriminaalasja lõpetamise vastu ja ma ei pidanud vajalikuks teda informeerida teisest isikust, kellel on samasugused huvid.
Miks te ei pöördunud näiteks peaministri poole?
Minu kohus on tagada kriminaalasja igakülgne, objektiivne ja täielik uurimine. Ma ei usu, et peaminister oleks saanud sellele kuidagi kaasa aidata. Ja nüüdki oli näha - peaminister Siimann saabus Naganost ning pole minuga rääkinud. Aga ta teatas kohe, et usub oma valitsuse ministrit. Ma arvan, et peaministrile teatamisel oleksid olnud täpselt samasugused tagajärjed.
Kaitsepolitsei keeldus algatamast kriminaalasja teile ja Marge Püssile altkäemaksu pakkumise kohta, selle otsuse kinnitas prokuratuur. Kas teile ei tundu ebakorrektne altkäemaksuteemat siiski ajakirjanduses üles võtta?
Ma ei ole isegi näinud selle kriminaalasja algatamisest keeldumise määrust. Oli selge, et kuna tol ajal ei olnud võimalik prokuröri kaasata jälitustegevusse, siis neid kontakte, mis altkäemaksu pakkujal prokuröridega olid, ei olnud võimalik kohtukõlblikult tõendada.
Süüdistuse jaoks oleks materjali jäänud väheks. Seaduseparandus, mis prokuröride kaasamist jälitustegevusse lubas, jõustus hiljem. Kriminaalasja algatamisest keeldumise seaduslikkuses kahtlust ei ole, kuid altkäemaksu pakkumise fakti ei tee olematuks.
Meil oli kaitsepolitseiga ka nõupidamine, mida oleks selles olukorras võimalik ette võtta. Leidsime, et seadusega kooskõlas olevat võimalust seda asja jätkata ei olnud. Jutt oli ka sellest, et kui võetakse vastu jälitustegevuse seaduse parandused, siis saab asjasse suhtuda teistmoodi. Mõte oli, et võibolla altkäemaksu pakkuja tuleb tagasi, aga seoses Kaarepere surmaga ma ei pea eriti tõenäoliseks, et keegi tuleks sellise pakkumisega uuesti.
Kui suur on tõenäosus, et altkäemaksu pakkuja nimi tuleb täie kinnitusega päevavalgele?
Tänased (eilsed - U.P) lehed pakuvad nimesid (nimetatud on Eimar Rahumaad - U.P.). Need nimed saavad päevavalgele tulla siis, kui kaitsepolitsei need teatab. Mina neid ei kommenteeri.
Oli see teile üllatus, et miljonikroonise altkäemaksupakkumisega välja tuldi?
Oli küll, sest see on pretsedenditu pakkumine. Sellist asja ma küll rohkem ei tea, muidugi ei saa seda välistada.
Kas teile ei tundu, et selle artikli kirjutamisega tõmbasite mõnede otsustajate silmis vee peale ka Alar Kirsile ja osale kaitsepolitseist?
Inimesed kinnitavad neid fakte, mis on aset leidnud, nad räägivad tõtt. Kui inimene räägib tõtt, siis ei saa see olla kellelegi vee peale tõmbamine. Iseasi, kuidas tõesse suhtutakse.
Mõned poliitilised ringkonnad on teie artiklis näinud poliitilist motiivi.
Ei maksa otsida kassi toast, kus teda ei ole. Kinnitan, et ma ei ole sellest artiklist rääkinud mitte ühegi poliitilise jõu esindajaga. Kord seostatakse seda Isamaaga, sest Meelak nimetati ametisse Isamaa valitsuse ajal, kord Keskerakonnaga, kord nimetute, aga väga intriigialtite poliitiliste jõududega. Kõik see on paljas õhk. Ma ei ole ühegi poliitilise jõuga seotud ning ma pole kunagi olnud ühelegi erakonnale lähedalseisev isik.
Kas lugejad võivad teilt mõne aja pärast oodata mõnda järgmist toredat artiklit uute faktidega?
Ei, niisuguseid fakte mul küll ei ole. Kui te peate silmas, et ametist lahkudes hakkab Meelak seifi tühjendama ja olemasolevat komprat kuhugi tilgutama, siis see küll tõele ei vasta.
Nii et seifis teil komprat ikka on?
Ma ei ütleks, et komprat. Kahtlemata on mul mitmesugust informatsiooni, mida väga paljudel inimestel ei ole. See on informatsioon, mis tekib, kui sellisel kohal töötada.
MATI MEOS, Riigikogu Koonderakonna fraktsiooni esimees
Olukord, kus kõrge riigiametnik paneb poliitikud kontrollimata väite alusel kaitseseisundisse, näitab, et oht ametnikeriigi tekkeks on tõepoolest olemas. Riigiprokuröri käitumine on minu meelest täiesti lubamatu.
Ka peaministril on raske korda majja lüüa, sest ta ei saa riigiprokuröri nö vaibale võtta. Seetõttu on opositsioon pannud peaministri halba seisu.
ANDRES TARAND, Mõõdukate esimees
Ma ei saa mõista õigust, kas Varul või Meelak on õige või vale. Mul pole otsustamiseks vajalikke fakte. Lõhna järgi otsustades võin öelda, et päris õige pole ilmselt kumbki pool. On raske oletada, et üks on 100% valetaja ja teine täiesti laitmatu.
Oluline on aga see, et oma ametikohast tulenevalt ei tohi nad teineteist valetamises süüdistada, kui nad ei suuda seda tõestada. Ühiskond ei talu, et õigusemõistjad kraaklevad nagu koolipoisid.
ARVO SIRENDI, Maaliidu esimees
Ma pean Meelaku käitumist vastuvõetamatuks mistahes ametikohale. Prokuröriks pole ta kunagi kõlvanud, kui tema käitumine on niisugune. Riigiametnikule on elementaarne, et tagantjärele sitaga pildumine pole mingi argument.
Ma arvan, et Meelak valetab kindlasti. Kui palju Varul tõtt räägib, seda ma ei tea. Kui Varul avaldas survet, siis tegi ta seda täiesti asja eest. Seda, et keegi oleks miljon krooni altkäemaksu pakkunud, ma ei usu. See on liiga naiivne, sest mul on kahtlus, kas miljoniga pole mitte võimalik Eesti õigussüsteemis kõiki asju ära ajada.
Pärast seda, kui jäi karistamata advokaat Monika Mägi, ei ole mul Eesti kohtusüsteemi usku. Suuremad kurjategijad, kellel on rohkem raha, pääsevad Eestis karistusest. Seepärast ma arvan, et Meelaku lahtilaskmiseks on viimane aeg. Ta oleks tulnud varem lahti lasta.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Jüri Pihl: Rahumaa teos pole kuriteo koosseisu
TOOMAS MATTSONKaitsepolitsei ei näe erinevalt riigiprokurör Indrek Meelakust ärimees Eimar Rahumaa vestlustes prokurör Marge Püssi ja Indrek Meelakuga altkäemaksu pakkumist ja seega puudub kuriteo koosseis.
Riigi kaitsepolitseiameti ametnikud on koostanud möödunud aasta 7. märtsil ja 3. oktoobril kriminaalasja algatamisest keeldumise määruse Eimar Rahumaa suhtes, sest tema tegevuses puudub kuriteo koosseis.
Määrusi aktsepteeris ka riigiprokuratuur eesotsas Indrek Meelakuga, kes möödunud nädalal tuli välja avaldusega nagu oleks justiitsminister Paul Varul avaldanud prokuratuurile survet Rein Kaarepere kriminaalasja koheseks ja kiireks lõpetamiseks. Meelak kinnitas ka, et prokurör Marge Püssile ja talle endale on altkäemaksu pakutud.
Kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl ütles eile Postimehele, et kaitsepolitsei on väidetavaid sündmusi analüüsinud ning jõudnud järeldusele, et Eimar Rahumaa tegevuses puudub kuriteo koosseis. «Oli küll mingi sündmus, kuid see ei ole kuritegelik sündmus,» sõnas Pihl. «Küllap oleks prokuratuur ise kriminaalasja algatanud, kui asi seda väärt oleks olnud - kui oleks olnud tegu altkäemaksu pakkumisega. Siin on aga vaid ebamäärased vihjed...,» nentis Pihl. Ta ei soovinud Meelaku ajakirjanduses avaldatud väiteid kommenteerida.
Kriminaalasja saab algatada siis, kui esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele. «Nii kaitsepolitsei ametnikud kui prokuratuuri töötajad on jõudnud järeldusele, et piisavalt andmeid, mis viitaksid kuriteole, ei ole,» selgitas Pihl. Ta nentis, et kuna kuritegu ei ole, siis on asi tema ametkonna jaoks lõppenud.
Rahumaa Püssi juures
Kriminaalasja algatamisest keeldumise määruse järgi helistas Eimar Rahumaa 4. veebruaril 1997 riigiprokuratuuri prokurörile Marge Püssile ja leppis kokku kohtumise Tartus riigikohtu ruumides. Püssi juures hakkas Rahumaa rääkima Kaarepere kriminaalasjast ja küsis, kas ei saaks seda täiendavale eeluurimisele saata. Püss selgitas, et eeluurimise vigu saab kõrvaldada kohtus, kuid kui ei saa, siis läheb asi täiendavale eeluurimisele. Rahumaa kordas veel kord soovi, et asi saadetaks täiendavale eeluurimisele.
Kaitsepolitsei andmetel kutsus Rahumaa seejärel Püssi riigikohtu keldris asuvasse kohvikusse Neljas Aste. Jäädes kahekesi laua taha, ütles Rahumaa, et räägib ühe isiku nimel, kelle nime ta ei avalikusta, ning küsis, kas Püss ei tahaks sõita Rootsi või Inglismaale.
Püss vastas, et ta juba käis Rootsis ning töökaaslastega on üks reis kavandatud. Rahumaa küsis ka Püssilt, kas ta on mõelnud oma tütre haridusest ja tulevikust. Seejärel rääkis Rahumaa midagi segast Püssi viie aasta palgast, kuid midagi konkreetset Rahumaa ei pakkunud. Eimar Rahumaa saatis seejärel Marge Püssi koju. Ta seletas veel ka, et kui Püssil peaks tulema pahandusi töökohaga ja juhtkonnaga, siis kindlustatakse talle uus töökoht ning probleemid lahendatakse.
Prokuröri elu häiritud
13. veebruaril kella 15 paiku helistas Rahumaa uuesti Püssile ja tahtis kahe tunni pärast kokku saada. Püss ei soovinud üksinda olla ja kutsus juurde õigusteaduskonna sekretäri, hiljem ühines seltskonnaga ka halduskolleegiumi konsultant, koos mindi taas kohvikusse Neljas Aste. Määruses on kirjas, et veidi hiljem, kohvikust välja suitsu tegema minnes, sosistas Rahumaa Püssile, et raha pannakse Püssi pangaarvele. Rohkem Rahumaa prokurör Marge Püssile mingeid ettepanekuid teinud ei ole.
Marge Püss ei soovinud aasta eest peetud vestlusi kommenteerida, kuid kinnitas, et pidas neid piisavalt tõsisteks, et neist prokuratuuri juhtkonnale ja kaitsepolitseile teada anda. «Samas ei ole ma kunagi saanud vähimatki vihjet selle kohta, et asjaga oleksid kuidagi seotud või sellest teadlikud justiitsminister Paul Varul või kadunud Rein Kaarepere kaitsjad lugupeetud Simon Levin ja Jüri Raidla,» sõnas Püss.
Püss nentis, et pärast riigiprokurör Indrek Meelaku artikli avaldamist on häiritud nii tema töö kui isiklik elu. «Ma ei soovi Meelaku teguviisi kommenteerida,» ütles Püss Postimehele.
Kaitsepolitsei määruse andmeil oli Eimar Rahumaa riigiprokurör Indrek Meelaku kabinetis 26. septembril 1997 ning vestlus käis samuti Kaarepere kriminaalasjast. Rahumaa nentis, et peatselt saabub aegumistähtaeg ning tegi juttu sellest, mida saaks Meelak teha selleks, et aegumistähtaeg mööduks ilma asja kohtusse saatmata.
Meelak teatas, et tema järgib ainult seadust ega kavatse asja menetlevatele uurijatele anda korraldusi asja lõpetamiseks või uurimise venitamiseks. Rahumaa jätkas vestlust ja ütles, et Meelakut ootab ees «väga soodne tänu», kui ta käitub nii, nagu tema soovitab.
Meelakule aega
Midagi konkreetset Rahumaa Meelakule ei lubanud, kuid teatas, et tuleb mõne aja pärast nimetatud teema juurde tagasi ja palus Meelakul järele mõelda. Lahkudes jättis Rahumaa oma visiitkaardi.
Meelak informeeris pärast Rahumaa lahkumist kaitsepolitsei peadirektorit Jüri Pihli. Kaitsepolitsei ei pidanud võimalikuks kriminaalasja algatada, sest Meelaku ja Rahumaa jutuajamise sisu pole aluseks. Määruses seisab:
Rahumaa poolt suuliselt tehtud ettepanekud nn Tartu Kommertspanga kriminaalasja mitte kohtulikule arutelule saata ning selle eest tulevikus «väga soodsa tänu» lubamine veel iseenesest ei ole kuriteo (s.o altkäemaksu andmise paragrahvi järgi kvalifitseeritava kuriteo) koosseis.
Jälitustegevuse seaduse toona kehtinud redaktsioon ei lubanud kaasata prokuröri jälitustegevusse ja seega polnud Meelakul võimalik osaleda altkäemaksu võtmise matkimises.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Opositsioon teeb Varuli-Meelaku konflikti kohta avalduse
PRIIT ENNETRiigikogu Ühinenud Opositsioon teeb täna avalduse, milles eeldatavalt kutsub peaminister Mart Siimanni üles tagandama ametist justiitsminister Paul Varuli ja riigiprokurör Indrek Meelaku.
Opositsiooni esindajate sõnul tuleb avaldus suhteliselt lühike ja sisaldab seisukohti, mida ühinenud opositsioon Paul Varuli ja Indrek Meelaku konflikti kohta esmaspäeval suuliselt esitas.
Isamaaliidu fraktsiooni esimehe Toivo Jürgensoni sõnul soovib Ühinenud Opositsioon, et peaminister vabastaks mõlemad konflikti osapooled. «Nende jõuliste sammudega taastataks usaldus riigi institutsioonide vastu,» ütles Jürgenson. «Seejärel tuleb rahulikus õhkkonnas välja selgitada, mis põhjusel kriis tekkis ja kes on süüdi.»
Mõõdukate fraktsiooni esimehe Andres Tarandi sõnul kujutab dokument endast nappi sõnumit avalikkusele, et opositsiooni meelest on Varuli ja Meelaku küsimus antud peaministri kätte.
Tarandi sõnul on idiootlik, et kaks kõrget õigusametnikku süüdistavad teineteist valetamises. «Kuni selgus saabub, olgu niisugused riiukuked eemaldatud, sest nad võivad osutuda takistuseks asja objektiivsel uurimisel,» ütles ta. «Kui üks osutub hiljem täiesti süütuks tallekeseks, siis loomulikult astub ta oma kohale tagasi.»
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Rektorikandidaadid katsusid teineteist
HERKI KÖBASÜlikooli rahastamine vajab korrastamist, leidsid rektorikandidaadid Peeter Tulviste ning Jaak Aaviksoo eilsel valimisdebatil, pakkudes selleks erinevaid lahendusi.
Tartu Ülikooli rektoriks pürgijad, praegune rektor professor Peeter Tulviste ning endine haridusminister professor Jaak Aaviksoo, pidasid eile ülikooli aulas valimisdebati.
Esimesena sõna saanud Tulviste rõhutas taas, et ülikooli arengus on tõmblemiste ja vapustuste aeg möödas. «Muutused on olnud valusad ja neil on oma hind, enim puudutab see vanusepiiri kehtestamist professoreile,» lausus Tulviste.
Tulviste hinnangul on ülikooli põhiprobleem praegu alafinantseeritus. Ta ütles, et ülikool peab saama raha juurde. «Pole mõtet venitada tekki ühe teaduskonna pealt teise peale, seda tekki peab suurendama,» arvas Tulviste.
Aaviksoo ütles oma sõnavõtus, et ülikool peab olema suuteline edasi liikuma ka ilma rahva taskust tuleva rahata. Aaviksoo hinnangul saab olukorda parandada ülikooli eelarvet ümber kujundades. «Teaduskonnad saavad õppetööks eelarvest 22,3 protsenti, see suhe sunnib järele mõtlema,» tõdes Aaviksoo.
Aaviksoo sõnul vajab kindlasti reguleerimist dotsentide ebaproportsionaalselt väike palk võrreldes professorite palgaga. Samuti tundis Aaviksoo muret eesti keele ohustatuse pärast ülikoolis. Tema sõnul on puudus emakeelsetest õppematerjalidest.
Vastastikku küsimusi esitades soovis Aaviksoo teada, mismoodi kavatseb Tulviste tõsta dotsentide palga 75 protsendini professorite palgast, nagu viimane oma valimisprogrammis lubas. Tulviste vastas, et selleks tuleb saada valitsuselt lisaraha, ka on tema sõnul teaduskondade eelarves sisereserve.
Tulviste tundis huvi, kuidas saab anda teaduskondadele sel aastal ülikooli eelarvest täiendavalt 20 miljonit krooni, ilma et ülikooli üldhuvid kannataks, nagu on pakkunud Aaviksoo. Aaviksoo vastas, et raha leidmine on poliitilise tahte küsimus, ja tõi võrdluse õpetajate palgaraha leidmisega riigieelarvest.
Aaviksoo rõhutas debati lõpus, et olenemata sellest, kes osutub valituks, on juba valimiskampaania väitlused ülikoolile palju andnud.
246-liikmeline valimiskogu valib rektori 27. veebruaril.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Eesti üritab viisavabadust Schengeni riikidega
MADIS MIKKO, BrüsselEesti Vabariigi suursaadik Beneluxi maades Jüri Luik kohtub täna Luksemburgi välisministri Jacques Poosiga ja annab talle üle Eesti välisministri kirja, milles palutakse kiirendada Eestile viisavabaduse kehtestamist.
Kohtumine on üks osa Eesti välisministeeriumi taktikast nendes Euroopa Liidu (EL) riikides, kellega Eestil veel ei ole viisavabadust.
Lähinädalatel peaksid Eesti diplomaadid ka teiste ELi riikide välisministeeriumidele üle andma viisavabadust taotlevad kirjad.
Eesti on siiani ainus kuue ELiga liitumisläbirääkimistele kutsutud riigi hulgas, kellel puudub viisavaba suhtlemine kõigi ELi liikmesriikidega.
Käimasolev aktsioon on suursaadik Luige sõnul otseselt seotud Eesti püüdlustega saavutada viisavaba suhtlemine kõigi Schengeni lepingu osaliste riikidega (Saksamaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Hispaania, Portugal, Kreeka, Soome, Itaalia, Austria, Prantsusmaa, Rootsi).
Viisavabadus teistele Kesk-ja Ida-Euroopa riikidele jõustus aastatel 1991-92. Suursaadik Luige sõnul polnud Eesti rahvusvaheline asend tol ajal veel piisavalt sobiv, et Lääne suuremeelsust nautida.
«Praegu on Baltimaadega viisavabaduse kehtestamise vastu peamiselt mitmete riikide siseministeeriumid. Välisministeeriumide positiivse poliitilise toetuse taha asi seisma ei jää,» ütles Jüri Luik Postimehele .
See, kas viisavabadus kõigi Schengeni riikidega suudetakse saavutada juba käesoleva aasta turismihooaja alguseks, pole suursaadik Jüri Luige sõnul veel sugugi selge.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Kalahullud saavad seaduse
URMAS KALDMAAEilsel valitsuse väljasõiduistungil Pärnus esitas Pärnu maavanem Toomas Kivimägi valitsusele ettepaneku algatada seaduseelnõu, mis annaks maavanemale õiguse vajadusel keelata talvel jääleminek ja suvel metsas viibimine.
Peaminister Siimanni sõnul on nõrgal jääl oma elu ohtu seadvate kalameeste probleem jõudnud sellesse staadiumi, kus selle lahendamisega enam viivitada ei saa. Ta kinnitas, et keskkonnaminister Villu Reiljanile on tehtud ülesanne välja töötada vajalikud seadusemuudatused ja esitada need kolme nädala pärast valitsusele.
Seni pole ühtegi seadust, mis keelaks kalameestel minna eluohtlikult nõrgale jääle. Pärnu lahel on praegu ainus kalamehi tõkestav abinõu maavanema korraldus lõpetada ahvenapüügilubade väljaandmine. Viimase ajendi seaduseelnõu algatamiseks andis maavanemale Pärnu lahel kalameestega juhtunud õnnetused.
Möödunud aastal uppus Pärnu lahel seitse kalameest, sel aastal jääleminek ühegi kalamehe elu nõudnud pole, kuid päästeoperatsioonide käigus on riik kulutanud ligikaudu 100 000 krooni.
Ühtlasi võimaldaksid kavandatavad seadusemuudatused maavanematel keelata kuivadel ja tuleohtlikel suvedel metsas viibimise.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Eesti pidu Brüsselis
MADIS MIKKO, BrüsselEesti Vabariigi 80. aastapäeva tähistamine Brüsselis hakkab jõudma haripunkti, juubeliürituste Eesti-poolne eelarve Belgias võrdub mujal maailmas sellele kuluva summaga.
Jaanuaris-veebruaris on Brüsselis toimunud Leonhard Lapini isiknäitus ning muusikaakadeemia ja kunstiakadeemia ühisnäitus-kontsertkava «Enesesse». Borchette’i konverentsikeskuses saab endiselt vaadata Eesti kaasaegse kunsti ülevaatenäitust, kus on välja pandud 60 teost kümnelt kunstnikult.
Täna saabub Euroopa Liidu pealinna Tallinna delegatsioon eesotsas linnapea Ivi Eenmaaga.
Homme leiab aset Eesti Vabariigi 80. aastapäeva tähistamise pidulik kontsert-vastuvõtt Brüsseli ühes nooblimas saalis raekojas Grand Place’il. Vastuvõtu korraldavad Tallinna linnapea Ivi Eenmaa, Eesti Vabariigi suursaadik Belgias Jüri Luik ning Eesti esinduse juht Euroopa Liidu juures suursaadik Priit Kolbre. Kontserdi annab Hortus Musicus.
Juubeliürituste sari jätkub Belgias ka järgnevatel päevadel. Hortus Musicusel on 20. veebruaril kontsert Brüsselis Eglise des Minimes’s ning 21. veebruaril Brügges. Samal päeval korraldavad aastapäevavastuvõtu Antwerpenis EV aukonsul Belgias Tony Brouwers ja Eesti Kultuurkapital.
24. veebruaril annab Brüsselis kaks kontserti lastekoor Ellerhein.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Eduard Wiiralti «Põrgu» juubelipostmarkidel
ANTS KAASIKEesti Post laseb täna käibele Eduard Wiiralti 100. sünniaastapäevale pühendatud väikepoogna, millel on kujutatud kunstniku üht tuntuimat tööd, aastail 1930-1932 valminud «Põrgut».
Poogna tekst on eesti ja prantsuse keeles. Elas ju Wiiralt suure osa oma elust Pariisis ning poogna kaks marki on mõeldud õhupostikirja saatmiseks Lääne-Euroopasse. Trükikojas Vaba Maa trükitud poogna on kujundanud Lembit Lõhmus ja tellitud on seda 250 000. Poogen maksab 18,2 krooni.
Esimese päeva ümbrikul on Wiiralti foto ja allkiri, eritempel on täna kasutusel Tallinna postimajas.
Sajandi esimese poole tuntuim eesti graafik Eduard Wiiralt sündis 20. märtsil 1898 Peterburi kubermangus.
Kunstiõpinguid alustas Wiiralt 1914. aastal avatud Tallinna Kunsttööstuskoolis, 1919. aastal korraldatud Eesti kunsti ülevaatenäitusel äratas ta oma töödega juba tähelepanu. Kunstnik jätkas õpinguid Pallases ning viimase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias.
1925. aastal sõitis kunstnik aastaks end täiendama Pariisi, kuid jäi sinna Teise maailmasõja alguseni. 1930. aastate alguses valmisid tuntumad teosed «Põrgu», «Kabaree» ja «Jutlustaja». 1938-1939 käis ta Marokos («Vana berber» jt). Wiiralti töödel oli suur menu nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas ja Aafrikas korraldatud näitustel, Viinis sai ta 1937. aastal näituse kuldmedali.
1946. aastal asus Wiiralt lõplikult Pariisi, kus ta suri 8. jaanuaril 1954.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Lumekahurid ei tühjenda Nüpli järve
TIIU RITARITänavusel lumevaesel talvel aitavad Otepää kandis Väikese Munamäe nõlvadel korralikku suusalund hoida kunstlumekahurid, mis saavad vee Nüpli järvest.
Ülemöödunud aasta lõpus avaldasid Otepää kandi inimesed kartust, et Väikesele Munamäele puhkekeskust rajava Väike-Munamäe Arenduse aktsiaseltsi paigaldatavad kunstlumekahurid võivad kahjustada Nüpli järve olukorda.
Õnneks polnud sellel kahtlusel alust ja tänavu talvel aitavad kunstlumekahurid taas Väikese Munamäe lumeolusid parandada. Vee võtmiseks Nüpli järvest on olemas vee- ja saasteluba, mis on kooskõlastatud Valga maavalitsuse keskkonnaosakonnaga. Puhkekeskus on läbinud kaks keskkonnaekspertiisi.
Talve jooksul võib puhkekeskus järvest välja pumbata kuni 8000 m3 vett. Sellest saab teha 24 000 m3 lund, mis võimaldab katta kõik Väikese Munamäe suusanõlvad kuni 30 cm paksuse kihiga.
Lubatud veekoguse väljapumpamine alandaks 27,5 ha suuruse Nüpli järve veetaset 2,9 cm võrra, kuid sel talvel on pumbatud vähem kui 1000 m3 vett, kinnitas puhkekeskuse projektijuht Tõnis Vajakas. Väljapumbatava vee hulka kontrollivad veemõõtjad, pumpadel on ees võrgud ja sõelad.
Vajakase sõnul on Otepääl praegu lund parasjagu, lumekahuritest täiendatakse vaid neid kohti suusaradadel, kust lumi enam ära kulub. Kuna lumekahuritega saab lund teha alles -3 kraadi juures, pole sulailmade ajal kahurist abi.
Zooloogia ja botaanika instituudist öeldi Postimehele, et talvise veepumpamise puhul sõltub kõik sellest, kui palju vett ära võetakse. Mõõdukas pumpamine käib isegi järve õhutamise eest.
Jutud lumetegemise kahjust Nüpli järvele võivad olla tingitud sellest, et Otepää ümbruses on teisigi suusatamiseks sobilikke mägesid ning kohalikus puhkemajanduses valitseb konkurents. Pühajärve vallavalitsuse andmetel tegutsevad suusatõstukid Marjamäel, Tehvandil, Seinamäel ja mujal, kunstlund tehakse ka Kuutsemäel.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
ERM näitab Peterburis rahvarõivaid
ENE PUUSEMPTäna avatakse Eesti Vabariigi 80. sünnipäeva puhul Peterburis Eesti Rahva Muuseumi ja muuseumi Sõprade Seltsi korraldatud näitus «Rahvarõivas kui sümbol».
Peterburi Eesti Selts kutsus eesti rahvarõiva omapära ja mitmekesisust näitama juba sügisel, kui kohtuti Eesti Rahva Muuseumi (ERM) Sõprade Seltsi esindajatega.
Rahvarõivanäituse avamisel sooviti kuulata ka elavat eesti rahvamuusikat. Seda esitavad täna Peterburis Venemaa Rahvaste Etnograafiamuuseumis avataval näitusel Nõo folklooriansambel ja Viljandi kultuurikolledzhi noored rahvamuusikud.
Näituse «Rahvarõivas kui sümbol» koostas ERMi teadur Reet Piiri, väljapaneku kujundas kunstnik Natali Zvorovsky.
Näituse avamisel osalevad ka Peterburi Eesti konsulaadi esindajad.
Väljapanek annab ülevaate meie talupoja igapäevarõiva arenemisest rahvarõivaks, mida kandes väljendatakse oma etnilist eneseteadvust ja eestimeelsust.
Eesti riigi ajaloos on olnud aegu, kus rahvarõival on olnud oma tähendus ja eriülesannegi. Rahvusriigi rajamise ja omakultuuri arendamise algaastail 1920-1930 kujundati rahvarõivas teadlikult üheks rahvussümboliks.
Lähimineviku võõra surve all demonstreerisid rahvarõivad laulupeol eestimeelsust ja kandjate ühtekuuluvust.
«Rahvarõivad on olnud 19. sajandi lõpust saadik Eesti avalikus elus olulisel kohal. Neil on oma tähenduslik väärtus ka meie tänapäeva kultuurimälus ja -elus,» tõdes näituse koostaja Reet Piiri.
Eesti Vabariigi 80. sünnipäeva puhul leiab aset ka Peterburi Eesti Seltsi, ERMi ja ERMi Sõprade Seltsi ühine ettekandekoosolek. Homsel kohtumisõhtul esinevad ERMi direktor Jaanus Plaat ja ajaloodoktor Ants Viires.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Shashlõkiahjud kaovad Raekoja platsilt
JAANUS PUTTINGTallinna kesklinna valitsus otsustab tuleval nädalal, milline firma korraldab järgmisel kolmel suvel Raekoja platsil asuvate välikohvikute tegevust.
Järgmise kolme aasta jooksul vastutab Raekoja platsil tegutsevate kohvikute väljanägemise ning platsi üldolukorra eest üks firma, kellel tuleb tegeleda kõigega alates tualettruumidest ning lõpetades söögi- ja joogivalikuga.
Tallinna linnavalitsuse konkurss välikohvikute operaatorfirma leidmiseks lõppes esmaspäeval. Kesklinna vanem Hannes Kuhlbach ütles Postimehele, et linna esitatud tingimustele vastas kolm pakkujat, kellest parim valitakse välja tuleval nädalal.
Kesklinna vanema kinnitusel jääb platsi heakorra eest vastutava firma hooleks palju asju: kohvikute asetus, mööbel ja väljanägemine, heakord, turvalisus, teenindajate riietus, menüü.
«Operaatorfirma kandidaatidele esitatud paarikümne tingimuse seas oli ka see, et platsil kasutataks klaasist, savist või portselanist toidunõusid, mitte ühekordseid nagu seni,» ütles kesklinna vanem.
Sellest suvest alates ei tohi kohapeal enam süüa teha, mis tähendab, et platsilt kaovad vorsti- ja shashlõkikõrvetajad. Söögimuresid lahendavad platsi ääres asuvad toitlustusettevõtted, kellega operaatorfirma sõlmib lepingud.
Makimuusika asemel peab sel suvel Raekoja platsil suuremalt jaolt kõlama elav muusika. Päikesevarjudelt kaovad reklaamid, mis võivad aga jääda tuhatoosidele ja toolide seljatugedele.
Operaatorfirma valikul arvestatakse kesklinna vanema sõnul sedagi, kui palju raha on ettevõte valmis investeerima platsi sisseseadesse ja korraldusse.
«Üks tingimus oli ka see, millist tasu pakutakse ühe istekoha pealt,» lisas Kuhlbach. Seni on linn ühe istekoha pealt teeninud 150 krooni. Operaatorfirma maksab selle summa edaspidigi linnale, kuid kohvikupidajate jaoks tähendab operaatori vaheletulemine istekoha ning sellest tulenevalt söökide-jookide kallinemist.
Ühe teenindusega tegeleva ettevõtja hinnangul teeb linn uue korraga paratamatult eelistuse turistidele, sest kohalikud inimesed lihtsalt ei jaksa näiteks enam kui 30-kroonist õlut osta.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Halliste kirik sai vara Mõisaküla linnas
MALLE TOOMISTEKanadas elav eestlanna kinkis oma osa kolmest majast ja maast Halliste kirikule, mis soovib ühe maja müüa Mõisaküla linnale.
Halliste kirikuõpetaja Kalev Raave, keda Kanadas elav Carmen Groeneveld (83) volitas oma Eestis asuvat vara kirikule kinkima, ütles Postimehele, et on rääkinud Mõisaküla linnapea ja volikogu esinaisega võimalusest müüa linnale maja Vabriku 10.
«Kogudus on nõus müüma maja, kus asub Mõisaküla linnavalitsus,» ütles Raave. «Küll me hinna osas kokku lepime,» viitas ta pakkumiste vähesusele Mõisaküla suuruses linnas.
Mõisaküla linnapea Arvids Tisler ütles eile, et volikogu ei saa midagi otsustada, kuni Halliste kirik ei ole maja omanik.
Enne notariaalseid tehinguid tuleb oma otsus teha ka Carmen Groeneveldi Kamaral elaval sugulasel, kes on vara kaasomanik.
Raave möönis, et lõplikke plaane kolme maja ja Mõisaküla linna piiril asuva 31 hektari maa suhtes tal tehinguteks volitatud isikuna veel ei ole, kuid tõenäoliselt tahab Halliste kogudus maatüki edasi kinkida Mõisaküla kogudusele.
Raave sõnul on vanaproua Groeneveld öelnud, et Halliste on tema lapsepõlvekirik ja seepärast peab ta seda meeles.
Halliste kirikuõpetaja lisas, et kingitusega kaasneb saamisrõõm ja samas ka murekoorem eelseisva asjaajamise pärast.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Aerosmith tuleb suvel võibolla Eestisse
MADE LAASSeaside Music Agency kavatseb korraldada tänavu suvel Eestis USA ansambli Aerosmith kontserdi.
Seaside Music Agency juhataja Andreas Lukini sõnul tegid ettepaneku kontserdi korraldamiseks Aerosmithi mänedzherid.
«Mingeid lepinguid kontserdi toimumise koha suhtes seni sõlmitud ei ole, aga läbirääkimised käivad. Suure tõenäosusega kontsert toimub, kuid võibolla hoopis Riias,» lausus Lukin.
Raadio Tartu muusikatoimetaja Janek Luts nimetas Aerosmithi palju paremaks, kaasaegsemaks ja lõbusamaks ansambliks kui näiteks Rolling Stones. «Michael Jackson oli näts. Rollingud on Ariel. Aerosmith on veel nähtus,» väitis ta.
Hard- ja poprocki ning heavymetalit mängiv Aerosmith loodi 1970. aastal Bostonis. Ansambli vokalist on Steven Tyler. Eelmisel aastal ilmus Aerosmithil album «Nine Lives».
Aerosmith kandideerib 25. veebruaril välja antavatele Grammy auhindadele parima rokiesituse ja parima albumi kategoorias.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Valvekoondise soovijad teada
RASMUS KAGGEKõik kaheksa valvekoondise ostmisest huvitatud kontserni teatasid eile oma osalemisest erastamise lõppvoorus, seega ei pidanud paika jutud mitme võimaliku ostja ühinemisest.
Eile kella kaheks esitasid oma lõpliku pakkumise koos äriplaani, võimaliku ostuhinna ja investeerimiskavaga kõik varemgi valvekoondise erastamisele pretendeerinud kaheksa kontserni.
Erastamisagentuuri pressiesindaja Erki Erilaiu sõnul analüüsivad lõplikke pakkumisi erastamisagentuuri spetsialistid, kes on pidanud kõigi kandidaatidega varem läbirääkimisi.
«Asjatundjad moodustavad pakkumistest pingerea, mille vaatavad esmalt läbi erastamisagentuuri direktorid ja seejärel nõukogu,» ütles Erilaid eile Postimehele.
Valvekoondise tulevane omanik peaks selguma juba 25. veebruaril ning erinevatel hinnangutel võib erastamise hinnaks kujuneda 20-45 miljonit krooni.
Valvekoondise võimalike erastajate hulka kuuluva AS Selko Security omanik Neinar Seli ütles, et läks lõppvooru ainult oma perefirmaga, kuid võidu korral kavatseb kaasata ka partnereid.
«Agentuurile antud äriplaanis teatasin kahe firma kaasamisest pärast võitu erastamiskonkursil,» lausus Seli. Tartu ärimehega panevad sel juhul leivad ühte kappi investeerimisfirma Serko, mille omanik on suurärimees Andres Saame, ja OÜ Norman, mille omanik on Seli sõnul Raul Normak.
Ülejäänud seitsme pakkuja seas ei ole Postimehe andmetel erilisi muudatusi toimunud. Eile lükkas Claudia grupi üks omanik Andrus Nurga ümber kuulujutu, et hiljuti ostis üks Eesti suurim turvafirma osaluse AS Claudia Paigalduses, mis osaleb Valvekoondise erastamiskonkursis. «Lähitulevikus võib muutusi ette tulla, kuid praegu mitte,» lisas Nurga.
Lisaks AS Selko Securityle ja Claudia Paigalduse ASile on soovist osaleda riikliku turvafirma Valvekoondis erastamisel teatanud AS ESS Investeering, EVK Grupp, Turvakeskuse Investeeringute AS, AMG Investeeringud, EVK Arenduse OÜ ja Hansateele kuuluv EVK Holding.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Peksmises süüdistatav politseinik kohtu ees
ARGO SOOLEP, PõhjarannikKohtla-Järvel algas kohtupidamine politseiniku üle, kes väidetavalt peksis ja piinas alaealist poissi, nõudes temalt olematu sissemurdmise omaksvõtmist.
Eile astus Kohtla-Järve linnakohtu ette politsei vaneminspektor Gleb Vidjakin (28), kellele pannakse süüks ametiseisundi kuritarvitamist. Vidjakin on süü osaliselt omaks võtnud.
Süüdistuse kohaselt avastas Vidjakin 1996. aasta 15. juulil, et tema korteri uks on lahti. Kuna samal ajal suitsetasid trepikojas kaks noorukit, arvas politseinik, et nad on tema korterisse sisse murdnud. Vidjakin haaras 17-aastasel Dmitri Vishnjovi õlast, tiris ta oma autosse ning sõidutas politseijaoskonda. Seal tarvitas Vidjakin kannatanu suhtes vägivalda ning nõudis sissemurdmise ülestunnistamist. Noormees ei olnud aga nõus süüd omaks võtma, mispeale Vidjakin sõidutas ta parki ja jätkas seal peksmist. Hiljem tarvitas ta nooruki kallal vägivalda oma korteris, kuna aga ohver keeldus endiselt sissemurdmist omaks võtmast, laskis politseinik tal minna.
Tugevalt läbi pekstud Vishnjovil tuvastati traumapunktis peapõrutus, sõrmeluu murd ning hulk verevalumeid. Kannatanu ema pöördus avaldusega politseisse ja prokuratuuri.
Ametkondliku juurdluse käigus püüdsid Kohtla-Järve politseijuhid toimunut summutada.
Vahepeal väitis ka kannatanu, et keegi pole teda peksnud. Noormehe ema püüdis oma avaldust tagasi võtta, kuna kartis, et süüdlane ei satu kunagi kohtu ette ning edaspidi võib nende perekonnal politseiga probleeme ette tulla.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Politsei kahtleb luksusauto röövimises
RASMUS KAGGEPolitsei kahtleb ühe osaühingu juhataja avalduses, mille järgi relvastatud kurjategijad röövisid temalt esmaspäeval Tallinnas rohkem kui pool miljonit krooni maksva Audi.
Esmaspäeval kell 21.30 teatas ühe osaühingu juhataja Sergei (31) telefonitsi politseisse, et temalt on röövitud Põhja Liisingule kuuluv hõbemetalliku värvi sõiduauto Audi A 6.
Kannatanu väitel seisis ta kella 19.20 ajal Mustamäel Vilde teel Szolnoki poe taga oma auto kõrval, kui tema juurde tuli 23-26-aastane umbes 180 sentimeetri pikkune mees ning palus abi auto pukseerimiseks.
Sergei oli nõus palve täitma ja mustas nahkjopes tundmatu istus tema kõrvale autosse. Kui juht sõitma hakkas, surus kurjategija talle püstoli vastu kõhtu ja käskis masina seisma jätta. Seejärel tuli auto juurde teine 25-28-aastane mees, kes istus rooli. Mehed jätsid üle 600 000 krooni maksva auto valdaja Vilde teele ja sõitsid minema.
Tallinna kriminaalpolitsei komissari Uno Paasi sõnul on neil põhjust kahelda avalduse tõepärasuses. «Arvestades auto hirmkallist hinda, on kannatanu jutu paikapidavust väga raske uskuda. Samal ajal kui ajakirjandus pasundab pidevalt kallite luksautode röövimisest, läheb üle 600 000 krooni maksva Audi valdaja suvalisele inimesele appi tema autot pukseerima. Selline jutt ei tundu just eriti usaldusväärne,» ütles Paas eile Postimehele. Ta lisas, et kriminaalpolitsei ei tõtta siiski kannatanut süüdistama, vaid uurib kuriteo erinevaid versioone.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Kirblas plahvatas keskküttekatel
ENE PAJULALäänemaal Kirblas sai 18 korteriga elumaja keldris toimunud keskküttekatla plahvatuses raskelt vigastada katlakütja.
Plahvatuse tagajärjel varisesid keldri vaheseinad ning purunesid uksed ja aknad, puhkes ka väiksem tulekahju. Haiglasse toimetatud katlakütjal tuvastati raske põrutus ja põletushaavad.
Läänemaa päästeameti direktori Olev Rosari sõnul oli plahvatuse otsene põhjus ülerõhk katlas, kuid õnnetusele aitas kaasa ka katla vale paigaldus.
Rosar lisas, et katel oli kohale pandud omavoliliselt ning oskamatult.
«Maal asuvates kortermajades on sadu samasuguseid, kõige lihtsamal ja kirjaoskamatumal moel paigaldatud katlaid ning igasuguse järelevalvesüsteemi puudumine võib kaasa tuua tunduvalt rängemini lõppeva õnnetuse kui juhtus Kirblas,» lausus päästeameti direktor.
Ehitusseaduse järgi kuulub planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevusse. Nemad teostavad ka ehitusjärelevalvet.
Lihula vallavanema Jüri Reismaa kinnitusel pole Kirbla korteriühistu Kirbla 7 taotlenud vallavalitsuselt luba katla paigaldamiseks.
«Ametliku loa taotlemine tähendab projekti tellimist ja kõikvõimalikke kooskõlastusi,» selgitas Lihula valla ehitusinspektor Mati Laimets. «Aga projekt on kallis ja me ju teame, kui vaeselt maainimesed elavad.»
Maakonnaarhitekt Tõnis Padu hinnangul on tegu siiski vallavalitsuse möödalaskmisega. «Vallavalitsus vastutab oma inimeste eest. Ühele korteriühistule on katla paigaldamise projekt muidugi kallis, aga kuna peaaegu kõik kortermajad on ehitatud ühe tüüpprojekti järgi, võiks tellida kõigi peale ühe projekti,» ütles Padu.
Laimetsa sõnul on vallavalitsus lubanud korteriühistule uue katla ostmiseks laenu.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Webmaster
© Postimees 1995-1998