Välisuudised
Jeltsin ähvardasMADIS HINT |
Korruptsiooniskandaal Lätis võtab hoogu REIN KÄRNER |
|
Stockholmi linnajuht siirdus poliitilisele puhkusele ARNE PALL |
Soome alkoholimüüjad plaanivad streiki TARMO VIRKI |
|
USA sõjaplaan Iraagi vastu on teada HEIKI SUURKASK |
Jeltsin ähvardas
MADIS HINT, MoskvaPresident Boriss Jeltsini eilne suuresinemine valitsuse ja mõlema parlamendikoja ees jäi oodatust lühemaks ning vähem pidulikuks. Küll aga kõlasid ähvardavalt konkreetsed nõudmised valitsusele.
«Riigi voodirezhiimi aeg on läbi, nüüd on vaja liikumist ja värsket õhku,» teatas Boriss Jeltsin oma eilses aastakõnes, mis kandis pealkirja «Ühiste jõududega Venemaa tõusu poole». President kinnitas, et ühiste pingutustega on loodud tingimused majandustõusuks, nüüd olevat vaja käivitada tõusu strateegia. «Venemaale on antud ajalooline shanss olla mitte üksnes vaba, vaid ka õitsev,» kuulutas Jeltsin.
Majandustõusuks hädavajalike eeldustena rõhutas Jeltsin seadustiku korrastamist, uue maksukoodeksi vastuvõtmist, investeeringute aktiivset ligimeelitamist ja riigivõlgnevustest hoidumist. Nendel teemadel peatudes nimetas riigijuht konkreetsete vastutavate ametnike nimesid ning hoiatas karmilt täitevvõimu vigade eest: «Rohkem ma ei korda - kui valitsus põhiliste strateegiliste ülesannetega hakkama ei saa, tuleb uus valitsus.» Sama kompromissitult teatas Jeltsin, et riigi uute palgavõlgnevuste tekkimine on lubamatu.
Juba enne riigipea pidulikku kõnet mainisid vaatlejad, et valitsus saab järjekordselt kaela ülesandeid, mis jäävad inimvõimete piiride taha. Praegusel Venemaal on peaaegu võimatu täita tähtaegselt kõiki kohustusi riigiteenistujate ja sõjaväelaste ees ning samas koostada reaalne eelarve, mida Jeltsin Tshernomõrdini kabinetilt jäigalt nõudis.
Samuti on globaalse börsikriisi taustal pidanud majandusteadlased võimatuks märgatavat majanduskasvu rubla devalveerimiseta. Aga Jeltsin kinnitas, et inflatsioon peab jääma madalaks ja rubla «kõvaks». Just seda sõnumit (või selle puudumist) olid finantsturud ärevalt oodanud.
Jeltsini aastakõne sisepoliitilisi nüansse on Vene press tõlgendanud eelkõige valitsuse haaramisena karmide tangide vahele. Kui eelmise aasta piduliku parlamendikõne oli koostanud radikaalne esimene asepeaminister Anatoli Tshubais, siis sel aastal koordineeris tööd Jeltsini enda kriitilise silma all tema administratsiooniülem Valentin Jumashev.
Seda võib pidada sümboolseks valitsuse mõju nõrgendamiseks. Samas on ka sellesama Jumashevi haldusala 1700 ametnikust 30 protsenti otsustatud vallandada. Mida võib pidada ka presidendi administratsiooni bürokraatia nõrgestamiseks.
Oma kõnes rõhutas Jeltsin koostöövajadust parlamendikodadega ning andis samas mõista, et kavatseb suurendada isiklikku tsentraalset kontrolli kogu Venemaa üle.
Kõne olukorrast riigis on üks väheseid riigipea konstitutsioonilisi kohustusi. Selleks puhuks oli Kremli kongresside paleesse taas kokku kutsutud valitsus, kaks parlamendikoda, regioonide liidrid ning välismaised suursaadikud.
Sealjuures jahmatas presidendi esinemine oma konkreetsuse ja vähese pidulikkusega. Nagu jahmatas maailma ka ekstravagantne liberaaldemokraat Vladimir Zhirinovski, kes oma Iraagi-teemaliste kriitiliste kisendustega ei suutnud ära oodata isegi Jeltsini lahkumist lavalt.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Korruptsiooniskandaal Lätis võtab hoogu
REIN KLÄRNERLäti ekspeaminister on sattunud ligi kuue aasta vanuse loo tõttu korruptsiooniafääri, teatavad ETA ja BNS.
Eilsed Läti ajalehed Diena ja Bizness & Baltija teatavad, et Läti ekspeaminister Andris Shkele lükkas tagasi süüdistused, mille kohaselt olevat tema vannitoa sisustuse maksnud kinni rahvusvaheline korporatsioon Tetra Pak.
Pühapäeval väitis Läti telekanali LNT saade «Nädal», et 1992. aastal, mil Andris Shkele oli veel põllumajandusministri asetäitja, maksis Tetra Pak kinni tema 14 000 Saksa marka maksma läinud vannitoasisustuse. Samal aja oli Shkele enda kuupalk Saksa vääringusse ümberarvestatult vaid 56 marka.
Esmaspäeval näitas Shkele ajakirjanikele oma vannituba ja kinnitas, et tema vastu esitatud süüdistused on alusetud. Tema sõnul pidi ta tookord ostetud sanitaartehnika eest tasuma kolme päeva jooksul, ent nii kiiresti poleks ta jõudnud oma vahendeid konverteerida. Seepärast pöördus ta oma hea tuttava, Tetra Paki Läti esinduse juhi Kalevi Saari poole. Tetra Pak tasuski arve ning Shkele sõnul maksis ta korporatsioonile võla ära.
Ometi väitis telesaade «Nädal», et ligikaudu samal ajal sai Tetra Pak põllumajandusministeeriumilt Shkele allkirjaga kinnituse, et ministeerium annab firmale oma garantii. Sellega aidanud Shkele Tetra Pakil hõivata Läti turgu. Kas käsi pesi kätt?
Meenutatakse, et 1992. aastal omandas Tetra Paki pakkimisliini Riia Piimakombinaat, mille tollane kommertsdirektor väitis Dienale, et liini ostmise algatus ei tulnud kombinaadilt. Alles äsja oli seal valminud uus tootmistsehh, mille võimsust ei jõutud täielikult rakendada.
Kui lisada, et tollal asendasid ka Valmiera ja Liepaja piimakombinaat oma tootmisliinid Tetra Paki omadega, võib muidugi olla põhjust kõiges seoseid otsida.
Samas on üks telesaate juhte, Läti parlamendi liige Edvins Inkens ajakirjanikele väitnud, et saate autorid on prokuratuuri nõudmise korral valmis andma üle kõik seda juhtumit käsitlevad materjalid.
Andris Shkele kaastöötajad kinnitavad, et käesolev on järjekordne katse takistada endisel peaministril uuesti võimule tulla.
Esimese katse Shkele uut poliitilist karjääri pärssida tegi väidetavalt parlamendisaadik Janis Adamsons, kes teatas, et siseministeerium uuris Shkele tegevust enne tema peaministriks saamist.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Stockholmi linnajuht siirdus poliitilisele puhkusele
ARNE PALL, StockholmStockholmi sotsiaaldemokraatlik linnajuht põhjustas skandaali, mis tegi kahju nii partei kui pealinna mainele.
Stockholmi finantsnõunik, sotsiaaldemokraatlik poliitikategelane Mats Hulth otsustas eile võtta «puhkust», et tuleva nädala lõpuni mõtiskleda möödunud kahe tormilise nädala sündmuste üle. Tal on nimelt halb harjumus käia oma kaastöötajatega kõrtsides linnakodanike rahakoti kulul.
Mats Hulth on 52-aastane ja tuli oma ametisse nelja aasta eest peetud valimiste järel. Kuigi Stockholmi meeri ametiraha on tegelikult linnavolikogu esimehe kaelas, on Hulth sedavõrd aktiivne ja edukas poliitik, et faktiliselt juhib Rootsi pealinna tema. Muide, Hulth tegi kõvasti tööd, et Stockholm saaks endale õiguse pidada siin 2004. aasta olümpiamängud. See õigus anti siiski Ateenale.
Tubli töö tõi talle linnakodanike austuse, aga kui ajalehed hakkasid paljastama tema harjumust kasutada linna ja selle ettevõtete maksukaarte oma ja sõprade restoraniarvete maksmisel, kadus ka austus.
«Torm õlleklaasis,» ütles Hulth skandaali puhkedes, lõikas aga hiljem telekaamerate ees kurjasti tarvitatud maksukaardid katki ja lubas linnakodanikele edaspidi korralikuks hakata. Ajalehed ei jätnud aga lärmi ja kuigi ta oli linnaametile pannud kõik kuluarved lauale, tõusis temas ometi hirm: «Kas nad tahavad mind nüüd täielikult purustada!»
Mats Hult on otsustanud võtta «poliitilise puhkuse» kogu järgmiseks nädalaks, mis on muuseas Stockholmi koolides spordivaheaeg. Selle aja jooksul on tal kavatsus järele mõelda, kas tal on veel võimalust usaldust taastada või mitte.
Nii sotsiaaldemokraatide parteisekretär Ingela Thalen kui parteiesimees ja peaminister Göran Persson on murelikult maininud, et Hulthi teguviis on sotsiaaldemokraate üldvalimiste aastal kõvasti kahjustanud. Persson arvas siiski, et Hulth peaks saama võimaluse oma ukseesine puhtaks pühkida.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Soome alkoholimüüjad plaanivad streiki
TARMO VIRKI, HelsingiKui töötajate nõudmisi ei rahuldata, siis ei avane 3. märtsil ühegi Soome joogikaupluse uks. Peamine nõudmine on nagu ikka raha. Möödunud nädalavahetusel üritasid osapooled veel läbi rääkida, kuid tulemusteni ei jõutud.
Esmaspäeval andis Alko müüjaid ja koristajaid ühendav ametiliit hoiatuse 3. märtsil algava streigi kohta. Uksed sulgevad nii jae- kui hulgikaubandusega tegelevad Alko kauplused.
Alkole meeldib streikida. Iga paari aasta tagant ähvardavad müüjad alustada streiki, kui nad palka juurde ei saa. Ja mis viga ähvardada, kui ainult Alko poodidest saabki Soomes õlut ja kangemaid jooke. Lahjad õlled seisavad ka tavalise poe riiulil.
Tõenäoliselt võivad rõõmustada ka Tallinna ja Helsingi vahet sõitvate laevade firmad ning Tallinna kesklinna viinamüüjad. Kuiva kõriga soomlane kaua vastu ei pea, seega loogiliselt võttes ei tohiks streik kaua kesta.
Kuid soomlaste streikidest rääkides ei tasu loogikale rõhuda. Täiesti ebaloogilised streigid kestavad Soomes ääretult kaua, näiteks tuletõrjujatel saab peagi kolm kuud täis.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
USA sõjaplaan Iraagi vastu on teada
HEIKI SUURKASKWashington Post avaldas ülevaate USA sõjaplaanidest Iraagis. Ajakirjandus on taas jõudnud sõjaväelaste salajasemate plaanide jälile.
Esimesed plahvatused algavad ühel, praegu veel teadmata päeval kell kolm hommikul Bagdadis kehtiva aja, seega kell kaks Eesti aja järgi. Rünnak saab alguse laevadelt teele läkitatud ja arvuti teel juhitavate rakettide tabamustega kas mõne presidendipalee või julgeolekuteenistuse peakorteri vastu.
Kohe pärast seda saabuvad Kuveidist mustad F-117 Stealthid, radaritele nähtamatud hävituslennukid, mis laserjuhitavate ja betooni läbivate pommidega hävitavad objektid, kus peituvad keemilised või bioloogilised relvad. Koreograafilise täpsusega järgnevad neile lennukid EA-6B Prowler ja F/A-18 Hornet, mis hävitavad HARM-rakettidega Iraagi radarid.
Esimene rünnak sarnaneks Lahesõda alustanud rünnakuga 18. jaanuaril 1991. Seekord alustataks kolmesaja lennukiga, vaid kümnendikuga tollal kasutatud lennukitest.
Meedia infoallikad
Niimoodi algab Washington Postis John Mintzi ülevaade kavandatavast õhurünnakust Iraagile, mille kohta ajaleht on saanud andmeid oma infoallikatelt. Viimaseid enesest lugupidav ajaleht muidugi ei avalda, kuid lisaks äsjasele skandaalile selle ajalehe infoallikate pärast CIA struktuurides näib neid esinevat ka üsna kõrgel militaarstruktuurides.
Plaan näeb ette kuni kolmsada lendu päevas, kogu operatsiooni kestuseks hinnatakse kaks kuni viis päeva. Kokku eeldatakse ligemale tuhandet pommi- või raketitabamust. Sihtpunktide ja ajastuse üle käivad veel endiselt diskussioonid, kuid omad oletused selles osas on ka ajakirjanikel.
Tähtsaimad objektid kavatsetakse hävitada kohe rünnaku alates, sest kardetakse, et president Clinton võib olla sunnitud avalikkuse survel rünnaku katkestama, enne kui kogu operatsioon on lõpule viidud.
USA asjatundjad on ometi rõhutanud, et Iraagi õhukaitsesüsteem on pärast Lahesõda likvideerunud ja seega võib USA rünnata objekte, mis on juba niigi kasutud. Saddam Husseinil on ligi 170 presidendipaleed, lisaks veel arvukalt sõjalisi objekte, nii, et USA lennukitel jätkub muidki rünnatavaid objekte. Diskussioonid käivat veel Iraagi elektriliinide kui võimalike sihtmärkide üle.
Suurim erinevus 1991. aastaga võrreldes on asjaolu, et nüüd ei kasutata maismaavägesid. Tollal kaasati rünnakusse ka pool miljonit jalaväelast, nüüd välistatakse igasugune tegutsemine Iraagi pinnal. 7000 meest saadetakse vaid kaitsma Kuveiti juhuks, kui Iraak peaks vastutasuks viimast ründama. 7000 mehe seas on ka üksused, mis peavad vabastama alla kukkunud lendureid. Teine erinevus võrreldes Lahesõjaga on asjaolu, et USAl pole praegusel juhul kuigi palju liitlasi.
Võimalikud takistused
Rünnaku kavandajad ja juhid nii Pentagonis kui ka Saudi Araabias asuvas Eskan Village’i linnakus peavad ometi arvestama arvukate piirangutega, mis võivad nende plaanidesse olulisi muutusi tekitada.
Küsimus ei ole ainult selles, kas Saddam Hussein hukkuks rünnaku käigus või mitte ja kas ta seejärel kukutatakse või mitte. Lahesõda pidanuks juba piisavalt vähendama USA juhtpoliitkute naiivset usku Iraagi armee või elanikkonna pöördumisse oma diktaatori vastu. Üks ekspertidest, keda Washington Post tsiteerib, rõhutab, et kordagi USA senise 33 õhukampaania jooksul ei ole rünnatavate piirkondade elanikud tänavatele riiki pöörama tormanud. Pigem peitutakse keldritesse, kui tormatakse tänavaile.
Revolutsioonid ei sünni vaid välisriikide illusioonidest. Nende taga peavad olema kohalikud taotlused. Aga isegi selline seltskond, kes kukutaks Saddam Husseini, ei pruugi muutuda ameeriklaste sõbraks. Viimaste aastakümnete poliitikaga Lähis-Idas pole USA küll kuigi palju sõpru võitnud.
Sarnaselt teiste naaberriikidega on ka Saudi Araabia välistanud oma territooriumi kasutamise Iraagi vastu. Seega peab USA arvestama peamiselt vaid oma laevastikuga, võibolla ka Kuveidis ja Bahreinis asuvate sõjaväebaasidega. Lennukikandjate osa on seekord palju suurem kui seitse aastat tagasi.
Veel üks tegur, millega sõja algatajad peavad arvestama, on niinimetatud CNN-faktor. Tsiviilohvrid ei too erilist populaarsust ühelegi ründajale ja Iraaki tormavad ajakirjanikud asuvad ülima tõenäosusega just viimaseid otsima.
Veel vähem populaarsust on oodata juhul, kui hukkuma peaks oma sõdurid. Ameeriklased ei pruugi hoolida araablaste eludest, kuid isegi mõni hukkunud ameeriklane võib tekitada poliitilise kriisi.
Sõda on räpane asi
Üks USA kindral väitis eelmisel nädalal Senati komisjonile, et oletatavasti saab surma ligemale 1500 iraaklast ja käputäis ameeriklasi. Raketid ja pommid lubatakse suunata niipalju kui võimalik vaid nende tegelike sihtpunktide vastu. Kasutatakse peamiselt programmeeritud ja isemõtlevaid lõhkekehasid, et vältida tsiviilohvreid. On räägitud ka B-2 pommitaja kasutamisest, mis stardiks Missouri osariigist.
Kavandatakse ka muude uuemate leiutiste esmakasutamist reaalses sõjaolukorras. Vahel jääbki mulje, et kavandatavat sõda on vaja eeskätt USA relvatootjate toodangu tutvustamiseks. Superriigi relvastus otsustatakse seada vastamisi kiviaja tasemega vaid tohutu reklaamikampaania huvides.
USA Staabiülemate Komitee esimees Henry Shelton on lubanud teha kõik võimaliku vältimaks liigseid tsiviilohvreid, kuid samas on ta rõhutanud, et «sõda on räpane asi». Tundub, et inimlikud argumendid on sunnitud taanduma sõjaliste ees.
Avalikkuse tähelepanu all võivad ometi eriti teravalt esile tõusta just tsiviilohvrid, sest Iraak kavatseb ka seekord kasutada inimkilpe võimalike sihtmärkide kaitseks. Nii on Iraak näiteks transportinud kemikaale Kurdistani linnadesse. Ka keemia- ja biorelvad, mida püütakse hävitada, võivad tekitada ränga keskkonnakatastroofi. Et sõda toob endaga vältimatult kaasa humanitaarkriisi Iraagis, siis tuleb rahvusvahelistel abiorganisatsioonidel ka selleks valmis olla.
ÜRO peasekretäri püüdlused lahendada kriisi rahumeelselt on viimastel andmetel nurjumas juba rohkem USA kui Iraagi vastuseisu tõttu. USA näib tahtvat sõda Iraagiga igal juhul, juba käivitatud sõjamasinat ei soovita peatada. Kannatajaiks on paraku just Iraagi lihtkodanikud. Juhul muidugi, kui USA pole nii kategooriline vaid kavatsusest Iraaki hirmus tehtud järeleandmisteni viia. Viimasel juhul oleks tegemist ühe suurima tsirkuseetendusega ajaloos.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse