Haridus
Palun esitage oma arvutijuhiluba
PILLE RUNNELVõibolla te teate üht-teist arvutitest, aga teil on raskusi oma taseme määratlemisega. Tööpakkumistes nõutakse elementaarset arvuti kasutamise oskust, aga kust teada, kas te olete selle juba saavutanud?
Võibolla saab tööotsija juba varsti oma oskusi tõestada niinimetatud arvutijuhi tunnistusega, mille on välja andnud litsentseeritud eksamikeskus. Ja kui firma tahab tööle võtta sekretäri, võib ta kuulutusse lisada, et kandidaat peab olema läbinud näiteks Euroopa standardile vastava õppeprogrammi 2. ja 3. mooduli eksamid. «Kui praegu kirjutavad inimesed CVdesse, et neil on arvuti kasutamise oskus, siis ei tea keegi, mida see reaalselt tähendab,» hindab praeguse olukorra ebamäärasust haridusministeeriumi Phare ISE-programmi assistent Terje Tuisk, üks programmi käivitajaid Eestis.
Töölevõtuintervjuudes on loomulik näidata ennast natuke paremas valguses, kui see asi tegelikult on, aga juhiluba annab juba praegu paljudele inimestele Euroopas kindlustunnet oma väidete tõestamisel ja, mis seal salata, lihtsustab ka personalijuhtide tööd.
Eelmisel nädalal viibis Eestis konsultant Iirimaalt, kes aitab siin juurutada Euroopas välja töötatud infoühiskonna tundmise ja arvutikasutuse kvalifikatsiooni standardit ECDL (European Computer Driving Licence), mille abil inimesed saavad tõestada oma kompetentsust infotehnoloogia kasutamisel. Euroopas on alati Euroopa standardi poole püüeldud, räägib programmi konsultant Mike Horkan. «Aga millalgi tekkis vajadus algtaseme arvutikasutusoskuse standardi järele, sest kõrgtaseme spetsialistidel on see olemas, aga madalama taseme omadel ei olnud.»
Suund Euroopale
Eestis on süsteemi loomine veel algusjärgus - seljataga on esimesed töökoosolekud. Phare ISE-programmi juhi Tõnis Eelma sõnul pandi haridusprogrammi «Infosüsteemid hariduses» (ISE) strateegiline plaan kirja 1996. aastal, selle üks eesmärke on ka arvutikasutamise oskuste standardi loomine. «1997. aasta suvel sai suund võetud eelkõige ECDLi peale, mida Euroopa maad kasutavad Euroopa arvutijuhi tunnistuse rakendamiseks, et mitte ise mingit analoogilist süsteemi luua,» selgitab ta.
ECDLi omandamiseks on Euroopa maades vaja teha seitse eksamit, mis kokku katavad kõiki olulisemaid arvutikasutamise valdkondi. Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi lektori Anne Villemsi kinnitusel tuleb Euroopas kõik eksamid teha hiljemalt kolme aasta jooksul. «Aga võib muidugi ka nädala või ühe päevaga,» lisab ta. Kogu Euroopas enamvähem ühtlustatud programm näitab, missugused oskused on eksami sooritamiseks vajalikud.
Uued tuuled Euroopas
ECDL on praeguseks olemas umbes 17 Euroopa riigis. Tunnistus kehtib kõigis riikides ühtmoodi, vastavalt sellele, kust see on saadud.
Niinimetatud juhiloa väljastamine sai alguse Soomes 1994 aastal, hiljem arendas selle Euroopas põhjalikult välja CEPIS (informaatikute katusorganisatsioon). Üle-euroopalise süsteemi koordineerimiskeskus asub Iirimaal.
Et tegu on uute tuultega ka Euroopas, näitab see, et enamik maid on programmiga liitunud alles 1997. aasta jooksul.
Eestis on Phare ISE-programmi algatusel projekti töörühma haaratud erinevad selle valdkonnaga seotud organisatsioonid, sealhulgas riigikantselei ja haridusministeeriumi esindajad. Keskne koordinaator hakkab edaspidi olema professionaalsete informaatikute ühendus Eesti Tarkvara Selts, kes taotleb praegu liikmestaatust Euroopa katusorganisatsioonis. Liikmeks loodetakse saada juba maikuus ja siis ei ole ka esimesed eksamikeskused enam kaugel. Eksamikeskuste tingimusi ja andmebaase saab hakata ka varem välja töötama, kinnitab Terje Tuisk.
Anne Villems loodab, et esimesed keskused, näiteks Tallinnas ja Tartus, võiksid alustada juba suvel. «Kui mai läheb formaalsuste täitmiseks, siis sisulisi takistusi enam ei ole.»
Programmi emamaal Soomes on ligi 500 eksamikeskust. «Väga palju on koolituskeskusi, eriti just ametikoolituskeskusi, aga ka kolledzheid ja teisi haridusasutusi,» räägib Anne Villems. Soomes on rõhk ka täienduskoolitusel, sealhulgas töötute ümberõppel.
Arvutijuhiloa tunnustamine Euroopas on vabatahtlik, Lääne-Euroopa maades on see suunatud eelkõige ettevõtetele.
Standard riigiametnikele
Eesti kavatseb suuna võtta ECDLi sidumisele haridusprojektidega
Riigi infosüsteemide osakonna juhataja asetäitja Ülle Lauri kinnitusel näevad nad algetapil sihtrühmana riigiametnikke ja haridussüsteemi, kuid nad ootavad märksa laiemat huvi. «Seda ühelt poolt arvuti- ja koolitusfirmade huvi potentsiaalsete koolituse korraldajate näol ja teiselt poolt firmade huvi, kes võiksid tunnustada seda oma töötajate kutseoskuste ja konkursitingimuste ühe standardina,» selgitab ta.
Riigikantselei analüüsib praegu litsentsi kasutamist riigiametnike atesteerimisel, sest 1996. aastal on valitsuse määrusega ette nähtud kehtestada nõuded ka arvutikasutamise oskuste väljaselgitamiseks riigiametnike atesteerimisel.
Euroekspert Mike Horkan kinnitab, et suund riigipoolsele huvile ilmneb tasapisi ka Euroopas, tuues näiteks mõned Iirimaa suurimad riigi omandis olevad kompaniid nagu elektri tootjad ja ka postisüsteem, kes on seda juba aktsepeerinud - kõik nende administratiivtöötajad on taseme määratlemiseks selle programmi juba läbinud.
«Erafirmadest on selle kasutusele võtnud näiteks Guinness, samuti enamik panku. Tuleb öelda, et lühikese aja jooksul on see leidnud hämmastavalt laia tunnustust, kuigi ma ei tea, et see oleks kuskil rahvuslik poliitika,» räägib ta.
Juhiload õpetajatele
Tänavu peab Iiri haridusministri otsuse kohaselt ECDLi programmi läbima 20 000 iiri kooliõpetajat, sest selle aasta juulis paigaldatakse Iirimaa koolidesse loodetavasti 60 000 arvutit.
«Meie koolides on muidugi ka praegu arvutid, aga ametlikke arvutiõpetajaid pole. Nüüd nad on avastanud, et vähemalt baasoskusi on õpetajatele vaja,» räägib iirlane.
Tegelikult ei ole arvutikasutajate taseme määratlemise katsed päris tundmatud ka Eestis. Anne Villemsi sõnul on tiigrihüppe üks algusaegade eesmärke olnud õpetada arvuti kasutamine selgeks esmajoones kooliõpetajatele.
«Et Soome CDL oli sel ajal juba tuntud ja see tundus meile olevat äärmiselt mõistlikult kokku pandud, tegime algkursuse, mis sisuliselt katab seitsmest eksamimoodulist neli.» Õpetajate algkursuse programmist võttis osa ligi 2000 õpetajat.
Garantii tööandjale
Tartu Ülikooli personalijuht Raivo Valk ennustab Eestis juhiloale võrdlemisi suurt tulevikku. «Eriti kui niisuguseid nõudmisi hakkavad oma tööpakkumiskuulutustes kasutama pakkumisturu lipulaevad, nagu suured pangad, mainekamad firmad, siis tulevad riburada mööda ka teised järele,» leiab ta.
Firmad võivad hakata oma ametnike oskusi üle kontrollima ka tagantjärele. «Vaadatakse üle töönõuded ja inimeste reaalsed oskused, kehtestatakse ühtne standard,» arvab Valk.
Ta kinnitab, et tööandjad on huvitatud igasugustest garantiidest. «Arvan, et kui edaspidi on mingil pakutaval ametikohal vajalik hea arvuti kasutamise oskus ja kandideerib kaks inimest, ühel on paber ette näidata ja teisel ei ole, siis tööandja eelistus kipub langema selle kasuks, kellel on paber.»
Selliste valikotsuste puhul on põhikriteerium ka praegu info usaldatavus, see, mis inimene ise ütleb, ja küllap ka siis personalijuhid seisavad hea selle eest, et kandidaadi taustainfot uurida, räägib Valk.
«Kui oleme ülikoolis valinud inimesi administratiivtööle, kus enamasti on vajalik arvuti kasutamise oskus, siis testideni me ei ole läinud. Olen palunud kirjeldada, milliseid töid inimene on arvutiga teinud ja siis täpsustavate küsimustega selgitada, milline on tase.»
Praegu on ette tulnud, et inimene väidab, et tema arvutikasutamise oskus on väga hea, ja kui küsida, milles see seisneb, siis selgub, et ta oskab natukene toksida Wordis ja üldsüsteemi ei tunne ta üldse, selgitab Valk.
Anne Villems leiab, et piltlikult öeldes vajab arvutijuhiluba tulevikus igaüks alates kaheksandast kuni 80. nda eluaastani.
«Kui soomlased ükskord asja uurima hakkasid, nad on praeguseks nimelt välja jaganud üle 25 000 litsentsi, et näha, kes on noorim testi läbinu, siis selgus, et nad olid andnud loa 11-aastasele poisile. Ta tegi tõepoolest kõik need ülesanded ise ära, aga selgus, et ta isa on arvutiteadlane.»
Aastaks 2001 plaanib ECDLi keskus väljastada 1,8 miljonit juhiluba. ECDLi Interneti-kodulehekülg (http://www.cs.tcd.ie/ECDL) kinnitab, et tööotsijate ja tööandjate seas on luba juba praegu väga nõutud.
«Kas teil juhiluba on?» -«Mis luba?» - «Arvutijuhi luba.»
Näitlik ülevaade eksamiks vajalikest teadmistest ja oskustest
1. Üldteadmised
Infotehnoloogiavahendite kasutamine ühiskonnas (õppetöös ja kooli juhtimises, pangas)
Arvuti põhivaldkondade (riist- ja tarkvara) üldiseloomustus
Eetika: tarkvara autoriõigused, passwordid
Andmekaitse, viirusetõrje
2. Arvuti kasutamine
Arvuti sisse- ja väljalülitamine
Tarkvara installeerimine
Operatsioonisüsteemi käsud, printeri ja arvuti ühendamine
3. Tekstiredaktorid (word)
Dokumendi loomine, toimetamine ja salvestamine
Teksti kujundamine, kopeerimine ja kustutamine
Teksti kuju muutmine - tsentreerimine, joonimine, tähekuju muutmine
Spelleri kasutamine
4. Töölehesüsteemid
Tabeli moodustamine
Tabeli funktsioonide kasutamine
Faili avamine, muutmine, joonte lisamine, uute väärtuste lisamine
Andmete analüüsimine
Faili salvestamine ja trükkimine
5. Failisüsteem
Operatsioonid failidega, mahu kalkuleerimine
Failide otsing
Andmete diskile salvestamine
Failide arhiveerimine ja kindlate kriteeriumide alusel selekteerimine
6. Graafikaredaktor
Vaba käega joonistamine
Hiire kasutamine joonistamisel
Ringjoone ja ristküliku, horisontaalsete ja vertikaalsete joonte loomine
Pildi liigutamine ja teise dokumenti integreerimine
Joonistatud objektide kopeerimine ja nende suuruse muutmine
Pildi integreerimine tekstidokumenti
7. Arvutiside
Elektronkirjad (salvestamine, lugemine, saatmine)
Arvuti ühendamine teiste arvutitega
Avalikest andmebaasidest info salvestamine
Netikett
WWW (sh otsingurobotid)
(Allikad: ECDLi kodulehekülg ja TÜ arvutiteaduse instituudi kodulehekülg Internetis)
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Webmaster
© Postimees 1995-1998