Uudised
Tallinn
Richard Holbrooke jagas Eestile kiitustTANEL RÜTMAN |
Laienemisläbirääkijate nimed teada MADIS MIKKO |
|
Kutse Reformierakonnale ei pahandanud Mõõdukaid URMAS PAET |
Eesti innovatsioon seisab kännu taga JUHANI PÜTTSEPP |
|
Heureka tahab näidata Tartu muumiat AITA OTTAS |
Poliitika loob kirikule mitmeid uusi võimalusi ANNIKA ALASOO |
|
Innovatsiooniabi ei huvita ettevõtjat PRIIT ENNET |
Kiirgusinfo Pärnu päevitajatele HERKI KÖBAS |
|
Ilves ründas sõiduautot TIIT REINBERG |
Kooli põlengu ohvrite vanemad nõuavad abi TIIU RITARI |
|
Vegase huku põhjus selgub paari nädala pärast HERKI KÖBAS |
Tapmiste kõrgaeg Eestis on möödas RASMUS KAGGE |
|
Võltsviinameistrid pandi kuuks ajaks aresti URMAS KALDMAA |
Eskender jääb endiselt vahi alla VILLU PÄÄRT |
Richard Holbrooke jagas Eestile kiitust
TANEL RÜTMANEile Tallinna külastanud Ameerika Ühendriikide endine asevälisminister suursaadik Richard C. Holbrooke kiitis Eesti edusamme.
«Külastan Eestit neljandat korda ja iga kord on mul tunne, justkui saabuksin ma uude riiki,» märkis Holbrooke eile Tallinnas Rahvusraamatukogus peetud kõnes. Suursaadik kinnitas, et USA toetab igati Eesti liitumist Euroopa Liidu ja NATOga.
Holbrooke tunnistas, et ta mõistab idaeurooplaste muret oma julgeoleku pärast, sest viimased 85 aastat on selleks alust andnud. «Kuid ajalugu ei ole korduv ning täna ei näe ma Eestile naabrite poolt mingit ohtu. Ainukeseks ohuks teile võivad kujuneda lahendamata probleemid,» arvas Holbrooke.
Maailma ühe suurima investeerimispanga Credit Suisse First Boston asepresident Richard Holbrooke külastas Eestit eraisiku ja esimese taasiseseisvumisjärgse USA Eesti suursaadiku, 1995. aastal Jugoslaavias autoõnnetuses hukkunud Robert C. Frasure’i fondi külalisena.
President Lennart Meri initsiatiivil loodud Frasure’i fondi eesmärk on stipendiumide jagamine Eestis tegutsevatele teadlastele ja üliõpilastele, kelle akadeemiline karjäär on pühendatud välispoliitika- ja julgeolekuprobleemide käsitlemisele.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Laienemisläbirääkijate nimed teada
MADIS MIKKO, BrüsselEuroopa Komisjon (EK) kinnitas eile ametlikult Euroopa Liidu laienemisläbirääkimiste töörühma nimekirja. Kogu laienemiskõneluste üldjuhtimine kuulub EK pädevusse, mille eest vastutab EK välisasjade volinik Hans van den Broek. Läbirääkimiste töörühma (ingl k Task Force) juhib Nikolaus van der Pas (Saksamaa) ning temale alluvad EK poolt igale kandidaatriigile määratud pealäbirääkijad.
Küpros - Leopold Maurer (Austria)
Ungari - Giorgio Bonacci (Itaalia)
Poola - Francoise Gaudenzi (Prantsusmaa)
Tshehhi Vabariik - Michale Leigh (Inglismaa)
Sloveenia - Jaime Garcia Lombardero (Hispaania)
Eesti - Nikiforos Sivenas (Kreeka)
22. jaanuaril 1950. aastal sündinud Nikoforos Sivenas on nii Kreekas kui ka Prantsusmaal Pariisis omandanud matemaatiku ning majandusstatistiku hariduse. Euroopa Liidu võimukoridorides on Eestile määratud läbirääkija keerelnud juba 1982. aastast. Tegu on seega kogenud eurokraadiga. Tema töö Euroopa Komisjonis Brüsselis on peamiselt seotud liidu eelarve ja majandusküsimustega. Alates 1990. aastast on Nikoforos Sivenas tegelenud liidu põllumajanduse rahapoliitika väljatöötamisega. 1993. aastal määrati Sivenas juhtima põllumajanduse peadirektoraadi tagatisfondide eelarve- ja finantskoordinatsiooni osakonda. 1995. aastast töötab ta Euroopa Komisjoni presidendi Jacques Santeri kabinetis.
Euroopa Komisjoni karjääriredel koosneb nagu malelaud tähestikulisest (A-E) ja numbrilisest (1-8) tabelist. Kõige kangem eurokraat kannab A/1 «paguneid». Sivenas on tänaseks jõudnud A/4 tasemele.
Eesti delegatsiooni asejuhatajal Alar Streimannil oli eile Brüsselis esimene mitteametlik kohtumine EK-poolse töögrupi juhi Nikiforos Sivenasega.
Esimene ametlik kohtumine kandidaatriikide ja EK läbirääkijate vahel toimub Brüsselis 3. aprillil. Siis kooskõlastatakse läbirääkimiste esimese etapi töökava.
«Meil on hea meel nii suurte kogemustega töötaja määramise üle liitumisläbirääkimiste partneriks. Põllumajandus- ja rahandusküsimused, milles Nikiforos Sivenas on kahtlemata ekspert, omandavad Eestile läbirääkimistel strateegilise tähtsuse.» ütles Eesti suursaadik Euroopa Liidu juures Priit Kolbre.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Kutse Reformierakonnale ei pahandanud Mõõdukaid
URMAS PAET
|
| Eiki Nestori sõnul ei saa Tallinnas olla parem- ja vasakpoolset ning tsentristlikku kanalisatsiooni. |
| Foto Ander Ilp |
Mõõdukate aseesimees Eiki Nestor kinnitas, et Mõõdukad suhtuvad Reformierakonna võimalikku valitsusseminekusse rahulikult ning tüli sellest ei tõuse.
Mõõdukad valmistasid ette oma ettepanekud koalitsiooni laiendamiseks, kuid Koonderakonna ja Maarahva Ühendus alustab laienemisläbirääkimisi ainult Reformierakonnaga. Kas viimastel päevadel nähtud vaev oli seega asjata?
Miks asjata? Esimesel konsultatsioonidevoorul ütlesime valitsusliidu erakondade esindajatele selgelt välja, milliseid arenguid me näeme. Meie erakonna seisukoht on, et valitsus vajaks parlamendis laiemat toetuspinda.
Pakkusime välja ka teisi lahendusi. Näiteks selgem koostöö koalitsiooni ja opositsiooni vahel juhul, kui enamusvalitsust ei suudeta moodustada. Oli juttu ka kolmandast võimalusest ehk erakorralistest Riigikogu valimistest.
Koonderakonna juhatus pidas Mõõdukate nõudmisi ilmselt liiga keerulisteks ja seepärast otsustati teha ettepanek läbirääkimisteks enamusvalitsuse moodustamiseks ainult Reformierakonnale.
Samas on näiteks koalitsiooni kuuluv Maaliit teatanud, et nemad Reformierakonnaga ühes valitsuses olla ei taha, kuid Mõõdukate vastu pole neil midagi.
Gallupite järgi on Mõõdukad selline erakond, kelle vastu kellelgi suurt midagi ei ole. Kuid ma kujutan ette, et ühiste seisukohtade leidmine Maaliiduga on läbirääkimistel küllalt keeruline.
Koonderakond Mart Siimanni juhtimisel pole enam see Koonderakond, mis ta oli varem. Pensionäride ja Perede Erakonnaga on meil mõnes küsimuses olnud väga suuri lahkarvamusi ja mõnikord on tekkinud küsimus, kas tegu on üldse erakonna, mitte aga huvigrupiga. Mul ei ole õnnestunud näiteks aru saada, milline on Pensionäride ja Perede Erakonna välispoliitika.
Kas te jõudsite konsultatsioonide käigus mõiskleda ka selle üle, mitut ministrikohta tahaksite?
Ei hakanud sellele mõtlema, sest konsultatsioonidest läbirääkimisi ei sündinud.
Kui suur on võimalus, et siiski ka Mõõdukatega hakatakse pidama valitsusliidu laiendamisläbirääkimisi?
Praegu ma sellesse ei usu.
Ühinenud Opositsioon on pidevalt kinnitanud oma ühtsust. Kas seda, et valitsusliit tegi esialgu ettepaneku konsultatsioonideks Reformierakonnale ja Mõõdukatele, kuid mitte Isamaaliidule, võib vaadata kiilulöömisena opositsiooni?
Esimesena tehti ettepanek Reformierakonnale ja siis meile. Küsisime, millal on kohtumine Isamaaliidu ja Talurahva erakonnaga (ETRE). Vastati, et ETREga laupäeval ja Isamaaliiduga esmaspäeval. Isamaaliiduga kohtuti alles teisipäeval ja see näitas, et KMÜ erakonnad ei näe Isamaaliitu võimaliku partnerina.
Ühinenud Opositsioon peaks mõne aja pärast kokku tulema ja tekkinud olukorda arutama. Ma ei välista, et Ühinenud Opositsioon langetab otsuse, mis võimaldaks Reformierakonnal koalitsiooniläbirääkimistel osaleda.
Kui räägime enamusvalitsuse moodustamisest, siis seda tuleb teha vastastikuste loobumiste hinnaga.
Kuidas Mõõdukad suhtuvad Reformierakonna võimalikku minekusse valitsusse?
Võin täiesti kindlalt öelda, et suhtume rahulikult.
Kui tekib taas KMÜ ja Reformierakonna enamusvalitsus, siis ma ei kujuta küll ette Mõõdukatest, Isamaaliidust ja Keskerakonnast koosnevat tugevat opositsiooni.
Koostöö Keskerakonnaga on probleem kõigile. Mul on väga kahju, et 1996. aastal viis mõnede Koonderakonna inimeste ambitsioonikus Tallinnas selleni, et pärast lindiskandaali tekkinud Keskerakonna isolatsioon lõppes.
Elu on näidanud, et tehti väga suur viga. Ma ei ole Koond- ja Keskerakonna lepingut lugenud ja ega ei tahagi seda teha. Tallinnas tekkinud tobe olukord, kus oli kaks võimukeskust - ühelt poolt volikogu ja teiselt poolt linnavalitsus -, ei saanud kaua kesta. See on absurdne olukord. Kaks jõukeskust ei saa üheski kohalikus omavalitsuses töötada.
Homme (täna - U.P) on Tallinna volikogus umbusaldushääletus Edgar Savisaare ja kolme abilinnapea suhtes. Kas keskerakondlased kaotavad oma kohad?
Umbusaldusavaldusele kirjutas alla 33 volikogu liiget ja mul puudub vähimgi kahtlus nende siiruses.
Milline tuleb Tallinna uus koalitsioon?
Mõõdukad on olnud vastu riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse võimu segunemisele. See, mis toimus Koond- ja Keskerakonna leppe alusel, näitab, kui rumal see seis on. Kas üks hääletus ühes kohalikus omavalitsuses peaks tekitama sellise melu Toompeal? Paraku on see nii läinud. Kahe võimu seostamine selle lepinguga oli jäme viga.
Kui meil õnnestub umbusaldusavaldus läbi viia, siis ei saa Tallinnas enam olla kahte võimukeskust ning linnavalitsusse tuleb koondada töövõimeline meeskond.
Tallinna koalitsiooni moodustamisega jõuame tagasi valimistejärgsesse aega, mil püüti luua valitsusliitu Reformierakonnast, valimisliidust Paremerakonnad ja Mõõdukad ning valimisliidust Tallinn. Siis jäi ta kahjuks loomata. Nüüd võib uuesti püüda seda luua.
Omavalitsustasandil on loobumised koalitsiooni moodustamiseks lihtsamad kui riigi tasandil. Ei saa olla parempoolset, vasakpoolset või tsentristlikku kanalisatsiooni. Lihtsalt on kanalisatsioon.
Kes peaks võtma uue linnavalitsuse moodustamisel initsiatiivi?
Need, kes umbusaldusavalduse taga on. Valimisliit Tallinn, Paremerakonnad ja Mõõdukad ning Reformierakond. Tallinna volikogus pole ka nii drastilisi erinevusi häältearvus kui Toompeal. Partnerid on ühesuurused ja mitte kellelgi pole võimalust läbirääkimistel domineerida.
Põhituumikuga võib liituda ka Ühendatud Rahvapartei.
Tallinna võimuliidu muutmine toob endaga kaasa ka suuri muutusi personali hulgas. Keskerakonnal ja vene parteidel on ju praegu mitu kohta linnavalitsuses ja volikogu juhtkonnas ning lisaks linnaosavanemad. Kas eellepped nende kohtade täitmiseks on sõlmitud?
Viimased aastad on õpetanud käima poliitikas samm sammu haaval. Kui umbusaldushääletus on läbi, siis vaatame, kuidas astuda järgmine samm.
Kuigi on räägitud, et valimisliidule Tallinn jääb linnapea koht ehk Ivi Eenmaa, ja Reformierakonnale volikogu esimehe koht?
Täiesti loogiline. Arvestades sellega, et valimisliidul Tallinn on volikogus 12 kohta ja Reformierakonnal 14 kohta, siis on see loogiline jaotus. Meie fraktsioon on sellise jaotuse puhul nõus läbirääkimistel osalema.
Miks mitte vastupidi?
Kui nad soovivad vastupidi, siis palun.
MART SIIMANN, Peaminister
Sõltuvalt sellest, kuidas edenevad läbirääkimised Reformierakonnaga või kas nad üldse algavad, võtame vastu järgnevad otsused. Nendest ei taha rääkida enne, kui läbirääkimised Reformierakonnaga on mingi tulemuse andnud. Läbirääkimistest Reformierakonnaga sõltub, kas alustame kõnelusi ka teiste erakondadega.
Läbirääkimistel hakkame tegelema seisukohtade ühtlustamisega, et moodustada laiem valitsusliit. Põhiküsimus on järgmise aasta riigieelarve koostamine ja seadusandlik tegevus.
Konsultatsioonide käigus me ministrikohtadest ei rääkinud ja püüame ka praegu kõigepealt oma seisukohti ühtlustada.
TIIT TAMMSAAR, Riigikogu Maarahva Erakonna fraktsiooni esimees
Ei julge teha sajaprotsendilist prognoosi, kuidas käituvad senised koalitsiooniparteid, kui Reformierakond valitsusse tuleb.
Võib juhtuda, et mõned Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse erakonnad valivad samasuguse staatuse nagu on Arenguparteil.
Maarahva Erakond tahab enne lõplikku valitsusse jäämise otsustamist näha, kuidas läheb esimene läbirääkimistevoor Reformierakonnaga. Uksi jõuab alati paugutada, sellega ei ole kiiret.
SIIM KALLAS, Reformierakonna esimees
Arvan, et ettepanek valitsuse laiendamisläbirääkimisteks tehakse ka Mõõdukatele. Me loodame väga, et tehakse ettepanek ka teistele Ühinenud Opositsiooni osapooltele. On päris selge, et Reformierakonnal on üpris keeruline minna üksinda Ühinenud Opositsioonist koalitsiooni.
Ühinenud Opositsiooni kaasamine valitsusse annaks valitsusele oluliselt teistsuguse ilme ja dünaamika. Nii et see on väga vajalik.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Eesti innovatsioon seisab kännu taga
JUHANI PÜTTSEPPTäna algab Tartus üle 70 osalejaga mess «Innovaatika ’98», mis tutvustab originaalseid tooteid ja tehnoloogiaid.
«Innovatsioon laiemas tähenduses on igasuguse uue mõtte elluviimine, kitsamas tähenduses konkreetse leiutise juurutamine,» rääkis messi korraldaja Leeni Uba Tartu ülikoolist. «Eestis pole kõrgemale jõutud paljast tõdemusest, et innovatsioon on arengu eeldus. Riigile oleks tulus hoolitseda, et uued mõtted kiiresti teoks saaksid, sest see hakkab raha sisse tooma.»
Uued tehnoloogiad
Messil osalevad kõik suured kõrgkoolid ja paljud teadusasutused. Tehnikaülikool esitleb Johannes Hindi desintegraatori täiustatud varianti.
Arved Vain Tartu ülikoolist näitab müomeetrit, mis võimaldab täiesti uut diagnostikat lihaspingete mõõtmiseks ja on väga oluline sporditraumade ennetamisel.
Messile oodatakse Uba sõnul firmasid, kes on huvitatud näidatava tootmisest või kes telliks lahendusi oma probleemidele.
Akadeemik Karl Rebane teatab messil uuest ideest DNA nukleotiidide järjestuse määramiseks laserspektroskoopia abil, DNA tunnuskaardist. «Maailmas identifitseeritakse sõdureid juukse juure järgi ja uuritakse muumiate DNAd,» ütles TÜ prorektor Toivo Maimets, kes räägib messi rahvusvahelisel konverentsil ülikoolidest kui tehnosiirde nurgakividest. «Akadee-mik Rebasel DNA tunnuskaarti kui toodet, kui müüvat artiklit ei ole. Kui me läheme kliendi juurde, peab meil olema toode käes.»
Pikk tee ideest tooteni
«Mõtlemisvõimet ei pea Eesti häbenema, aga tehnosiirde süsteem on nõrk,» sõnas messi korraldaja Leeni Uba. «Teadlase töö ei jõua tootmisse ja teadlane ei saa oma töö eest väärilist tasu. Kui sama rahulikult edasi astuda, siis lähevad Ameerika ja Jaapan liiga kaugele eest ära.»
«Eestis riiklikku innovatsioonipoliitikat suurt ei olegi,» rääkis hiljuti ülikooli rektoriks valitud Jaak Aaviksoo. «See on jäänud üldsõnaliseks dokumendiks, mis meie tegelikku elu märkimisväärselt ei mõjuta.» Tema sõnul on probleem selles, et Eesti majanduse edasiliigutamise jõud ei tule tänapäeval mitte innovaatikast, vaid hoopis teistest asjaoludest, nagu töö efektiivsuse tõstmisest, erastamisest, välisinvesteeringutest.
«Nõudlus innovaatiliste arenduste järele on suhteliselt tagasihoidlik. Vahest ainsana paistab silma pangandussektor, kus on juurutatud väga uudseid teenindusliike,» rääkis Aaviksoo.
Tartus toimuvad messid 1992. aastast. «Kuue messiaastaga on arenenud võimalused, rahvusvahelised kontaktid, ambitsioonid ja tahtmine, on arenenud ka inimeste tase ja kvalifikatsioon,» rääkis Tartu messi üks rajajaid akadeemik Jaak Järv. «Aga ühegi Eesti innovatsiooniidee läbimurdest ei saa rääkida.»
«Eesti innovatsioonil on jalus kahte tüüpi asju,» ütles TÜ prorektor Toivo Maimets. «Esiteks pole innovaatilist keskkonda, selle moodustamiseks tuleks muuta seadusi (maksuseadus, ülikooli seadus, intellektuaalset omandit käsitlevad seadused).
Päid ja ideid on häid
Maimetsa sõnul on riiklikul tasemel vaja leida institutsioon, mis Eesti innovatsiooni eest vastutab. «Eestis on väljamõeldisi, millel võiks olla tohutu edu,» rääkis Maimets. «Vaja on need kännu tagant välja tuua.»
«Päid ja ideid on häid, aga müügimehed on viletsad,» nentis Maimets. «Siiski oleme jõudmas tasemele, kus ühele väga heale ideele leitakse raha ikkagi.» Leiutiste turustamiseks võiks Maimetsa sõnul moodustada eraõigusliku firma, milles osaleksid riik, ülikoolid ja Eesti pangad.
Eile otsustas Innovatsioonifondi nõukogu anda eelmise aasta parima projekti eest 50 000 krooni suuruse preemia Küberneetika aktsiaseltsile arvutite andmekaitsesüsteemi eest. Tartu messil osalevatele Tartu ülikooli rakendusteaduslikele ja arendusprojektidele on ülikool välja pannud auhinnaraha 150 000 krooni.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Heureka tahab näidata Tartu muumiat
AITA OTTASEile olid Tartus Soome teaduskeskuse Heureka museoloogid, et kirjutada tähetorniga alla lepe maikuise Tartu näituse suhtes.
Soomes soovitakse aga näidata ühte kahest ülikooli klassikalise muinasteaduse muuseumi muumiast.
Muumia 2. aastatuhandest
Heureka teadus- ja arendusdirektor Hannu Salmi ütles, et juuni keskel avavad nad Soomes muinaskultuuride näituse, kus tahetakse eksponeerida ka 2. aastatuhandest e.m.a. pärinevat noorukimuumiat.
Vanast Kreekast pärit muumia oleks kodumuuseumist eemal aasta ja kaks kuud. Siinsesse ekspositsiooni jääks alles lapsemuumia.
Hannu Salmi ütles, et nägi neid muumiaid esimest korda ligi kakskümmend aastat tagasi, aga esimest korda avaneb võimalus ühte neist Soomes näitusel eksponeerida.
«Loodetavasti saame peatselt Tallinnast load muumia viimiseks üle piiri, taotlus on esitatud,» sõnas Salmi.
Esimene suurem etteaste
Eile leppis Heureka kokku ka mai keskel Tartus ülikooli kergejõustikuhallis avatava näituse suhtes, mille põhieksponaadid tuuakse Heurekast. Näitus on Tartu tähetornist kujundatava teadus- ja huvikeskuse esimene suurem etteaste.
Keskuse projektijuht Tiiu Sild rõõmustas, et lõpuks on keskusel ka nimi: Ahhaa. Nimekonkursile saabunud 140 ettepanekust jäi peale see avastust-imestust väljendav hüüe, mille pakkusid üheaegselt välja Ene Gutman ning tähetorni töötaja Helle Jaaniste.
Ahhaa nimega on huvikeskus esmakordselt väljas täna Tartus avataval innovaatikamessil.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Poliitika loob kirikule mitmeid uusi võimalusi
ANNIKA ALASOOKiriku rolli ühiskonnas aitaks väärtustada riigi ja kiriku koostöö sotsiaalabi vallas, kiriklike laulatuste tunnustamine ilmalikus statistikas ja usuõpetuse õpetamine kõikides koolides.
Eilse kiriku ja ühiskonna suhteid vaagiva konverentsi juhataja, Riigikogu liige Jaanus Betlem ütles, et kuna kirik pole ühiskonnas oma kohta leidnud, tekkis vajadus arutleda riigi ja kiriku suhete üle. «Nõukogude ajal oli kirik riigiga vaimses opositsioonis,» märkis Betlem, «kuid praegu on kirik ebakindel.»
Betlem leidis, et kui ilmalik võim arvestaks oma statistikas näiteks kiriklikke laulatusi, hoiaks see kokku raha, väldiks inimeste jooksutamist ametiasutuste vahel ja väärtustaks kirikut.
Kui kiriku positsioon ühiskonnas paraneb, saab ta paremini täita ka oma põhiülesannet: kujundada eetilist suhtumist maailma, leidis Betlem.
Võimalus head koostööd teha on riigil ja kirikul sotsiaalvallas, märkis Tartu diakoonia-sotsiaaljaama juhataja Sirje Sõgel.
Räpina koguduse õpetaja Endel Apsalon ütles, et enne kui kedagi abistada saab, tuleb abivajajate nimekiri koostada. See peaks olema valla ja kiriku ühistöö.
Tallinna 32. keskkooli õppealajuhataja Viivi Lokk analüüsis õpilaste suhtumist usuõpetusse: tema kooli lastest 59 protsenti leidis, et usuõpetust tuleb õpetada vaid soovijaile, 24 protsenti pidas seda kohustuslikuks ja 17 protsenti mittevajalikuks. Usuõpetus on valikaine, mille kool valib õpilaste ja nende vanemate soove arvestades.
Hugo Treffneri gümnaasiumi religiooniõpetuse õpetaja Toomas Jürgenstein leidis, et järjepidev usuõpetuse õpetamine on vajalik õpilaste maailmapildi kujundamisel. «Õpilaste usuline maailmapilt on väga segane: nad usuvad Jumalasse, iseendasse, ufodesse ja saatusesse,» märkis Jürgenstein.
Betlem ütles riigi ja kiriku suhete kohta, et poliitika ja usk ei saa teineteise rolle kanda võtta, kuid poliitika saab kirikule luua tegevusvõimalusi.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Innovatsiooniabi ei huvita ettevõtjat
PRIIT ENNETEuroopa Liidu innovaatika-alastes abiprogrammides osalemise vastu tunnevad huvi valdavalt vaid teadusasutused, ehkki programmid on mõeldud ka ettevõtetele.
Euroopa Liidu Innovatsiooniinfo Keskuse direktori Marek Tiitsu sõnul on ettevõtluse osatähtsus Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse abiprogrammis seni olnud «suh-teliselt olematu».
«Püüame võimalikult palju hakata teadvustama seda, et tegelikult on abiprogramm samavõrra teadusasutustega ka ettevõtlusele avatud,» ütles Tiits, kelle juhitav kasumitaotluseta infokeskus töötab Tartus Toomel möödunud aasta algusest.
Tiitsu sõnul on seni Euroopa Liidu abiprogrammide kaudu enim toetust saanud innovatsiooniprojektid olnud seotud bio-, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning tervishoiuga.
Eesti on teatanud, et kavatseb täielikult osaleda Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse 5. raamprogrammis aastateks 1998-2002. Raamprogrammiga jagatakse tagastamatu abina enam kui 220 miljardit Eesti krooni Euroopa maade innovatsiooniprojektidele, mille Euroopa Komisjoni määratud eksperdid esitatavate seast parimaiks tunnistavad.
Euroopa Liidu innovatsioonialaste abiprogrammide eesmärk on aidata tuua turule uuenduslikke tooteid, et vähendada Euroopa maade mahajäämust Ameerika Ühendriikidest ja Jaapanist mõnedes tehnoloogiavaldkondades.
Tiits lisas, et innovatiivsete kaupade ja teenuste tootmine kujutaks Eesti jaoks pääseteed väliskaubandusbilansi defitsiidist ja ainsat võimalust vältida pikas perspektiivis väliskapitalist täielikku sõltuvusse sattumist.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Kiirgusinfo Pärnu päevitajatele
HERKI KÖBASSel suvel hakkavad Pärnu rannas ultraviolettkiirgust mõõtma kohaliku kurortoloogia ja taastusravi instituudi teadlased koostöös Tartu füüsikutega.
«Tulevikus tahaks anda rannas päevitajatele ultraviolettkiirguse kohta informatsiooni nii, nagu praegu teatatakse õhu- ja veetemperatuuri,» ütles Pärnu kurortoloogia ja taastusravi instituudi direktor Endel Veinpalu. «Rannas võiks olla valgustahvel, mis annab inimestele päevitamiseks sõnalise juhendi. Põhimõttel, et ultraviolettkiirguse antud intensiivsuse korral on kasulik päevitada nii ja nii mitu tundi.»
«Vanasti oli reegel, et mida pruunimaks inimene päevitub, seda parem,» märkis Veinpalu. «Vanad reeglid aga enam ei kehti. Korrelatsioon ultraviolettkiirguse intensiivsuse ja nahakasvajate vahel on selgelt olemas. Eriti on ohustatud heledanahalised inimesed.»
Veinpalu sõnul vähendab naha liigne kõrvetamine ka organismi vastupanuvõimet haigustele. «Me võime olla hästi pruunid, aga haiguste eest vähem kaitstud.»
Veinpalu sõnul taotles instituut Eesti Teadusfondilt raha ultraviolettkiirguse (UV-kiirguse) uurimise projekti jaoks. Teadusfondilt saadi selleks aastaks 120 000 krooni.
«Kõigepealt tuleb muretseda mõõtmisaparatuur ja seda testida,» sõnas Veinpalu. «Siis tuleb mõõta UV-kiirguse intensiivsust eri kuudel ja kellaaegadel.»
Päevitajaid jälgitakse
Järgmisel suvel saaks Veinpalu sõnul alustada juba meditsiiniliste ja bioloogiliste vaatlustega. «Tahame uurida UV-kiirguse mõju saja vaatlusaluse inimese peal, kellest pooltelt lastakse rohkem päevitada kui teistel,» märkis Veinpalu.
Projekti viimane aasta kulub kokkuvõtete tegemisele. Regulaarset teavet UV-kiirguse intensiivsuse kohta on Veinpalu sõnul plaanis jätkata ka pärast projekti lõppemist.
Mõõtmisteks vajaliku aparatuuri, UV-kiirguse spektromeetri, muretsevad Tartu Ülikooli keskkonnafüüsikainstituudi füüsikud Aivo Reinart, Eduard Tamm ja Ülle Kikas.
Aivo Reinert ütles, et heal juhul saab spektromeetri üles panna juulis.
Spektromeetri muretsemiseks on projektis ette nähtud 30 000 krooni. «Selle raha eest korraliku riista leidmiseks tuleb palju vaeva näha,» sõnas Reinart. Spektromeeter tellitakse Ameerika Ühendriikidest osadena ja monteeritakse kokku Tartus.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Ilves ründas sõiduautot
TIIT REINBERGTeisipäeva õhtul ründas Kodasema - Järva-Jaani teel aeglaselt liikuvat sõiduautot ilves. Arvatavasti marutaudi haigestunud looma lasid jahimehed maha ja saatsid Tartusse uuringutele.
«Tulin õhtul Kodasemalt töölt, metsavahel oli tee väga porine ja kuna auto oli äsja pestud, sõitsin aeglaselt - umbes 20-30 kilomeetrit tunnis,» rääkis Järva-Jaani elanik Margus Bollverk.
Aeglaselt sõites märkas ta metsa ääres ilvest. Kui auto oli möödunud, hüppas kiskja sõiduki katusele ja üritas tagumise klaasi kaudu sisse tungida. Seejärel hüppas ta maha ja jooksis Bollverki sõnul auto ümber tiirutades umbes sada meetrit kaasa.
Jahimehed tulid appi
Pärast lühikest võidujooksu jäi ilves seisma. Kui hirmunud juht paarisaja meetri pärast auto seisma jättis ja väljus, et mobiiltelefoniga jahimehi kutsuda, hakkas kiskja taas tema poole jooksma.
Õnneks jõudis Bollverk autosse varjuda. «Värvi ta ei kriipinud, kuid vastu autot käisid imelikud mütsatused,» rääkis ta. Mõnda aega auto kallal materdanud, suundus ilves metsa-äärsetesse põõsastesse. «Ta nägi kuidagi loid välja, kuid autot rünnates olid ta liigutused üsna kiired,» selgitas Bollverk.
Ilvese rünnakust kuulnud Bollverki tuttav Rein Jalast sõitis kiiresti oma jahimehest naabri juurde. «Jõudsime sündmuskohale umbes viis-kuus minutit pärast telefonikõnet. Seal läks laetud püssiga naabrimees Uno Roosalk looma otsima,» rääkis Jalast. Vaevalt jõudis ta autost väljuda, kui ilves jooksis põõsastest välja.
«Loom tormas pantri sammudega minu poole, tulistasin kiiresti kaks korda, mispeale loom kukkus maha. Ta liigutas veel ning igaks juhuks tegin ühe lasu veel,» pajatas Roosalk.
Kuna jahimehed kartsid, et ilves võib olla marutaudis, ei tihanud nad looma puudutada, vaid helistasid Järva-Jaani valla veterinaarile Jaan Vahterile, kes pakkis looma kilesse ja viis Paide veterinaarkeskusse uuringutele.
Tegemist oli suure emailvesega, kes oli hundikoerast pisut väiksem, kuid väga kõrge jalaga.
Võimalik marutaud
Jaan Vahteri kinnitusel olid ilvesel kõik marutaudi välised tundemärgid olemas. Eile pärastlõunal viidi ilvese pea Tartusse, kus tehakse kindlaks, kas loom oli haige või mitte. Ülejäänud keha tuhastati.
Veterinaararstid manitsevad maaelanikke ettevaatlikkusele, sest on võimalik, et ilves on ka teisi loomi nakatanud. Kindlasti tuleb kõik koerad ketis hoida. Kahtlust tekitavatest metsloomadest on kasulik teatada kohalikele loomaarstidele. Järvamaa jahindusklubi esimehe Ants Pehki hinnangul hakkavad haigused loomade seas levima siis, kui nende arv on liiga suur. Järvamaal elutseb praegu 40-50 ilvest.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Kooli põlengu ohvrite vanemad nõuavad abi
TIIU RITARISaaremaa Ühisgümnaasiumi põlengus lapsed kaotanud ja kannatada saanud laste vanemad taotlevad neile tekitatud kahjude hüvitamist ja põlengu ohvritele sotsiaalseid tagatisi.
1995. aasta 12. detsembri südapäeval Saaremaa Ühisgümnaasiumis puhkenud tulekahjus hukkunud Raul Arva isa Voldemar Arva ja tules raskelt kannatada saanud Helin Jõevere ema Pille Rand taotlevad neile tekitatud kahju hüvitamist Kuressaare linnavalitsuselt.
Voldemar Arva taotleb oma hukkunud lapse eest 720 000 krooni suurust kahjutasu, Helina ema 200 000 krooni.
Suured ravikulud
Helinal sai põletushaavu 26 protsenti kehapinnast, kannatada said tüdruku nägu, kael, selg, mõlemad käed ja parem säär, Helinal olid IIb ja III astme põletushaavad.
Tüdrukule on tehtud seitse operatsiooni, kuid on ette näha, et neid tuleb veelgi. Kehale siirdatud nahk tõmbab nii kõvasti kokku, et takistab käte-jalgade luude kasvu.
«Helina psüühika on seoses nende vigastustega ning nende raviga kahjustunud ning ta vajaks hädasti nii lõõgastust kui ka vesiteraapiat,» kirjutavad tüdruku vanemad Kuressaare linnavalitsusele saadetud avalduses. Eesti Vabariigis ei ole võimalust neid teenuseid koos osta, on nad sunnitud sõitma Soome Vabariiki Serena veeparki, mis minimaalseid kulutusi arvesse võttes läheks maksma 200 000 krooni.
Eirati tuleohutust
Voldemar Arva selgitas Postimehele, et raha ei too temale küll last tagasi, kuid see on ainus asi, mis võib riigiametnikke nende tegude või tegematajätmiste eest vastutama panna.
Vanemad leiavad, et riigiametnike süül hukkunuile või kannatanuile peaksid laienema samasugused sotsiaalsed tagatised nagu riigiteenistuses hukkunuilegi. «Praegu on sotsiaalsed tagatised ainult neil, kes töötavad riigi teenistuses kõrgendatud ohu tingimustes, kuid mina paneksin need inimesed pigem enesetapjatena kirja. Ütlen seda kibedusega, sest politseinik ei tohi palja rinnaga, Matrossovi kombel kurjategijale vastu joosta, see on ju klassikaline enesetapp, kuid meie pojad hukkusid riigiametnike süül, riigiametnike tegematajätmiste pärast,» rääkis Voldemar Arva.
Arva ja teised lapsevanemad tuginevad tulekahjuekspertiisile, mis tehti kooli põlengus läbi viidud kriminaal-asja eeluurimisel. Tulekahjuekspertiis kinnitab, et Saaremaa Ühisgümnaasiumis rikuti mitmeid tuleohutuseeskirjade nõudeid.
Nii näiteks asus evakuatsiooniteel võimlemismattide hoidla, koolis oli kehtestamata tuleohutusrezhiim, puudus tegutsemisplaan inimeste päästmiseks, puudus tuleohutusjuhend, kooli töötajad ei olnud tuleohutusalaselt ette valmistatud. «Koolis ei järgitud tuleohutuseeskirju,» kinnitavad lapsevanemad.
Ka riik on süüdi
«Riik on süüdi selles, et riigiametnikud võimaldasid rajada tuleohtlike mattide hoidla evakuatsiooni teele. Korra Eesti Vabariigis peab tagama Eesti Vabariigi valitsus eesotsas peaministriga. Kui sellega toime ei tulda, siis peab riik hüvitama riigi süül tekkinud nii moraalse kui ka materiaalse kahju. Antud juhtumil on riigi süül tekkinud kahju leidnud tõendamist ja riigil lasub kohustus hüvitada kahju,» kirjutas Voldemar Arva möödunud aasta 29. detsembril peaminister Mart Siimannile.
Vastus tuli riigisekretärilt, haridus- ja rahandusministrilt, riik oma rahakotiraudu ei avanud, riik juhtis lapsevanemad omavalitsuseni.
Kui tarvis, lähen ka kohtusse. Kui see asi üldse ei arene, siis olen valmis asutama üle-eestilise fondi või ühingu, mis hakkab seisma riigiametnike süül hukkud või vigastatud inimeste ja nende perekondade õiguste eest, kinnitas Voldemar Arva eile Postimehele.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Vegase huku põhjus selgub paari nädala pärast
HERKI KÖBASHiiumaa ranniku lähedal veebruari alul põhja läinud kalalaeva Vegas uppumise asjaolusid selgitav komisjon lõpetab töö ilmselt paari nädala pärast. Valitsus pikendas komisjoni töö lõpptähtaega 1. maini.
«Lõpparuannet on vaja veel viimistleda, põhiosas on kõik valmis,» lausus veeteede ameti peadirektor Kalle Pedak. Ta ei soovinud enne lõpparuande valmimist Vegase uppumise põhjusi kommenteerida.
«Komisjoni töös kujunes oodatust mahukamaks tunnistajate küsitlemine,» selgitas Pedak lõpptähtaja edasilükkamise põhjusi. «Et laev vajus põhja, tuli palju asju paika panna tunnistajate ütluste põhjal.»
Ka võttis Pedaku sõnul aega laeva dokumentatsiooni saamine Rootsi mereadministratsioonist. «Pardal olnud dokumendid läksid koos laevaga põhja,» ütles Pedak. «Me pidime tellima Rootsist koopiad, sest laev oli varem Rootsi mereadministratsiooni järelevalve all.» AS Denitron ostis 63-tonnise kandevõimega Vegase Rootsist mullu septembris.
Kalalaev Vegas uppus 1. veebruari õhtul kümne minuti jooksul umbes 30 kilomeetri kaugusel Tahkuna poolsaarest.
Laeva viiest meeskonnaliikmest õnnestus kahel jõuda päästeparvele ja pääseda. Seni pole leitud aluse kapteni Rein Alliksoo (45), vanemtüürimehe Meelis Vesingi (46) ja teise mehhaaniku Mati Tartu (45) surnukehi.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Tapmiste kõrgaeg Eestis on möödas
RASMUS KAGGESotsiaalsete probleemide taandumine on viimaste aastatega vähendanud tapmiste arvu ligi saja võrra, samas suudab politsei iga aastaga üha rohkem mõrvu avastada.
Siseministeeriumi asekantsler Priit Kelder seostas üheksakümnendate aastate alguse kuritegevuse hüppelist kasvu, sealhulgas tapmiste suurt hulka marksistliku tõekspidamisega. «Juba marksistid väitsid, et varakapitalism on röövkapitalism. Nii oli see ka Eestis,» selgitas Kelder.
Kuigi kuritegevus jätkab endiselt tõusu, on viimase seitsme aasta jooksul muutunud erinevate kuriteoliikide osatähtsus statistikas. Moest on läinud isikuvastased kuriteod, selle asemel esineb üha rohkem majanduskuritegusid.
Viimastel aastatel on eriti märgatavalt vähenenud tapmised ja tapmiskatsed, möödunud aastal moodustasid need vaid 0,6% kuritegude üldarvust. Mullu registreeritud 40 972 kuriteost 247 olid tapmised ja tapmiskatsed.
Tapmiste arv hakkas kasvama 1990. aastal, kui Eestis registreeriti 137 seda sorti kuritegu. Nende hiigelaeg jõudis kätte 1994. aasta lõpuks, kui tapmisi pandi toime 365. Mullu toimus vaid 247 mõrva.
«Ilmselt on kaheksakümnendate aastate lõpul maad võtnud erinevad sotsiaalsed pinged tänaseks stabiliseerunud, mistõttu on taandunud ka inimeste käitumise äärmuslikkus,» põhjendas suuri muutusi tapmiste statistikas politseiameti peadirektori asetäitja Jüri Kasesalu. «Vähenemise põhjusi peab kindlasti otsima ka Eesti ühiskonna üldises arengus paremuse poole,» lisas ta.
Samal ajal kui tapmiste arv on viimaste aastatega vähenenud, paraneb pidevalt nende avastamise protsent. Võrreldes 1994. aastaga suutis politsei mullu avastada ligi 14% rohkem mõrvu.
Jüri Kasesalu ja Priit Kelderi hinnangul näitab see eelkõige politsei pidevat professionaalsemaks muutumist. «Täiustunud on politsei infoallikate ring ning paranenud tõendite kogumine kurjategijate süüdimõistmiseks. Tehakse rohkem jälitustegevuse eri- ja erandtoiminguid, mida võimaldab veidi parema tehnika olemasolu,» selgitas Kasesalu.
Politseijuht nentis, et avastamise protsent oleks 1997. aastal veelgi suurem, kui statistika hulka oleks arvestatud ka need mullu avastatud kuriteod, mis tegelikult pandi toime varasematel aastatel.
«Nii suutis näiteks Tallinna politsei mullu avastada 105 kolmel varasemal aastal toimunud mõrva, mida eelmise aasta statistikasse aga kuidagi ei saa sisse panna,» selgitas Kasesalu.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Võltsviinameistrid pandi kuuks ajaks aresti
URMAS KALDMAASalaalkoholi valmistamise ja müümisega tegelnud Pärnumaa meestel Ando Aasal ja Villi Sutil tuleb oma tegude eest kuu aega arestimajas istuda.
Ando Aas (25) ja Villi Sutt (24) mõisteti Pärnu maakohtus süüdi selles, et nad möödunud aastal juulist augusti keskpaigani tootsid Pärnumaal Are vallas ligikaudu 100 pudelit võltsviina. Aas ja Sutt segasid etüülpiiritust kaevuveega ja segu müüsid või vahetasid kala vastu. Politsei võttis viinameistritelt ära kraaniga 200-liitrise plastmassvaadi, filtritega vooliku, 40 liitrit piiritust, 25 kanistrit, viina- ja konjakipudelite silte, siltide kleepimise liimi, pudelikorke, korkimisseadmed ja veel täitmata viina- ja konjakipudelid. Valmistoodangut kodusest viinavabrikust ei leitud.
Kohtu all oli veel kolmaski viinameister, Riia lähedal elav Eesti kodanik Ants Tamm (29). Süüdistuse kohaselt tootis ta etüülpiiritust, sulatatud suhkru siirupit ja kaevuvett segades 27-kraadist «konjakit» Belõi Aist. Pudel Tamme «kon-jakit» maksis 50 krooni, süüdistuse kohaselt aitasid tal seda maha müüa Aas ja Sutt. Tammelt võeti ära ka konjakijoogi tootmiseks vajalikud seadmed. «Oli päris hea maitsega jook,» ütles üks tunnistaja kohtus. Kohtus Tamme süüd tõestada ei õnnestunud ja ta mõisteti süütõendite puudumisel õigeks. Samuti ei leidnud kohtus tõestamist, et Aas ja Sutt «konjakit» müüsid.
Tamme enda sõnul segas ta konjakijooki pidulikel puhkudel kasutamiseks oma pere tarbeks, mis pole seadusega keelatud. Tamm tootis vähemalt 120 pudelit konjakijooki. Tamme sõnul valmistas ta nii suure koguse korraga valmis selleks, et «konjak» saaks laagerduda.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Eskender jääb endiselt vahi alla
VILLU PÄÄRTTartu ringkonnakohus jättis väljapressimises süüdistatava Tartu ärimehe Eskender Mamutovi kuni juuni alguseni vahi alla.
Tartu linnakohus andis 6. märtsil loa väljapressimises süüdistatavat Eskender Mamutovit (31) kolm kuud vahi all pidada.
Teisipäeval vaatas Tartu ringkonnakohus läbi Mamutovi advokaatide protesti, milles paluti vahi all pidamine asendada allkirjaga elukohast mittelahkumise kohta.
Kaitsepolitsei pidas Eskender Mamutovi koos 20-aastase Erki Roosiga Tartus kinni 6. märtsil, samal päeval esitas uurija neile süüdistuse grupiviisilises väljapressimises. Kriminaalasi põhineb sündmustel, mis said alguse 27. veebruari õhtul, mil Eskender Mamutov, Erki Roos ning üks nende kaaslane nõudsid Tartus Turu tänaval ühelt Tartu elanikult 100 000 krooni üleandmist.
Raha nõudmise ajal peksis Erki Roos koos kaaslasega kannatanut rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse.
Uurija põhjendas linnakohtus vahi alla võtmise vajadust sellega, et ka pärast peksmist sai kannatanu telefonikõnesid, milles jätkati raha nõudmist. Sellest järeldas uurija, et Mamutov jätkab ka edaspidi kannatanult raha nõudmist ja tema mõjutamist ütluste andmisel.
Uurija tõi kinnituseks asjaolu, et 1992. aastal Mamutovi suhtes algatatud grupilise väljapressimise kriminaalasi ning 1994. aastal algatatud asjad huligaansuste kohta läksid lõpetamisele, sest Eskender Mamutov oli mõjutanud kannatanuid ja tunnistajaid.
Kaitsjate sõnul on varasemad Mamutovi suhtes algatatud kriminaalasjad lõpetatud seaduslikult ning väide kannatanute ja tunnistajate mõjutamise kohta on oletuslikku laadi.
Kaitse palus Mamutovi puhul arvestada, et too on II grupi invaliid, kes vajab ravi. Maarjamõisa haigla õiendi kohaselt tuleb Mamutovi armisonga opereerida.
Eskender Mamutov invaliidistus 1997. aasta juunis, mil Indrek Vaikmaa tulistas teda Pühajärvel Setanta baaris kõhtu. Kohtuekspertiis leidis, et Vaikmaa oli Mamutovit tulistades süüdimatu, tema käitumine oli mõjutatud ümbruse luululisest interpretatsioonist. Vaikmaa süüdimatuse tõttu kriminaal-asi lõpetati. Mullu sügisel andis Indrek Vaikmaa teada oma otsusest loobuda Eesti kodakondsusest ning asuda elama Rootsi.
Eskender Mamutovile määrati teise grupi invaliidsuspension mullu novembris, enne seda oli ta Favoras transpordiosakonna juhataja.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Webmaster
© Postimees 1995-1998