Välisuudised
Taani valitsus otsustas hiigelstreigile lõpu tehaMAREK LAANE |
Albaania on Kosovole nõrk liitlane SULEV HALLIK |
|
Holland valis parlamenti MAREK LAANE |
Euroskeptilised sakslased teel europaradiisi EINO GABOVITSH |
|
Must kass jooksis Balti riikide vahelt läbi CESLOVAS ISHKAUSKAS |
Birma on otsekui piinav peavalu MAI LOOG |
Taani valitsus otsustas hiigelstreigile lõpu teha
MAREK LAANETänaseks juba üksteist päeva Taanis väldanud streik lõpetatakse seadusandlikul teel, teatas eile Taani peaminister Poul Nyrup Rasmussen.
Rasmussen andis eile parlamendile üle seaduseelnõu, mis täidab streikijate nõudmised ja ühtlasi lõpetab streigi. Parlament hääletab eelnõu juba täna. Peaministri sõnul on selle heakskiitmine tagatud, sest enamik saadikuid toetavat töörahu jaluleseadmist, edastab uudisteagentuur ETA. Nii peaks töörahu kehtima hakkama ööl vastu reedet.
Aga isegi sellisel juhul algab tegelik töö alles järgmisest nädalast, sest reede on Taanis vaba päev. 8. mail tähistatakse Lääne-Euroopas Teise maailmasõja lõppu.
Rohkem puhkust
Parlamendile esitatud eelnõus nõustus valitsus streikijate nõudmistega kuuenda puhkusenädala suhtes. Seaduseelnõu näeb ette ühe täiendava vaba päeva kõigile taanlastele, millele lisandub kolm puhkusepäeva peredele, kus kasvab noorem kui 14-aastane laps. Tööandjatel tuleb lisakulutusteks vajalik raha leida sotsiaalkindlustussummadest.
Valitsusjuhi sõnul ajendas teda sellist otsust langetama mure inimeste heaolu pärast. «Rohkem puhkust tähendab seda, et me kõik võime paremini teoks teha unistuse veeta rohkem aega koos lastega,» sõnas Rasmussen uudisteagentuuri dpa teatel.
Taani seadused annavad valitsusele õiguse streik lõpetada. Ka riigi viimased kaks suurt tööseisakut 1977. ja 1985. aastal lõppesid valitsuse sekkumisega, teatab BNS. 1985. aastal oli streikijaid ligi 600 000.
Rängad päevad
Tööandjate ja töövõtjate läbirääkimised katkesid teisipäeval, kui mõlemad pooled teatasid, et ei saa vastaspoole nõuetega kuidagi leppida. Teisipäeva õhtul kutsuti mõlemate esindajad aru andma tööminister Ove Hygumi juurde.
Praegune streik hõlmas enam kui poolt miljonit peamiselt erasektori töötajat. Kõige rängemini tabas tööseisak transpordi-, tööstus- ja ehitussektorit. Veel praegu seisavad paljud vabrikud, ehitusplatsid on tühjad, bussid, veoautod ja praamid ei sõida ning paljud lehed ei ilmu. Sadamates ja Kopenhaageni lennujaamas on elu peaaegu täielikult välja surnud. Bensiinipuudus on enamiku autoomanikke koduseks muutnud.
Ekspertide hinnangul kaotas Taani ekspordisektor streigi tõttu 600 miljonit Taani ehk 1,25 miljardit Eesti krooni päevas. Toodangut jäi päevas andmata umbes miljardi Taani krooni (2,09 miljardit Eesti krooni) väärtuses.
Taani ja Euroopa Liit
Rasmussen toonitas eile ajakirjanikele esinedes, et otsusel streik lõpetada pole mingit pistmist 28. maile kavandatud referendumiga Euroopa Liidu Amsterdami lepingu kohta. Ajakirjanduses on siiski arvatud, et peaminister tahtis streigile võimalikult kiiret lõppu, et siis alustada ulatusliku europropagandaga. Steigi ajal ju meedia muule kui streigile tähelepanu peaaegu ei pööranudki.
Igatahes olid eile kõik vaatlejad kindlad, et Rasmusseni otsusel on euroreferendumile suur mõju. Ainult selles ei valitsenud üksmeelt, milline.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Albaania on Kosovole nõrk liitlane
Kommentaar
SULEV HALLIK, PostimeesKosovo albaanlased on oma iseseisvuspüüdlustes seatud üpris raskesse seisu. Albaaniast on vähe abi.
Mida päev edasi, seda jõulisemalt tungib Kosovo konflikt rahvusvaheliste uudiste esiritta. Teated Kosovo albaanlaste või Serbia politseinike tapmisest on konflikti süvenedes muutunud üsna igapäevaseks. Nüüd pakub üha enam huvi, mida nii konflikti osalised kui ka selle lõpetamisest huvitatud jõud saaksid teha, et vältida sõja puhkemist Jugoslaavia ja Albaania vahel.
Montenegro president Milo Djukanovic tegi dpa andmeil teisipäeval avalduse Jugoslaavia relvastatud sissetungi vastu Kosovosse. Ühtlasi teatas president (keda Jugoslaavia riigipea Slobodan Milosevic küll sellisena ei tunnusta), et Montenegro ei hakka kunagi osalema Jugoslaavia aktsioonides Kosovo vastu.
Teisipäeva hommikul kohtus Miloseviciga Venemaa esimene asevälisminister Igor Ivanov, kes üritanud Milosevici veenda, et see soostuks rahvusvahelise vahendustegevusega Kosovo konflikti lõpetamiseks. Euroopa Liit ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon on teinud Milosevicile mitmeid vahendusettepanekuid, kusjuures rahvusvahelise aktsiooni juhiks on pakutud Hispaania ekspeaministrit Felipe Gonzalest.
Jugoslaavia president on seni sellised ettepanekud tagasi lükanud, kuid nüüd on andmeid, et ta kaaluvat nendega nõustumise võimalust. Kui see pole puhas silmapete, siis on võimalus, et kõige halvemat ei juhtugi. Lootust annab asjaolu, et Venemaa esindajale ei söandaks Milosevic täielikku valet vanduda.
Albaania osa Kosovo konfliktis on olnud kahemõtteline. Loomulikult on Fatos Nano valitsus Kosovo konflikti rahumeelse lahendamise poolt, sest sõda Jugoslaaviaga oleks Albaaniale praegustes tingimustes kui mitte hukutav, siis ränk katsumus igatahes.
Esiteks nenditakse rahvusvahelises pressis, et Albaania relvajõud on äärmiselt halvas seisukorras ning alles hiljuti seisis Albaania silmitsi kodusõjaga riigi põhja- ja lõunaosa vahel.
Teiseks märgitakse sedagi asjaolu, et suur osa Albaania elanikkonnast suhtub Kosovo sündmustesse küllaltki ükskõikselt: omalgi muresid kuhjaga.
Kolmandaks ei tasu tähele panemata jätta, et Kosovo albaanlased toetavad pigem Albaania opositsiooniliidrit Sali Berishat kui Nanot. Seega ei ole Albaania praegu kaugeltki huvitatud sõjast Jugoslaavia treenitud relvajõudude vastu, pigem loodetakse rahvusvaheliste jõudude toomisele Kosovo-Albaania piirivööndisse ja muudele rahvusvahelistele meetmetele.
Serbiat võivad need asjaolud aga üksnes õhutada Kosovos «korda jalule seadma».
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Holland valis parlamenti
MAREK LAANEHollandis olid eile üldvalimised, kus peeti heaks neli aastat riiki juhtinud koalitsiooni võimalusi jääda võimule teisekski ametiajaks.
Päris pingeteta valimised siiski ei toimu, sest koalitsiooni väikseima partneri D66 populaarsuse langus seadis ohtu tema püsimajäämise koalitsioonis. Tööpartei juhitava koalitsiooni liider, peaminister Wim Kok, oli seetõttu sunnitud D66 toetuseks propagandat tegema.
Oma partei võidus juba ette kindel Kok ütles uudisteagentuuri BNS teatel teisipäeval, et oleks väga kahju, kui demokraadid koalitsioonist välja jääksid. Suuresti tänu valitsuskoalitsiooni tegevusele on Hollandi majandus viimastel aastatel jõudsasti edenenud.
Koalitsioon ühendab kolme parteid: vasakpoolse suunaga Tööparteid, paremtsentristlikku ja liberaalset Parteid Vabaduse ja Demokraatia Eest ning tsentristlikku Demokraadid ‘66.
Hollandi 11,7 miljonil hääleõiguslikul kodanikul tuli eile valida 22 partei vahel. Eilsed valimised olid mitmeti erakordsed. Esmakordselt olid valimisjaoskonnad lahti kella kaheksani õhtul, et ka kodust kaugemal tööl käivad inimesed valima jõuaksid. Neile aga, kes kogu päeva ratastel veedavad, oli liikuv valimisjaoskond avatud riigi ühel tähtsamal maanteel.
Hollandi valimised peetakse alati argipäeval, sest riigis elab umbes 250 000 tõsiusklikku kalvinisti, kes pühapäeviti ei tõsta jalgagi kodulävest kaugemale.
Lisaks olid enamikus jaoskondades sedelid asendatud kompuutritega. Kodanikud said oma hääle anda lihtsa nupuvajutusega. Valitsusel olevat uudisteagentuuri dpa andmeil kavas uurida, kas järgmistel valimistel ei saaks kasutada veelgi mugavamat internetihääletust.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Euroskeptilised sakslased teel europaradiisi
EINO GABOVITSH, KarlsruheÜheski Euroopa Liidu riigis pole nii palju euroskeptikuid kui Saksamaal: 61 protsenti sakslastest arvab, et euro toob lihtsale tarbijale rohkem negatiivset kui positiivset.
Ühegi Euroopa Liidu riigi valitsus pole teinud nii palju euroidee elustamiseks kui Saksa oma. Kantsler Helmut Kohli nimetatakse euro isaks.
Nüüd õnnestus Saksa valitsusel veel üks tähtis samm realiseerida Kohli unistust: äsja loodud Euroopa Keskpanga esimeseks presidendiks määrati Saksa monetaarpoliitika pooldaja, endine kauaaegne Hollandi Keskpanga president Wim Duisenberg. Tema nimega on seotud lootused, et tugeva euro kaudu saavutatakse madal inflatsioon, riigivõlgade kahanemine, tööpuuduse vähenemine ning märgatav majanduse areng.
Euro poolt
Eurot toetavad kõige enam just nende riikide kodanikud, kus on kõige rohkem majandusprobleeme. 50 protsenti itaallastest ning 43 protsenti belglastest hindavad eurot positiivselt. Samas on 30 protsenti kogu ELi riigivõlast Itaalia ja 5 protsenti väikese Belgia valitsuse arvel.
Umbes 30 protsenti elanikest hindavad eurot heaks Hispaanias, Suurbritannias, Prantsusmaal ja Portugalis. Saksamaal ja Hollandis - kahe kõige tugevama Euroopa valuutaga riikides - on see protsent üsna madal - ainult 22.
Tõeline eraldusjoon ei kulge mööda riigipiire, see jagab iga rahva huvirühmadeks vastavalt sellele, kas peetakse olulisemaks kasumit või riski. Näiteks on turismi või ekspordiga seotud majandusharud kõige suuremad euro pooldajad. Daimler-Benz loodab säästa igal aastal 100 miljonit Saksa marka ainult seeläbi, et tuleb vähem valuutat vahetada. Ka ostjatele saab pakkuda madalamaid hindu, sest valuutaga seotud risk väheneb.
Teisel põhjusel on euro poolt narkobisnise ja maffiabossid: kõige suurem rahatäht - 500 eurot - muudab nn musta raha summad peaaegu kümme korda kompaktsemaks USA dollari ja selle suurima rahatähega - 100-dollarisega - võrreldes.
Euro vastaste seas peaksid olema kõik firmad, mis müüvad rahaautomaatide abil: arvatakse, et ELis tuleb ümber ehitada umbes 3,5 miljonit automaati. Vaatamata sellele ei ole nendel firmadel midagi erilist euro vastu, sest lisakulud lubavad põhjendada müügihindade tõstmist. Hiljem, kui ümberehituse kulud on tasa teenitud, jäävad kõrgemad hinnad püsima ja toovad lisatulu.
Kõige kasulikum
Et ühisraha on kõige kasulikum just nõrgema majandusega riikidele, näitavad viimases Newsweeki numbris avaldatud artikli kohaselt Venezuela rannikust põhja pool asuvad kaheksa pisikest Ida-Kariibi saareriiki. Neis on elanikke veidi üle poole miljoni.
Hoolimata majandusstruktuuride primitiivsusest (banaanid ja turistid), loodusvarade vähesusest ja sagedaste orkaanide tõttu mitte eriti soodsast kliimast on Ida-Kariibi monetaarsel liidul madal inflatsioon (alla 3 protsendi aastas), mõõdukas majanduskasv (4-6%), suured valuutareservid ning kõrge reputatsioon läänes asuvate naabritega võrreldes.
Viimased keeldusid 15 aastat tagasi Ida-Kariibi rahaliiduga ühinemast. Oma majandust üritasid nad arendada rahatrükkimise abil, ent tulemusteta. Nüüd on neil ainus lootus astuda Ida-Kariibi monetaarliitu.
Ka euro puhul võib olla kindel, et lähemas tulevikus liituvad sellega mitte ainult päriselt (nagu Eestis), vaid ka vähem ametlikult (nagu Serbias) Saksa margaga seotud valuutad. Järgmise kümne aasta jooksul astuvad europerre kindlasti peaaegu kõik Lääne- ja Kesk-Euroopa riigid.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Must kass jooksis Balti riikide vahelt läbi
Kommentaar
CESLOVAS ISHKAUSKAS, VilniusAzhiotaazh Eesti presidendi Lennart Meri sõnade ümber, mida ta lausus poola ajalehele - kui EL nõuab, siis on Eesti valmis kehtestama viisarezhiimi Leedu ja Lätiga - on vaibumas. Selle intervjuu mõru maik on aga Vilniuses säilinud.
Paljud vestluskaaslased on mulle kinnitanud, et Eesti presidendi sõnad on kahjustanud niihästi Balti ühtsust kui ka kogu regiooni üksikuid maid, mis pürivad emakese Euroopa rüppe.
Eesti eirab sõprust
«Raske on uskuda, et seda ütles Eesti president,» kommenteeris Meri ütlust Leedu presidendi välisasjade nõunik Albinas Janushka. «See on arusaamatus või lihtsalt ebasõbralik avaldus.» Hiljem lisas Janushka Leedu ajalehele Lietuvos rytas: «Pole kaugeltki selge, kes läheb ELi esimesena, sest kutse läbirääkimistele ei tähenda veel vastuvõtmist. Loodame, et me astume ELi kõik koos, siis pole sel teemal üldse tarvis väidelda.»
Leedu parlamendi väliskomitee esimees Meèys Laurinkus nimetas Meri avaldust algul ebaloogiliseks, ent lisas hiljem, et see oli lihtsalt mingi arusaamatus, mis ei mõjuta Balti riikide omavahelisi suhteid.
Asevälisminister Algimantas Rimkunas oli kategoorilisem: ta lükkas tagasi Tallinna plaani kehtestada Leedu ja Lätiga viisarezhiim ning teatas, et see on totter, sest EL valmistub just piire lõhkuma, külvates rahvaste vahele usaldust. On sõlmitud isegi Schengeni leping, kolm Balti riiki on aga alla kirjutanud vabakaubandusleppe.
Kõik küsitletud olid ühel meelel, et Eesti presidendi avaldus on hoop Balti ühtsusele, mida nii taotleb Balti Assamblee.
Meri sõnad on kontrastiks Poola juhtide kinnitustele, et neile pole vastuvõetavad mistahes kitsendused inimeste ja kaupade vaba liikumise vallas. Poola peaminister Jerzy Buzek teatas, et Varssavi rakendab Leedu suhtes sama mõõdupuud mis Norralegi, sest ka Norra pole ELi liige.
Adamkus leevendab
Rangelt ametlikku reageeringut Meri avaldusele Vilniusest ei järgnenud, sest veidi aja pärast hakkas Eesti pool end otsekui õigustama. Eesti suursaadik Leedus Alar Oljum ütles, et Eesti presidendi sõnade interpretatsioonis oli teatud osa ka ajakirjanike omaloomingul…
Kuidas ka poleks, omamoodi punkti sellele näotule loole pani Leedu president Valdas Adamkus, kes astus ootamatult Meri kaitseks välja: Eesti president olevat sattunud ebameeldivasse olukorda, kuid jäi ausaks, kui ütles välja oma arvamuse.
Kõik see on ju õige, ent mõru maik jääb. Vaatlejad jälgivad juba pikemat aega ametliku Tallinna avaldusi ja käitumist, nimetades neid alaväärsuskompleksi väljenduseks, mis on omane väikestele riikidele. Ka Leedule…
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Birma on otsekui piinav peavalu
MAI LOOG, BangkokBirma (uue nimega Myanmar) on maailma suurim heroiini- ja oopiumitootja.
ÜRO on pidevalt kritiseerinud Birma kontrollimatut narkovedu. Hoolimata sellest ning ASEANi (Kagu-Aasia Riikide Assotsiatsioon) liikmeks olemise kriteeriumidest jätkub heroiini ning amfetamiinide väljavedu täie hooga. Kas Birma võimud ei saa probleemi kogu ulatusest aru?
Tai võimudele kujutab Birma endast lõppematut peavalu. Lisaks ulatuslikele oopiumipõldudele ning heroiinitehaste süsteemile on Birmas nüüdseks välja kujunenud ka amfetamiinivalmistajate ja -diilerite võrk.
Vähkkasvajana paisunud Birma narkobisnis tekitab siinpool piiri ehk Tais tõsist muret - alates piiriäärsest elanikkonnast, kellest paljud on narkomaanid, kuni kuritegeliku ja võimsa allmaailma ärini.
Samas tundub, et Birma võimud ei tea ega saa aru, milline needus on süsteemne narkotööstus tema naaberriikidele. Nimelt lööb Birma agaralt kaasa rahvusvahelises narkovastases võitluses, kuid loosungitega, mis on reaalsusest väga kaugel.
Näiteks selle aasta alguses lubasid Birma võimud lahkelt teostada oma moonipõldude rahvusvahelist inspektsiooni. Satelliitfotode ja väliuuringutega tuvastasid USA ja ÜRO ametnikud, et moonid kasvavad mühinal nagu alati ja põllupindala on stabiilselt laienenud. Selle põhjal arvutasid inspektorid käesoleva aasta saagiks 2500 tonni oopiumi, st umbes 10 kilogrammi hektari kohta.
Rangooni keskvõim aga kuulutas, et rahvusvahelise inspektsiooni raport on ebausutav ning arvud 20-30 korda ülehinnatud. Birma valitsust ei veennud ka tõsiasi, et välitööd kulgesid riigi enda valitsusametnike osavõtul.
ÜRO raportist selgub, et viimase kümne aasta jooksul on Birmas oopiumimooni põlde olnud kokku 300 000 hektaril, aasta saagikusega keskeltläbi 2000 tonni puhast oopiumi. Rangooni arvates on põlde olnud kokku natuke vähem kui 10 000 hektarit ja saagikus kokku veidi üle 100 tonni. Tekib küsimus, kas Rangoon on pime või mängib lolli.
Birma ametlik seisukoht on naeruväärne, kuid samas rahvusvahelise üldsuse, sealhulgas ka Tai ning Birma enda suhtes kriitiline. Nimelt kui Birma otsustab nüüd käivitada farmeritele mõeldud asenduskultuuride külvi programmi vaid 10 000 hektarit silmas pidades, on kogu narkotööstuse likvideerimine juba eos läbi kukkunud. Jääb ju 240 000 tegelikku moonipõlluhektarit veel alles!
ÜRO, mis teatavasti on kogu maailma maksumaksjate organisatsioon, on Birmas kohe-kohe alustamas oopiumivastast kampaaniat. Tai avalikkus on ärevuses: kas Rangoonil jätkub julgust tunnistada oma moonitööstuse ulatust, kas jätkub Birma võimudel jõudu avada silmi või kestab vastuolu Rangooni lubaduste ning jultunud tegude vahel.
Myanmari (vana nimega Birma) julgus võiks muuta paljugi kogu maailma maksumaksjate ning nende laste elus - juba mõne aasta pärast, uuel aastatuhandel.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse