Uudised
Tallinn
Kolm ministrit võivad kohast ilma jäädaTOOMAS SILDAM |
G-8 tippkohtumine lõppes edutult HEIKI SUURKASK |
|
Kindral Lebed valiti
Krasnojarski kuberneriks PM |
Inimesele on hirmus, kui ta abi ei saa ANNIKA ALASOO |
|
Kaitsejõudude eelarve suurendamine näitab
riigi kaitsetahet HERKI KÖBAS |
Mõõdukad ründasid valitsust PAAVO PALK |
|
Heureka ja Ahhaa pakuvad teadusnäitusel üllatusi AITA OTTAS |
Valdis Birkavs: Läti on Eestist parem PM |
|
Juhtkoer aitab inimese
üksinduse ja abituse vastu MEELI VILUKAS |
Maksuamet seljatas
kohtus automüügifirma ENE PAJULA |
|
Võhmalased jäid tarbekaubata MALLE TOOMISTE |
Kolm ministrit võivad kohast ilma jääda
TOOMAS SILDAMPeaminister Mart Siimann arutab oma lähemate nõuandjatega võimalust vahetada alanud nädalal välja ilmselt kaitse-, keskkonna- ja majandusminister.
Ebaõnnestunult erakorralisi parlamendivalimisi taotlenud peaminister Mart Siimann on vaatamata puhkusele arutanud mitmete nõuandjatega kavatsust korraldada lähitulevikus valitsusremont.
Peaministrile lähedalseisvate allikate hinnangul tähendaks see vähemalt kolme ministri väljavahetamist. «Sagedamini on kõlanud kaitseminister Andrus Ööveli, keskkonnaminister Villu Reiljani ja majandusminister Jaak Leimanni nimi,» öeldi Postimehele.
Siimann, kes erakorraliste parlamendivalimiste esilekutsumisel põrkus valitsusliidu vastuseisule ja oma mitme ministri eitavale hoiakule, olevat nüüd otsustanud nõrgendada kabinetis ekspeaminister Tiit Vähi toetajaskonda.
Samas on peaminister väidetavalt loobunud plaanist eemaldada valitsusest arenguparteilasest rahvastikuminister Andra Veidemann ja rahvaerakondlasest välisminister Toomas Hendrik Ilves. «Rahvaerakond on pärast nn Reiljani mässu korrektselt käitunud ning Arenguparteiga saab ka suhted klaaritud,» ütles üks Siimanni nõuandjatest.
Peaminister peaks oma tegevuskava avalikustama homme või ülehomme. Mõned tema lähikondsed ei välista, et viimasel hetkel võib Siimann loobuda Ööveli, Reiljani ja Leimanni väljavahetamisest ning säilitab status quo. «Portfellide ümberjagamine meenutab maaparteidele, et nende esindajaid võiks valitsuses rohkem olla. See tekitaks Siimannile uusi ebameeldivusi,» prognoosis hästiinformeeritud allikas.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
G-8 tippkohtumine lõppes edutult
HEIKI SUURKASKKaheksa suurriigi paraadkohtumine Birminghamis polnud edukas, sest Kolmanda Maailma mured murdsid vägisi sisse.
Heiki Suurkask
Kolmanda Maailma arengumaade probleemid murdsid vägisi sisse põhjapoolkera rikaste suurriikide eile Birminghamis lõppenud tippkohtumisele. Rikaste suurriikide ühendus G-8, kuhu kuuluvad Suurbritannia, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, USA ja Venemaa, kavandas eelnevalt oma tippkohtumisest paraadüritust, jättes tõsisemad probleemid välis- ja finantsministrite arutada. Nendest plaanidest ei tulnud siiski midagi välja.
Probleemid, mida rikkad suurriigid isekeskis arutada soovisid, jäid küllaltki tagaplaanile. Nii nagu eelmisel nädalal Kairos kohtunud arengumaade ühenduse G-15 liikmesriikide riigipead olid ka G-8 liikmesriikide liidrid sunnitud arutama Kolmanda Maailma probleeme.
Suurbritannia peaminister Tony Blair ei saavutanud tippkohtumise võõrustamisega muud kui vaid meedia tähelepanu. Tema poliitikat Põhja-Iirimaa suhtes tervitati, kuid üldjoontes jäi tippkohtumine edutuks. Seejuures ei olnud süüdi mitte Suurbritannia, lihtsalt teiste suurriikide valmidus kolmandaid osapooli puudutavateks omavahelisteks kokkulepeteks jäi väheseks.
Rikkad suurriigid polnud valmis kergendama arengumaade võlakoormat, üksmeelt ei leitud ka India võimaliku karistamise ega Aasia majanduskriisi osas. Suurriikide omad huvid kaalusid üles globaalprobleemid, vastu võetud resolutsioonid jäid lihtsalt õhku rippuma.
Loe ka Suurriikide kehv nädalalõpp
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Kindral Lebed valiti Krasnojarski kuberneriks
PMVenemaa üks populaarsemaid poliitikuid kindral Aleksandr Lebed valiti eile Krasnojarski krai kuberneriks. Lebed edestas valimiste teises voorus krai senist juhti Valeri Zubovit.
Kui oli loetud veidi enam kui kaks kolmandikku kõigist antud häältest, juhtis Lebed kindla ülekaaluga oma konkurendi ees. Lebedi poolt oli antud 55 protsenti häältest, kuna Zubovit toetas 40 protsenti valimas käinutest.
Kuigi häälte lugemine polnud eile hilisõhtul veel lõppenud, andsid esialgsed tulemused poliitilistele vaatlejatele põhjust rääkida Lebedi kindlast võidust.
Peagi kuberneriametisse astuva kindral Lebedi sõnul muutub Krasnojarski krai «Venemaa ja osaliselt kogu maailma poliitiliseks keskuseks».
Analüütikute hinnangul on kubernerikoht Lebedile esimeseks sammuks Venemaa presidendivalimiste suunas, mis peaksid aset leidma 2000. aastal.
Eile õhtul Venemaa telekanali NTV saates Itogi korraldatud telefoniküsitlus näitas üllatuslikult, et praegu on riigi populaarseim poliitik üks demokraatide liidreid Grigori Javlinski. Enam kui 29 000 vastanu seast soosis Javlinskit ligemale kolmandik.
Teist ja kolmandat kohta jagasid 25 protsendiga kommunistide liider Gennadi Zjuganov ja Moskva linnapea Juri Luzhkov, kuna vastne Krasnojarski krai liider Aleksandr Lebed pidi rahulduma üksnes 18-protsendilise toetusega.
26. aprillil peetud valimiste esimeses voorus oli olnud samuti edukam Lebed, kelle poolt anti 45 protsenti häältest. (PM)
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Inimesele on hirmus, kui ta abi ei saa
ANNIKA ALASOOEesti Kiirabi Liidu juhatuse esimehe asetäitja Raul Adlas räägib juhtumist, kui Tallinna kiirabidispetsher saatis südames valusid kaevanud mehe juurde brigaadi alles kolmanda kutse peale, kuid selleks ajaks oli patsient juba surnud.
Kas väljakutsete lindistusi keegi kontrollib ka?
Tallinnas ja mujal Eestis on olukord põhimõtteliselt erinev. Tallinnas tegeleb kiirabikutsete vastuvõtmisega tuletõrje- ja päästeamet, mis allub siseministeeriumile, mujal otseselt kiirabi, mis allub sotsiaalministeeriumile. Kiirabi meditsiini poolt arutatakse nagu muidki meditsiiniprobleeme, aga organisatsiooni üle kiirabil kontrolli pole.
Tervishoidu ei juhi üheski riigis siseministeerium, nagu meil dispetsherite tööd.
Kuidas on selline olukord tekkinud?
1994. aastal võttis Tallinna linnavalitsus vastu otsuse, et seoses tungiga Euroopasse ühendatakse kõik operatiivteenistused. Politsei loobus sellest kähku, küll jäi aga kiirabi tuletõrje- ja päästeameti haldusalasse. Viimased kolm aastat võtavad telefoni 003 vastu tuletõrje- ja päästeameti töötajad. Ei arvestata, kas dispetsherid on üldse meditsiiniga kokku puutunud, ametkond on teine ja seal valitsevad teised nõudmised. Nad võivad olla head töötajad, aga süsteem on selline, et siin tekivad tahes-tahtmata konfliktid.
Seriaal «Häire 911», mis mõni aasta tagasi meiegi teleekraanil jooksis, tekitas päästeametis emotsioone, arvati, et Eestis peaks ka niimoodi tegema. Kaugem idee oli moodustada ühised häirekeskused ja teha ühised euronumbrid.
Seriaalist siis tuligi ühtse päästeameti idee?
Jah, aga Eesti polnud selleks valmis, eriti Tallinn. Polnud ühiseid sidesüsteeme. Tänagi töötab kiirabidispetsher pastaka ja pappkaardiga, ilma ühegi arvutita. Kiirabiteenistus on juba aasta aega arvutitega varustatud, kuid meie andmetöötlus töötab alates sellest hetkest, kui kutse meile kohale jõuab. Kutseid on aga lindistatud alles paar viimast kuud.
Häirekeskuse idee pole ju halb, aga see eeldab kahte asja: tehnilisi võimalusi ja professionaalseid oskusi. Tallinnas pole täna kumbagi. Alustati valest otsast, tehti katus valmis, aga vundament oli puudulik.
Kas kiirabi saab dispetsherite tööd kontrollida?
Me ei saa neid kuidagi kontrollida, sest nad kuuluvad teise süsteemi. Meie saame neilt info raadio teel ega puutu nendega isiklikult kokku. See olukord on kestnud õige pikka aega ja alles nüüd, viimase kuu jooksul, on Tallinna kiirabi ja päästeameti juhtkonna vahel tekkinud koostöö. Me pole rahul, et patsiendid nuhtlevad kõik probleemid kiirabi kaela.
Kuigi, inimese jaoks on see muidugi hirmus, kui ta mitte kuskilt abi ei saa.
Kuid kas vähemalt patsiendi surma puhul arutatakse, miks nii juhtus?
Kiirabis arutatakse hommikusel valve üleandmisel asja meditsiinilist külge, organisatoorset poolt meie ei näe. Meil pole ligipääsu nende andmebaasidele, sest tegu on teise ministeeriumiga.
Dispetsheril peaks olema ju mingi juhend, kuidas ühes või teises olukorras käituda.
On absurdne, kui tervishoius töötab inimene, kes pole saanud vastavat koolitust.
Dispetshereid koolitab üks keskus - Tartu kiirabi koolituskeskus. Tallinna kolleegid sinna jõudnud ei ole. Kui nad ei tööta kiirabisüsteemis, siis tekib ikkagi küsimus, kes neid koolitab, kas siseministeerium. On lubamatu, et riigi pealinna kiirabis töötab litsentseerimata ametnik. Kiirabis pole ühtki inimest, kes poleks läbinud koolitust. Ei saa lubada töötada koolituseta.
Dispetsheri töö on väga keeruline - peab oskama rääkida ärritunud patsiendiga, patsiendiga, kes on joobes, kes on välismaalane või kes on kõne-
defektiga. Kuidas dispetsher sellega hakkama saab, sõltub tema isikuomadustest ja koolitusest.
Kas Tallinna kiirabidispetshereid saab selle juhtumi eest karistada?
Et öelda, kas inimene eksis millegi vastu, peab olema etalon, millega tema tegevust võrrelda.
Ja seda pole?
Päästeametis ei saa olla tervishoidu käsitlevat juhtdokumenti. Dispetsheri ülesanne on kõne vastu võtta, tal on tööjuhend, mis käsitleb ainult tehnilisi asju, mitte sisulisi. Kohtus võib vaidlus tekkida, kas dispetsher üldse süüdi on.
Mida siis teha, et selliseid kahetsusväärseid, surmaga lõppevaid juhtumeid vältida?
Julgen öelda, et rumalat kiirabitöötajat täna Eestis ei peaks olema, küll on aga tehniline osa nõrk ehk teisisõnu - riik ei pööra tähelepanu, milliste vahenditega tema kodanikke aidatakse. Kui väikestes kohtades lahendab tehnilisi küsimusi kiirabi enda vahendite arvel, siis Tallinnas on see ilmvõimatu. Narvas, Tartus ja Pärnus töötab kiirabi koos dispetsheritega suurepäraselt ja probleeme ei ole.
1994. aastal alustati eksperimenti, millega dispetsherid läksid päästeteenistuse alluvusse, ilma et oleks olukorda täpsemalt analüüsitud. Lihtsalt loodi häirekeskus. Täna ei taha linnavalitsuses keegi tunnistada, et see oli viga ja süsteemi tuleks muuta.
Ometi juhtub tõrkeid...
Siiski oleme saavutanud selle, et ka tervishoiujuhid on endale aru andnud, et kiirabi on jõudnud üsna heale tasemele. Me ei tee enam tõsiseid möödalaskmisi, kas või näiteks elustamises. Üksnes Tallinnas elustame aastas üle 130 inimese, mis näitab, et me teeme tööd õigesti. Kahjuks on praegu kogu kiirabi häbiks see, mis toimub Tallinnas. Selliseid asju ei tohi juhtuda, see viib alla kogu kiirabi renomee.
Mul on hea meel öelda, et oleme saanud istuda ühe laua taha ka päästeametiga, ehkki see arutelu tuleb väga raske. Ainuke shanss on hakata korraldama dispetsherite väljaõpet.
Kuidas peaks inimene kiirabidispetsherile end mõistetavaks tegema, et teda kuulda võetaks?
Enne kui telefonitoru tõsta, tuleb läbi mõelda, mida üldse öelda on. Kui dispetsher vastu võtab, tuleb vastata täpselt küsimustele. Inimene ei näe, mida dispetsher teeb, kuid samal ajal, kui kutse on vastu võetud, saadab dispetsher brigaadi juba välja. Dispetsheri vestleb inimesega edasi. Ei maksa heituda, et mis te nii pikalt räägite, sõitke välja - brigaad juba sõidab sel ajal.
Näiteks Tartus on nii, et dispetsher juhendab inimesi kiirabi saabumiseni - näiteks kuidas elustada.
Ei maksa enne toru ära panna, kui kiirabi dispetsher seda ütleb. Eestis töötavad enamasti dispetsheritena kiirabi enda töötajad, kes oskavad ka nõustada. Tal on otsene vastutus selle töö eest, Tallinnas ei vastuta keegi.
Kui palju on Tallinnas korraga kiirabibrigaade valves?
Kaksteist brigaadi, lisaks kaks reanimobiili Mustamäe haigla juures ja kaks kiirabiautot päästeteenistuse juures.
Kui kiiresti peab kiirabi kohale jõudma?
On kaks kiirusastet: kiire ja tavaline. Kiire, näiteks ka infarktikahtluse korral, peaks jõudma kohale enne kuut minutit, tavaline kuue minuti jooksul.
Arvamus
Lea AssoGiid
Arutasime kodus Postimehes kirjutatud juhtumit, mil Tallinnas kiirabi alles kolmandal korral tuli ja mees juba surnud oli.
On võimatu aru saada, kuidas saab niimoodi juhtuda. Siit järeldub, et kui inimene ausalt ära räägib, et võttis eile pisut veini, tembeldatakse kohe joodikuks. Mida siis tegema peab? Tuleb vist üliemotsionaalselt oma kaebusi esitada, et dispetsher kuulda võtaks. Aususega ei jõua kuhugi.
Muidugi võib ka dispetsheritest aru saada - küllalt palju on valeväljakutseid ja on raske vahet teha, millal peab kindlasti kohale sõitma. Dispetsher peab hea psühholoog olema: ta inimest teisel pool telefoni ei näe ja peab aru saama, kas kutse on tõsine või helistab keegi niisama.
Ka inimesed peaksid teadma, kuidas kiirabiga rääkida, mida täpselt öelda.
Aleks Lenzner
Tartu abilinnapea
Tartus oli kaks nädalat tagasi kiirabikonverents ja statistikast selgus, et umbes 54% väljakutseid on sellised, kuhu peab kindlasti kohale minema, 24% võiks lahendada perearst, ja 18% sotsiaalseid kutseid. Dispetsheril peab olema hea kvalifikatsioon, et aru saada, millega tegemist on. Ka nn sotsiaalsete kutsete puhul peab kohale sõitma, sest parem sõita, kui pärast kahetseda. Nagu Tallinnas juhtus.
Tartu kiirabiga olen küll rahul, meil on kvalifitseeritud dispetsherid, mõned isegi arstiharidusega, kes oskavad ka telefoni teel nõu anda. Kuigi dispetsher ei pea arst olema, see on raiskamine, aga kursused peaksid tehtud olema.
Tallinna juhtumi puhul ei saa dispetsherit süüdistada, sest praegu pole mängureegleid paika pandud, seepärast süsteem ei toimi.
Leian, et päästeametil peaks olema oma dispetsher ja kiirabil oma, kes jagaks meditsiiniküsimusi.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Kaitsejõudude eelarve suurendamine näitab riigi kaitsetahet
HERKI KÖBASTõsiste investeeringute tulekut Balti riikidesse soodustaks kaitsekulutuste kasv kahe protsendini sisemajanduse koguproduktist, leidis Eesti kaitseväe juhataja Johannes Kert Balti kaitsevägede juhatajate kohtumisel Tartus.
Kindralmajor Johannes Kert lausus, et kaitsekulutuste kasv 1999. aasta riigieelarves eeldab poliitilist, mitte sõjalist otsust. Kerdi sõnul on kaitsekulutusi vaja suurendada selleks, et tagada Eestis stabiilsus, mis omakorda suurendaks välisinvestorite huvi Eesti majanduse vastu.
Läti kaitseväe juhataja kohusetäitja kolonel Gunnars Abols kinnitas, et kaitsekulutuste vähesus on takistuseks Baltimaade sõjalisele koostööle ja seetõttu ohtlik kõigile Balti riikidele.
Eesti riigieelarvest kulub sel aastal kaitsekulutusteks 830 miljonit krooni, mis moodustab 1,1 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Leedu kulutab riigikaitsele 1,5 ja Läti Balti riikidest kõige vähem, 0,62 protsenti SKPst.
Vastavalt NATO tingimustele peab iga alliansiga liituv riik kulutama riigikaitsele kaks protsenti SKPst. «Ükski lääneriik ei tunne vaid dekoratsiooniarmeesid omavate Balti riikide vastu huvi,» ütles Kert ETAle. «Meie NATO kolleegid on öelnud, et maailma suurima armeena ei vaja NATO uusi diviise ja brigaade, vaid kindlust, et Balti riigid suudavad tagada piirkonna stabiilsuse.»
Kindralmajor Kert, kolonel Abols ja Leedu kaitseväe juhataja kindralleitnant Jonas Andriskevicius arutasid reedest pühapäevani kestnud korralisel kohtumisel ühisprojektide seisu ja tulevast koostööd.
Kaitsevägede juhid tunnistasid probleeme rahuvalvepataljonile Baltpat tulevase missiooniala leidmisel. Vastavalt Baltpati arengukavale saadetakse üksus sel sügisel iseseisvale missioonile, kuid sobiva koha puudumisel võib see ära jääda. Baltpatile on missiooniala otsitud juba pikka aega. Praegu pole aga maailmas nii palju kriisipiirkondi, et võiks tervet pataljoni korraga missioonile saata. «Missiooniala leidmine on raske, kuid see, et maailmas valitseb rahu, on parem,» ütles Kert.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Mõõdukad ründasid valitsust
PAAVO PALKMõõdukate Erakonna eilsel üldkogul võeti vastu uus programm ja arutati riikluse küsimusi, mõttevahetus ei kujunenud siiski pelgalt teoreetiliseks, enamikes sõnavõttudes rünnati ägedalt valitsevat koalitsiooni.
«KMÜ siduv jõud on olnud demokraatiaga sobimatu arusaam riigi ja isikliku vara vahekorrast, mis nüüd on saanud tõusvas tempos lahkhelide allikaks,» ütles Mõõdukate esimees Andres Tarand. Valitsusliitu kuuluvad Maarahva Erakond, Maaliit ning Pensionäride ja Perede Erakond räägivad parlamendist tehtavate teleülekannete ajal puudustest riigi valitsemises, sest arvestavad, et osa valijaid unustavad siis nende kaasvastutuse, lausus Tarand, kes süüdistas KMÜd riigi maine languses rahva silmis ja Eesti maine languses välismaal.
Mõõdukate fraktsiooni liige Liia Hänni ütles Postimehele, et riikluse küsimuste arutelu on üks osa ettevalmistustest, mis on seotud eelseisvate valimistega. «Me eeldame neid küsimusi arutades, et pääseme pärast uusi valimisi valitsusse ja saame programmi ellu viia,» märkis ta. Hänni hinnangul on Eesti areng riikluse küsimustes seni võrreldes majanduse olukorraga maha jäänud. Riik ei suuda tema sõnul tagada õiguskorda ja olla erasektorile partneriks, puudub terviklik nägemus nii omavalitsuste arengust kui ka sellest, kui kaugele minna infrastruktuuri erastamisega. «Need ja mitmed teised küsimused tuleb lahendada terviklikult,» toonitas Hänni.
Mõõdukad pidasid riikluse küsimusi arutades vajalikuks, et opositsioon moodustaks oma suhete paremaks korraldamiseks varikabineti.
Hoolimata ilusatest ilmadest oli Mõõdukate üldkoguks kinni pandud Rahvusraamatukogu saal rahvast täis. «Kui ka potipõllundusele sobivaimal ajal nii palju inimesi üldkogule tuleb, siis näitab see, et Mõõdukad on Reformi- ja Keskerakonna kõrval üks Eesti tugevamaid erakondi,» ütles Mõõdukate välissekretär Jarno Laur.
Mõõdukate üldkogu kiitis pühapäeval heaks erakonna esimese programmi «Eesti tee 21. sajandisse», mis sätestab Mõõdukate tegevuse põhialused lähiaastateks.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Heureka ja Ahhaa pakuvad teadusnäitusel üllatusi
AITA OTTASPresident Lennart Meri ütles eile Tartus interaktiivse teadusnäituse avamisel, et inimene peab üllatuma ja imestuma ning seda võimalust jagub Eesti-Soome huvikeskuste ühisnäitusel nii väikestele kui suurtele.
Aita Ottas
Kümme aastat tegutsenud Soome teaduskeskus Heureka tõi oma väljapaneku esmakordselt Eestisse. Eile Tartu Ülikooli kergejõustikuhallis avatud näituse korraldas ülikooli huvikeskus Ahhaa, mille päriskodu saab olema Toomel tähetornis.
Gloobus kõneleb
«Erinevalt vitriininäitustest on siin kõik eksponaadid katsumiseks ja järeleproovimiseks,» ütles projektijuht Tiiu Sild. Ta lisas, et kaasaelamist võimaldav ekspositsioon on sillaks kooli ja akadeemiliste teadmiste vahel - lapsel tekib tahtmine siin nähtud asjade kohta rohkem teada saada.
Heureka on Tartusse toonud näiteks kõneleva gloobuse, mille seest saab kõrvaklappidega kuulata, mis keelt kuskil riigis räägitakse. Keeltegloobus kõneleb 64 keeles.
Samuti saavad lapsed järele proovida, mis tunne on kõndida Kuul või lamada fakiiri voodis, milles on 2600 naela. Soomlastelt on veel näitused suurtest maadeavastajatest ja kasvuhooneefektist, arvutist saab vaadata virtuaalset küülikut, võimalik on teha mitmeid osavusteste.
Tartu Ülikool on pannud suuremat rõhku astronoomia tutvustamisele. Kaheksameetrise kupliga ehtsas planetaariumis toimuvad täheseansid, multimeediaarvutid näitavad kosmosesündmusi, mudeli peal saab selgeks öö ja päeva ning aastaaegade vaheldumise. Õppejõud demonstreerivad füüsikalisi ja keemilisi katseid ning annavad kõige kohta selgitusi.
Heureka keskus ka Tartusse
Ülikooli ajaloomuuseum kujundas näituse väljakaevamistel leitud vanadest pealuudest, Tartu Kunstikool valmistas aga tavalistest mitu korda suuremad laua ja tooli koos nõudega. Sellise laua taga istudes võib katsuda meenutada või mõelda, kuidas tunnetab maailma kolmeaastane. President Meri tõi sealsamas poliitilise võrdluse: samasugune tunne on Eesti-taolistel väikeriikidel, kes pürivad Euroopa Liitu.
Lennart Meri, kes on välja pakkunud idee Heureka-taolise keskuse loomiseks Tartusse, nimetas eile meeldivaimaks üllatuseks koolilaste järjekorda eksponaatide juures. «Kui sellises kohas on rohkesti huvilisi, lühenevad tulevikus järjekorrad õllekate taga,» nentis president.
Teadusnäitus jääb avatuks 30. juunini.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Valdis Birkavs: Läti on Eestist parem
PMLäti välisministri Valdis Birkavsi sõnul on Läti teinud viimase aasta jooksul suuri majanduslikke edusamme, olles praegu Eestist parem ning oodates pikisilmi kutset ühinemiskõnelustele Euroopa Liiduga.
«Eesti oli meist pisut ees, kui Euroopa Komisjon ta ainsa kandidaadina Euroopa Liidu kõnelustele soovitas,» ütles Rootsis visiidil viibinud Valdis Birkavs ajalehele Svenska Dagbladet. «Kuid nüüd oleme meie paremad kui eestlased siis,» lisas ta.
Läti välisministri sõnul on saabunud aeg kutsuda ka Läti Euroopa Liidu liitumiskõnelustele. «Läti majanduslikud edusammud on möödunud aasta jooksul olnud niivõrd suured, et aeg eurokõnelusteks on küps,» sõnas Birkavs.
Detsembris otsustas Euroopa Liidu Nõukogu alustada esimestena liitumiskõnelusi Eesti, Poola, Tshehhi, Ungari, Sloveenia ja Küprosega. Läti ja Leedu jäid läbirääkimiste teise vooru.
Eurokõnelused Eesti ja veel viie esimesse vooru kutsutud riigiga algasid märtsis. (PM)
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Juhtkoer aitab inimese üksinduse ja abituse vastu
MEELI VILUKASTallinn-Väikese peatuses astub trammist maha väikest kasvu blond naine oma labradori tõugu neljajalgse sõbraga, kellele piisab vaid käsklusest «laulma», et leida kiiresti tee Tallinna Pimedate Ühingusse - lauluproovi.
Merle Aitsar on noor särtsakas naine, kes alles kahe aasta eest kaotas nägemise. Juhtkoer Bona on tema silmadeks olnud nüüd kaks ja pool kuud. Enne seda pidi Merle väljas liikudes ainult oma tuttavate abile lootma.
Koeraga toidupoodi minnes on Merle rahul. «Alguses tundsin end küll üsna ebakindlalt,» meenutab ta, «aga ettevaatlik peab praegugi olema.» Kõige keerulisem on Merle arvates kesklinnas suure ristmiku ületamine. «Iga kord asetan ju tegelikult oma elu ohtu,» sõnab Merle. Enamik autojuhte on kas väga külmaverelised või vaevlevad nad sulaselges infopuuduses, sest isegi pimeda juhtkoera rakmeid nähes ei muutu nad põrmugi tähelepanelikumaks ega vastutulelikumaks.
Pilet ka koerale
«Kena on aga see, et inimeste üldine suhtumine on muutunud,» räägib Merle ning lisab, et kõik on muutunud sõbralikumaks ja abivalmimaks, isegi mõned bussijuhid ei nõua enam Bonalt sõidupiletit. Ühistranspordis on I grupi invaliididel küll tasuta sõidu õigus, aga iroonia seisab selles, et I grupi invaliid ei pääse ilma saatjata kodust väljagi. Vastutulelik tuttav ostab endale muidugi ise pileti. Aga koerale, kes on pimeda jaoks ometi hädavajalik abiline, tuleb ikkagi piletiraha leida.
Juhtkoeraga seonduvatest raskustest nimetab Merle poeskäimisel ette tulevaid ebameeldivusi, sest inimesed üldjuhul ei tea, et juhtkoertega on lubatud ka toidupoes käia. Sama lugu on kohvikute ja muude toitlustusasutustega. Vaegnägijal on tegelikult oma neljajalgse abilisega õigus igale poole sisse pääseda. Samuti ei pea juhtkoer kandma suukorvi, miskipärast ei taha kaaskodanikud Merle sõnul ka sellega leppida.
Kõik vaegnägijad ei soovigi endale juhtkoera. Kardetakse, et loom ei ole piisavalt usaldusväärne, lisaks veel ebameeldivused, mida Merle kirjeldab. Kui aga pimedal on niikuinii soov koera pidada, leiab ta juhtkoeras endale nii sõbra kui ka abilise. Tema hooldamine ei erine milleski tavalise koera hooldamisest.
Eesti esimene juhtkoerte treener sai väljaõppe Soomes, kus praegugi korraldatakse peremeestele koos juhtkoertega nädalasi koolituslaagreid. Kutsikat hakatakse reeglina õpetama poolteiseaastaselt, kõige varem aasta ja kahe kuuselt. Esimesed pool aastat tegeleb koeraga ainult treener, edasi treenitakse koera koostöös inimesega, keda ta abistama hakkab. Tavaliselt jääb koer kogu eluks sama inimese käsutusse, kuid näiteks omaniku surma puhul võib koer jätkata ka uue peremehe juures.
Treening on peamine
Algul harjutatakse koera erinevate olukordadega: ei tohi ta ju paanikasse sattuda, kui näiteks suur auto mööda sõidab, ega ka teiste kasside-koerte lähedusse sattudes oma kohustust unustada.
Korralikult kõrval käimine on esimene nõue, mille koerake treeningutel omandab. Koer peab harjuma liiklusvahendites sõitmisega, samuti eriliste rakmetega - oma töövahendiga. Suunda tohib koer muuta ainult käskluste «vasakule», «paremale», «üle tee» peale. Mingil juhul ei tohi ta ära unustada peremeest ka takistustest, nagu näiteks postid, augud, porilombid, reklaampostid jms, mööda juhtimisel. Käskluse peale «Otsi!» peab truu sõber vastavalt soovile üles leidma ukse, trepi, ülekäiguraja, pargis pingi või bussis vaba istekoha.
Pärast pikemat koostööd on koeral-abilisel tihti korduvad marsruudid juba nii selged, et piisab vaid märksõnast «koju» või «arsti juurde», ja ta leiab hõlpsasti õige tee.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Maksuamet seljatas kohtus automüügifirma
ENE PAJULALääne maakohus jättis jõusse maksuameti ettekirjutuse, mille järgi maksupetturluses süüdistatud automüügifirma peab Eestisse toodud ja siin nn avariilise pähe müüdud auto pealt maksma 600 000 krooni käibemaksu.
Kasutatud autosid maale toova Impexmari käibemaksu kontrollides avastas Läänemaa maksuamet aasta algul, et firma müüb autosid kahtlaselt odavalt.
«Ma ei eita kaubandusvabadust,» ütles Läänemaa maksuameti direktor Eerik Ojakäär, «aga käibemaksuseaduse §12 lõige 6 ütleb, et kui maksuameti arvates on kauba või teenuse deklareeritud maksustatav väärtus turuhinnast madalam, võib ta käibe maksustatavaks väärtuseks määrata keskmise kohaliku müügihinna ehk nn turuhinna.»
Ojakääru sõnul jäi neile silma, et alla kümne aasta vanuseid autosid müüdi hinnaga alla 10 000 krooni. Impexmari esindajate väide, et tegu oli avariiliste ja mittekorras masinatega, ei pidanud Ojakääru meelest vett, sest paljud kontrollitud masinatest pääsesid tehnilisest ülevaatusest läbi juba ostmise päeval. Maksuamet pöördus ka ostjate poole, kes kinnitasid, et autod olid sõidukorras. Masin, mis Impexmari raamatupidamise kohaselt maksis 9000 krooni, oli tegelikult müüdud 45 000 krooni eest, ja paberite järgi 7000 krooni maksnud auto müüdi 65 000 krooni eest.
Impexmaril olid kohtus abiks maksunõunik Enn Roose ning advokaat Kersti Kägi. Kaitsjad alustasid väitest, et maksuamet on seadusevastane moodustis. Ettekirjutuse tegemise ajal olevat maakondlik maksuamet olnud illegaalne asutus ja vaidlustatud ettekirjutuse kinnitanud legaliseerimata isik. Advokaadil oli maksuametile ette heita ka seda, et ettekirjutuse blankett ei sisaldanud turvaelemente ning oli juba selle pärast õigustühine.
Kohtus väitis advokaat, et Läänemaa maksuameti poolt turuhinna määramise aluseks olnud konjunktuuriinstituudi hinnakataloogi pakutud hinnad ei pruugi olla samad, mis kehtivad mõnes Läänemaa nurgas.
Lääne maakohtu halduskohtunik Aivar Koppel langetas otsuse siiski maksuameti kasuks. Küll aga mõisteti maksuametilt välja kohtukulud 40 000 krooni. Eerik Ojakäär ei ole sellega rahul ning kaebas otsuse edasi ringkonnakohtusse.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Võhmalased jäid tarbekaubata
MALLE TOOMISTEViljandi Tarbijate Ühistu võttis oma tiiva alla majandusraskustes vaevelnud Võhma Majandusühistu, mistõttu ootamatult suletud Võhma tööstuskaupade kaupluse müüjad jäid üleöö tööta.
Eelmise teisipäeva õhtul said Võhma Majandusühistu tööstuskaupade poe töötajad teada, et homsest jääb pood suletuks ja tuleb kaupa pakkima hakata. Võhmalasi ehmatas teade, et pood suletakse jäädavalt ning koos sellega kaob linnast võimalus osta ehitusmaterjali, jalanõusid, uusi rõivaid.
Kolm päeva hiljem kirjutasid neli müüjat alla koondamisteatele ja järgmine päev oli neile tööl viimane. «Teadsime, et ühistu läheb Viljandi alla,» ütles kaubamaja juhataja. «Aga me ei teadnud, et pood ära kaob,» lisas ta.
Toidupoes pakutud tööd ei võtnud tööta jäänud müüjad vastu.
Võhma Majandusühistu esimees Eeri Palu ei tahtnud ühistute liitumisest veel Postimehele rääkida. Ta kinnitas, et esmatarbekaupa saavad võhmalased osta Ugala toidupoest, mis läheb samuti Viljandi Tarbijate Ühistule.
Viljandi Tarbijate Ühistu anonüümseks jääda soovinud töötaja täpsustas, et Võhma Majandusühistu ei liitu nendega, vaid annab Viljandi ühistule rendile mõne Võhma ja Suure-Jaani poe. Ettevaatlikult väljendeid valinud tarbijate ühistu töötaja kinnitas, et kaudselt on poodide ülevõtmine seotud Võhma Majandusühistu võlgadega.
Võhma Majandusühistu juhtkonnas töötavad inimesed tunnistasid, et nad peavad endale uut töökohta otsima hakkama.
Paar aastat tagasi müüs Võhma Majandusühistu oma kaubamaja esimese korruse Võhma linnale kultuurikeskuseks ning kolis kaubamaja laoruumidesse. Majandusühistule kuulub Võhmas veel toidukauplus Ugala, mis peab konkureerima kaheksa erapoega.
Endises Võhma kaubamajas teisel korrusel kontorit pidav Võhma Majandusühistu on mitteametlikult pakkunud oma ruume Võhma linnale kultuurikeskuse laiendamiseks. Sama maja alumisel korrusel algab peagi kultuurikeskuse ehitus.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Webmaster
© Postimees 1995-1998