Sport

Vaid see artikkel Etapivõit Jan Ullrichile
OTT JÄRVELA
* FC Flora läheb võitma
VEIKO ASU
* Tunnetuse talumatu raskus
VALERI MAKSIMOV
* Kreeka koondise peatreener kardab oma maa fännide survet
VEIKO VISNAPUU
* Djordjevic jääb MMilt esialgu eemale
VEIKO VISNAPUU
* FIBA muutis reegleid
VEIKO VISNAPUU


*

Etapivõit Jan Ullrichile

OTT JÄRVELA

Hoolimata Jan Ullrichi püüdlustest säilitas Marco Pantani liidrisärgi ka pärast Prantsusmaa velotuuri 16. etappi

Eile sõidetud 16. etapp viis jalgratturid Vizille’ist Albertville’i. Alustas ainult 139 ratturit. Velotuuri katkestajate rohkust (üle poolesaja) võib põhjendada mitte ainult mägietappide raskuse, vaid ka kehva ilmaga. Eilnegi võistlus tõotas palju katkestamisi.

Juba esimesel tõusul moodustus kaks kolmikut, kes peagrupi eest ära sõitsid. Esimesse kuulusid Rolf Aldag (Telekom), Andrei Teterjuk (Lotto) ja Stephane Heulot (La Francaise des Jeux) ning teise triosse Cesar Solaun (Banesto), Rik Verbrugghe (Lotto) ja Philippe Bordevane (Big-Mat). Pärast 94,5 kilomeetri läbimist oli liidrite edu peagrupi ees juba 6.10, teine kolmik aga kinni püütud. Grand Cucheroni tõusu tipus oli vahe vähenenud 5.15ni.

Juhtkonnavahetus

Viimasel tõusul sõitis Heulot Teterjuki ja Aldagi eest ära. Samal tõusul spurtis ka kauaaegne liidrisärgi omanik Jan Ullrich (Telekom), kuid praegune üldjuht Marco Pantani (Mercatone-Uno) läks temaga kaasa. Koos püüdsid nad kinni Teterjuki ja Aldagi ning natuke hiljem ka Heulot’. Madeleine’i tõusu lõppu jõudsid Ullrich ja Pantani juba ainult kahekesi. Järgnenud laskumine enam muutusi ei toonud.

Finishiheitluses jäi mõne sentimeetriga peale Ullrich. Järgmised jõudsid finishisse 1.51 hiljem, nende sekka kuulus ka enne eilset etappi teisel kohal olnud Bobby Julich (Cofidis). Seega jäi Ullrich üldarvestuses kolmandale kohale. Kokkuvõttes on Pantani edu Julichi ees 5.42 ja Ullrichi ees 5.56.

«Tahtsin näidata, et mind on veel vara maha kanda,» ütles Ullrich sõiduvõidu järel.

Viis viimast

Koos tänase etapiga on tuuril sõita viis etappi, neist üks eraldistardist. Mägiseid etappe on ees veel kaks - 17. (149 km) ja 18. (218,5 km). Neil etappidel võib Pantani oma edu veelgi suurendada.

Täna kavas oleval sõidul on kaks esimese ja üks kolmanda raskusastme tõusu, homme üks teise, üks kolmanda ja kaks neljanda kategooria mäkkeronimist. 19. etapp (242 km) ja 21. etapp (147,5 km) sõidetakse tasasel maal, vaid ülehomsel etapil on üks neljanda kategooria tõus. Kahekümnes, s.o eelviimane etapp (52 km) sõidetakse eraldistardist ja siin on väga head võimalused oma positsiooni parandada Ullrichil. Mäletatavasti võitis sakslane seitsmenda, eraldistardist etapi. Pantani ei küüni eraldistardist sõidus paremate hulka.

Kogu velotuuri võitmiseks on Pantanil siiski natuke suuremad võimalused kui Ullrichil. Kuid ei maksa unustada ka Bobby Julichit ja Fabio Escartini (Kelme).

Mägede kuninga konkurentsis on ülivõimas edu Rodolfo Massil (Casino), sprinterite arvestuses juhib sama kindlalt Erik Zabel (Telekom).

Artikli algusesse, lehekülje algusesse


*

FC Flora läheb võitma

VEIKO ASU

Täna kell 17 kohtub FC Flora Tallinnas Kadrioru staadionil UEFA meistrite liiga eelringi korduskohtumises Bukaresti Steauaga.

Nädala eest tuli floralastel Bukarestis üsna tasavägise mängu järel väljakult 1:4 kaotusega lahkuda. FC Flora peatreeneri Teitur Thordarsoni sõnul oskab ta vastukajade kohta öelda vaid niipalju kui pressikonverentsil öeldi. Steaua juhendaja olnud vähemalt sõnades Flora mängust positiivselt üllatunud.

Thordarson loodab, et Flora esineb seekord paremini: «Möö-dunud aastal seadsime kolm eesmärki - võita Eesti meistritiitel ja karikas ning pääseda eurosarjas eelringist edasi. Kaks eesmärki oleme juba täitnud.» Viimase eesmärgi täitmiseks tuleks Steauat võita vähemalt kolme väravaga ning seda meeskond treeneri sõnul tegema lähebki. «Igal juhul läheme võitlema,» kinnitas Flora islandlasest juhendaja.

Klubi arsti Gunnar Männiku ütluse järgi on kindlasti mängust väljas Marek Lemsalu, kellele lähipäevil tehakse operatsioon. Andres Operit vaevab põlvevalu, kuid pärast vajalikku süsti peaks Oper mänguvalmis olema. Pikaajalisel ravil on Erko Saviauk. Kauaks on ära ka Trond Inge Haugland, kes viimases mängus Sadamaga murdis pöialuu. Haugland peaks heal juhul naasma septembri teisel poolel.

Flora üldettevalmistus on olnud piisav. «Alates Thordarsoni tulekust on meeskonna füüsilised ja funktsionaalsed näitajad kogu aeg paranenud, paljuski tänu talvisele ettevalmistusele Küprosel. Võin öelda, et kehaliselt on meeskond mänguks valmis,» lõpetas Gunnar Männik.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse


*

Tunnetuse talumatu raskus

VALERI MAKSIMOV, Postimees

Kas toetada andekat noort või tipule lähemal seisvat staazhikat sportlast - kumb valik oleks õigem? Näiteks nüüd, uue olümpia lähenedes.

Enamik, eeldan, asub nooremate poolele - las läheb, las proovib ja karastub, kui ei õnnestu seekord, saab järgmine kord uuesti proovida. Vähemik pooldab veterani viimaseid püüdlusi, talle karjääri lõpetamiseks veel üht võimalust andes. Aga on veel kolmas tee, jäik, see-eest lihtne ja pealtnäha õiglaseim: lähetuse saab katsevõistluste parim, vanust, minevikku ja tulevikku vaatamata. Igal alal paraku katsevõistlusi pole, on vaid teatud normatiiv, enamasti leebe, eriti talimängudel.

Spordiminevikust ei jõua üles lugeda näiteid, kuidas paljulubav noor jääbki igavesti lootustandvaks, õigustama tema heaks kulutatud raha ja vaeva, kuna ta ei jõua tasemele, mida eeldused lubaks. Valearvestused algavad sellest, et eelduste all nähakse vaid kehalisi, funktsionaalseid võimeid, märkamata, et tipu jalamilt edasi ronimisel omandavad kasvava tähenduse närvikava tugevus, vaimujõud ja moraalsed omadused. Viimaste najal ulatuvad kõrgemaid vilju noppima tahtejõulisemad ja töökamad, ehkki küll kehvema keha, kasvu ja koordinatsiooniga sportlased.

Samas, kas oskab keegi öelda, kui palju on kogemustest tulvil atleete, kes tippvõistluse eel viimase kui nüansi on ette ja taha välja arvestanud ning ikkagi alt lähevad. Nende kukkumine on palju valusam ja languse pealtnägemine kurb vaatepilt, sest nad ei ärata kaugeltki alati kaastunnet. Hilja peale jäänut haletsetakse või parastatakse, et ta ei osanud õigel ajal, efektselt ja austusväärselt lahkuda, õnnetu lõpu läbi elanu unustatakse kiiremini, kui ta sellega harjuda suudab.

Suveolümpiani jääb kaks aastat. Ainult kaks. Instantsides (kultuuriministeeriumis, olümpiakomitees, keskliidus) käib sõelumine, keda toetada rahaliselt Sydney olümpiamängudeks valmistumisel. Soovijate hulka jagub eilseid, tänaseid ja homseid sportlasi. Jagamisele kuuluvad summad on nimetamisväärselt suured. Seda kõrgem on sõelujate vastutuse aste. Soovitan: häälestumisetapi, eriettevalmistuse ja võimetekontrolli peaks läbima ka raha andmise või mitteandmise üle otsustajad. Nad peaks end vormis hoidma täpselt niisamuti nagu sportlased. Palju lugema, teadma, mõtestama jne. Kõige lihtsam on luua punktisüsteem, mille alusel sportlased vasakule ja paremale rivistatakse. Valigem raskem tee: lisagem aritmeetikale tunnetuslik osa. Tõstkem prillid ninalt ja vidutagem silmi, proovigem auditooriumi tajuda! Katsugem endale vastata, kes on rahva jaoks tippsportlane, mida üks või teine sportlasisiksus meile tähendab, kes sogab vett ja kellel on tõsi taga. Liiga keeruline? Võib-olla. Las olla! Miks peaks otsustaja elu mugavam olema, miks jätab tema arvestamata kümned nüansid, mis tulemust mõjutavad ja lähtub üksnes numbritest?

Artikli algusesse, lehekülje algusesse


*

Kreeka koondise peatreener kardab oma maa fännide survet

VEIKO VISNAPUU

Kreeka korvpallikoondise juhendaja Panagiotis Giannakis hoiatas eile oma maa fänne, et nendepoolne liigne surve võib mängijaile täna algaval kodusel MMil halvasti mõjuda.

Giannakis ütles, et turniiril, kus on vähemalt kuus-seitse võrdväärset MM-tiitli pretendenti, ei tule fännide liiga äge surve ega ootus noorele Kreeka koondisele kuidagi kasuks.

«Ma muretsen meie poolehoidjate suurte lootuste pärast,» tõdes Giannakis. «Nad peaksid olema hoopis kannatlikud, sest meie noor meeskond mängib koos veel kümmekond aastat ja kauaoodatud triumf võib tulla millal iganes.»

Giannakise sõnul ei tohiks mängijad fännide liigsuurte ootuste pärast tunda survet, mis segab rahulikult MM-võistlusteks keskenduda.

Lisaks fännidele on ka Kreeka korvpalliametnikud ja ajakirjandus külvanud meeskonna turjale palju survet, sest on välja hõiganud, et ootavad 1987. aastal võidetud Euroopa meistritiitlile nüüd kuldset järge.

Mõtetega juba finaalis

Paljude kreeklaste arvates on korraldajamaale finaalikoht tagatud juba enne MM-turniiri algust.

«Me ei hooli praegu sellest, kas pääseme finaali või mitte, mõtleme vaid oma avakohtumisest Kanadaga (täna õhtul),» nentis Giannakis. «Kanada on tüüpiline Põhja-Ameerika meeskond: väga kiire ja kaitses tugev. Peame eelkõige selle kohtumise võitma, sest see annaks meile psühholoogiliselt positiivse taganttõuke.»

Kreeklaste tänane vastane Kanada ihkab aga samuti võitu, et revansheerida eelmise MMi vahegrupis saadud kaotus (71:74). Kreeka lõpetas neli aastat tagasi neljanda, Kanada seitsmenda kohaga.

Giannakise arvates on tänavuse MMi medalisoosikud ilma NBA tähtedeta esinev USA, Jugoslaavia, Venemaa, Austraalia, Itaalia, Argentiina ning tema enda juhendatav koondis.

Euroopa meistrite jugoslaavlaste turniirieelseid kaotusi (mitme juhtmängija loobumine erinevatel põhjustel) ei pea Giannakis liiga karmiks. «Paari liidri mittemängimine ei tee neile veel haiget, sest neil on väga ühtlased vahetusmängijad ning võidukogemus.»

Tomjanovich on rahul

«Ameeriklaste trumbiks on jälle väga targad ja kogenud treenerid (peatreeneri Rudy Tomjanovichi parem käsi on Los Angelese Lakersi juhendaja Del Harris - V.V.),» ütles Giannakis. «Nad tahavad tõestada, et suudavad võita ka ilma NBA mängijateta, mängijad omakorda loodavad MMil silma paista, et saada leping NBAsse.»

Houstoni Rocketsi kaks korda NBA meistriks tüürinud Rudy Tomjanovichi juhendamisel mängiv Ühendriikide koondis on MMi eelsetes sõpruskohtumistes alistanud nii Prantsusmaa (93:63), Hispaania (95:78) kui Itaalia (80:75).

«Olen oma meeskonna ettevalmistusega rahul, sest meie mängus oli näha arengut,» ütles Tomjanovich pärast viimast sõpruskohtumist (laupäeval). «Kuid meil on vaja oma mängu veelgi parandada, me ei saa jääda vaid sellele tasemele.»

Kogenud treeneri sõnul on ühendriiklaste mängukvaliteedi tõus üpris reaalne. «Te näete seda,» lubas ta. «Näete nii meeskonna füüsiliste näitajate paranemist kui meeskonnatöö ladusamaks muutumist, ent kõik see on pikemaajalisem protsess ja nõuab aega.»

Lauavõitlus nõrk koht

Kreeklaste peatreeneri sõnul on tema meeskonna nõrgim koht hetkel lauavõitlus, mida tingimata tarvis parandada.

MMi korraldajamaa koondise võtmemängijaiks peetakse kogenud tsentrit Panayiotis Fassoulast (35, 213, Pireuse Olympiakos), kaitselukku Giorgios Sigalast (207, 201, siirdus suvel Milano Stefanelist Saloniki PAOKi), noort ründajat Dimitris Papanikolaoud (21, 200, Olympiakos) ning tagaliinimeest Frangiskos Alvertist (24, 207, Ateena Panathinaikos). Väga hästi võib mängida ja miks mitte Kreeka koondise liidriks tõusta ka jõuline äär Nikos Economou (25, 206, Panathinaikos).

MMil on oluline hästi mängida ka seetõttu, et Kreekas on kohal ligi paarikümne NBA klubi talendiotsijad.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse


*

Djordjevic jääb MMilt esialgu eemale

VEIKO VISNAPUU

Jugoslaavia koondise põhimängujuht ja meeskonna hing Aleksandar Djordjevic peab jalavigastuse pärast täna algava korvpalli MMi alagrupimänge varumeeste pingilt vaatama.

Djordjevic peaks rahvusmeeskonna särgis taas palliplatsile lülituma järgmisel nädalal, kui peetakse MM-võistluste vahegrupimänge.

«Tunnen ennast hästi. See on selge, et ma ei saa mängida alagrupiturniiril, kuid MMi teisel nädalal on minuga taas kõik korras,» ütles Djordjevic Jugoslaavia televisioonile pärast Ateenasse saabumist.

Djordjevic, kes on oma maa koondise kapten, suurim skooritegija ja põhiline hing, on jalatrauma pärast korvpallist eemal olnud umbes kuu aega.

Tema mittemängimine MMil tähendaks Jugoslaavia koondisele järjekordset lööki allapoole vööd: lõunaslaavlased peavad niigi läbi ajama ilma võimsate edurivimeeste Vlade Divaci, Zoran Savici ja Zharki Paspalji ning vigastatud kaitsja Predrag Danilovicita.

NBAs mängiva Divaci mitteosalemine MMil on põhjustatud profiliiga pallurite streigist, Zavicit ja Paspaljit ei näe Kreekas aga erimeelsuste pärast koondise peatreeneri Zeljko Obradoviciga.

Kaheksa aastat tagasi Argentiinas MM-tiitli pälvinud valitsev Euroopa meister Jugoslaavia on üks täna algava turniiri suurfavoriite.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse


*

FIBA muutis reegleid

VEIKO VISNAPUU

Läinud nädalavahetusel Ateenas peetud Rahvusvahelise Korvpalliliidu FIBA maailmakongressil valiti järgmiseks neljaks aastaks organisatsiooni presidendiks Abdoulaye Seye Moreau Senegalist.

Aafriklane asendab sel ametikohal ameeriklast George Killianit.

Lisaks uue juhi valimisele tehti kongressil ka paar pisemat muudatust korvpallireeglites, mis ei lähenda FIBAt aga veel sugugi NBAle.

Kahepäevase koosistumise tulemusena jõuti otsusele, et edaspidi peatatakse mäng viimasel kahel minutil ja lisaajal niipea, kui üks pool viskab korvi.

Selliste mänguseisakute ajal pole lubatud ka vahetused ja minutilised mõtlemisajad.

See, NBAs juba kasutatav reegel, lubab mängijail kohtumise lõpuhetkedel rohkem puhata ja vähendab oluliselt võimalusi nõelata kiirrünnakutega. Teisalt suurendab see ka saavutatud korvi tähtsust.

Teiseks muudatuseks oli minutiliste vaheaegade tõstmine kahelt kolmele teisel poolajal, kokku saab üks meeskond mängu jooksul edaspidi viis mõtlemisaega.

Rahvuslikel korvpalliliitudel palutakse äsjased reeglimuudatused sisse viia enne järgmise aasta juunis Portugalis peetavat juunioride MMi.

Kahte oodatud reeglimuudatust - kolmepunktiviskejoone nihutamist seniselt 6.25 meetrilt NBAs kasutatava 6.75 meetrini ja rünnakuaja lühendamist 30 sekundilt NBA eeskujul 24le - äsjasel maailmakongressil ei arutatudki.

FIBA pressiesindaja Florian Wanninger põhjendas seda sellega, et enne kongressi koos istunud FIBA juhatus ei andnud neile muudatustele oma heakskiitu. Edaspidi on aga kaks korda aastas koosistuval juhatusel volitused muuta ametlikke korvpallireegleid vastavalt vajadusele.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse



Webmaster
© Postimees 1995-1998