$$d
Varemetes Elva: laiutav nõukogudeaegne pärand poolsurnud suvituslinnasMARTIN PAU |
Tartu Gaas sai uue juhi AIVAR AOTÄHT |
|
Raekoja platsil näeb täna õhtul laservaatemängu TIIT EFERT |
Tartumaa Põllutöökool endiselt sulgemisohus JÜRI SAAR |
|
Haridusministeeriumi hinnangul on 92 kutseõppeasutust liiga palju TPM |
Volikogule pakutakse istungiteks uusi saale AITA OTTAS |
|
Tartu Ülikooli kogudus remondib pastoraati JÜRI SAAR |
Toomas Treial: tellijaid toob vaid huvi firma vastu KALJU LOMP |
|
Lilled ehivad suvelõppu EPP LAUGASTE |
Näitus loomaarstiõppe ajaloost JOHANNES MILLER |
|
Miks ei ehitata valmis Rebase tänava garaazhe? ALARI RAMMO |
Juhtus |
Varemetes Elva: laiutav nõukogudeaegne pärand poolsurnud suvituslinnas
MARTIN PAUElva on rikas mändide ja järvede, aga ka poolikute suurehitiste poolest, mille rajamist nõukogude ajal hurraaga alustati, kuid krooni tulekule eelnenud hüperinflatsiooni tingimustes lõpetada ei suudetud.
Kaheksakümnendate aastate lõpuks kerkis 6000 elanikuga Elvasse rida hiidhooneid, millesarnaste ehitamine võiks tulla täna kõne alla vähemalt kümme korda suuremates linnades.
Siseujula, korterelamu, turuhoone, 300 eakale mõeldud vanadekodu ning 500-kohalise saaliga kultuurimaja on suurimad rajatised, mis pidanuksid valmides rahuldama mitte üksnes elvalaste, vaid ka arvukate turistide, suvitajate ning muidu külaliste vajadusi.
Kolossiehitajate kolossaalseile plaanidele tõmbas kriipsu peale kommunistliku superriigi kokkuvarisemine. Koos surija viimsete hingetõmmetega lagunenud majandussüsteemis kaotas raha väärtuse.
Kultuurimajale kolm miljonit
Maalilise Arbi järve kaldal seisab juba kümme aastat punane koloss, milles nõukogudeaegsed funktsionäärid nägid ajastu nõuetele vastavat kultuurimaja.
Aastatel 1988-1991 maeti Maie Benjami projekteeritud hiigelehitisse 1,7 miljonit rubla. Hüperinflatsioon sõi reservid ning vähem kui aasta enne krooni tulekut ehitus seiskus.
1997. aasta talvel ostis kultuurimaja Elva linnalt 100 000 krooni eest AS Livonia. Firma omanik Rein Abel märkis, et poolteist aastat tagasi oli pankadelt laenu saamine ja ehituse jätkamine veel võrdlemisi lihtne, praegu on see aga muutunud peaaegu võimatuks.
Abeli sõnul on Elva kinnisvarahinnad praegu naeruväärselt madalad ning ka äriplaan maksab männilinnas väga vähe.
«Pooleli olev kultuurimaja on maakleritele väga väike tagatis. Selle väärtust võib hinnata praegu 100 000 kroonile. Sellise tagatisega saab parimal juhul 70 000 krooni laenu, millega ei saa sissesõiduteedki ehitada,» kurdab Livonia omanik.
Börsilangus lõi plaanid segi
Endise Hoiupangaga jõudis Abel enda sõnul krediidi saamises juba peaaegu kaubale. Lootust lisas ka panga idee avada nn kultuurimajas oma filiaal. Sügisene börsilangus ning pankade ühinemine lõi need kavad segi.
Rein Abeli rehkendusel oleks vaja vähemalt 3 miljonit krooni, alustamaks Arbi järve äärses kolossis mingeidki ehitustöid. Et hoone saaks täielikult viimistletud, kuluks Abeli hinnangul vähemalt 15-20 miljonit krooni. Võrdluseks: Elva tänavune eelarve on ligi 25 miljonit krooni.
«Kui õnnestukski laenu saada, siis ilma kompanjonideta ei julge küll midagi ette võtta,» tunnistab Abel. «See oleks küllaltki libe tee: esiteks on rendihinnad madalad, 25-30 krooni ruutmeetrilt, teiseks on rentnike leidmine üleüldse peaaegu võimatu.»
Liiga suur maja
Pooleli kultuurimajas on 4000 ruutmeetrit pinda. Hiidhoonele rakenduse leidmise teeb keerukamaks ka tõik, et projekt oli tehtud nõukogudeaegse loogika järgi. Toona mõeldi rentaablusele viimases järjekorras.
Nn kultuurimajja on pärast iseseisvuse taastamist planeeritud küll ööklubi, küll suurt konverentsikeskust. Viimast hoone 500-kohalise saali pärast. Asja pole plaanidest saanud.
«Kui ta oleks poole väiksem, oleks asi poole lihtsam ja ilmselt oleks siis ka midagi juba looma hakanud,» usub Abel.
Ta on enda kinnitusel pidanud mõttetalguid paljude tuttavate ärimeestega, kuid ideede tasandile on kõik jutud jäänudki. Rahaasjad on praegu liiga keerulised, kurvastab Abel.
Praegu kuulub majaalune maa veel linnale, kuid juba lähemas tulevikus loodab Abel saada kogu kinnistu omanikuks. Ärimees usub, et siis muutub osanike leidmine veidi lihtsamaks.
Abel on ka veendunud, et kui Eestis tervikuna hakkab finantskriis mööduma ja Elva turistide-suvitajate ning alaliselt elama tulijate seas hinda minema, saab kultuurimajastki asja. Konserveeritud hoone müürid on hästi säilinud, varisemisohtu pole.
«Praegu pole Elva selleks veel valmis, kuid uued tuuled puhuvad,» tunnetab Abel.
Üleliiduline vanadekodu
Kaheksakümnendate lõpus kerkis Elva mändide vahele Palu teele kuuekorruseline betoonmonstrum, millest pidi saama kodu sadadele Nõukogude Liidu vanuritele, kes olid sotsialistliku kodumaa ülesehitamiseks oma panuse andnud. Vanadekodu saatus kujunes sarnaseks kultuurimaja omaga.
Elva linnavaraspetsialist Salle Ritso meenutab, et esimest korda üritas linnavalitsus talle kuuluvat kuuekorruselist vanadekodu oksjonil maha müüa eelmisel aastal.
Umbes 20 000-ruutmeetrise üldpinnaga hoone alghinnaks määrati 365 000 krooni. Ükski ostja end Ritso kinnitusel aga näole ei andnud.
«Nii suurele hoonele on väga raske ostjat leida,» tõdeb Ritso. «See oli planeeritud Nõukogude Liidu mastaapides. Et säärasele praegu rakendust leida, peab olema geniaalne äriplaan.»
Käestlastud võimalus
Mõne aasta eest oleks AS Eesti Talleksist võinud peaaegu saada vanadekodu omanik, kuid firma finantsdirektori Peeter Värniku sõnul jäi ostuplaan linna kentsaka asjaajamise taha.
«Toonane linnapea Väino Uibo kurtis, et tal on niisugune vara näpu vahel, mis aja jooksul pigem hävib, kui hinnas võidab,» meenutab Värnik. «Tegime analüüsi, kui palju võiks selle hoone pansionaadiks ehitamine maksma minna. Linnavalitsus oli meist kui ostjaist huvitatud.»
Värniku sõnul oli linn algul nõus vanadekodu sümboolse hinna eest ära andma, kuid hakkas hiljem hinda kruvima. Lisaks sellele ilmnesid probleemid soojavarustusega: tulnuks rajada kilomeetreid torustikku. Tagatipuks selgus, et vanadekodualune maa on riigi jagu.
«Asi muutus ebamääraseks ja vaibus,» tõdeb Värnik. «Esiteks majanduslikud põhjused, teiseks veendumus, et maaküsimust olnuks linnaga märksa lihtsam lahendada kui riigiga.»
Võimalik ka lammutamine
Vanadekodu hoonetekompleksi juurde kuulub 4,5 hektarit riigimaad, mida Elva soovib munitsipaliseerida. Tänavu kevadel esitati vastav taotlus maavanem Jaan Õunapuule, kes avalduse kui puuduliku tagasi lükkas.
«Maavanem soovis lisamaterjale, mis me ka saatsime,» ütleb Elva maakorraldaja Kunnar Jürgenson. «Vastus, kas eitav või jaatav, peaks lähemal ajal saabuma.»
Salle Ritso kinnitab, et Elvale käib vanadekodu valmisehitamine täielikult üle jõu. Tema sõnul on palju pakilisemaid probleeme, mille igapäevaseks lahendamiseks männilinna miljonid kuluvad.
Linnapea Kalle Jürgenson ei välista võimalust, et kui vanadekodule ostjat ei leitagi, siis see millalgi lammutatakse. Ta nimetab seda teoreetiliseks, kuid praktiliselt ülikeerukaks võimaluseks.
«Kui tahta vanadekodu demonteerida ehk lammutada kultuurselt ehitusmaterjaliks, siis on see umbes sama kallis kui ehitamine,» nendib linnapea. «Linn ise ei jõuaks vanadekoduga midagi peale hakata. Selle hoone valmisehitamine ulatub kümnetesse, kui mitte sadadesse miljonitesse.»
Turuta turuhoone
Elva peatänava ääres, kus saavad kokku neli suuremat linna suubuvat teed, tervitab sisse- ja läbisõitjaid silikaattellistest laotud turuhoone, milles pole kunagi kaubeldud. Katuseta kauplemiskeskus on täis seintest pudenenud telliseid ning teismeliste maalitud vaimukusi.
Elva Tarbijate Ühistu (ETÜ), millele üheksa aastat tagasi pooleli jäänud maja kuulub, peab tegevdirektor Hando Ivaski kinnitusel plaani rajada sinna midagi analoogset Läänes tuntud supermarketitega.
«Oleme viimase kolme aastaga oma kaubandusvõrku investeerinud üle 15 miljoni krooni, sellest 10 miljonit Elvas,» räägib Ivask. Ta loeb männilinnas kokku seitse ETÜ kauplust.
«Rahalises mõttes polekski meile selle nn turuhoone valmisehitamine midagi ülejõukäivat,» väidab Ivask. «Kuid kui me seda teeme, tuleb mõni ETÜ kauplus sulgeda, sest Elva ostjaskond on konstantne.»
Ivaski sõnul sõltub selvehalli valmimine palju Elva arengust, sh Verevi järve uue rannakompleksi valmimisest ning selle populaarsusest turistide seas.
«Kui turistide vool ajab siinse elu rohkem liikvele, oleks sellise kaubanduskeskuse tulek Elva väravasse kolme või viie aasta pärast lausa hädavajalik,» hindab Ivask.
Ujujateta ujula
Kirde tänava äärne kaheksakümnendate lõpust pärinev 25-meetrine poolik ujula kuulub Elva PõllumajandustehnikaAS-ile, endisest Elva EPTst erastamisel tekkinud firmale. Tegevdirektor Mait Märtin peab neljarajalise veekeskuse valmisehitamist ebareaalseks.
«Soovime seda müüa, kuid kardan, et ujulaks seda ei osteta,» sõnab Märtin. «Võibolla tuleks see päris maha lammutada.»
Kümnendi algul löödi Nooruse tänavas püsti 15 pere koduks projekteeritud korterelamu esimene korrus, mis kuulub elamuehituskooperatiivile Männi. Projekti järgi pidanuks maja valmis saama 550 000 rubla eest.
«Pooleli jäi maja omal ajal sellepärast, et asju aeti lihtsalt valesti,» hindab kooperatiivi üks osanikke, AS Kentuki tegevdirektor Lembit Raud. «Ehituse tellimine käis Tartu maavalitsuse kaudu. Ehitajaks määrati Tartu KEK, mis polnud projektist üldse huvitatud. Peale selle puudus normaalne side kooperatiivi, maavalitsuse ja Tartu KEKi vahel.»
Raud ei osanud öelda, mis peaks majast saama. Ehitise vundament on tema sõnul nii kindel, et lubab enda peale laduda 15 korrust, kuid seinad tuleks kindlasti lammutada.
Veepuhastusjaam kõbusaim
Tühjadest aknaaukudest möödujaid jõllitavatest majadest on parimas seisus veepuhastusjaama kahekorruseline hoone Puiestee tänavas.
AS Tartumaa Vesi võttis linnale kuuluva ehitise 25 aastaks rendile ning pani sellele mullu peale korraliku katuse.
Firma juhatuse esimees Edmund Eismel kavatseb veepuhastusjaama 3 miljoni krooniga valmis ehitada kuue aasta jooksul. Tartumaa Vee kauka imesid tühjaks aasta alguses käiku antud uued puhastusseadmed.
«Kui avaneb võimalus, hakkame kohe-kohe ehitama,» lubab Eismel. «Rääkisime ministriga isiklikult, et ehk leitakse need vahendid. Majja peaksid tulema administratiivruumid, laboratoorium, töömeeste ja avariibrigaadi toad.»
Linnapea Kalle Jürgenson ei ole aga Eismeli tööga sugugi rahul.
«Kunagi andis Elva linn Tartumaa Veele raha ja sai vastu lubaduse, et see maja ehitatakse valmis,» sõnab Jürgenson. «Täna oleme olukorras, kus Tartumaa Vesi on löönud raha sirgeks, maja ei ole valmis ja ka muude tööde osas on mul Eismelile tõsiseid etteheiteid.»
Ahervared valveta
Elva politsei vanemkonstaabel Mart Brett tunnistab, et varemeis ehitiste valvamine käib politseil üle jõu. Seepärast on näiteks vanadekodust viidud minema kõik, mis võimalik: ukse- ja aknaraamid, laokile jäetud ehitusmaterjal jne.
«Aastaid on meile helistatud, et poisikesed käivad seal mängimas, ja me oleme neid ikka aeg-ajalt ära ajanud, aga mingit valvet me organiseerida ei suuda,» räägib Brett.
Konstaabli sõnul on laste mängumaaks saanud ka Kesk tänava turuhoone müürid ning varisev korterelamu Nooruse tänavas. «See on lihtsalt ohtlik, mõni võib kaela murda,» kardab korravalvur.
Elva tuletõrjekomando pealik Arno Liibusk ütleb, et õnneks pole Elva ahervaredest ükski peale vanadekodu ja sarnase saatusega ujula pritsimeestele tööd andnud.
«Poisikesed teevad vanadekodus lõket,» teab Liibusk. «Kvartalis korra peame ikka sinna kustutama sõitma. Seal on küll ainult betoon järele jäänud, uksed-aknad on minema tassitud, nii et erilist ohtu ei ole.»
Mõne aasta eest sai Elva tuletõrje teate, mille üle pritsimehed veel kaua takkajärele nalja viskasid: ujula põleb. Poisikesed olid põlema pannud ujula konserveerimiseks kasutatud saepuru.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Tartu Gaas sai uue juhi
AIVAR AOTÄHTAS Tartu Gaasi uue peadirektori ja juhatuse esimehena töötab tänasest senine tehnikadirektor Andres Noodla, endine peadirektor Aleksander Tabo loobus ametist omal soovil.
Kakskümmend kuus aastat gaasimajanduses töötanud Aleksander Tabo (56) asus oma tööd Andres Noodlale (49) üle andma eelmise nädala algusest, kui oli kirjutanud lahkumisavalduse.
Noodlale ametikõrgendust pakkunud AS Eesti Gaasi juhatuse esimees ja peadirektor Aarne Saar ütles eile, et lahkumisavaldus oli Tabo oma valik.
«Arvan, et igaüks püüab oma tulevikuks leida perspektiivikamat ametit,» märkis Saar, lisades, et järgmisel aastal lõpetab AS Tartu Gaas oma tegevuse, ühinedes Eesti Gaasiga. «Võibolla seepärast tegigi Tabo sellise otsuse, nähes ette neid sündmusi, mis võivad järgmisel aastal juhtuda.»
Tabo lahkumise võimaliku põhjusena on Postimehele avaldatud kinnitamata informatsiooni, et Tartu Gaas oli maksnud ligikaudu poolteist miljonit krooni oma endistest töötajatest moodustatud firmale Varmata uute gaasitorustike ehitamiseks, kuid hoolimata raha ülekandmisest jäid torustikud ehitamata. Väidetavalt tõi selle juhtumi päevavalgele Andres Noodla.
Kommenteerides kõnealust väidet, ütles Eesti Gaasi peadirektor Aarne Saar, et see ei ole päris õige. «Sellele firmale on tõesti ettemaks tehtud, aga see on teostatud vastavalt lepingutele,» märkis Saar ja lisas, et summa on ka tegelikult veidi väiksem. «Olen aga veendunud, et see raha pole kuhugi kõrvale kadunud. Muidugi võib iga ehituse üle vaielda, kas see oleks võinud natuke odavam või kallim olla.»
Andres Noodla nimetas sama väidet kommenteerides seda kaunis kahtlaseks informatsiooniks: «Need on ettevõttesisesed majandusprobleemid, mida ei ole päris õige ettevõtteväliselt üldse arutada. Tabo lahkus omal soovil, arvatavasti läheb ta mõnda teiste äriettevõttesse.»
Aleksander Tabot ei õnnestunud Postimehel eile tabada.
Iseloomustades Aleksander Tabo senist kauaaegset tööd Tartu Gaasis, ütles Eesti Gaasi peadirektor Aarne Saar, et ühest hinnangut on sellele raske anda. «Ta töötas pikka aega väga erinevatel perioodidel ja võibolla ka töötulemused nendel perioodidel on olnud erinevad. Teiselt poolt muidugi… tema panus on kõigis Tartu Gaasi arenguetappides, kus vähem, kus suurem.»
Andres Noodla lisas, et vastse Tartu Gaasi peadirektorina ja juhatuse esimehena ei kavatse ta Tartu Gaasi töökorraldust radikaalselt muuta. «Seda oleme teinud koos Taboga aasta otsa, nii et muudetud on siin küllaltki palju. Praegu töötab Tartu Gaas suhteliselt hästi.»
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Raekoja platsil näeb täna õhtul laservaatemängu
TIIT EFERTTäna õhtul kell 10 korraldab ülikooli teaduskeskus Ahhaa Raekoja platsil teadmiste päeva puhul laservaatemängu.
Võimas laser paigutatakse raekoja teise korruse saali, mille aknast välja suunatud roheline kiir katab terve platsi.
Vaatemängu on võimalik jälgida ka suurelt ekraanilt, mis pannakse üles maja Raekoja plats 3 rõdule.
Vaatemäng kestab kakskümmend minutit. Selle aja jooksul tarbib laser 40 liitrit jahutusvett. Elektrivarustuse saamiseks tuleb kaabel vedada väljastpoolt raekoda.
Laservaatemängu ajal mängib põhiliselt Deep Foresti muusika, kõlab ka katkend René Eespere balletist «Kodalased».
Ahhaa projektijuhi Tiiu Silla sõnul tuleb halb ilm vaatemängule kasuks. «Vihmasajuga on pilt ilusam,» väitis Sild.
Laser on kokku pandud Tartu firmas ESTLA, mis on üks osa rahvusvahelisest firmast Laser Show Systems.
Tartu Ülikooli teabetalituse juhataja Katri Raigi väitel on seni harjutud, et selline kõrgtehnoloogia imporditakse. «Nagu näiteks Tamula järve kontserdil,» täpsustas Raik.
Tartu Raekoja platsil tarvitatav laser on muidu kasutusel füüsika instituudis.
Laservaatemängu finantseerib linnavalitsus.
Laservaatemängule eelneb linnavalitsuse noorsooteenistuse korraldatud munakividisko. Pärast vaatemängu avatakse raeplatsil uus purskkaev. Õhtu lõpetab ilutulestik.
Ahhaa keskus loodi ülikooli juurde aasta tagasi. Keskuse senine suurim ettevõtmine on mais ja juunis koos teaduskeskusega Heureka korraldatud ühisnäitus, mida külastas üle 20 000 inimese.
Tuleval kevadel loodab Ahhaa tuua Tartusse Londoni loodusajaloo muuseumi hiidrobotputukate interaktiivse ekspositsiooni.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Tartumaa Põllutöökool endiselt sulgemisohus
JÜRI SAARAlgav õppeaasta võib jääda Tartumaa Põllutöökoolile viimaseks, kui haridusministeerium, Kallaste linnavalitsus ja koolijuhid ei jõua kooli rahastamise põhimõtetes kokkuleppele.
Kallastel asuvas Tartumaa Põllutöökoolis hakkab sel sügisel õppima umbes 120 õpilast, kuid haridusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Mati Kase sõnul on kutseõppeasutused rentaablid siis, kui neis on õpilasi vähemalt 200.
Võrreldes kutseõppeasutuste keskmisega on Kallaste kooli õpilaskoht poolteist korda kallim.
Haridusministeerium seadis tänavu õppetöö jätkamise tingimuseks, et uusi õpilasi võetaks Tartumaa Põllutöökooli vastu 70.
Eelmiseks neljapäevaks oli aga põllutöökooli direktori Jaako Lindmäe sõnul õpisoovist teatanud vaid 65 kandidaati.
Palju töötajaid
Uue alana plaanis põllutöökool algavast õppeaastast avada sanitaartehnika lukksepa eriala. Koostatud olid ka õppekavad, ent 15 kohale tuli vaid kaks avaldust ja eriala ei tule.
Põhikooli baasil õpetatava talumajanduse eriala 20 kohale tuli täpselt sama palju avaldusi.
Suur konkurss on keskhariduse baasil õpetatavale väikeettevõtluse erialale: 30 soovijat 15 kohale. Lindmäe sõnul on kool taotlenud selle eriala vastuvõtukvoodi suurendamist.
Ainsa vene õppekeelega eriala - valgustuse ja jõuseadmete elektrik - 16 kohale laekus 20 avaldust.
Mati Kase sõnul pole piisavalt läbi mõeldud Kallastel õpetatavate erialade valik. «Miks peaks Kallastel õpetama näiteks elektrikuid,» küsib Kask. «Suuri elektrijaamu seal pole.»
Kask ütles alakonkursile viidates, et on väga küsitav, kas kool ka järgmisel aastal õpilasi vastu võtab. «Väikesi koole tuleb paraku üleval hoida teiste koolide arvelt,» märkis Kask.
Õpetajaid ja kutseõpetajaid on Tartumaa Põllutöökoolis 12, töötajaid kokku 30. See teeb töötaja nelja õpilase kohta.
Jutud Tartumaa Põllutöökooli võimalikust sulgemisest on olnud õhus paar viimast aastat. Otsustamata tulevik on direktor Jaako Lindmäe sõnul takistanud hoonetes kapitaalremondi tegemist.
Kallaste linnapea Liidia Karzubova meenutas, et mullu sügisel ebaõnnestus vastuvõtt just seetõttu, et kogu suve oli kõneldud kooli sulgemisest.
Haridusministeerium on kooli pakkunud Kallaste linnale, mis on aga keeldunud. Linnapea põhjendas, et Kallaste ei saa võtta oma bilanssi kooli, mille aastaeelarve kipub olema suurem kui linnal. Tartumaa Põllutöökooli tänavune eelarve on 3,47 miljonit krooni, Kallaste linnal 3,5 miljonit.
Kaalutud on ka põllutöökooli ja kohaliku vene keskkooli gümnaasiumiosade liitmist, ent sellele olid vastu nii lapsevanemad kui keskkooli õpetajad.
Kool kui keskus
Kallastele ja selle ümbruskonnale on põllutöökool oluline keskus. 1260 elanikuga linnale oleks 30 töökoha kadumine valus löök.
Selgusetu on seegi, mis saaks kooli likvideerimise järel selle hoonetest.
«Hooned on riigi vara. Aga mida riik nendega teeks? Ma ei tea ka, et Kallastel ostuhuvilisi ettevõtjaid oleks,» nentis Kask. «Kuid ma ei pea õigeks, et haridusraha kujuneb sotsiaalabiks.»
Ministeerium on sulgemisotsusega viivitanud ja kompromissi otsinud. «See ei ripu aga ainult haridusministeeriumist, vaid ka linnast ja maavalitsusest,» resümeeris Kask.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Haridusministeeriumi hinnangul on 92 kutseõppeasutust liiga palju
TPMAlgaval õppeaastal asub Eesti 92 kutseõppeasutuses õppima 31 000 noort, kuid haridusministeeriumi hinnangul on kutseõppeasutusi liiga palju.
Aasta pärast võiks kutsekoole Eestis vähem olla, neid tuleks omavahel liita, et suurendada ressursside parema ärakasutamise teel koolituse kvaliteeti, rääkis haridusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Mati Kask ETAle.
Reform algas kutsehariduses 1996. aastal. Praegu jätkub õppeasutuste võrgu ja õpetatavate erialade valiku korrastamine.
Et kiirendada kutsehariduse reformi, on ministeerium välja töötanud ja käivitanud pilootkoolide projekti, mis jätkab neid põhimõtteid, mis said alguse 1995. aastal alanud Phare kutsehariduse reformi projektis.
Pilootkoolid on eelisarendatavad koolid, kus õpetatakse riigi majandusele ja sotsiaalsele arengule olulisi kutsealasid.
Seoses muutustega tööturul suurendati algava õppeaasta vastuvõtus ettevalmistust transpordi, side, teeninduse, tervishoiu, õiguse, sotsiaalhoolduse ja tehnika-tehnoloogia erialadel.
Vastuvõttu vähendati põllumajanduse, kodumajanduse, kunsti ja kaubanduse-ärinduse erialadel.
Haridusministeeriumi hinnangul on kutseharidussüsteemi üks tõsine probleem õpilaste väljalangevus koolist enne õppeaja lõppu.
Läinud õppeaastal katkestas enneaegselt õpingud 12 protsenti keskhariduse ja 11 protsenti põhihariduse baasil õppinutest. Eelmisel aastal olukord ei paranenud, teatati haridusministeeriumist.
Põllumajandusministeeriumi haldusalas on 13 kutseõppeasutust, kus sai eelmisel õppeaastal haridust umbes 3500 noort.
Vastavalt kutseõppeasutuse seadusele peavad 2000. aasta 1. septembriks olema kõik kutseõppeasutused haridusministeeriumi haldusalas.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Volikogule pakutakse istungiteks uusi saale
AITA OTTASTartu linnavolikogu on saanud kaks uut pakkumist istungisaaliks: Emajõe keskusesse ja renoveeritavasse majja Riia 4.
Kaks nädalat tagasi kirjutas Tartu Postimees, et linnavolikogul tuleb eeloleval hooajal jätkata kooskäimist inseneride maja vanas saalis, sest uusi ajakohasemaid ruume pole leitud. Samas on inseneride maja erastamise nimekirjas, linnal tuleks oma otsust täita ja maja müüki panna.
Vaade linnale
Esimese pakkumise tegi Estiko nõukogu esimees Kalju Hellenurm. Emajõe keskuse ehitanud aktsiaseltsist Emajõe Ärikeskus kuulub Estikole 80 ja Tartu linnale aktsiaseltsi Tarbus kaudu 20 protsenti.
Hellenurm pakub volikogule 11. korruse ruume, kust avaneb suurepärane vaade Tartule. Büroopinda on ühes tiivas 215 ja teises tiivas 150 ruutmeetrit.
Hellenurm kinnitas, et täielikult välja rentimata on veel ainult viies korrus ja et teistel korrustel on vähemalt osale pinnast soovijad olemas.
12. ja 13. korrus on mõeldud restoranbaarile. Kaks nädalat tagasi käis Tartus Saksa toitlustusketi Braun delegatsioon, kes tundvat huvi kahel korrusel restorani ja baari avamise vastu.
Reedel käisid Emajõe keskuse võimalustega tutvumas linnavolikogu kõigi fraktsioonide esindajad. Hellenurm pakkus välja, et linn ei kulutaks eelarveraha, vaid tasuks korruse eest järk-järgult oma osalusega aktsiaseltsis, loobudes igal aastal osast aktsiatest.
Keskuse ühe korruse hind on kuus miljonit krooni.
Kalju Hellenurm pidas alusetuks kartust, et kui linn loobub oma osalusest Emajõe Ärikeskuses, jääb 2002. aastaks lubatud uus bussijaam ehitamata. Tema sõnul on ärikeskus bussijaamast eluliselt huvitatud.
Hellenurm palus volikogul ettepanekule vastata pooleteise kuu jooksul.
Teenindusmaja
AS Linnaehituse direktor Alar Kroodo pakub linnavolikogule büroohooneks neljanda korruse ruume renoveeritavas endises teenindusmajas. Et maja valmimistähtaeg on 1. detsember, saaks ruumilahendust ehituse käigus muuta vastavalt volikogu soovile.
Linnavolikogu esimees Väino Kull ütles, et Linnaehitus teeb kirjaliku pakkumise järgmisel nädalal, pärast seda saavad volikogu fraktsioonid ja asjassepuutuvad komisjonid hakata asja arutama.
Ta ennustas pikka arutelu, sest mõlema variandi plussid ja miinused tuleb põhjalikult läbi kaaluda.
Esialgu jätkab volikogu istungite pidamist inseneride majas, mida sel aastal tõenäoliselt müüki ei panda.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Tartu Ülikooli kogudus remondib pastoraati
JÜRI SAARTartu Ülikooli kogudus remondib pastoraadiks kunagise tudengimuuseumi ruume.
Veski 61 maja esimesel korrusel on koguduse käsutuses umbes 120 ruutmeetrit, kokku kuus tuba.
Ülikooli koguduse õpetaja Allan Taruste sõnul leiavad remondi järel Veski tänavas koha koguduse kantselei, pühapäevakool ja haigla hingehoiukeskus.
«Soovime, et maja oleks linnarahva, mitte ainult ülikooli koguduse käsutuses,» sõnas Taruste.
Ülikooli koguduse majandusjuhataja Jaak Jürgens ütles, et remondi maksumuseks on kalkuleeritud 120 000 krooni.
«Selle raha eest saame tehtud sisetööd ja pisut parandada vundamenti, aga fassaadi korrastamiseks mõistagi ei piisa,» märkis ta. Kesises seisus on ka hoone elektrisüsteem.
Jürgenson möönis, et praegu on kogudusel koos alla 10 protsendi vajaminevast summast. Lisa otsitakse sponsoritelt.
Jürgensoni sõnul ei oota kogudus sugugi seda, et üks annetaja maksab kinni kogu remondi. «Anda võib niipalju kui võimalik. Kui raha laekub vähem, saame lihtsalt vähem remontida.»
Lähiajal kavatseb kogudus välja kuulutada konkursi ehitaja leidmiseks, remondi kestuseks on plaanitud kuu.
Umbes saja liikmega Tartu Ülikooli kogudusel on üsna vähe lootust oma sõjaeelseid ruume tagasi saada: endises pastoraadihoones Vallikraavi 25 asub praegu inimese bioloogia ja geneetika osakond, kirikust on umberehitamise järel saanud ülikooli humanitaarraamatukogu.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Toomas Treial: tellijaid toob vaid huvi firma vastu
KALJU LOMPElva meeste asutatud ehitusfirma Mihkel X alustas seitse aastat tagasi ainult renditud masinatega. Tänavu on paarikümne töötajaga väikefirmal lootust jõuda 7-8 miljoni krooni suuruse käibeni, räägib firma juht Toomas Treial.
Praegu ehitab Mihkel X lisaks Tartu Raekoja platsi purskkaevule Elva supelranda ja Otepää tehislume valmistamise süsteemi. Kuid millest kõik algas?
Üheksakümne esimene aasta algas märkidega suurtest ümberkorraldustest. Töötasin sel ajal EPT Elva osakonnas tootmisjuhina ja sattusin nende meeste sekka, kes läksid Soome ametivendade tegemisi vaatama. Sõitsime teisel pool laiemalt ringi, nähtu aga oli meile kõigile shokk.
Maaparanduse, turbatootmise ja veemajandustöödega tegelesid Soomes väikefirmad, kuhu tavaliselt kuulus neli-viis töötajat. Meie ei osanud tollal ette kujutada, et firma võib üldse nii väheste meestega eksisteerida.
Töökorraldus aga oli väikeettevõtetes kõigi kulude kokkuhoiu varal sedavõrd odav, et ka karmi konkurentsi tingimustes polnud probleem läbi lüüa. See iva sundis mind nägema tulevikku uues valguses.
Jutud Soome ametivendadest, kes ise otsustasid kõiki küsimusi, tekitasid Elvas suurt huvi. Lõpptulemusena korraldasime 7. juulil 1991 oma firma asutamise koosoleku, millest võttis osa kaheksa meest. Neist Avo Aim, Jüri Hansing, ta vend Toivo Hansing, Rein Rahme ja mina oleme rivis tänaseni. Nüüd kuulub firmasse paarkümmend töötajat.
Kuidas olete nii kaugele jõudnud?
Asutamiskoosoleku järel polnud meil midagi, alles hiljem saime rendile masinad, millel firmasse tulnud mehed olid töötanud.
Tööpuudust õnneks polnud. Aktsiaselts TEVO võttis meid alltöövõtjaks, hakkasime Tartus Riia tänavale uut nägu andma. Paigaldasime sinna suures ulatuses uut kanalisatsioonitorustikku ning ehitasime ümber Puusepa ja Soinaste ristmiku. Saime nende töödega nii palju raha, et võisime kergemini hingata.
Meil polnud nimetamisväärselt kulutusi. Olid vaid mehed ja rendile võetud masinad, ei ühtegi hoonet ega seadet, raha kulus ainult palkadeks ja kütuse ostmiseks.
Arvatavasti soovisite peagi enamat.
Jah. Elva külje all oli ühel talumehel müüa suur karjalaut. Ostsime selle ära ning hakkasime sinna tootmisbaasi kujundama.
Neil aegadel käis üle Eesti mitmeid buume, väga agaralt tehti metsa. See nakatas meidki.
Ostsime endale saeraami, töötasime ise metsa üles ning püüdsime kiiresti haljale oksale jõuda. Et aga firmas polnud metsatööstuse peensusi tundvaid isikuid, tegime peagi kannapöörde. Hakkasime teenustööna palke saagima ning oleme seda teinud tänaseni.
Suurem osa meie sissetulekutest tuleb siiski maasiseste torustike rajamisest ja vesiehitistest. Oleme oma firmale ostnud neli ekskavaatorit, mitu buldooserit ja väikevahendeid, et teha töid kokkulepitud ajaks ja kvaliteetselt. Kõigil meie tehtud töödel on kaheaastane garantii.
Kui suur on Mihkel Xi käive?
Möödunud aastal viis miljonit krooni, tänavu summa kasvab. Oleme oma arengus püsivalt edasi läinud ja tahame käibe viia seitsme-kaheksa miljonini.
Samas ei saa öelda, et rahaprobleeme pole. Suur mure on raha laekumine. Momendil on tellijad meile võlgu miljon krooni. Kui selline summa oleks meie pangaarvel, võiksime oma elujärge parandada.
Kuidas seda mõista?
Meil on valdavalt tööl targad, töökad ja kõrge kvalifikatsiooniga mehed. Nad on aastakümneid teinud objektidel tööd sooja lõunata ja pesemisvõimaluseta, neil pole sedagi kohta, kus riideid vahetada. Nüüd võiksime oma töötajate olmeprobleemid lahendada, kuid takistuseks on raha kehv laekumine.
Teiseks häirib meid väga oma remondibaasi puudumine. Teeme tööd suurte ja raskete masinatega. Nende remontimine lageda taeva all on olenevalt ilmastikust tülikas ning mõjub ka tervisele.
Olete oma firma ainus juhtivtöötaja. Millest teie tööpäev koos seisab?
Kõigest sellest, mis mahub sõna «juhtimine» alla. Kõige üldisemalt väljendudes tegelen tellijatega ja käin iga päev läbi kõik objektid.
Mõned juhid peavad sellist ringisõitmist üleliigseks, kuid leian, et tellija juurde minnes või teda juhuslikult kohates peab minul kui firma juhil olema kõigist tellijat huvitavatest töödest täpne ülevaade. Kui seda poleks, kaoks tellijal minu ja meie firma vastu usaldus.
Tellijaid niisama lihtsalt juurde ei tule. Palju loeb see, kui oma silmaga nähakse, kuidas me tööd teeme. Meie tööpere klapib hästi kokku, see aga on professionaalse töö alus. Firma töötajate tegemisi vaadates tekibki huvi, kes nad on. See huvi ongi toonud meile uusi tellijaid.
Kui pikk on teie tööpäev?
Üsna pikk ja pingeline. Kõige selle tõttu kannatavad mu perekond ja kodused tööd. Ma pole saanud oma tütrele Kajale, kes hakkab avatud ülikoolis õppima ärijuhtimist, ja pojale Karile - tema läheb gümnaasiumi kümnendasse klassi - pühendada küllaldaselt aega.
Mind ja mu proviisorist abikaasat Kaid paneb see vägagi muretsema, õnneks aga on meie firma juba sedavõrd kosunud, et võin mõne aasta pärast ohjad lõdvemale lasta.
Milles näete edasisi perspektiive?
Investeerimises uutesse ekskavaatoritesse ja buldooseritesse. Peaksime selleks aastas kulutama miljon krooni. Praegu meil rahakott veel nii paks pole, aga see tüseneb.
Seni on meie firma teinud suhteliselt väiksemahulisi töid.
Näiteks Verevi järve supelranna vee alla jääva laia kaldariba mudast puhastamine, sinna geotekstiili paigaldamine - see materjal laseb läbi vett, kuid ei lase läbi kasvada taimedel -, geotekstiili liivaga katmine ja muud tööd olid küll hädavajalikud, kuid ei toonud kassasse eriti suuri summasid.
Ehk osaleme tulevikus milleski suuremas, mis kindlustab firma pikaajaliselt tööga. Lootused selleks on head.
Mõni aeg tagasi sündis aktsiaselts Hüdroehitus. See firma asutati nelja ettevõtte ühisjõul ja ühe osanikuna oleme aktsiaseltsis tegevad ka meie.
Just tänu aktsiaseltsile Hüdroehitus langes meile osaks au ehitada Tartu Raekoja platsile uus purskkaev.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Lilled ehivad suvelõppu
EPP LAUGASTEPõllumajandusülikooli Raja tänava õppeaias saab 20. septembrini vaadata näitust «Suvelill ’98».
Põllumajandusülikooli aianduse instituut korraldab suvelillede näitust 8. korda. Näitus on suur, ligi poolehektarine põld, kus kasvab sadu lillesorte. Omavahel kokku sobitatud lilledel on juures sordinimed. Enamasti on kohal ka mõni asjatundja, kellelt saab lillede kasvatamise kohta informatsiooni.
Aianduse instituudi juhataja, näituse kujundaja Sirje Vabriti sõnul on näitusel näha eri sorte petuuniaid ja peiulilli, sultani balsamiini, raudürti ja ka mitu uut liiki, mida inimesed võibolla ei tunne.
Näitus on ühtlasi aianduse tudengite õppekollektsioon. «Siin käivad botaanikat õppimas ka koolilapsed kogu Lõuna-Eestist,» märkis Vabrit.
Näituse kujundaja sõnul püütakse aiandis leida sobivaid lilli linnapeenardele. «Proovime siin välja selgitada, millised lilled on vastupidavad, õitsevad kaua ja nõuavad võimalikult vähe hoolt.»
On väga huvitavaid koduaedu, kus üldse lilli ei ole, linnahaljastuses aga ilma lilledeta läbi ei saa. «Tartu linn on lillede poolest üsna mitmekesine ja näeb hea välja,» ütles Vabrit ja lisas, et aeg, kui linnapeenardel ainult peiulilli kasvatati, on möödas. «Ehkki peiulill on muidugi alati olnud ja jääb ka edaspidi väga kasvatatavaks lilleks.»
Eelkõige on näitus Vabriti sõnul mõeldud ikkagi eralillekasvatajatele, et inimesed õpiksid lilli tundma ja omavahel sobitama. Praegu kasvatavad inimesed väga palju lilli rõdukastides ja majaesistes ripp-pottides. «Suvelilled peaksid lisama linnapilti silmailu ja värvi,» rääkis lillekasvataja.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Näitus loomaarstiõppe ajaloost
JOHANNES MILLERTäna avatakse Ülenurmel Eesti Põllumajandusmuuseumis näitus «150 aastat veterinaarmeditsiinilist haridust Tartus».
See on Tartu loomaarstiteaduskonna poolteise sajandi pikkuse ajaloo kestel teadaolevalt esimene niisugune avalik näitus. Väljapanekute abil tutvustatakse Euroopa ühe vanima loomaarstide ettevalmistuse keskuse süsteemi ja õppekorraldust.
Praeguse Eesti Põllumajandusülikooli loomaarstiteaduskonna viis instituuti tutvustavad oma teaduskonna ajalugu ja praegust õppekorraldust. Näitus Ülenurmel jääb avatuks 1. novembrini.
Tartus on loomaarste koolitatud alates 1848. aastast, mil tolleaegsesse Tartu veterinaarkooli võeti vastu esimesed 31 esimese ja teise järgu kasvandikku.
Tartu kõrgem veterinaarõppeasutus on oma 150-aastase ajaloo kestel kandnud kooli (1848-1873), instituudi (1873-1918) ja teaduskonna (1919. aastast) nimetust, esmalt Tartu Ülikooli ja Tartu Riikliku Ülikooli ning 1951. aastast Eesti Põllumajanduse Akadeemia koosseisus (26. septembril 1991. aastal nimetati Eesti Põllumajanduse Akadeemia Eesti Põllumajandusülikooliks).
Kõigil aegadel on õppeasutus olnud nii õppe- kui ka uurimistöö paik. Rohkesti on neid õppejõude-teadlasi, kes oma teadustöödega läinud teaduse ajalukku.
Iseseisvusaastatel suunati teaduskonnas peatähelepanu haiguste tõrjele. Tänu heale loomaarstiteenistusele jäi Eesti iseseisvusajal laastavatest nakkushaigustest puutumata, suudeti vältida suu- ja sõrataudi.
1. septembril 1960 avati teaduskonna juures liha- ja piimatoodete tehnoloogia osakond.
Sellelgi perioodil täienes erialateadlaste nimistu. 17 teaduskonna lõpetanut jõudis Nõukogude Eestis teadusdoktori kraadini. Teaduskonna lõpetanutest on akadeemikud veterinaariadoktor professor Ferdinand Laja ja bioloogiadoktor professor Elmar-Ants Valdmann.
Teaduskonna on lõpetanud Eesti praegune haridusminister professor Mait Klaassen ja Riigikogu liige Vambo Kaal.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Miks ei ehitata valmis Rebase tänava garaazhe?
ALARI RAMMOTaru hotelli vastu kavandatud garaazhide ehitus seisab kohtulahendi ootuses, ütles garaazhiühistu esimees Ain Marjamägi.
Kunagise ehitaja ja ühistu liikmete vahel käib rahaline vaidlus. Ehitusfirma läks pankrotti ja halduri esitatud nõudesumma seni justkui tehtud töö eest ei ole ühistu liikmete arvates põhjendatud.
Mis ajast tööd seisavad?
1994.-1995. aastast, kui ehitusfirma läks pankrotti.
Millal on loota, et tondiloss linnast kaob?
Seda ei oska kommenteerida. Siis, kui kohus ükskord sinnamaale jõuab.
Mis edasi saab?
Leitakse uus omanik või kaasomanik, kellega koos otsitakse rakendus olemasolevatele hoonetele.
Kas hoonesse tulevad garaazhid?
Eks elu näita seda.
Linna ehituskorralduse osakonna vaneminsener Heldur Ratassepp: 1991. aastal anti luba ehitada kruntidele Rebase 1 ja 2 kaks garaazhi.
Esimest neist kasutatakse, see on enam-vähem valmis, teises, lagunevas osas mängivad lapsed.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Juhtus
Ärandamised. Pühapäeva öösel teatati politseile kahest autovargusest. Kell 11.40 tuli teade, et Tamme puiestee ühe maja juurest on varastatud tumeroheline 1995. aasta Audi A6 Avant (555 TCK). Kell 12.30 saabus järgmine teade Rannust, kus oli varastatud beezh Zhiguli 21013 (973 TAR).
Eile öösel kell 3.45 lisandus teade kolmanda ärandatud auto kohta: Lubja tänava maja eest on varastatud punane Moskvitsh 2141 (820 TAY).
Politsei palub kõigil, kes nendest autodest midagi teavad, helistada telefonil 420 622 või 02.
Korterist viidi tehnikat. Pühapäeva hommikul kell 9.15 teatati politseisse, et Saekoja tänavas on varas käinud viiekorruselise paneelmaja ühes korteris ja viinud ära olmetehnikat.
Peksti meest. Pühapäeva hommikul teatas politseisse 49-aastane mees, et eelmisel päeval oli teda Vaksali tänavas pekstud. Mehelt oli ära võetud Motorola mobiiltelefon, kell ja rahakott.
Vargus ühiselamus. Pühapäeval kell 18.45 informeeriti politseid vargusest Narva maantee ühiselamus. Tudengineiu toast oli varastatud Philipsi raadio, Toshiba pleier, talvesaapad ja kingad.
Varastati rattaid. Pühapäeva õhtul kell 18.45 sai politsei teate, et Jalaka tänava keldrist on varastatud jalgratas ja hoidiseid. Kell 20.10 teatati jalgrattavargusest Ülenurmel, kus maja eest oli viidud väntsõiduk Superior.
Autorüüstamised. Pühapäeval sai politsei teated viie autorüüstamise kohta, eile hommikul lisandus veel üks teade: Tartu vallas Lähtel oli maja ees seisnud Mercedese alt varastatud kõik neli ratast.
Harjumatus ajas kraavi. Pühapäeva õhtul kella 19 ajal sõitis Võru maanteel Ülenurme ligidal kraavi vanem mees. Politsei pressiesindaja teatel oli mees harjunud sõitma tagarattaveoliste autodega ega tulnud toime teisesüsteemse Fordiga.
Mänguasi hirmutas. Pühapäeval kell 21 sai häirekeskus väljakutse Ihaste teele, kus ühe auto all olevat tiksuv ese, kahtlustati pommi. Häirekeskuse dispetsheri teatel osutus kahtlane ese mänguasjaks.
Vargused asutustest. Pühapäevast eile hommikuni teatati politseile kolmest murdvargusest asutustesse. Raatuse gümnaasiumis käis varas sööklas, arstikabinetis ja mujal. Leiti äraviimiseks pakitud kraami, kahju on selgitamisel. Eile öösel kell 2.15 hakkas tööle Rõõmu teel asuva firma häiresignaal. Politsei avastas sissemurdmise jälgi, omaniku sõnul on kõik kallid asjad aga alles. Eile varahommikul kell 6.05 tuli teade sissemurdmisest Karlova Pagari kontorisse Tehase tänavas. Ka seal ei avastatud muud peale sissmurdmise jälgede.
Palutakse pealtnägijate abi. Eile hommikul kell 9.40 sai liikluspolitsei teate, et Jõe tänaval Fordi keskuse ees on keegi külge sõitnud Ford Transiti bussile. Kell 12 juhtus kolmikavarii Tartu kaubamaja ees, kus Audi sõitis otsa tema ees pidurdanud Opel Kadetile, mis omakorda põrkas hoobist kokku enda ees seisnud Toyota Corollaga. Audi aga põgenes sündmuskohalt. Mõlema juhtumi pealtnägijail palub liikluspolitsei helistada telefonil 420 002.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse