MARTIN PAU
Ropka ralliklubi tahab rajada Raadi lennuväljale 1,5 kilomeetri pikkuse õpperaja algajatele autojuhtidele, kes soovivad täiustada oma sõidumeisterlikkust.
«Autoga sõitma võib õppida iga inimene, aga auto juhtimist ei saa suurem osa elu lõpuni selgeks,» selgitas harjutusraja vajalikkust selle loomise eestvedaja Lembit Leidt.
«Inimesel võib tulla elus ette ainult üks kord, kus tal on vaja kriitilises olukorras sõidukit valitseda, ja kui ta sellega hakkama ei saa, siis võib olla palju laipu järel,» lisas ta.
Olematu liikluskultuur
Aastaid autoralliga tegelnud Leidti hinnangul pole Eestis praegu liikluskultuuri olemaski. «Kui ei maksa pidev joon, liiklusmärgid ja isegi punane foorituli, mis kultuurist saab juttu olla,» arutles Leidt.
Leidt lisas, et keskmiselt saavad algajad juhid autokoolides vaid 12 tundi õppesõitu. Sellestki veedetakse hulk aega fooride taga ning nõnda jääb noortel ainult tänavasõitu proovides kogemusi napiks, märkis ta.
Raadile kavandatav kiirusrada on terves ulatuses kaheksa meetri laiune. Korraga saaks sinna sõitma lasta neli juhti.
Et sõiduharjutusteks kasutataks kinnist platsi, ei sea liiklusmäärustik piiranguid, selgitas Leidt. Nii saavad koos õpetajaga kätt harjutada ka alla 16-aastased noored, kes teedele ei pääse. «Mina ise olen seal sõitnud, süles kahe ja poole aastane tüdruk,» kinnitas Leidt.
Juba kevadel peeti õpperaja tarvis eraldatud betoonkattega väljakul, mille pikkus on üle 500 meetri, esimesed rallivõistlused.
Leidti sõnul oleks rada kasutamiskõlblik ka praegu, kui poisikesed maas lebavaid autokumme ühest kohast teise veeretades sõidutrajektoori segi ei ajaks.
Leidti arvates oleks Raadile vaja üht inimest, kes kiirusrajal silma peal hoiaks ning oma võimete testijailt tulevikus ka mõõdukat tasu kasseeriks. Ülevaataja töötasu kogunekski sõiduhimuliste piletirahast.
«Üritame korraldada ka muu elementaarse, nagu kaitsekiivrite jagamine, ja võimalusel teeme koostööd julgestusteenistusega. Viimati olid meil abis Lähte päästekompanii mehed,» rääkis Leidt.
Tarvis 10 000 krooni
Leidti sõnul on Raadi kiirusraja valmisehitamiseks tarvis umbes 10 000 krooni. Selle raha eest saaks tõmmata betoonile rajamärgistuse ning korrastada valvuriputka. 1500 krooni on juba annetanud Raadi autoturg.
Raadi autoturul käijad on Leidti sõnul nurisenud, et neilt on võetud võimalus vastostetud masinaid testida.
«Meil on siin ümber kiirusraja 12 meetri laiune riba, tulgu ja kihutagu,» lükkas Leidt autoostjate-müüjate kaebused tagasi.
Mees loodab, et veel sel aastal saavad kõik soovijad Raadil oma sõidumeisterlikkust testida ja parandada. Kui on piisavalt huvilisi, hakkab kiirusrada avatud olema kasvõi iga päev, lubas Leidt.
INDREK KOEMETS,
Tartu liikluspolitsei komissar
Õpperaja mõte iseenesest on väga hea. Ledti tegevus näitab, et nõudlus taolise harjutusvõimaluse järele on olemas. Paljast missioonitundest ta vaevalt seda teeks.
Toomata konkreetseid numbreid, võin öelda, et on palju autojuhte, kes kriisisituatsioonis käituda ei oska. Nad ei tea, kuidas nende auto libedaga, järsul pidurdamisel või järsu roolikeeramise järel käitub.
Suurem osa juhte on õppinud selgeks standardse sõidu, aga ebatüüpilises olukorras jääksid hätta.
Ma kujutan ette, et kui Raadi õpperajal suudetakse kõiki ohutusnõudeid järgida, siis võiksid seal sõita ka need, kes veel avalikel teedel autot juhtida ei tohi. Muidugi peaks keegi konkreetne inimene ohutuse eest vastutama.
Minu teada ei tegele praegu Eestis juhtide koolitusega riiklikul tasandil mitte keegi, küll on riiklik eksamineerija - autoregister. Nemad peaksid ka ilmselt ütlema, millised nõuded riiklik standard päris algajale juhile kehtestab.
Lauluväljaku alumises parklas käib praegu omaalgatuslik õppesõit kogu aeg. Samas lähevad sealt läbi bussiliin ja tavaline liiklus. Kui keegi katsetaks seal mingit piruetti, oleks see palju ohtlikum kui Raadil.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Webmaster
© Postimees 1995-1998
| 
