98/09/23
Kaugenev Päike paistab lagipähe ekvaatoril
JUHANI PÜTTSEPPTäna kell 8.37 on Päike ekvaatoril täpselt seniidis, paistab seal lagipähe. See kauge sündmus tähendab ka Eestis astronoomilise sügise algust.
Astronoom Hugo Raudsaar on kogu oma teadlaseteel kõigile tartlastele järjekindlalt meelde tuletanud, et aastaaegade vaheldumine meie planeedil on põhjustatud Maa pöörlemistelje püsivast kallakust.
«Seda Päikese seniitpunkti nihkumist põhjustab asjaolu, et Maa tiirleb Päikese ümber nii, et pöördetelg säilitab oma suuna ja telje kalle orbiidi tasandi suhtes on muutumatu 66,5 kraadi,» selgitab Hugo Raudsaar. «See on lihtne tõde, kuid jääb raskesti meelde.»
Kui Maa pöördetelg poleks kaldu, valitseks meil Eestis üks lõputu hall porine kevad või nukker ja vihmane sügis.
«Kui loodus ehk taevaisa oleks pöördetelje jätnud risti orbiidi tasandiga, siis meil aastaaegade vaheldumist ei oleks,» lausub Hugo Raudsaar. «Päike paistaks kogu aeg keskpäeval lagipähe ainult ekvaatoril.»
Looduse veetlevaimaid omadusi on vaheldusrikkus, tänavune suvi pakkus mõnusalt palju vihma. Vihm tõstis jõgede veetaset ning uhtis puhtamaks maailma tahmast palet, päikesekummardajad aga nukrutsesid.
«Üks ilmatark ütles küllalt tabavalt: Eestimaa suvi pole muud kui üheksa kuud ootamist ja kolm kuud pettumist,» nendib Raudsaar. «Nojah, nii oli osaliselt ka seekord, kuid nüüd on pettumus möödas, sest täna algab sügis.»
Tartu kesklinna ilmestab sügisel tudengite lõbus tunglemine.
«Üks mehine tudengilaul algab nii: kui on jõudnud sügises kolletavad lehed, salatung siis vägisi Tartu kannab mehed,» tsiteerib Hugo Raudsaar üht armast akadeemilist laulu. «Loengud on tõesti alanud. Loodan, et üliõpilased teevad aastaaegade vaheldumise põhjuse endale juba esimesel kursusel selgeks.»
Kes Päikest nautida tahab, peab ruttu Aafrikasse või Amazonase äärde lendama.
Päike paistab 23. septembril ja ka järgmistel päevadel keskpäeval lagipähe ka Libreville’is (Gabon), Owandos (Kongo), Kisanganis (Sair), Masakis (Uganda), Nairobis (Keenia), Sumatras ja Jaava saarel (Indoneesia), Singapuris, Quitos (Ekuadoris), Amazonase jõgikonnas (Brasiilia) ning muidugi Vaikses ja Atlandi ookeanis, tutvustab Hugo Raudsaar reisisihte.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Keemiahoone on nagu pomm Tartu südalinnas
HERKI KÖBASÜlikooli keemiahoones esmaspäeval juhtunud broomiõnnetus näitas, et hoone on südalinnale ohtlik, kinnitas ülikooli haldusdirektor Riho Illak.
«Ma olen kasutanud väljendit, et keemiahoone on nagu pomm südalinnas, ja see on nii,» lausus Illak. «Uue keemiahoone ehitamine on üks ülikooli prioriteete.»
Jakobi 2 asuva keemiahoone peamine puudus on halvasti ehitatud ventilatsioonisüsteem, rääkis orgaanilise keemia instituudi keemik Tullio Ilomets. Ta kinnitas, et 1939 - 1941 ehitatud maja pole iseenesest halb, kuid see on ventilatsioonisüsteemi ümberehitamisega paarkümmend aastat tagasi ära rikutud.
Õhku paiskub rämpsu
Keemiahoone ventilatsioonisüsteem on ühtne, eri tõmbekapid avanevad ühistesse lõõridesse. Esmaspäeval kukkus esimesel korrusel vedela broomi anum maha ja purunes. Ventilatsioon tõmbas aga broomiaurud neljandale korrusele. «Ka tulekahju korral võib toss sattuda teistesse ruumidesse,» ütles Ilomets.
Ventilatsioonilõõrides pole korralikke filtreid. «Ained satuvad lõõride kaudu välisõhku,» lausus Illak. «Keemiahoonele neli aastat tagasi pandud tsinkplekist katus on täiesti roostes. Lõõridest satub sinna igasugust rämpsu ja sodi. See võib ka keemiahoonest mööda jalutajatele ohtlik olla.»
Ülikooli territoriaalne arengukava näeb ette uue keemiahoone ehitamise Tähe tänavasse füüsikahoone kõrvale. Ülikool taotleb selleks linnalt füüsikahoone kõrval asuvat Pargi tänavani ulatuvat ala.
Illak ei osanud öelda, millal võiks uus keemiahoone valmis saada. Ta pidas võimalikuks, et hoone projekteerimine algab juba järgmisel aastal.
Illak kinnitas, et uue hoone ehitamine tuleb odavam kui vana muutmine ohutusnõuetele vastavaks. «Kui ehitada praegusesse hoonesse igale tõmbekapile eraldi lõõr, siis tuleb ruumidesse selline torurägastik, et ei jää ruumi liikuda,» selgitas Illak.
Ülikool ei löö käega
Tullio Ilometsa sõnul tuleb sõltumata sellest, et ülikool tahab ehitada uut hoonet, vana senikaua korras hoida. «Ideaalsel juhul saab uus hoone valmis ehk viie aasta pärast,» märkis Ilomets. «Et vältida ohtlikke olukordi, ei pääse puuduste kõrvaldamisest praeguses hoones kuhugi.»
Lisaks ventilatsioonile tuleb Ilometsa sõnul korda teha ka elektrikilbid ja kanalisatsioon ning panna majja ühtne signalisatsioonisüsteem, mis annaks kõigile majas juhtunust teada. «Ka põrandad peavad olema siledad ja korras, et anumat kandev inimene ei komistaks,» märkis Ilomets.
Illaku kinnitusel ei tähenda otsus ehitada uus keemiahoone seda, et vanale hoonele lüüakse täielikult käega. Eelmisel aastal ehitati keemiahoone happeladudele eraldi ventilatsioon. «Ülikool peab tagama majas viibijate ohutuse,» lausus ta. «Kuid me ei taha investeerida hoonesse rumalalt.»
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Rannu tunnustatud Hollandi leibjuust ootab laos ostjaid
TIIT EFERTRiias rahvusvahelisel toiduainete näitusel «Riga Food ‘98» läinud nädalal kuldmedali võitnud Rannu juustutsehhi Hollandi leibjuust seisab laos.
AS Ühinenud Meiereidele kuuluvas Rannu juustutsehhis valminud Hollandi leibjuust oli ainus Eestis valmistatud juust, mis konkursil tunnustust leidis.
Kokku sai Riias rahvusvaheliselt zhüriilt auhindu 13 juustusorti. Hinnati kolmes grupis - hollandi, vene ja segatüüpi juuste.
Igas grupis anti välja kuld-, hõbe- ja pronksmedal.
Rannu juustutööstuse juhataja Andres Mõtuse sõnul valmistab ettevõte kuus üle 100 tonni juustu. Eesti turule läheb sellest üle 30 tonni.
Mõtuse sõnul pole Vene kriis ettevõttele otseselt mõjunud.
«Toodang on Ühinenud Meiereide oma ja nemad müüvad seda. Igal nädalal väljastame suured kogused,» rääkis Mõtus.
Mulgi Meieri tootmisdirektori Uno Kääri sõnul jääb ekspordiks mõeldud juust praegu siiski lattu ootama aegu, kui seda õnnestub Venemaale müüa.
Ühinenud Meiereide juhatuse esimehe Aivar Pärgmäe sõnul annab Riias saadud kuldmedal osava marketingitöö juures eelduse müügieduks.
Ühinenud Meiereid ostsid Rannu juustutsehhi läinud oktoobris. Alates sellest ajast on tootmine järjest kasvanud, väitis Andres Mõtus.
Rannu juustutsehhis on 64 töötajat.
Katsepartiina on Rannus tehtud ka köömnejuustu ja vene juustu.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Suri õigeusu piiskop Simeon Kruzhkov
TPMEsmaspäeval suri Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku piiskop, Tartu Uspenski koguduse eestseisja Simeon Kruzhkov.
Piiskop Simeon teenis Tartu ja Lõuna-Eesti suurimat, Uspenski kogudust eestseisjana viimased 37 aastat.
Selle aasta 16. mail pühitses metropoliit Meliton isa Simeoni Konstantinoopolis piiskopiks. Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku (EAÕK) preestrid pidasid lahkunud vaimulikku oma kiriku tegelikuks peaks.
Simeon Kruzhkov sündis 2. veebruaril 1929 Tallinnas kaupmehe peres. Ta lõpetas vaimuliku seminari ning akadeemia Leningradis, olles nii EAÕK üks haritumaid preestreid. Piiskop Simeoni õpingukaaslaseks oli praegune Moskva ja kogu Venemaa pühim patriarh Aleksius II.
1949. aastal asus preester Simeon Kruzhkov teenima Petseri Varvaara kirikussse, tema preestripraktika juhendaja oli tollane Petseri kloostri eestseisja, hilisem Moskva ja kogu Venemaa patriarh Pimen.
1950. aastatel teenis Simeon Kruzhkov preestrina Leningradi oblastis, 1. detsembril 1961 kutsus tollane Tallinna piiskop ja praegune patriarh Aleksius II isa Simeoni Tartusse. Viimased aastad abistas Uspenski kirikus eakat vaimulikku tema poeg ülempreester Gennadi.
Uspenski koguduse liikmete sõnul oli isa Simeon väga tähelepanelik iga inimese suhtes. Hinnatud olid tema pühapäevased vaimulikud vestlused.
1993. aastal valiti Simeon Kruzhkov Tartu linnavolikokku. Fraktsioonikaaslane valimisliidust Tartu, Maarjamõisa haigla peaarst Urmo Kööbi iseloomustas Simeon Kruzhkovi kui tugevalt kahe jalaga maa peal seisnud isikut.
Kööbi sõnul oli vaimuliku tulek poliitikasse paljudele algul üllatav. «Kuid temast ei saanud poliitikut, ta ei püüelnudki selle poole,» ütles Kööbi, kelle sõnul tegutses isa Simeon volikogus ajendatuna õiglustundest ning soovist selle nimel midagi korda saata. Kööbi sõnul oli isa Simeon väga tagasihoidlik ja distsiplineeritud, ta ei puudunud üheltki volikogu koosolekult.
Piiskop Simeon Kruzhkovi mälestusliturgia algab reedel kell 10 Uspenski kirikus, liturgiat juhatab Joensuu piiskop Panteleimon, järgneval matuseteenistusel osalevad preestrid tervest riigist. EAÕK preestrite soov on matta piiskop Simeon Uspenski katedraalkirikusse, praegu arutatakse seda perekonnaga.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Tartu vald võtab oma majja maakonna keskraamatukogu
AITA OTTASKõrvekülas Tartu vallamajas algas ümberehitus, et tuua sinna Luunja vallast Lohkvast üle maakonna keskraamatukogu.
Keskraamatukogu viidi Lohkvasse pärast seda, kui raamatukogu käsutuses olnud nn Katariina maja Tartus Narva maanteel tagastati nelja aasta eest omanikule. Raamatukogu soovis juba siis kolida Kõrvekülla, kuid vald ei leidnud tollal selleks võimalusi.
Selle aasta eelarvest on Tartu vald eraldanud vallamaja remondiks 1,7 miljonit krooni.
Muu hulgas ehitatakse välja vallamaja teine korrus, kuhu tuleb kaks nõupidamisruumi ning ka enam kui kakssada ruutmeetrit pinda raamatukogule.
Tartumaa Omavalitsuste Liit otsustas anda Tartu valla raamatukogule maakonna keskraamatukogu staatuse ning eraldada sellele 1,3 miljonit krooni.
Ruumide sisekujunduse projekti maksumusest katab Tartu vald 300 000 krooni.
Tartumaa Omavalitsuste Liidu esimees Tartu vallavanem Aivar Soop ütles, et kuni 500 000 krooni toetust loodetakse saada ka riigilt erastamise reservfondist.
Soop märkis, et raamatukoguruumid peaksid valmima detsembri alguseks.
Maakonna keskraamatukogu juhataja Tiiu Erlemann ütles, et Kõrvekülla kolivad üle juhtkond ning komplekteerimisosakond ja seal avatakse ka teabekirjanduse osakond. Laenutusosakonda ilmselt üle ei viida, sest Kõrveküla kooli ruumes on praegu raamatukogu olemas. Lohkvasse tahetakse aga asutada külaraamatukogu, mida seal seni pole.
Tartumaal on 46 külaraamatukogu, lisaks on raamatukogud Elvas ja Kallastel ning maakonna koolides.
Erlemann mainis, et riik annab uute raamatute ostmiseks raha 17 krooni ühe elaniku kohta aastas, vallad on oma eelarvest juurde andnud keskmiselt 8 krooni.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Tasulise parkimise ala kesklinnas laieneb
AIVAR AOTÄHTHomsest kesklinnas laienev tasulise parkimise ala hõlmab ligikaudu kahtsada parkimiskohta.
Tartu transpordikeskuse teatel muutub parkimine tasuliseks Vanemuise tänaval kuni Struve tänava ristini (seni ulatus tasuline ala kuni Ülikooli tänavani, alates Vabaduse puiesteest). Seega läheb tasuliseks ka Vanemuise ülemine parkla ja teatri ees asuv parkla. Samuti muutub tasuliseks Toidutorni taga asuv parkla, mis piirneb Riia tänava, Vabaduse puiestee, Vanemuise tänava ja Küüni tänavaga.
Neli krooni tunnis
Kõnealusel alal parkimine hakkab maksma neli krooni tund. Parkimisautomaadid on paigaldatud Vanemuise ülemise parkla ja teatri ees oleva parkla sissesõiduteede juurde ning Vabaduse puiestee kõrvale parklasse. Lähimad mündivahetuskohad asuvad Tartu Ülikooli raamatukogus, postkontoris ja linnaliinibussipiletite kassas.
Ülikooli 15 asuvast transpordikeskuse parkimisteenistusest on võimalik osta ka kokkuvõttes odavamaid päeva, kuu ja kolme kuu parkimislubasid.
Tasuline parkimine Tartus kehtib esmaspäevast laupäevani kella kaheksast hommikul kella kuueni õhtul, pühapäeval ja riiklikel pühadel on parkimine tasuta.
Nagu ütles Tartu transpordikeskuse juhataja Sulev Sannik, on koos neljapäeval lisanduva tasulise parkimisalaga Tartu kesklinnas ca 835 tasulist parkimiskohta. Ta märkis, et linnavalitsuse märtsikuise määruse põhjal ootab tasuliseks muutmist veel Soola ja Aleksandri ristmiku piirkond, Lossi tänava mäkketõus ja turuhooneesine parkla. Kaks esimesena mainitud kohta võivad tasuliseks minna kuu aja pärast, turuhooneesine ilmselt järgmisel aastal.
«Siis on linnavalitsuse määrus ammendatud, rohkem parkimiskohti pole praegu tasuliseks kavandatud,» nentis Sannik. «Kuid eks elu tee oma korrektiive.»
Kommenteerides tasuliste parkimiskohtade vajalikkust, ütles Sannik, et viimase kolme aasta jooksul kasvas liikluskoormus igal aastal 30%. «Kõik soovivad oma autoga kesklinna sõita, mistõttu tasuta parkimiskohad on alati tihkelt täis ja takistamas liiklust,» rääkis ta. «Tasuline parkimine peaks inimese mõtlema panema, kas tal on tõesti vaja oma autoga kesklinna trügida, et see sinna terveks päevaks lihtsalt seisma jätta. Tasuline parkimine võimaldab kesklinna liiklust vähendada ja välistada seni parkimiskohtade puudusest tingitud tühisõidud teise koha otsingul.»
Rikkujale algul hoiatus
Sannik märkis, et esmakordsele parkimiskorra rikkujale tehakse hoiatus, pideva rikkumise eest järgnevad trahvid. Kuni trahv pole tasutud, peatab elukohajärgne autoregistrikeskus vastavalt vabariigi parkimisseadusele kõik autoregistrikeskuse kaudu käivad tehingud: parkimiskorda eiranud autot pole võimalik müüa ega osta, numbrit vahetada, ülevaatusel käia jms. Kolmkümmend päeva pärast trahvi maksmata jätmist summa kahekordistub ja alates kolmekümne esimesest päevast lisandub viivis 0,5 protsenti summast iga maksmata päeva eest.
Nagu Sulev Sannik lisas, on tasulise parkimise kontrolörid selgitanud, et olenevalt ajast ja kohast eirab tasulist parkimist 10-20 protsenti autojuhtidest.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Iseseisev Elu aitab invaliide tööle
KRISTEL RÕSSElukondliku teeninduse töötajate kursus vaimse tervise hooldekeskuses kindlustab töökohaga teise grupi invaliide.
Tartumaa tööhõiveameti ja mittetulundusühingu Iseseisev Elu korraldatav kursus on Eestis ainulaadne, ütles ühingu esinaine Maire Koppel.
«Enne kursuslaste kokkukutsumist ja õppekava tegemist otsisime töökohad, mille tarvis inimesi koolitada,» kinnitas Koppel.
Rakendust leidub
Äsja õppetööd alustanud kursus koolitab õmblejaid ning naha- ja jalatsivabriku, pesumaja ning köögitöölisi. Ka kurtide ühing on lubanud paar inimest tööle võtta. Praegused kursuslased asuvad Koppeli sõnul tööle juba kevadel.
Linnal on plaanis leida puuetega inimestele rakendust kalmistu korrastajatena, kinnitas abilinnapea Aleks Lenzner.
Iseseisva Elu organiseeritud kursuste kaudu on Koppeli sõnul tööd leidnud üle kolmekümnne tartlase.
Maal elavaid invaliide me ei suuda aidata, nentis Koppel. Näiteks Rõngust Tartus tööl käia läheb kulukaks.
Iseseisva Elu ühingu kaudu on isegi Jõgeva elanik lootnud tööd leida, lisas ta.
Eelmisel aastal asutatud ühing Iseseisev Elu alustas oma tegevust tööhõivekursuste korraldamisega puuetega inimestele ning asutas kaks väikepesumaja (Staadioni ja Raja tänaval).
Linn toetab
Ühingu pesumaja muretses hiljuti uued, võimsamad masinad. «Laiendasime natuke tootmist, meil on tööl neliteist psüühikahäirega inimest,» ütles Koppel.
Pesumaja töötaja kuupalk on keskmiselt 600-900 krooni, ütles Koppel. See raha on aga 700-800 krooni suuruse invaliidsuspensioni saajale väga vajalik.
Mõnikord inimene väsib või tüdib tööst, nentis Koppel, aga töökohast ei taha keegi loobuda. «Ise me ennast ära majandada ei suuda,» ütles Koppel, «invaliidid töötavad iga päev lühemat aega ja juhendaja järelevalve all.»
Mullu eraldas Kanada valitsuse Tallinna esindus Iseseisva Elu ühingule raha pesumaja remondiks ning seadmete ostuks. Tänavu sai ühing linnalt 82 000 krooni toetust.
Ühingule on lubanud toetust ka Inglismaa organisatsioon. Läänes on töökohtade loomine puuetega inimestele väga kuum teema.
«Meil öeldakse tihti, et tervedki ei leia tööd,» tõdes Koppel.
Kuigi enamik invaliide on tunnistatud töövõimetuks, on nad võimelised oma elujärge parandama, kinnitas Koppel. Neid tuleb ainult veidi aidata.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Otter peab tagastama 15 000 krooni
TPMÜliõpilasesindaja Arne Otter peab üliõpilasküla juhatuse otsusel tagastama omavoliliselt välisreisiks võetud 15 000 krooni.
«Raha tagasi maksmiseks on Otteril aega kaks nädalat,» ütles juhatuse liige Ene Seidla BNSile.
Seidla sõnul tagastas üliõpilasesindaja esmaspäevasel juhatuse koosolekul juba üle 9000 krooni ning esitas hulga tshekke, millest osa kohta ei osanud ta seletust anda.
«Tegemist oli karmi isikutevahelise ärategemisega ja kättemaksuga, kus sisulistel argumentidel ei peatutud,» lausus Otter.
Otteri sõnul püütakse temast lihtsalt üle sõita.
Otter ei julgenud allkirjaga kinnitada raamatupidajale esitatud 1100-kroonist A-76 bensiini tsekki, sest see bensiin ei sobi välisreisil kasutatud ametiautole Mazda 626, nentis Seidla.
Tema sõnul peaks ligi kuu aega enne välisreisi välja ostetud bensiin sobima vaid Otteri isiklikule Moskvitshile.
Otteri kinnitusel on see arusaamatus, mida tuleb kontrollida, sest arve võis olla valesti antud.
Selgitust ei osanud üliõpilasesindaja anda ka läti- ja leedukeelsetele arvetele, mille Otter raamatupidajale sõidukulude katteks esitas, märkis Seidla.
Esmaspäeval tegi üliõpilasküla juhatus koosseisus Ene Seidla, Marek Herm, Urmas Aunin ja eesistuja Heiki Pagel üldkoosolekule ettepaneku Arne Otter juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda.
Üldkoosoleku liikmeid Arne Otterit ja Leif Kalevit süüdistati välisreisiks üliõpilasküla direktori asetäitjalt 15 000 krooni väljapetmises ning loata ametiauto kasutamises sõiduks Brüsselisse üliõpilaskonverentsile 26. augustil.
Tuginedes üliõpilasesindajate käitumist hinnanud üliõpilastest koostatud komisjoni otsusele, lubasid Otter ja Kalev õppeprorektor Volli Kalmu, üliõpilasküla juhatuse liikme Ene Seidla ja üliõpilasküla direktori asetäitja Urmas Petersoni laimamise eest kohtusse anda.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Eluruumi mitteomavate ja elamistingimuste parandamisel abi vajavate isikute arvestuse kord
(Tartu linnavalitsuse määrus 19. märtsist 1998)
I Üldsätted
1.1. Käesolev kord reguleerib eluruumi mitteomavate ja elamistingimuste parandamisel abi vajavate isikute arvestust Tartu linna haldusterritooriumil ja ülalnimetatud isikutele munitsipaalomandis olevate eluruumide üürile andmist.
II Arvelevõtmise alused
2.1. Arvestust peetakse eraldi eluruumi mitteomavate, tagastatud majade üürnike ja elamistingimuste parandamisel abi vajavate isikute osas.
2.2. Eluruumi mitteomajana võetakse arvele:
2.2.1) isikud, kelle eluruum on vääramatu jõu (loodusõnnetus, tulekahju, plahvatus jms) tagajärjel muutunud kasutuskõlbmatuks;
2.2.2) isikud, kes pöörduvad tagasi Tartusse eestkosteasutustest ja kelle elama asumine endisesse eluruumi Tartus ei ole võimalik;
2.2.3) isikud, kes pöörduvad tagasi Tartusse kinnipidamiskohtadest ja kelle elama asumine endisesse eluruumi Tartus ei ole võimalik;
2.2.4) isikud, kes on kohtuotsuse alusel eluruumist välja tõstetud ning peavad seaduse järgi saama kohalikult omavalitsuselt oma kasutusse teise eluruumi;
2.2.5) isikud, kelle kasutuses olev eluruum kuulub lammutamisele seoses maa sundvõõrandamisega või kasutusõiguse lõpetamisega munitsipaalvajadusteks;
2.2.6) Tartust seoses represseerimisega lahkunud isikud, kes repatriantidena pöörduvad tagasi koju, kuid kel pole võimalik asuda elama nende omanduses või kasutuses olnud eluruumi.
2.3. Tagastatud majade üürnikena võetakse arvele isikud, kes kasutasid eluruumi seaduslikul alusel enne elamu tagastamist õigusjärgsele omanikule.
2.4. Elamistingimuste parandamisel abi vajavatena võetakse sotsiaalabi osakonna ettepanekul arvele isikud, kes vajavad sotsiaalabi tingimusel, et nimetatud isikud on elanud Tartu linnas viimased kümme aastat ja nende kasutatavas eluruumis on elamispinda ühe pereliikme kohta alla 10 m² või on eluruum tunnistatud avariiliseks.
III Isikute registreerimine
3.1. Eluruumi mitteomavate, tagastatud majade üürnike ja elamistingimuste parandamisel abi vajavate isikute arvestust peetakse linnavarade osakonnas. Isikud, kes taotlevad arvele võtmist eluruumi mitteomavana või elamistingimuste parandamisel abivajavana, registreeritakse linnavarade osakonnas vormikohase avalduse alusel.
3.2. Vormikohane avaldus sisaldab alljärgnevaid andmeid:
3.2.1) arvelevõtmise alus;
3.2.2) andmed kasutatava eluruumi suuruse, heakorra ja tehnilise seisundi kohta;
3.2.3) andmed perekonnaliikmete, sh ülalpeetavate kohta (perekonna suurus, sissetulek ühe perekonnaliikme kohta kuus);
3.2.4) andmed isiku või tema perekonnaliikme omandis oleva kinnisvara, samuti ehitise kui vallasasja kohta.
3.3. Avaldusele lisatakse arvelevõtmise alust täiendavad dokumendid.
3.4. Avalduses esitatud andmete õigsust kinnitavad oma allkirjaga kõik avaldaja täisealised perekonnaliikmed, kellele taotletakse elamispinda.
3.5. Linnavarade osakond otsustab isiku arvelevõtmise kuu aja jooksul avalduse esitamisest arvates ning avaldajat informeeritakse sellest kirjalikult.
3.6. Seni kehtinud korra järgi arvele võetud isikud jäävad arvele elamistingimuste parandamisel abi vajajatena tingimusel, et nad täpsustavad 1998. aasta jooksul arveloleku alused vastavalt käesolevale korrale.
IV Arvele võetud isikud
4.1. Eluruumi mitteomavatena ja elamistingimuste parandamisel abivajavatena arvele väetud isikud on kohustatud:
4.1.1) viivitamatult informeerima linnavarade osakonda muudatustest käesoleva korra punktis 3.2. nimetatud andmete osas;
4.1.2) täpsustama oma arveloleku aluseid üks kord aastas.
V Arvelt kustutamine
5.1. Isikud kustutatakse arvelt järgmistel juhtudel:
5.1.1) elamistingimuste paranemine, millega seoses ei ole säilinud arvel olemise alused;
5.1.2) siirdumine alalisse elukohta väljapoole Tartu linna haldusterritooriumi;
5.1.3) isiku poolt tahtlikult tegelikkusele mittevastavate andmete või võltsitud dokumentide esitamine või ametiisiku ebaseaduslik tegevus arvelevõtmise küsimuse otsustamisel;
5.1.5) käesoleva korra punktis 4.1 sätestatud kohustuste mittetäitmine.
VI. Eluruumide üürileandmine
6.1. Eluruumide üürileandmise otsustab:
6.1.1) käesoleva korra punktis 2.3.1 nimetatud isikutele linnavalitsus;
6.1.2)muudel juhtudel linnavolikogu.
Tartu linnas peab korterijärjekorra arvestust linnavalitsuse linnavarade osakonna vaneminspektor Helle Antson (Küüni 3, I korrus, tuba 6; telefon 440 123, helle@raad.tartu.ee)
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Raimsi kimbutavad viirused
RAIMSEile hommikul tuli meie sekretär Beatrice-Sülvi tööle, suu ja nina kinni kaetud nagu Jacksonil. Otse loomulikult oli tema maski riie heast materjalist ning sobis tooni poolest kokku kostüümi ja kingadega.
«No mis te vahite,» viskas ta nipsakalt ja heitis kõige muuga harmoneeruva käekoti kaunis kaares lauale, «ei ole varem maski näinud vä? Ja miks teie ei täida sisekorraeeskirju!?»
«Atsihhhh!» aevastasin nii et ofits värises.
«Näete nüüd,» jätkas Beatrice-Sülvi võidukalt, «Raims turtsub nagu elevant ja ma ei taha, et viirused ka mind kimbutavad. Kuidas ma kõnnin ringi, nina nuuskamisest punane!?»
Pagana viroloogid! Kui teadlased oleksid jätnud pisikud avastamata, oleks palju kergem elada. Nüüd peab kogu aeg valvel olema, et haigus külge ei hakkaks.
Paar päeva tagasi tundsin õhtul ofitsist minnes, kuidas kerest käis läbi imelik värin. Selge, tuleb kähku rohtu võtta, mõtlesin. Ning koju jõudes tegin kohe küüslauguvõileiva ja kallasin pool klaasi .
Ärkasin hommikul ja juba rõõmustasin, et seekord jõudsin preventiivseid vahendeid kasutada õigel ajal, kuid samal hetkel tuli aevastus. Ning kui jõudsin tööle, ootas mind arvutis samuti ebameeldiv üllatus. Sest pärast seda, kui olin vaadanud e-maile ja avanud mingi teab kust ätätsiga tulnud ingliskeelse faili, läks arvuti hulluks.
Ma ei saanud mõhkugi aru, milles asi. Ning läkitasin kogu kupatuse edasi Voltsile.
«Keegi on sulle viiruse saatnud,» nentis Volts oma arvuti kuvarit põrnitsedes ja vangutas pead. «Tuleb asjatundja kohale kutsuda, sest nüüd on see ka minu failide kallal.»
Arvutimehel kulus oma pool päeva, et viirus välja ajada. Ning kuivõrd Bossil oli vaja, et Volts oleks talle töö esitanud kell üks, siis muutus ta sedavõrd süngemaks, mida rohkem aeg õhtule lähenes.
Kui viirus oli arvutitest välja aetud ja Volts sai lõpuks oma tööga ühele poole, ütles Boss kulmu kortsutades:
«Homsest kehtivad meil uued sisekorraeeskirjad. Punkt 3.6 kõlab nii: «Viiruse levitamine on rangelt keelatud.» Ja hoidku oma nahk, kes seda punkti rikub.»
Kui Beatrice-Sülvi tuli järgmisel hommikul tööle ja üllatas meid nägu varjava maskiga, pakkus see meile algul nalja. Aga varsti olime sellega harjunud nagu varemgi mitme tema silmapaistva aksessuaariga. Kella nelja paiku helistas ta oma sõbrannale.
«Ära mulle täna enam helista, ma hakkan nüüd minema. Pean veel kangapoest läbi astuma,» sädistas ta telefonitorusse. «Homme panen selga selle rohelise kostüümi, tead küll, mille ma Stockholmist tõin, aga sellises toonis pole mul kodus ühtki riidetükki, mis sobiks maskina kanda. Oh issakene küll…» ahmis ta õhku, «…aaa …aaa …tsihh!»
Ja Bossi laua tagant kostis hetke pärast nagu kaja, aga palju võimsamalt ja pahaendeliselt: «Atsähh!»
Nüüd lasevad mind küll lahti!
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Lühidalt
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Juhtus
Laste lelu tekitas hirmu. Üleeile hommikul kell 9.24 sai häirekeskus teate, et Tähe 95 juures on prügikasti peal kahtlane ese. Sündmuskohale sõitnud päästeteenistuse meeskond tuvastas, et tegu on laste valmistatud hernepüssiga, mis koosnes tühjast tikutoosi kestast ning läbipaistvast, kleeplindiga tikutoosi külge seotud pastapliiatsist. Samuti sündmuskohale kiirustanud demineerijad saadeti poole tee pealt tagasi.
Peksti ja rööviti tudengit. Üleeile kell 19.50 tuli politseisse 20-aastane põllumajandusülikoolis õppiv noormees, keda oli Rema 1000 poe lähedal Uue ja Anne tänava vahelisel õuealal pekstud ja ära võetud paarkümmend krooni. Kallaletungijaid oli kolm, nad rääkisid eesti keeles, milles siiski oli tunda võõrast aktsenti.
Purjus taksojuht sõitis kraavi. Üleeile kell 21 märkas tööle minev politseinik Remmelga ja Kadaka tänava nurgal kraavis Volvo taksot. Pisut hiljem helistas politseisse sealtkandi elanik ja palus ära koristada tänaval aeleva joobnu. Selgus, et tegu oli takso omaniku ja juhi, 30-aastase Võrumaal elava Tõnuga. Mees viidi kainestusmajja, auto tasulisse parklasse.
Tsiklisõitjad sattusid raskesse avariisse. Üleeile kell 21.05 teatati politseile avariist Elvas: Kesk tänavast tegi dzhiip Toyota Land Cruiser vasakpööret, kui sellega põrkas kokku registreerimisnumbrita mootorratas Jawa. Tsiklit juhtinud 17-aastane Mait pääses politsei pressiesindaja andmeil üsna kergelt, taga istunud 14-aastasel Jaagul diagnoositi Maarjamõisa närvihaiglas kuklaluu murd. Dzhiipi juhtinud 26-aastane Soome kodanik oli kaine.
Lapsed nautisid nitrolahustit. Üleeile enne kella kümmet õhtul toodi Võidu silla alt politseisse viis poissi vanuses 11-14 eluaastat. Poisid olid püüdnud naudingut saada nitrolahustist. Politsei pressiesindaja teatel oli enamik neist pärit Kammeri koolist, kust nad pärast kolmepäevast õppimispingutust olid omatahtsi kolmenädalase puhkuse võtnud.
Relvastatud mees röövis poodi. Üleeile kell 22 teatati politseisse röövimisest Võru tänavas Sõbra tänava nurgal. Nagu vahendab politsei pressiesindaja, oli Tiiu poodi sisenenud 38-40-aastane räpase välimusega kõhn keskmist kasvu mees ja nõudnud vene keeles viina. 40-aastane müüjanna pöördus seda riiulist võtma, mispeale mees nõudis: «Kassa siia!»
Müüjanna pidas asja lolliks naljaks, kuid mehe poole vaadates nägi tema käes püstolit. Kohe kärgatas ka hoiatuslask. Seejärel avas naine kassasahtli ja andis raha ära. Summa polnud siiski eriti suur, alla tuhande krooni. Sündmuskohale toodud politseikoeral kurjategijat tabada ei õnnestunud.
Tuttav võttis vägivaldselt telefoni. Üleeile kell 22.30 teatas politseisse 19-aastane noormees, et tema tuttav oli löönud talle Muru tänavas paar korda näkku ja võtnud ära Ericssoni mobiiltelefoni. Riisuja pole kriminaalpolitseile tundmatu, teda otsitakse.
Kolmikavarii. Eile öösel kell 1.30 juhtus kolmikavarii Elvas Käo tee lõpus. GAZ-veok riivas vastutulnud Mercedest, millele sõitis tagant otsa BMW. Inimesed viga ei saanud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse