Eesti Telekom elavdab turgu ERKKI ERILAID	Tõusud-mõõnad käivad vaheldumisi TARMO LEHTMETS
Haapsalu–Riisipere raudteel kaupa jätkub HELVE LAASIK	Otsetoetuste asemel riiklik kindlustussüsteem KEITH SIILATS
Töövõtjad tunnistavad rõõmu lisarahast ARGO IDEON	Pangandusprobleemid tõstsid krooni usaldust ERKKI ERILAID
Telekomi aktsiaid jätkub ka eestlastele URMAS TOOMING	Windows 98-s peidus millenniumivead HARLI ULJAS

Eesti Telekom elavdab turgu

Eesti Telekomi erastamisel aktsiate reserveerimine Eesti investoritele peaks tuleva aasta alguses päästma Eesti väärtpaberituru varjusurmast.

Eesti Telekomi avaliku aktsiamüügi (IPO) korraldajad reserveerivad Eesti investoritele kindla hulga müüdavatest aktsiatest. Varasema kava kohaselt müüakse Eestis kuni kümnendik Eesti Telekomi IPOst. Valitsuse otsus annab analüütikute ning maaklerite arvates Eesti investoritele lootust Tallinna Väärtpaberibörsi käekäigu paranemiseks vähemalt lähemate aastate jooksul.

«Kõige mustem stsenaarium oleks see, kui Eesti investorid peaksid ostma Eesti ettevõtete aktsiaid näiteks Frankfurdi kaudu,» ütles Beeta Varahalduse maakler Denis Kolomenski Postimehele. Väärtpaberibörs on siiski üks riigi atribuutidest ning selle kadumine võiks negatiivselt mõjutada Eesti mainet, märkis Kolomenski.

Eesti Telekomi aktsiate avalik müük jaotatakse kaheks osaks ehk transheeks - välismaal ja Eestis müüki pakutavateks aktsiateks. Telekomi IPOd korraldavasse konsortsiumi kuuluva Ühispanga ettevõtete rahanduse spetsialisti Eero Sirendi sõnul sõltub Eestis müüdavate aktsiate arv siinsest nõudlusest.

Börsil jätkus langus

Tallinna börsil jätkus eile ostuorderite puudusel aktsiate odavnemine juba teist päeva järjest. Talinvest Suprema projektijuhi Alvar Roosimaa sõnul ei olnud turul nii palju ostjaid, et aktsiate hinnatasemeid hoida. «Tundub, et Ühispanga aktsiate ostuorder on täidetud või on ostja väga ettevaatlik ja ootab hinna edasist langust,» rääkis Roosimaa BNSile. Ühispanga aktsia hind langes 2,59 protsenti 22,60 kroonini. Ka Hansapanga aktsia langes. Roosimaa ütles, et ei usu, et rõõmsat ostubuumi enne jõule enam tuleb. Ka ei ole oodata häid makromajandusnäitajaid, mis tõstaksid välisinvestorite huvi.

Pankade oodatavad novembritulemused jäävad Roosimaa sõnul samuti kehvaks. «On ikka nii olnud, et hinnad näitavad ette ära, millised majandustulemused tulevad,» rääkis Roosimaa. Roosimaa hinnangul kannavad Hansapanga ja Ühispanga uued rootslastest omanikud vana aasta sees maha veel kõik kahjumid, mis kanda annab.

Välisturud passiivsed

Nõrgenenud dollar, euroraha ja Suurbritannia intressimäärade languse ootus jättis kolmapäevastel Euroopa aktsiaturgudel varju ravimifirmade Zeneca ja Astra ühinemisteate. Turud olid väheaktiivsed ja kõikide pilgud suunatud Inglise Pangale, kus kolmapäeval algas kahepäevane koosolek.

Analüütikud usuvad, et keskpank alandab keskset intressimäära vähemalt veerandi protsendipunkti võrra praeguselt 6,75 protsendilt. Naela tugevnemine toetas dollarit Saksa marga vastu, mis oli nõrk Ühendriikide jooksevkonto puudujäägi paisumise ootuses.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse

Tõusud-mõõnad käivad vaheldumisi

Detsembri esimeste päevade sees avaldas statistikaamet esialgse hinnangu Eesti majanduskasvu kohta kolmandas kvartalis - 1,8% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Sedavõrd väikest juurdekasvu nähti viimati 1996. a esimeses kvartalis.

Majanduse toimimist iseloomustab perioodiline, kuid mitte korrapärane kõikumine selle aktiivsuses. Selline kõikumine, mõõdetuna eelkõige reaal-SKT ja muude makromajanduslike näitajatega, koosneb neljast faasist: kokkutõmbumine, põhi, paisumine ja tipp. Suuremat sorti aktiivsuse alanemist nimetatakse aga majanduslanguseks (näiteks USAs kaks järjestikust kvartalit reaal-SKT kahanemist). Majandustsüklite erinevate faasidega kaasnevad ka muutused sellistes näitajates nagu tööpuudus ja inflatsioon. Nagu arvata võibki, tööpuudus majandustõusude aegu kahaneb, saavutades oma miinimumi tipu lähedal, ja languste ajal kasvab, saavutades maksimumi põhja ligidal. Inflatsioon, järgides majanduse arengu tempot ja suunda üsna tihti, võib teinekord käituda ka täiesti seosetult.

Nagu mainitud, Eesti SKT juurdekasv näib vaibuvat. Vaatamata sellele, et esimene ja kolmas kvartal on Eesti majandusele olnud traditsiooniliselt rahulikumad perioodid, võib ees olevaid aegu prognoosida meie lisandväärtuse tekkimise struktuuri lähemalt uurides. Kolm suuremat SKTd loovat sektorit (1998 esimese poolaasta seisuga) on töötlev tööstus (umbes 17,5 protsenti), hulgi- ja jaemüük (15,4 protsenti) ning veondus, laondus ja side (10,9 protsenti). Tööstustootjate tagasilöökidest oma toodangu realiseerimisel on kõikjal teada antud. Siit käivituv ahelprotsess - vähem toodangut, vähem logistikat, väiksem tööjõuvajadus, väiksem ostujõud jne - tõotab ka lähikvartalite kasvunumbrid tagasihoidlikud hoida. Töötuse määr (töötute ja tööjõu suhe) on aga Eestis viimastel aastatel stabiilselt kõikunud vahemikus 9,5-10,5 protsenti. Kolmanda kvartali kohta andmed veel puuduvad, kuid suure tõenäosusega on see näitaja kasvanud. Inflatsiooni kasv on seevastu kogu aasta vältel aeglustunud, ainult valitsuse «oskuslik» tegutsemine tõotab näitaja aasta lõpul viia vastupidises suunas.

Majandus funktsioneerib ka mujal maailmas tsükliliselt ja oma tõusudest-mõõnadest ei ole pääsenud keegi. Kahtlemata on lähiaegadel enamikul raske, kuid midagi erakordset ja katastroofilist selles ei ole.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse

Haapsalu–Riisipere raudteel kaupa jätkub

Raskused Venemaaga kauplemisel on Eesti esimese eraomanduses oleva Haapsalu-Riisipere raudteelõigul kaubavedu vähendanud, kuid tänavu kahjumit siiski ei tule.

Tänavu poole aastaga on Haapsalu-Riisipere 52 kilomeetri pikkusel raudteelõigul veetud 663 vagunit ehk 40 000 tonni kaupa, mis kõik jäi Läänemaale. Läänemaalt on välja veetud ainult mõni vagunitäis kalakonserve. «Plaanisime vedada umbes 100 vagunit kuus,» ütles OÜ Haapsalu Raudtee juhataja Aarne Taal. Tema hinnangul võimaldab nii suur kaubakogus katta raudtee ekspluatatsioonikulud.

Venemaale veetakse vähe

Venemaale veetakse praegu vähe kalakonserve. «Probleem on rahapuuduses,» ütles Taal. Tema sõnul proovivad ettevõtted ka bartertehinguid.

Raudteeveost huvitatud ettevõtteid on Läänemaal kümne ringis, enamik neist jaguneb trassi peale. Aarne Taal ütles, et erastatud Läänemaa Elektrivõrk plaanib endiselt elektrijaama rajamist. «See tähendab kindlasti raudteele tulevikus suuremat koormust,» nentis ta.

Remont ei lõpe niipea

Tänavu on OÜ Haapsalu Raudtee Haapsalu-Riisipere raudteelõigule investeerinud kokku 600 000 krooni. Omanik ehitas kilomeetripikkuse raudteelõigu depooni, korrastas Taebla manööverjaama ja remontis raudtee viletsamaid lõike. «Kapitaalremont raudteel niipea ei lõpe, korrastamist vajavaid teelõike jätkub mitmeks aastaks,» märkis Taal. Praegu kehtiva liikluskorra ja tehniliste normide järgi võivad kaubarongid Haapsalu-Riisipere raudteelõigul sõita 25-kilomeetrise tunnikiirusega. Reisijatevedu lõpetati 1995. aasta 22. septembril.

OÜ Haapsalu Raudtee alustas ametlikult tööd tänavu 1. mail. Erastamisagentuur otsustas Riisipere-Haapsalu raudteelõigu eraomandusse müüa möödunud aasta sügisel.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse

Otsetoetuste asemel riiklik kindlustussüsteem

Eesti vaba turumajandus pole suutnud põllumeestele pakkuda korralikku elatustaset. Otsetoetused on küll praegu talunikele kiire leevendus, mis hoiab enne valimisi ära enamiku piima mahavalamise sarnastest aktsioonidest, kapitalistlikule ühiskonnale tervikuna pole selline lahendus aga sugugi mitte parim.

On selge, et talunikud vajavad praegu hädasti raha. Töötavas turumajanduses oleks neil võimalik seda pangast ka laenata. Veelgi enam, mingit laenu poleks üldse vajagi, sest kõik ratsionaalsed talupidajad oleks ennast juba ammu ikalduse, Vene kriiside ja meiereide monopolistliku käitumise vastu ära kindlustanud.

Et selliseid imelisi, kuid hädavajalikke teenuseid erafirmad ei paku, tuleks riigil tõsiselt kaaluda ettevõtte sarnaselt tegevuse alustamist, luues ise turgu kindlustamises ja krediidi andmises kriisiolukordades. Kogu ühiskonnale oleks seega optimaalne, et põllumehed saavad riigilt alati nii palju vahendeid, et kriis üle elada. Loomulikult tuleb neil saadud toetused järgmiste aastate jooksul protsendiga tagasi maksta.

Näiteks on tervisekindlustus riigi poolt pakutav teenus, mille eest kõik kohustuslikult maksavad ning millele vajadusel kõik ka piiratud koguses toetuda saavad. Miks ei võiks riik samamoodi toimida põllumajanduses?

Euroopa Ühendus on näiteks selle teema tõsiselt käsile võtnud. Põllumajanduse reformimise käigus elimineeritakse lähiaastatel üldised subsiidiumid ja asendatakse need krediidi ja kindlustusega. Rahvusvaheliselt saavad riigid IMFilt häda korral tihti piiratud koguses laenu, millega seonduvad tingimused efektiivsuse tõstmiseks majanduses. Sama tuleks kaaluda ka Eestis.

Loomulikult võib juhtuda, et ka riikliku süsteemi hakatakse petma. Siiski, senikaua kuni kasvõi mõni inimene saadud toetuse tagasi maksab, on süsteem odavam kui subsiidiumid. Ka motiveerib laen efektiivsusele ega tekita talunikes sõltuvust riiklikest toetustest. Talunike nõudmised ei oleks kunagi ülepaisutatud ning subsiidiumide saajate teadasaamiseks ei peaks enam mitmest arhiivist näpuga järge ajama.

Miks siis ikkagi eelistatakse praegu subsiidiume? Tavaliselt on subsiidiumi põhjenduseks kas tööstusharu perspektiivikus või riigiskaitselised eesmärgid.

Tegelikkuses pole subsiidiume kunagi suudetud piisavalt efektiivselt ja võrdselt jagada. Põllumajandus pole Eesti külma kliima tõttu midagi eriliselt perspektiivikat ja vaevalt, et keegi tõsiselt arvab, et subsiidiumid suudavad Eestit sõja korral näljast päästa. Miks ei võiks siis riik turgu asendades teiste turgude eeskuju järgida ja pakkudagi kindlustust kindlustuse nime all?

Tundub, et vastust ei tule otsida majanduslikku laadi põhjuste hulgast. Põllumehed jääksid laenude puhul tasuta rahast ilma ja hääletaksid valitsuse vastu. Euroopa Ühenduses olid mõni aeg tagasi subsiidiumide põhjused tõesti poliitilised, sest oli vaja Prantsusmaa talupoegade tuge Maastrichti lepingu referendumil. Võibolla on idee kindlustusest seega mõttetu ruumi raiskamine, mida «ajapuudusel» kunagi ei arutata.

Samas jälle - juhul kui ei taheta saada endale valimiste eel häälteostja mainet - võiks valitsus põllumajandusest tulu mittesaavatele isikutele tunduvalt paremini seletada, miks siis ometi praegu antud toetusi tulevikus, olukorra paranedes, tagasi ei taheta.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse

Töövõtjad tunnistavad rõõmu lisarahast

Ametiühingud kirjutavad endile võidupunkti, ehkki valitsuselt nõutud maksuvaba tulu kasvust teostub ainult pool, ning seegi lükkub aastaks edasi.

Novembris allkirjastatud kolmepoolse lepingu alusel otsustasid töövõtjad, tööandjad ja valitsus jätta uuest aastast senise 500 krooni asemel igal kuul maksuhaamri alt välja 800 krooni. Eesti Ametiühingute Keskliidu sotsiaalsekretäri Harri Tali kinnitusel loobusid ametiliidud 1100-kroonise maksuvaba tulu nõudmisest, sest jäid kompromissina rahule 800 krooniga ja peavad ka seda oluliseks saavutuseks.

Palgasaaja ootab raha

«Sellest võidavad kõik inimesed,» hindas Tali ametiühingute algatusel toimunud maksuvaba tulumäära tõstmise tähtsust. «Saan aru, et inimesed eelistaksid selle võidu saada kohe, mitte oodata aastani 2000.»

Tööinimese rahakoti sisus maksuvaba tulu tõus 1999. aastal veel ei kajastu, sest tööandja arvestab palga väljamaksmisel maksuvabana endiselt 500 krooni kuus. Alles 2000. aasta algul tuludeklaratsioone täites võib maksuvabana arvestada 800 krooni kuus. Seega tuleb riigil igale maksuvabast summast rohkem teeninud inimesele tagastada 3600 kroonilt arvestatud tulumaks, mis tähendab praegu kehtiva 26-protsendilise maksumäära juures 936 krooni. Raha jõuab maksumaksjateni 2000. aasta keskel.

Maksuvaba tulumäära suurendav muutus tulumaksuseaduses sai teisipäeval heakskiidu valitsuselt ning läheb edasi Riigikogu otsustada. Selle vastuvõtmine tähendab üksikisikute maksustatava tulu vähenemist, mis toob kaasa mitmesaja miljoni kroonise augu riigi ja kohalike eelarvete laekumistes. Selle mure lasevad parlamendi poliitjõud kanda Riigikogu järgmisel koosseisul.

Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni (ESEA) tegevdirektor Jaak Saarniit ütles eile, et tööandjatel pole põhjust inimeste maksuvaba tulumiinimumi kasvule viltu vaadata. «Oleme päri, et tuleb tõsta,» sõnas ta.

Saarniit pidas vajalikuks ka arutelu maksuvaba tulu ja laste arvu sidumise üle. Suurettevõtted on pigem selle toetajad kui taunijad, lausus ta. Saarniit hoiatas samas, et tuleb vältida liiga keerulise maksude haldamise süsteemi kujunemist.

Riigikogu menetluses on mitu erinevat eelnõu, mis näevad ette lastega perede toetamist, vabastades neid tulumaksu koormast suuremas ulatuses kui ülejäänud eraisikuid.

Tööturu osalised ja valitsus on jõudnud kokkuleppele ka kehtiva miinimumpalga tõstmises. Uuest aastast tuleb palgasaajale senise 1100 krooni asemel maksta vähemalt 1250 krooni kuus, miinus maksud.

Palk tõstab trahve

Miinimumpalga tõus kasvatab otseselt tööandjate kulutusi, ent suurendab ka halduskaristustena määratavate trahvide summasid ning annab töövõtjate organisatsioonidele võimaluse nõuda töötu abiraha suurendamist vähemalt samas mõõtmes.

Saarniit lisas, et kui majanduse olukord peaks järsult muutuma, tuleb kolmel läbirääkimiste osapoolel taas laua taha istuda. «Eesti kolmanda kvartali majanduskasvuna oli 1,8 protsenti siiski üllatavalt väike,» sõnas ta. «Mis saab veebruarist maini, ei oska keegi öelda.»

Täna tulevad tööturu osalised taas kokku selleks, et arutada töötu abiraha võimalikku suurendamist järgmise aasta jooksul. Tali sõnul peaks Eesti Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) liikmesriigina järgima põhimõtet, et töötu saab vähemalt poole kehtivast alampalgast. Praegu tuleb selleks protsendiks 27.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse

Pangandusprobleemid tõstsid krooni usaldust

Eesti Panga arvates on panganduses toimunud muutused koos pankade pankrottide ja keskpanga poolt teostatud poliitikaga aidanud kaasa välisinvestorite usalduse kasvule krooni vastu.

Eile Hansapanga poolt korraldatud seminaril ütles Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja Märten Ross, et krooni usaldusväärsuse kasvule käesoleval aastal aitasid kaasa probleemid panganduses, sealhulgas Maapanga krahh, andes valitsevatele poliitilistele jõududele võimaluse üheselt määratleda rahanduse probleemid. Selle tulemusena saavutati ka üksmeel stabilisatsioonifondi suurendamiseks ning oli lihtsam rakendada mitmeid Eesti Panga poolseid meetmeid panganduse usaldusväärsuse tõstmisel.

Endine Rootsi Keskpanga president Bengt Dennis toonitas seminaril, et Eesti valuutakomitee süsteem raha kursi määramisel on paljuski aidanud hoida krooni devalveerimisest. Eestil on läinud võrreldes teiste arenevate riikidega paremini. «Valuutakomitee süsteem on riskidele vastuseismisel piisavalt kindlaks osutunud,» nentis Dennis.

Dennis juhtis tähelepanu, et seoses euro tulekuga järgmisel aastal peavad ka Eesti ettevõtted ümber vaatama oma ekspordipotentsiaali. Euro muudab toodete hinnapoliitika senisest märksa läbipaistvamaks ning suurendab tunduvalt konkurentsi. Tarbijal on lihtsam tulevikus võrrelda sarnaste toodete ja teenuste kvaliteeti ning hindu.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse

Telekomi aktsiaid jätkub ka eestlastele

Kui Eesti Telekomi aktsiad järgmise aasta algul börsile jõuavad, saavad ka eestlased neist mingi osa, aga nad peavad aktsiaid ostma sama hinnaga kui välismaised rahahiiglased.

Eesti Telekomi juhataja Toomas Sõmera lükkas eile ümber kahtlused, et välismaised rahastajad ostavad kõik 49 protsenti Eesti Telekomi müüki minevatest aktsiatest ning vaesed Eesti inimesed jäävad päris ilma.

Eesti Telekomi esmase avaliku aktsiamüügi (IPO - Initial Public Offering) juriidiline nõustaja Sven Papp ütles, et Tallinna Väärtpaberibörsil läheb kindlasti müüki teatud hulk aktsiaid. Selle osa suurus selgub lõplikult aktsiamüügi prospekti koostamise käigus. Seejuures on valitsusel õigus muuta Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja Eestis müüki minevate aktsiate jaotust.

Samas lisas Papp, et riigivaraseadus ei luba teha kohalikele inimestele aktsiamüügil hinnasoodustusi. See tähendab, et kui välismaised rahahiiglased ajavad Eesti Telekomi aktsiate hinna kõrgele, siis peavad sama suurt hinda maksma ka Eesti väikeinvestorid.

Papp ütles, et Eesti Telekomi aktsia õiget hinda on raske määrata. Tuleb lähtuda põhimõttest, et liiga kõrge hinna puhul võib järelturg nõrgaks jääda. See tähendab sisuliselt aktsia surma. Liiga madala hinna määramisele järgneb aga poliitikute kriitika, et riik müüb telekomi liiga odavalt.

Tallinna Väärtpaberibörsi juhatuse esimehe Gert Tiivase sõnul tõstavad Eesti Telekomi aktsiad Tallinna börsi kindlust. Praegu moodustavad kaks kolmandikku Tallinna Väärpaberibörsi mahust pankade aktsiad, mistõttu börs on tundlik igale väikseimalegi muutusele majanduskeskkonnas.

Otsus on jõus

Valitsus võttis tänavu 31. märtsil vastu otsuse müüa 49 protsenti Eesti Telekomi aktsiatest. Sõmera sõnul ei ole keegi seda otsust muutnud.

Eesti Ühispanga asepresidendi Margus Schultsi sõnul algab iga esmane avalik aktsiamüügiprotsess nõustaja valikuga. Valitsus andis 31. märtsil teede- ja sideminister Raivo Varele volituse nõustamislepingu sõlmimiseks ABN AMRO Bank N.V. ning N.M. Rothschild & Sons Ltd.-ga. Sellega oli Eesti Telekomi esmane avalik aktsiamüügiprotsess põhimõtteliselt käivitunud.

Teisipäeval toimus Eesti Telekomi esimene esitlus nii Eesti kui ka rahvusvahelistele analüütikutele. See tähendab, et on hakanud «jooksma» 7-9 kuud, mis kulub ettevõtte aktsiate noteerimiseks börsil.

Eesti Ühispanga ettevõtte rahanduse juhi Eero Sirendi sõnul on kõik viimase paari kuu jooksul maailmas toimunud telekommunikatsioonifirmade IPOd olnud edukad. Vahetult pärast börsidel noteerimist on nende ettevõtete aktsiate hinnad kiiresti kasvanud.

Õige hetk on lähedal

Soome telekommunikatsioonifirma Sonera oktoobris toimunud viiendiku aktsiate pakkumise märkisid rahvusvahelised rahastajad 20 korda üle. Praegu on aktsia hind börsil kahekordistunud. Poola samasuguse firma TPSA pakkumise oktoobris märkisid investorid 2,5 korda üle ning aktsia hinda kasvas samuti järsult.

Sirendi sõnul näitab Soome ja Poola kogemus, et Eesti Telekomi aktsiate pakkumise väljakuulutamiseks on õige hetk lähedal.

Papp ütles, et kuna ettevalmistused on juba piisavalt kaugele jõudnud, kuulutab Vare Eesti Telekomi esmase avaliku aktsiamüügi ilmselt välja jaanuaris. Täpne kuupäev on esialgu saladus, sest kõik huvilised peavad sellest üheaegselt teada saama.

26. novembril otsustas valitsus restruktureerida Eesti Telekomi, laiendada ettevõtte aktsiakapitali 46,5% võrra ning emiteerida üks nn kuldaktsia. Kõik need muutused toimuvad alles pärast esmast avalikku aktsiamüüki.

Eriõigustega kuldaktsia on minister Raivo Vare sõnul mujal maailmas laialt levinud, Eestis aga rakendub see esmakordselt. Kuldaktsia põhimõte tähendab, et olulisi muudatusi, nagu põhikirja muutmine, aktsiakapitali suurendamine-vähendamine ja ettevõtte ümberkujundamine, saab Eesti Telekomis edaspidi teha vaid selle aktsia omaniku ehk riigi nõusolekul. Kuldaktsia nominaalväärtus on 1000 krooni. Kuldaktsia sai Eestis võimalikuks alles pärast äriseadustiku viimaseid muudatusi. Niisiis tagab kuldaktsia riigile vetoõiguse Eesti Telekomi puudutavate oluliste otsuste vastuvõtmisel.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse

Windows 98-s peidus millenniumivead

Väiksemaid 2000. aasta vigu on leitud ühest rohkelt kontrollitud programmist Windows 98, teatas Microsoft.

Ükski avastatud viga ei tähenda siiski ohtu andmete kadumisele või arvutitele ning enamik kasutajaid ei avastagi nende olemasolu, selgitas Microsofti 2000. aasta tootejuht Don Jones.

«Kui ma kõneleksin oma isaga, ütleksin talle, et ta ei muretseks selliste asjade pärast,» selgitas Jones uudisteagentuurile AP.

Jonesi sõnul leiti 2000. aasta vead ettevõttesisesel jätkuval testimisel ning ükski kaebus ei ole tulnud klientidelt. Windows 98-t on testinud kümned tuhanded inimesed ja ettevõtted enne selle esitlust juunis.

Esmaspäeval pani Microsoft ka oma veebileheküljele üles tarkvara, millega probleemi lahendada ja viga parandada.

Windows on kasutusel kümnest arvutist üheksal ja Microsoft on varem teatanud, et tema tooted ei ole mõjutatud millenniumivahetuse vigadest. Viga seisneb selles, et vanemad programmid, mis kasutavad vaid aastaarvu kahte viimast numbrit, võivad 2000. aasta saabumisel teatada 1900. aasta tulekust.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse