Maakonna raamatukogu leidis kodu Tartu vallamajas

AITA OTTAS

Tartumaa poolesaja raamatukogu keskkogu töötab eilsest Tartu vallamajas Kõrvekülas.

1993. aastast, pärast Tartus tagastatud nn Katariina majast väljakolimist, asus maakonna raamatukogu ühes Luunja valla korteris.

Tartu vallavanem Aivar Soop ütles, et eelmisel aastal otsis omavalitsuste liit keskraamatukogule uusi ruume. Tartu vald oli nõus võtma raamatukogu vallamaja teisele korrusele, kus katusealune oli välja ehitamata.

Tartumaa omavalitsuste liit andis ehituseks 1,5 miljonit krooni, Tartu vald 300 000 krooni ning kultuuriministeerium ligi 700 000 krooni. Sisekujunduse, mida eile imetlesid paarsada avamisele tulnud raamatukogutöötajat kogu Eestist, tegi Tartu disainer Üllar Varik.

Kõrveküla raamatukogu juhataja Hele Ellermaa ütles, et nad koostavad fondid kõigile maakonna raamatukogudele peale Elva omade. Vallamajas on avatud komplekteerimisosakond ja lugemissaal, lõpetamata on veel muusika- ja kunstitoa sisustamine. Kultuuriministeerium on lubanud anda raha ka internetipunkti avamiseks.

Endiselt on võimalik raamatuid koju laenata Kõrveküla koolimaja raamatukogus.

Eilsel avamisel öeldi südamlikke tänusõnu 1966. aastast raamatukogu juhatanud ja 1. märtsist pensionile jäänud Tiiu Erlemanile. Tartu maavanem Jaan Õunapuu andis Erlemanile üle vabariigi presidendi annetatud Riigivapi viienda klassi ordeni.

Rahvusraamatukogu direktor Tiiu Valm mainis, et keskraamatukogu võinuks olla siiski Tartu linnas. Ta tunnustas samas Tartu valla julget otsust tuua see kõigile valdadele oluline asutus oma katuse alla.

Paljud sõnavõtjad tõdesid, et mida vähem on rahval raha raamatuuid osta, seda tähtsamad on raamatukogud.

Hando Runnel meenutas soojusega aegu, kui külaraamatukogud korraldasid kohtumisõhtuid kirjanikega.

Maakonna keskkogu saab osta raamatukogudele uusi raamatuid 20 krooni eest ühe elaniku kohta aastas, lisaks toetavad uudiskirjanduse soetamist vallavalitsused.

«Tulu pole mitte paljudest, vaid headest raamatutest,» rõhutas Ellermaa.

Soomlasest ärimees jäi Alatskivi lossist ilma

MARTIN PAU

Et soomlasest ärimees Reijo Tossavainen ei kaevanud edasi Tartu maakohtu otsust, mis lõpetas Alatskivi lossi rendilepingu tema ja Alatskivi valla vahel, pole tal lossi enam asja.

Alatskivi vallavanem Ülo Must ütles, et vallavolikogu hakkab arhitektuuripärli võimalikku tulevikku arutama ilmselt 9. aprillil.

«Praegu lossis midagi ei toimu, see seisab tühjana, nagu on juba aastaid seisnud,» nentis Must.

Tartu maakohus lõpetas ligi 120 aasta vanuse uusgooti stiilis Alatskivi lossi rendilepingu juba poolteise kuu eest tagaselja, sest OÜ Eurotrade’i omanik Reijo Tossavainen ega tema esindaja ei ilmunud otsuse kuulutamise päeval kohtusse.

Tossavainen võttis Alatskivi lossi vallalt 50 aastaks rendile 1993. aastal, lubades sinna rajada taastusravikeskuse. Eelmise aasta märtsini maksis ärimees vallale küll ligi miljon krooni renti, kuid renoveerimist ei alustanud. Aasta teisel poolel jäi Tossavainen vallale võlgu 300 000 krooni.

Ülo Musta sõnul loobub Alatskivi vald võlga sisse nõudmast, sest peab selle kättesaamist lootusetuks.

«Hakkame ette valmistama kinnisvarapakkumist firmadele,» selgitas Must lossi edasist saatust. «Kas loss müüa või rentida, ei oska praegu öelda. See sõltub pakkuja tahtmisest. Praeguses turusituatsioonis pole müümine ilmselt otstarbekas.»

Musta kinnitusel on Alatskivi lossi vastu huvi tuntud umbes tosinal korral. Kirjaliku pakkumiseni pole ühegi firma ega eraisiku huvi jõudnud.

Tartu maavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna juhataja asetäitja Karin Jaansoni hinnangul võiks huvitava arhitektuuriga Alatskivi loss olla tugev turismimagnet.

«Paraku ei ole Peipsi-äärne piirkond arenenud tasemele, kus ettevõtja võiks Alatskivi lossi investeerides loota, et see end ära tasub,» tõdes Jaanson.