Treffneri gümnaasiumi remondiraha ei liigu Tallinnast Tartusse
PRIIT RAJALO
Hugo Treffneri gümnaasiumi renoveerijad ootavad juba kaks nädalat, millal saaks koolis töid alustada, kuid riigikassa ei taha gümnaasiumile eraldatud 22,6 miljonit krooni välja anda.
Treffneri gümnaasiumi renoveerimistööde projektijuht Sander Nurk rõõmustas, kui gümnaasiumi renoveerimise esimese etapi ehitusluba lõpuks ometi käes oli, kuid nüüd seisavad tööd raha taga.
Nurga sõnul on Treffneri gümnaasiumi Rüütli ja Munga tänava nurgale jääva hooneosa vundamendi kindlustajatega leping juba sõlmitud, vaja oleks teha vaid umbes miljoni krooni suurune ettemakse.
Gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi selgitas, et riigikassa väitel tuleb juhul, kui ühe hanke maksumus ületab 500 000 krooni, korraldada riigihankekonkurss. Sellele võib kuluda ligi kaks kuud.
«Kui me hakkaksime sõlmima kõigi tööde tegemiseks kuni poole miljoni krooniseid lepinguid, siis ei saaks gümnaasium ka aastaga valmis,» ütles Jõgi. «See oleks nagu korteri remont.»
Linnavalitsus on riigikassalt raha kättesaamise teinud ülesandeks abilinnapea Kaarel Sahale, kellega aga Postimehel eile ei õnnestunud ühendust saada, sest ta viibib puhkusel.
Tema ülesandeid täitev abilinnapea Anto Ili aga ei teadnud riigikassaga läbirääkimistest midagi, sest sellega oli lubanud Sahk ka puhkuse ajal isiklikult tegelda.
Helmer Jõgi tegi murelikuks ka see, et senini pole veel teada, kuhu kolivad treffneristid sügisel, kui koolimaja remonditakse. Ta lisas, et kooli poolt võiks maja remont kohe alata, sest asjad on väljakolimiseks pakitud ja ka õppetöö on lõpusirgel.
Teisipäeval tegi linnavalitsus ülikooli rektorile Jaak Aaviksoole ettepaneku lubada Treffneri gümnaasiumil kolida 1. septembrist ajutiselt anatoomikumi ruumidesse.
Juba aasta algusest käivad linnavalitsuse, gümnaasiumi ja kaitseministeeriumi vahel läbirääkimised, et gümnaasium saaks sügisel kasutada sõjakooli ruume kaitsekolledzhi majas Riia 12.
«Siiani pole me kelleltki vastust saanud,» märkis Jõgi. «Aga õpetajad sooviksid enne puhkusele minekut asjas selgust saada, ka uutele õpilastele tahaks midagi konkreetset vastata.»
Treffneri gümnaasiumi kolimisega tegelev abilinnapea Hannes Astok tunnistas samuti, et ühtegi vastust linnavalitsuse pöördumistele pole saadud. «Kaalumisel on veel mitu varianti, kuid ma ei kiirustaks sündmustest ette, pealegi ei sega kolimine kooli remonti,» ütles Astok.
Kokkuvõttes oli 12 aastat Treffneri gümnaasiumi juhatanud Helmer Jõgi siiski optimistlik. «Koha, kus sügisel õppetööd jätkata, me leiame, kindlasti saab ükskord ka kool valmis.»
algusesse | esilehele
Raadi lennujaama uus juhataja otsib võimalikke investoreid
JÜRI SAAR
Kaks nädalat ASi Tartu Raadi Lennujaam juhatajana töötanud Vello Peedimaa ei unista lennukite meelitamisest Raadile.
«Kui ettevõtjad näinuks Raadil perspektiivi kauba- või reisilennuväljana, oleks siin juba ammu lennujaam,» nentis Peedimaa. «Kui äriettevõte midagi otsustab, lähtub ta majanduskaalutlusist. Majanduslikult pole Raadi lennujaam perspektiivne.»
Tartu Raadi Lennujaama aktsionärid - Tartu linn, Tartu ja Luunja vald - otsustasid mai lõpus müüa nii lennuvälja maa kui vara, et rajada sinna eramu- ja tööstusrajoon.
Peedimaa nimetas oma esimeseks tööülesandeks planeeringu lähteülesande korrigeerimist. «Tahaksin saada planeeringu võimalikult pea paberile, siis saab hakata investoreid otsima,» rääkis ta.
ASi Tartu Raadi Lennujaam eelmine juhataja Andrus Kilgi pani ameti maha aprilli lõpus päev pärast aktsionäride üldkoosoleku otsust arvata Raadi üldplaneeringu lähteülesandest välja lennujaama taastamise idee.
Kuni Peedimaa ametisse astumiseni täitis Tartu Raadi Lennujaama juhataja kohuseid haldusdirektor Andrus Reinson.
Vello Peedimaa on Tartu Ülikooli endine haldusprorektor, kelle eestvõttel sai ülikool 1991. aastal endale Lille mäe varemed, et ehitada sinna keeltemaja. Kuulsust tõi Peedimaale aga segasevõitu arvutiost, mille tulemusel ülikool hankis haridusministeeriumilt saadud 7,8 miljoni rubla eest nuluõli Zeta-nimelisele aktsiaseltsile.
algusesse | esilehele
Elva ratastooliinvaliid pürib võrdseks liiklejaks
MARTIN PAU
Elva fotograaf Raivo Kork (42) soovib ratastooliinvaliididele tervetega võrdseid liiklemisvõimalusi, leides, et puudu jääb vaid linnajuhtide heast tahtest.
Raivo Korgi ateljee asub Elvas Pikk 8. Lähim võimalus einetada on tal üle tee asuvas bistroos ning sisseoste teha söögikohaga samas majas asuvas Edu poes, kuid ilma kõrvalise abita ei pääse ta ühte ega teise.
«Tükk aega ukse taga oodates mõne abivalmis mööduja ikka leian, aga nad ei oska ratastoolis inimest trepist üles tõmmata. See pole niisama lihtne,» kurtis Kork. «Lihtsam on olla söömata, kui hakata igale võõrale seletama, kuidas see käib.»
Üks klient juures
Korgi hinnangul poleks keeruline võtta ära üht tänava äärekivi, et ratastoolis sõitja pääseks kõnniteele või sellelt alla. Poe trepile kaldtee ehitamine oleks vaid päeva töö, arvas Kork.
«Poel oleks kohe juures vähemalt üks klient, kes jätaks sinna iga päev oma raha,» ütles ta.
Elva Tarbijate Ühistu tegevdirektor Hando Ivask nentis, et tema firma kaupluse ukse ette pole tõesti keeruline kaldteed ehk pandust valada. Kesk tänava Edu pood sai kaldtee remondi ajal, õige pea tuleb see ka Pika tänava kaupluse juurde, lubas Ivask.
Elva linnavalitsuse sotsiaalnõuniku Alo Rebase andmeil on 6000 elanikuga männilinnas kokku kõigest viis bandust: Kesk tänavas Edu poes, Maxilla perearstikeskuses, linnavalitsuses, kaubamajas ning haiglas.
Rebane nentis, et seda on vähe. Samuti tõdes ta, et linnavalitsus on jätnud tegemata töö tänavate äärekivide kõrvaldamisel. Invaliidid ja lapsevankri lükkajad ei saa muidu tõesti rinnatistest üles-alla.
«Olen selle peale tükk aega mõelnud,» kinnitas Rebane. «Tingimata oleks vaja seda teha, aga kas just tänavu. Ma ei oska öelda, kuidas on lood tänavate remondi rahaga.»
Kaldteest pole abi
Hando Ivaski hinnangul on Eestis ehitatud palju kaldteid, mida ei saa kasutada, sest need on liiga järsud. «Asi tehakse ära, et linnukest kirja saada,» leidis Ivask. «Näiteks võib tuua Elva raekoja.»
Elva linnavalitsuse sotsiaalinspektor Tiiu Kaljuste nentis, et ratastooliinvaliidid ei pääse tõepoolest iseseisvalt raekotta.
Et sotsiaalabiosakond asub esimesel korrusel, saavad osakonna töötajad Kaljuste sõnul liikumisvaegureile siiski kiiresti appi minna ja nad üles aidata.
Kaljuste möönis, et 1996. aastast saadik pole Elva linnavalitsus suutnud paigaldada raekoja trepile käsipuid ning talvel näevad ka terved inimesed jäiseid astmeid mööda tänavale jõudmiseks kurja vaeva.
algusesse | esilehele
Putukahuvilisi köidab ka teadusteater
ARGO RIISTAN, KRISTJAN GOLD, MARIT KELGO
Tartu näitustehallis on 11. juulini vaadata Ahhaa keskuse näitus, kus põhiliseks tõmbenumbriks on hiidputukad. Peale putukate uudistamise saab magada fakiiri voodil, vaadata slaide ning külastada planetaariumi.
Huvi näituse vastu on suur. Ainuüksi esimesel päeval ületas huviliste arv eelmise aasta parimate päevade tulemused. «Võrreldes mulluse väljapanekuga on tänavune palju külastatavam,» rääkis piletimüüja Signe Kaasik. Esimese päeva sissetulek oli 32 795 krooni. Nüüd, kolm nädalat hiljem, on päevatulu ligi kolm korda väiksem.
Näituse tõmbenumbrid
Sissetulijaid tervitab näitusel evolutsiooniteooria looja Charles Darwin.
Uudishimulikud saavad said fakiiri voodil lamades kogeda nõelravi. Paljud naudivad planetaariumis tähti ja kuud.
Suurt huvi pälvib teadusteater, kus keemilisi katseid demonstreerib teadusteatri hinge Enn Ööpiku noor käealune ja asendaja Raivo. «Need küünlad pole siin romantika pärast,» kommenteeris ta katset, kus ta põlevale küünlale hapnikku peale valas.
Rahval oli võimalus näha veel valgussähvatusi ning värvide mängu. «Valemeid, kuidas neid katseid teha, ma ei avalikusta,» lisas Raivo oma tegudele musta maagia hõngu.
Kuigi näitustehalli minejad on praegu enamasti sihiks võtnud putukanäituse, jäi huvi putukate eluolu tutvustavate videoklippide vastu kesiseks.
«Kõige mõnusam oli palvetaja, sest ta ajas oma kombitsad laiali,» vaimustus väike Mikk Keilast.
Näituse giidide sõnul ongi laste põhiliseks huviobjektiks hiidputukad, mis on originaalist 120 korda suuremad.
Äpardused
Näituse õhkkonda on vaheldust toonud mõned äpardused. Kõige suuremaks õnnetuseks nägu moonutava kuuli lõhkumine. Näituse giid Maarja Kukk ütles, et osa lapsi võtab koju suveniiriks putukate juurest kunstliiva kaasa.
Praeguseks on näitust külastanud üle 500 rühma. Väljapanek on avatud 11. juulini.
Ahhaa keskus organiseeris näituse koostöös Londoni Loodusajaloo Muuseumi ja Jaapani robotifirmaga Kokoro Soome teaduskeskuse Heureka eeskujul.
algusesse | esilehele
Uuenev Atlantis paneb ööklubi uksed kuueks nädalaks kinni
AIVAR AOTÄHT
Sel nädalal alanud Atlantise maja remont lõpeb oktoobris, ööklubi on enne kuuenädalast pausi viimast kord avatud järgmisel laupäeval.
Atlantist haldava aktsiaseltsi Monte Carlo tegevdirektor Verni Loodmaa kinnitas, et hoone uueneb nii seest kui väljast. Atlantise teisest korrusest suurema osa hakkab hõlmama 200-kohaline konverentsisaal ja kolm väiksemat saali, mida saab ühendada 300-kohaliseks konverentsisaaliks.
Restoran kolib hoone jõeäärse jalakäijatee kohale ulatuvasse tiiba. Et see osa koos kandepostidega on amortiseerunud, lammutavad ehitusmehed kogu selle majaosa ja ehitavad asemele uue koos uute kandepostidega.
Uus tuleb ka ööklubi sisekujundus, kuid tantsupõranda suurus jääb samaks, lausus Loodmaa. Kasiino kolib praeguse sissekäigu juurde, andes ruumi Beefeateri-nimelisele kokteilibaarile. Ööklubi sissepääs ehitatakse pisut ettepoole.
Praegu ööklubi seinu katvate Navitrolla maalide asemele tulevad Loodmaa sõnul uued maalid, sealhulgas ka Navitrollalt.
Ööklubi avatakse uuesti 10. augustil. Kogu maja renoveerimine läheb Loodmaa hinnangul maksma kuni 20 miljonit krooni.
Atlantise remont pidi algama juba eelmisel suvel, kuid omanikud lükkasid seda sammhaaval edasi. «Põhjusi on mitmeid,» lisas Loodmaa. «Oli tahe leida parim lahendus, see võttis lihtsalt tüki aega.»
Enne Atlantist restoran Kaunase nime kandnud maja ehitati 1969. aastal, neli aasta tagasi ehitati juurde praegune ööklubi osa.
algusesse | esilehele
STEPAN KARJA
Firmas Pindi Väärtpaberite AS 190 000 EVP-krooni hoiustanud tartlanna Valli Arike on ligemale aasta otsinud hääbunud firma töötajat, kes ütleks, kas tal on lootust osagi väärtpaberiarvest tagasi saada.
Invaliidsuspensioni saaja hindas igakuist viiesajakroonist lisatulu mõjusaks toetuseks. Mitme aasta vältel sai ta intressiraha tõrgeteta kätte, kuid mullu hakkas tekkima viivitusi. Valli Arikese sõnul ei pahandanud teda nädalane ootamine, rohkem riivasid töötajate sõnad: need väärtpaberid on ju jumalamuidu saadud, inimene on korralikku intressi võtnud ja näe, nüüd nuriseb, kui raha päevapealt kätte ei saa.
Palvele hoiuleping lõpetada ja EVP-kroonid tema arvele tagasi kanda sai hoiustaja vastuseks, et need on kasutuses ja nii äkki pole neid võimalik tagasi saada, ehk kunagi edaspidi. Selline ebamäärane jutt jäi viimaseks enne laenulepingu tähtaja lõppemist mullu juunis ja Arike jäi ootama EVPde ülekannet.
Blond naine on kadunud
Helistamised ja käigud firma kontorisse Munga 18 jäid tulutuks. Mullu oktoobris nõustus Arike müüma Pindi firmale hoiusesummalt 40 000 EVP-krooni. Pärast seda ei ole ta saanud intressiraha, kõigile pärimistele vastatakse lühidalt, et väärtpaberifirma on tegevuse lõpetanud.
Arike kinnitas, et pikka aega suhtles temaga kena blond naine, kes möödunud aastal muutus morniks ja tõredaks ning lõpuks kadus. Tema nime pole Arike kunagi küsinud ega tea, kas seesama naine oligi M. Sutt, kes hoiustuslepingusse on kantud firma esindajana.
Läinud suvest alates vastab kontori telefonil sekretärineiu, kes lubab hoiustaja pretensioonid edasi öelda firma Pindi Invest juhatuse esimehele Rein Kilgile. Arike pole selgust saanud, millal võiks loota vastust või kas ja kuivõrd vastutab Kilk tütarfirma võlgade eest.
Arike on kuulnud, et Pindi Väärtpaberite ASi arved olid Maapangas ja selle pankroti tõttu haihtusid ka väärtpaberid. Teise versiooni järgi EVPd siiski ei hävinud, vaid läksid firmadele tagasi (seda kinnitas Postimehele ka Maapanga pearaamatupidaja Tiina Möllits). Arikese arvates oleks tal selgus käes, kui ta saaks rääkida Rein Kilgiga. Aga sekretärineiu ei anna talle Kilgi telefoninumbrit.
Hoiustaja sundis tegutsema
1997. aasta 16. detsembri Riigi Teataja lisas on sundlõpetatud ettevõtete nimistus ka Pindi Väärtpaberite AS, juhatuse esimees Andres Männart. Nimekirja alguses on tekst: võlausaldajatel, osanikel, aktsionäridel ja liikmeil on nelja kuu jooksul võimalik esitada asukohajärgsele kohtule avaldus likvideerimismenetluse või pankroti väljakuulutamise ettepanekuga. Arike oli üllatunud, et selline teade on ilmunud: tema sai intressiraha viimati mullu juunis, EVPsid müüs koguni oktoobris, keegi pole talle öelnud, et firma on tegevuse lõpetanud.
Üks asjatundlikum EVPde hoiustaja aga, saamata firma juhatuselt vastust nõudmisele väärtpaberiarve tagastada, esitas avalduse Tartu linnakohtule: määrata firma likvideerija, sest ettevõtteregistri ettepanekul sundlõpetatud ettevõte Pindi Väärtpaberite AS ei ole talle väärtpaberiarvet tagastanud.
Mullu 16. aprillil luges linnakohus likvideerimismenetluse põhjendatuks ja määras firma likvideerijaks Andres Männarti.
Lahenduse ootajate meelehärmiks selgus aga, et seoses asumisega Hüvitusfondi finantsdirektori ametikohale oli Männart juba 1996. aasta juulis peatanud oma tegevuse ASi Pindi Invest ning tema tütar- ja sidusettevõtete juhatustes. 26. juulil 1996 sai juhatuse uueks esimeheks Aivar Tõnisson.
Et firma muudatusest juhatuses ettevõtteregistrile ei teatanud, määras linnakohus likvideerijaks vale mehe. Nüüd andis kohtule endast märku Tallinna elanik Aivar Tõnisson, kes teatas, et tema on juhatuse esimees, seega tuleks ta määrata ka firma likvideerijaks. Linnakohus rahuldas taotluse 26. mail.
Valli Arike ütles, et Pindi väärtpaberifirma sekretär ei ole talle ka Tõnissoni nime kunagi nimetanud, ei tea, kust seda meest tuleks otsida.
Kahe päeva jooksul pealinna võetud telefonikõned Aivar Tõnissonini ei jõudnud. Tema advokaat ütles, et mees on väga hõivatud, sest tema likvideerida on veel aktsiaseltsid Faatia ja Pindi Puit.
Pindi Väärtpaberite ASi on taga otsinud ka Valga politseiprefektuur, sest nimetatud firma ostis 1996. aastal aktsiaseltsilt Walko suure summa eest Ühispanga aktsiaid ja jättis lõviosa summast maksmata. Walko pankrotihaldur Kait Tiisler ütles, et siiani pole talle keegi Pindi võla tasumise asjus helistanud.
Üks äriseadustiku klausel ütleb: likvideerija avaldab viivitamata teate aktsiaseltsi likvideerimismenetlusest üleriigilises ajalehes ja Riigi Teataja lisas ning teada olevatele võlausaldajatele peab saatma teatise.
Arike kinnitusel pole ta kuulnud teadetest ajalehes ega Riigi Teataja lisas, ka firma juhtidelt pole talle mingit kirja tulnud. Ta ei oska öelda sedagi, kas ta üldse on likvideerijale teada, ja kui ei, kas endast teatamise aeg on juba ümber.
Ehkki Riigi Teataja lisas ilmunud likvideerimismenetluse teates oli ekslikult märgitud aktsiaseltsi juhatuse endise esimehe nimi, ütles üleriigilise ettevõtteregistri osakonnajuhataja Maie Lepp, et uut teadet ei tule, sest firma nimetus ja aadress olid märgitud õigesti ning kõigil oli võimalik pöörduda Tartu linnakohtu poole.
Küsimusele, kas Tõnisson ei pea ise uut teadet avaldama, vastas Maie Lepp, et likvideerijaks määratud isikul on volitused teha kõik seadustes ette nähtud toimingud. Äriseadustik näeb ette teatamise, kuid aeg - viivitamata - on mitut pidi mõistetav.
Tõnisson lubab klaarida
Läinud reedel helistas «Postimehe» toimetusse Aivar Tõnisson. Ta selgitas, et tegeleb mitme suure firmaga ja nii pisike ettevõte, nagu oli Pindi Väärtpaberite AS, ei vääri kuigi palju tähelepanu.
Küsimusele, kui palju on inimesi, kes pole oma väärtpaberiarvet tema firmalt tagasi saanud, vastas Tõnisson, et neid pole kuigi palju. Tema kinnitusel teeb ta asja kõigiga klaariks.
Aega, millal võiks viimane EVPde hoiustaja tema juhitava firmaga sõlmitud lepingu alusel raha kätte saada, ei julgenud ta siiski välja pakkuda. Küll aga ütles ta aadressi, kuhu võlausaldajad võiksid oma nõudmiste täpsustamiseks kirjutada: Tallinn, Mustamäe tee 55.
algusesse | esilehele
Palamuse kirik sai poole miljoni eest katusekive
MARTIN PAU
OÜ Frantsiskus tegi kevadel algust 765 aasta vanuse Palamuse kiriku läbijooksva katuse väljavahetamisega, kulutades pühakoja kooripealsele ligi poole miljoni krooni eest katusekive.
Palamuse koguduse juhatuse esimehe Arne Tegelmanni sõnul hakkas seitsmekümnendail aastail kirikule pandud eterniit viimastel aastatel läbi jooksma, mädandades katuse kandekonstruktsioone.
Katusele kokku üle miljoni
«Eelmisel ja käesoleval aastal saime riigi muinsuskaitserahast kokku vaid nii palju, et välja vahetada kooriosa katus,» rääkis Tegelmann.
Ülejäänud katuse uuendamine, mis maksab umbes 750 000 krooni, on Tegelmanni kinnitusel järgmise ja ülejärgmise aasta plaanis. 2001. aasta suveks peaks valmima kogu Palamuse kiriku vihmakaitse.
«Seda muidugi juhul, kui riigi poliitika keerdkäikudes meilt planeeritavat raha ära ei võeta,» nentis Tegelmann.
Paari aasta eest sai põhjaliku remondi Palamuse kiriku torn, mille heaks eraldas Eesti Kultuurkapital 40 000 krooni. Tänavu peaks algama ka 1696. aastast pärineva Johann Dietrich Neuhauseni barokkaltari ja kantsli restaureerimine.
Arne Tegelmann lisas, et tulevikus tahab Palamuse kogudus saada kivikatuse ka hoonele, kus asuvad diakooniapunkt ja kultuurimaja.
21., 22. ja 23. juunil toob Eesti Harrastusteatrite Liit Palamusel vaatajate ette vabaõhulavastuse «Kevad. Suvi. Sügis. Talv».
Näidendi viimast osa mängivad harrastusnäitlejad lavastaja Raivo Adlase sõnul ka Palamuse kiriku koolimajapoolsel küljel muruväljakul.
«Etendus lõpeb kiriku ukse ees,» märkis Adlas. «Praost Joel Luhametsa loal võivad soovijad pärast ka kirikusse minna.»
Tulemas kiriku sünnipäev
Ajavahemikul 21.-24. august tähistab Palamuse kogudus jumalateenistuste ja kontsertidega oma 765. aastapäeva. 22. augusti õhtul etendub Palamusel Raivo Adlase näitemäng «Kolm munka».
algusesse | esilehele
130 aasta eest nägi poolsaksastunud Tartu esimest korda eesti rahvarõivais rongkäiku
ENE PUUSEMP
See oli siiski eesti pidu, kordab linnamuuseumi direktor Heivi Pullerits Lydia Koidula peojärgseid sõnu.
Tartu on Eesti 130-aastase üldlaulupidude traditsiooni sünnilinn.
Laulupeo mõte sündis selle korraldajal ju märksa varem ja hoopis teises linnas.
Juba Pärnus ajalehte «Perno Postimees» välja andes jälgis Johann Voldemar Jannsen neljahäälse koorilaulu arengut meil ja välismaal. Sel ajal oli Saksamaal ja shveitsis haripunktis meeskooride liikumine, mis kandus üle ka Baltimaadesse. Saksa laulupeod toimusid Tallinnas (1857, 1866), Riias (1861 ja Tartus 1865). Maakondades peeti siin-seal vaid kohalikke vaimulikke laulupäevi, Sõrves ja Ansekülas olid siiski juba olnud ilmalikud laulupühad.
Jannsenil võis suure ülemaalise laulupeo korraldamise mõte tullagi pähe Pärnus oma segakoori juhatades.
Tartus Vanemuise Seltsi asutades (1865) oli tal juba kindel eesmärk korraldada seltsi toel üldlaulupidu. Vihjeid kavatsetava laulupeo kohta tegi Jannsen ka oma ajalehes Eesti Postimees. Ta kandis ülemaalise laulupeo mõtet kümmekond aastat, enne kui see teoks sai.
Soovist ja mõttest oli võõra võimu all elades vähe.
1867. aasta kevadel saatis Vanemuise Selts peo loataotluse Liivimaa kubernerile, tuues ettekäändeks pärisorjusest vabanemise 50. aastapäeva tähistamise 1869. aasta suvel. Luba saadeti alles neli kuud enne Jannseni kavandatud suurpidu. Saksa aadlile polnud talupoegade vabadusepidu sugugi meeltmööda. Esineda lubati ainult meeskooridel.
Õnneks oli Jannsen luba oodates oma Eesti Postimehe kaudu rahvast ja lauljaid peomõttega harjutanud, laule avaldanud ja õpetust jaganud.
Tallinnas, Tartus ja Riias nähtud pidude ja paraadide eeskujul pööras ka Jannsen tähelepanu peo korraldusele ja selle sümboolikale. Korraldajad kandsid valgeid õlalinte, peokomitee liikmetel lisandus rosett. Peomarssalid ehk korrapidajad kõndisid valgete rinnalintidega…
Lauljad said rinda hõbedased, pasunamängijad kullakarva märgid. Peaaegu igal kooril oli oma lipp. Üksikud liputa koorid ühendati naaberkihelkonna lipu alla.
Milline oli tookordne maameeste peo taust? Kas Tartu oli 1869. aastal sakslaste või eestlaste linn?
1867. aasta rahvaloenduse andmeil oli Tartus 21 014 elanikku. Neist eestlasi 46,3 ja sakslasi 42,4%. Sakslastena olid ennast kindlasti üles andnud ka kadakasakstest eestlased. Sakslaste majanduslik, kultuuriline ja poliitiline üleolek tõmbas rahvusliku iseteadvuseta eesti tõusikut. Kultuuri- ja ajaloolased pidanud ülelaulupeo sündi väga õigeaegseks: oli vaja midagi ühiskondlikult mõjusat, et vähendada eestlaste kadakasaksastumist.
Linnas olid ju kaua aega tooni andnud mitmed saksa seltsid. Õpetatud Eesti Selts (1838) ja Eesti Loodusuurijate Selts (1853) olid aga oma koosseisult ja olemuselt eelkõige baltisakslastest estofiilide teaduslikud seltsid. Eestlastel oli vaid Vanemuise Selts, kes alles õppis euroopalikus mõttes kultuuri, harjutas mitmehäälset koorilaulu, tegi näitemängu, pidas peo- ja kõneõhtuid.
Mida kujutas endast Ressource’i selts, mille aias peeti esimene eesti üldlaulupidu?
Ressource’i selts oli oma olemuselt aadli, s.t haritlaste ja jõukama kaupmeeskonna klubi. Neil oli Raekoja platsil maja, see hävis viimase sõja ajal. Seltsi suveaed, kus peeti ka esimene üldlaulupidu, oli üle jõe Narva mäel. Suvelokaali ja pikkade jalutusteedega aed ulatus Peterburi maanteest (praegune Narva) Liiva tänavani ja Puiestee tänavast Tallinna (praegu Staadioni) tänavani.
Praegu mahub sellele maa-alale mitu hoonet ja ülikooli staadion. Peetri kirikut aia vastas üle tee siis veel polnudki.
Varasuvine Tartu oli pooltühi: jõukam elanikkond oli sõitnud oma mõisatesse, mereranda, välismaale ja Tallinna. Koolidel oli õppevaheaeg. Seetõttu üüris Ressource’i klubi lahkesti oma suveaia laulupeolistele.
Vanemuise Selts ja peokomitee ehitasid aeda kooridele poodiumi, dirigendipuldi ja kuulajatele pikad puupingid.
Pidu peeti kevadtööde järel ja enne suurt heinategu. Kuidas lauljad-mängijad maakondadest Tartusse jõudsid?
Tuldi vankritega ja jalgsi, mõned ka Emajõge pidi, leivakott kaelas ja lauluraamat põues. Tallinna Estonia Seltsi meeskoor tuli Tartusse plaanvankritel. Mugavalt ja kiiresti sai kohale postihobustega, talumehele oli see aga liiga kallis. Postitõllas tulid Tartusse üldlaulupeo külalised Soomest ja Ungarist.
Raudteeühendust ju tookord veel polnud, Tapa - Tartu raudtee avati alles 1877. aastal, Tartu - Riia 1894. aastal.
Esimene üldlaulupidu kestis kolm päeva. Tuletame meelde tähtsamad peopaigad.
Vanemuise Selts üüris tollal Tähe tänavas maja pargitaolise aiaga. (Praegu asub sel kohal ülikooli füüsikahoone.) Laulupeole tulijate auks oli seltsimaja ehitud kaskede ja lippudega. Õlalinte kandvad peomarssalid võtsid saabujad vastu ja juhatasid nad valmis otsitud korteritesse. Maalt tulnud lauljad, mõned neist suitsutubades üles kasvanud, astusid esimest korda majja, kus «põrandal olid toredad kõnnisriided ja vaibad, seintel peeglid ja pildid, vooditel siiditekid peal…»
17. juunil oli peaproov Maarja kirikus (praegune põllumajandusülikooli võimla Pepleri tänavas). Jannsen on kirjutanud, et tema südames olid hirm ja lootus teineteises karvupidi kinni. Ta ei teadnud, missugune on üksikute kooride tase ja kas 800 mehe ühislaul õnnestub.
Pärispidu algas 18. juunil Toomeorus.
Kirikukellad hakkasid helisema juba kella kuue ajal hommikul. Kirikutornidest kõlas võimas koraal. Jaani kiriku tornis mängis Tsooru pasunakoor, Maarjas Väägvere pillimehed. Kell 9 helistati uuesti kirikukelli, sellega anti lauljatele märku kogunemiseks.
Rongkäik alustas liikumist Vanemuise seltsimajast Tähe tänavas. Tiigi tänavat pidi mindi Toomeorgu.
Tiigi tänav sai viimases sõjas tõsiselt kannatada. Mis on praegu Jannseni ja Koidula koduaseme peal?
Jannsenite eluasemest on alles veel vaid Koidula tamm praeguste majade Tiigi 6 ja Pepleri 10 hoovil, aga isegi sellele viitav silt on ära pehkinud ja loetamatu!
1869. aasta 18. juuni hommikul kell 10 algas Toomeorus (praegu on sellel kohal tenniseväljakud) laulupeo jumalateenistus, pärastlõunal kell 16 vaimulik kontsert Ressource’i aias. Sinnagi liiguti rongkäigus, kus oma lippude all astus 46 laulu- ja 5 pasunakoori (Kursi, Tsooru, Kärkna ja Väägvere, lisaks mängis ka Tartu linnaorkester).
Poolsaksa linn nägi esimest korda eesti rahvarõivas rongkäiku.
Nii värvikirev kui praegused see rongkäik polnud. Esimesel üldlaulupeol esinesid ainult meeskoorid ja puhkpillimängijad, naised oma ilusate rahvarõivastega olid puudu.
Kuid siiski on pealtvaatajad ja peojälgijad Soomest ja Ungarist kiitnud mulkide punasega väljaõmmeldud pikki musti kuubesid, samuti hallides kuubedes Räpina mehi, kel pastlad jalas ja kübar peas…
19. juuni, laulupeo teine päev algas omapärases kohas.
Ilmaliku kontserdi peaproov viidi läbi Tartu ülikooli ratsamaneezhis (praegune Jakobi 5, ülikooli võimla). Linnas lihtsalt polnud teist nii suurt saali, kuhu 800 lauljat korraga ära oleksid mahtunud. Alustati hommikul kell 8.
Miks mitte kirikus?
Kirikus ei tohtinud ilmalikku kava harjutada.
Kus peeti ilmalik kontsert?
Ikka Ressource’i aias. Kanti ette 15 ilmalikku laulu, nende hulgas kaks eesti algupärandit. Aleksander Kunileiu värskelt Lydia Koidula luuletustele loodud «Sind surmani» ja «Mu isamaa on minu arm». Kavas oli ka Jannseni Paciuse viisile kirjutatud sõnadega «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm» - meie tänane hümn.
Peokõnedest oli ideoloogiliselt tähtsaim Jakob Hurda sõnavõtt, kes pani südamele, et eestlased säilitaksid oma rahvuse ning nõutaksid haridust.
Pärast päevaseid proove, rongkäike ja kontserte ning õhtusi ajaveetmisi Vanemuise ja Saksa Käsitööliste Seltsis oli lauljail veel jaksu ka võistu laulda ja mängida.
Võistulaulmine algas kolmandal peopäeval kell kaks pärast lõunat Vanemuise Seltsi aias. Esikoha võitis Tallinna Estonia Seltsi meeskoor. Teise koha sai Kursi koor, kolmandat jagasid 7 koori. Vanemuise meeskoor kui peoperemees võistlusel ei osalenud.
Kahest võistelnud pasunakoorist sai esikoha Väägvere, Kärkna orkestrile anti kiituskiri.
Jannsen ütles oma lõpukõnes kohalviibijaile: tervitage kogu Liivi- ja Eestimaad, tervitage kogu maailma.
Tartu peol oli ju ka väliskülalisi, kes täitsid ühtlasi ajakirjaniku ülesandeid.
Tänase päevani on esimesele ülalaulupeole ja selle korraldajale antud igasuguseid hinnanguid, aga nagu Koidula pärast pidu Kreutzwaldile kirjutas: «Susisegu kadedad keeled ja suled, mis nad tahavad: see oli siiski eesti pidu.»
algusesse | esilehele
TOIVO KIVIMETS
Päikeselõõsases Tartus peeti läinud nädalavahetusel hansapäevi ja muidugi ei puudunud kavast ka spordivõistlused.
Raekoja taga Pirogovi platsile oli kolmandat aastat järjest maha laotatud maadlusmatt, kus tartlased ja nende külalised jõu ja ilu numbreid näitasid. Jõumeeste etendusest sai osa ka samal ajal peopaigast mööda kõndinud Jose Carreras.
Lüneburgi maadluspoisid pidasid meie eakaaslastega näidiskohtumisi, saksa tüdrukud tutvustasid omavahel rassides vabamaadluse nippe. Kreeka-rooma maadluse tipptegijate köögipoolt tutvustasid pooletuhandele huvilisele tartlased Tõnis Tamm, Tõnis Naarits ja Ruto Toots, vabamaadlust näitasid viljandlased Janek Lips ja Sergei Medvedjev.
Kolmes kehakaalus peeti suhkru- ja riisikottide peale maha ka korralik võistlus. Kuni 65 kg kaalus oli parim Kristjan Press, kuni 69 kg kaalus Margus Rääk ja kuni 76 kg kaaluvatest matimeestest Rait Lest. Võitjad selgitasid omavahel veel absoluutse võitja. Tuhandekroonisest auhinnarahast sai poole Margus Rääk, Kristjan Press pidi leppima 300 ja kõige raskem, Rait Lest 200 krooniga.
«Matt oli kohtutavalt kuum, parteris käpuli minna ei saanud - kõrvetas kohe peopesad ära. Kes seljaga kukkus, see silda teha ei saanudki,» kommenteeris kõrvetava päikese all peetud võistlemist Kalevi treener Heiki Toots.
Et Helger Hallikule matil tema kaalu vastast ei leidunud, pakkus Eesti paremikku kuuluv raskekaallane soovijale võimalust oma käeseongut lahti harutada. Mitu meest käis õnne katsumas, kuid Halliku raudsest haardest nende jõud üle ei käinud.
Isegi üks naisterahvas tuli proovima ja ehkki tema vastu sidus Hallik vaid kaks sõrme ning publiku seast hüüti, et kui lahti teed, saad Helgeri endale, jäi maadleja seegi kord võitjaks. Alles jõumehe kolleeg Tõnis Naarits sai kavalust appi võttes Halliku käed lahti tõmmatud.
Köit veeti laupäeval jalakäijate sillal. Mullu võitnud noorte maadluspoiste meeskonnale algul vastast ei leidunudki, sest sõjamehed jätsid oma esinduse välja panemata. Kohapeal organiseeriti publiku seast siiski vastasmeeskond, kes ürituse toetaja Hanse Baltic ASi poolt välja pandud 25-kilosed suhkrukotid ka endale sai.
algusesse | esilehele
TOIVO KIVIMETS
1984. aastal sündinud noorte Tartu karikaturniiri jalgpallis võitis Riia Skonto meeskond. Läti selle vanuseklassi koondise baasklubi ei kaotanud ühtki mängu. Alagrupis saadi jagu Espoo Honkast (Soome) 1:0 ja Tallinna Jalgpallikoolist 2:0 ning 0:2 kaotusseisust võideldi 3:2 võit välja ka Pärnu Jalgpalliklubi üle. Finaalturniiril seljatati Jelgava Viola 3:0 ja Kokkola KPV 2:0.
Teine koht kuulus Kokkola palluritele, kolmas oli Viola, neljas Tallinna JK, viies Pärnu JK ja kuues Tartu Jalgpalliklubi. Turniiri kaks viimast olid Honka ja Tallinna Hõbetähed.
Tartlased kaotasid alagrupis Kokkolale 0:1, võitsid Hõbetähti 3:0 ning jäid otsustavas mängus pidevalt rünnates alla Jelgava poistele 0:2. Teisel finaalturniiril viigistati Honkaga 2:2 ja kaotati pärnulastele 0:4.
B-klassi turniiril (1982/83 sünd.) oli neli meeskonda. Selle eest, et Skonto kahe karikaga Tartust ei lahkuks, hoolitses Merkuur-Juunior, kes võitis riialasi esikohamängus 5:2. Lisaks saadi jagu Narva Transist 3:1 ning ainuke punkt kaotati Tartu Jalgpalliklubile 1:1 viigi eest. Jalgpalliklubi poisid kaotasid riialastele 0:5, kuid võitsid Transi 1:0 ning said kolmanda koha.
Turniiri ühe eestvedaja Vladimir Karevi sõnul kiitsid kõik osalejad üksmeelselt turniiri ühtlast taset ja head korraldust. «Ühepoolseid mänge peaaegu polnudki. Tartlased said küll kuuenda koha, aga see-eest palju uusi kogemusi. Osa poisse pidi samal ajal eksameid tegema ja eks see mõjutas ka veidi tulemust,» ütles Karev.
Korraldajate tänusõnad kuuluvad turniiri toetajatele: Wõro Kommertsile, Rucanorile, linna kultuuriosakonnale ja sporditeenistusele.
algusesse | esilehele
Worldloppet kasvas jälle suuremaks
TOIVO KIVIMETS
Worldloppeti peasekretär Madis Lepajõe on tagasi American Birkebeineri peakorterist Haywardist (USA Wisconsini osariik), kus peeti pikamaasuusatamise maailmaorganisatsiooni 21. aastakoosolek.
Esimest aastat juhiti Worldloppetit Eestist ning Madis Lepajõe tööaruanne võeti hästi vastu. «Kõik olid nõus, et sekretariaat on hästi töötanud,» oli peasekretär rahul.
Tshehhid said liikmeks
Peauudis on, et alates uuest hooajast kuulub Worldloppeti sarja neliteist suusamaratoni. Kui seni oli viimane uustulnuk 1994. aastal lisandunud Tartu maraton, siis nüüd jõudis kandidaadiseisusest täieõiguslikuks liikmeks tshehhide korraldatav Jizerska Padesatka, mis eeloleval talvel sõidetakse 50 km pikkusel võistlusmaal klassikatehnikaga juba 33. korda.
«Täitevkomitee pakkus pärast nelja kandidaadiga tutvumist ainsana välja just Tshehhi maratoni. Haywardis diskuteeriti siiski ligi kaks tundi, enne kui otsus kinnitati. Üheksa liiget oli poolt, neli jäid erapooletuks,» ütles Lepajõe.
2000. aastal peetakse tshehhide sõit nädal pärast Tartu maratoni, 20. veebruaril, kuid alates ülejärgmisest hooajast on see pikamaasuusatamise hooaja avavõistlus Euroopas. «Austria ja Saksamaa piiri lähistel Liberecis lumega muret ei ole ja tshehhid olid nõus oma sõidu juba jaanuaril teisel pühapäeval tegema. Meile on see hea, sest hooaeg pikeneb. Tänavu oli seal 1700 lõpetaja ringis,» oli peasekretär uustulnukaga rahul.
Ülejäänud kandidaadid olid Murmanski maraton, Bieg Piastow Poolast ja Biela Stopa SNP Slovakkiast. «Kahel esimesel on korralduses veel palju parandada, Slovakkiast aga teatati, et neil pole rahapuudusel võimalik Worldloppeti inspektoreidki vastu võtta. Nii jäi nende kandidatuur üldse arutluse alt välja,» kommenteeris Madis Lepajõe ukse taha jäänute nõrkusi.
Vaieldi karikasarja pärast
Väga tuliselt vaieldi Haywardis FISi Marathon Cupi üle. Mõnede maratonide korraldajate arvates võib Worldloppet FISiga koostöö tulemusena kaotada oma identiteedi. «Dolomitenlaufi ja Keskinada Loppeti esindajad pidid äärepealt oponentidele käsitsi kallale minema. Õnneks juhatas seda koosolekut Vasaloppeti kauaaegne president Arne Andersson ja et rootslased olid meie poolt välja käidud idee suurimad toetajad, jäi mõistlik pool lõpuks ikkagi peale,» meenutas Lepajõe.
Et norralased tahavad rohkem keskenduda rahvasuusatamisele, loobus Birkebeiner Rennet sarjas osalemisest ja kokku peetakse esimesel hooajal seega kaheksa etappi.
Veel otsustati teha FISile ettepanek, et alates 2001. aastast oleks sarja nimi FIS Worldloppet Cup. «Annan selle soovi FISile edasi. Uurida tuleb ka, kas FIS paneb lubatud 60 000 Shveitsi franki auhinnaraha välja ka sel juhul, kui neil peasponsorit leida ei õnnestu. Viimased andmed on, et sponsori otsimisega tegeldakse,» teavitas Lepajõe.
Worldloppeti peasponsori otsimise suhtes oli samuti erimeelsusi, sest osade maratonide korraldajad ei taha teatud osa oma reklaamiõigustest kellelegi loovutada. «Kui ükski maraton midagi ära ei anna, siis pole peasponsorist mõtet rääkidagi. Ameerikas oli kohal üks Saksa marketingifirma, kes on edukalt koostööd teinud jalgpallurite ja vigursuusatajatega. Nemad saadavad kõigile maratonidele küsimustiku ja selgitavad, mida sellel suunal teha annab,» ütles peasekretär.
Rattamaratonidele oma sari?
Eestlaste poolt Haywardis välja jagatud ankeetide põhjal selgus, et kuus-seitse maratoni korraldavad suviti maratonirajal või selle lähikonnas ka oma rattamaratoni. «Tahame kõigiga ühendust võtta ja pole võimatu, et tulevikus saab asja ka Worldloppeti rattasõidu sarjast,» avaldas Lepajõe, kes on teadupärast ka Rahvusvahelise Jalgrattaliidu UCI komissar.
Klubi Tartu Maraton järgmised üritused ongi rattamaraton ja sügisjooks. Viimane siirdub sel aastal esimest korda Tartust välja. Põhidistants joostakse Otepäält Elvasse, maa pikkus on endiselt 23 km. Alustatakse maanteel, edasi pööratakse metsa ja suurem osa rajast kulgeb talvisel maratonitrassil. Lasteüritused jäävad ikka Tartusse, 10 km pikkune jooks on Elvas, lasketiiru ümbruses.
algusesse | esilehele
Korvpallimeister on ülikooli meeskond
JÜRI METS
Mullu oktoobris alanud Tartumaa meistrivõistlustel korvpallis osales 17 meeskonda linnast ja 12 maakonnast ning kokku peeti 219 mängu.
Esmalt peeti linnas ja maal eraldi turniir. Linnameeste seas olid kolm paremat ülikooli esinduskoosseis, EPMÜ ja Tarkon, järgnesid ülikooli teine meeskond, Gefi, korvpallikooli I, ProSport, Lilla Kolm, korvpallikooli II, Vigri, Maarjamõisa haigla, A-Team, Tartu politsei, Ugala, ERA Grupp, Powertrukk ja Vennad Ehitus. Maakonnas jõudsid esikolmikusse Raatuse kaubamaja, maavalitsus ja Termeco, edasi tulid ESS Lõuna, Nõo, Kambja, IP-Hulgi, Ülenurme, Kungla, Tartumaa päästeteenistus, Tartu vald II ja Elvex.
Edasi selgitati nii maal kui linnas isekeskis see meeskond, kes Tartumaa meistritiitli pärast mängima pääseb. Linna esindajaks jäi põhiturniiri võitja TÜ I, kes võitis esmalt Lilla Kolme 119:75 ja 84:79, seejärel TÜ II 114:76 ja 108:72 ning lõpuks EPMÜ 114:76 ja 106:82. Maakonna poolel saatis edu maavalitsuse meeskonda, kes võitis Raatuse kaubamaja 92:74 ja 90:75, Termeco 92:72 ja 76:66 ning IP-Hulgi 73:68 ja 100:70.Esikohapaaris võitsid esimese kohtumise tudengid 89:71, teine mäng lõppes viigiga 93:93. Ülikooli esindusmeeskonnas mängisid Indrek Visnapuu, Silver Kallas, Anti Vasar, Jaak Raie, Martin Vahimets, Priit Lõhmus, Tauno Kandimaa, Eero Jakobson, Martin Jürgenson, Erkko Ojala, Tim Matjus ja Alvar Reisner, treener oli Arne Laos. Maavalitsust esindasid palliplatsil Margo Uusen, Rainer Uusen, Neeme Pastik, Andreas Kaasik, Jaak Kibe, Tarvi Uusen, Ott Krikmann, Urmas Teppo, Margus Vooder ja Priit Paama.
Võitjate autasustamine on 26. juunil kell 16 kaubahalli ees, kui peetakse järjekordne turniir tänavakorvpallis.
algusesse | esilehele
Tänavakorvpall Reeboki auhindadele
MADIS KUKK
Tänavakorvpalliturniiril Reeboki auhindadele osales Tartus 42 võistkonda 154 mängijaga. Ühtekokku peeti kaubahalli esisel asfaldiplatsil 95 mängu.
Kõige arvukamalt oli võistkondi amatööride grupis - 17. Esikoha sai meeskond Mortifer (Rene Vaher, Karol Ahja, Alar Vares, Avo Alender), järgnesid Patsa & IP Hulgi ning Antti.
1982-1983 sündinud poiste võistkondi oli üksteist. Võitis Kilukarbi Dünamo (Marek Doronin, Hardi Lipping, Heiko Rannula). Teise koha sai Kolla-Kollid Jr ja kolmanda MKT.
Et firmasid osales kümme, eliitmeeskondi aga vaid üks, mängiti ühisel turniiril. Võitis Retent (Gunnar Saar, Tarvo Tarto, Kaimur Kivi, Alvar Ehamaa), teine oli Tartu Pere Leib ja kolmas Pindi.
Neiud ja naised mängisid omavahel kaks ringi, sest naiskondi oli vaid kolm. Neidudest võidutses Everin (Taisi Luha, Annika Rüütli, Donis Reva, Reni Aunison), naistest Küprok (Katja Ossipova, Jana Timks, Merike Anderson).
Auhinnad panid välja kauplus Pro Sport, AS IP Hulgi ja A. Le Coq.
algusesse | esilehele
Jaani kiriku kellad hakkavad helisema jõuluks
PRIIT RAJALO
Tänu annetajatele on Jaani kirik saamas vaskset katust ja jõulude ajal võib kuulata tornis kõlamas uute kirikukellade helinat.
Eilseks oli Jaani kirikule kuu ajaga annetatud kokku umbes 225 000 krooni, millest kellade valamiseks jääb 125 000 krooni. Pankadesse on kirikule raha andnud umbes 500 ja raekotta umbes 300 inimest ning asutust. Kui paljud on raha poetanud korjanduskastidesse, ei osanud sihtasutuse Tartu Jaani Kirik juhatuse esimees Roman Levin pakkuda.
Ta lisas, et kirikukellade valamiseks on linnale pakkumise teinud üks Saksamaa firma. Sakslased on nõus töö ära tegema 200 000 krooni eest. «Praegu ei ole linn Saksa firmale veel oma lõplikku sõna öelnud, ent raske on sellest odavamat pakkumist leida,» märkis Levin.
Reedel kohtub Roman Levin Saksamaal Põhja-Elbe kiriku esindajatega, kellega koostöös valmistatakse kellade tehnilised projektid. Levini kinnitusel võiks kellade valamiseks minna kohe, kui kavandid valmis ja linn on Saksa firma pakkumise sobivaks kuulutanud.
Kolm Jaani kiriku pronkskella kaaluvad Saksa firma pakkumise järgi kokku umbes tonni ja nende valamiseks kulub kaks kuud. «Kellade saamine Jaani kiriku torni sõltub sellest, kui ruttu tornis tööd valmis saavad,» selgitas Levin. «Aga jõuludeks on nad kindlasti üleval.»
Pühapäeval, 20. juunil kell 21 on Jaani kirikus tasuta kontsert, kus Tallinna barokkorkester esitab Vivaldi «Aastaaegu». 24. juunil on Jaani kirikus jumalateenistus, kus teenib praost Joel Luhamets.
Annetada saab:
Linnavalitsuse infopunkt raekojas
Postimehe raamatuäri
I-punkt Raekoja platsil
E-kaubamaja
Kivilinna pood
Veeriku pood
EÜSi maja
Allikas: Jaani kiriku sihtasutus
algusesse | esilehele
Miks kutsus TeleMedia rahvast aegunud loosimisele?
AIVAR AOTÄHT
Eesti Telefoni Lõuna-Eesti klientidele koos telefoniarvega saabunud TeleMedia loosiblankett kutsub osa võtma juba lõppenud loosimisest. Apsaka ilmnemisel on tähtaega pikendanud, kinnitab TeleMedia.
AS Eesti Telefoni teleteenuste pressiesindaja Marko Kadanik: Üldjuhul me ei lase teistel ettevõtetel oma arve ümbrikke otsepostituseks kasutada. TeleMediaga on natuke teine olukord, esiteks kattub nende sihtgrupp üsnagi tugevalt meie omaga. Teiseks on TeleMedia ja Eesti Telefoni omanikering sarnane. Seetõttu tegime TeleMediale erandi.
Kõnealusel juhul olime lihtsalt reklaami kohaleviijad. Reklaami sisu eest vastutab täielikult TeleMedia. Et inimesed pöörduvad siiski küsimustega ka Eesti Telefoni poole, oleme sellest loost informeerinud kõiki oma esindusi ja teeninduspunkte.
Miks ikkagi TeleMedia levitas neil päevil reklaami, kus paluti blankett täita hiljemalt 5. juunil, sest loosimine pidi toimuma 11. juunil?
AS TeleMedia Eesti juhataja assistent Gerli Soosalu: Aegunud blanketid said Lõuna-Eesti kliendid - Tartu, Põlva, Jõgeva, Võru ja Valga maakond. Algul oli plaanitud, et need jõuavad kohale kuu aega varem, aga me ei jõudnud Eesti Telefoni tingimusi nii ruttu täita, et blanketid oleksid õigel ajal arve vahele saanud.
Mis nüüd saab?
Otsustasime loosimise tähtaega pikendada, blankette võib saata kuni 10. juulini, loosimine on 16. juulil.
algusesse | esilehele
Tabati puskarimüüja
Eile pidas politsei turul kinni kaks meest, üks oli teiselt ostnud pudeli puskarit. Müüja kotist leiti veel kümmekond puskaripudelit.
Naine üritas võõra kaardiga maksta
Üleeile kell 19 kutsuti politsei Spari Sõpruse kauplusesse. Seal oli kassa elektrooniline maksterminal trükkinud kviitungile, et varastatud kaart tuleb ära võtta. Politsei pressiesindaja andmeil oli Hansapanga maestrokaardiga püüdnud maksta 40-aastane Tamara.
Naine ütles, et oli kaardi bussipeatusest leidnud, ahvatlus oli suur ning ta tahtis lastele vorsti osta. Politsei leidis üles ka kaardi omaniku.
Purjus mees lõi neiule näkku
Üleeile kell 19.50 tulid politseisse kaks tudengineidu. Kuperjanovi tänaval korea restorani lähedal oli neid tülitanud purjus mees ja löönud 21-aastasele neiule rusikaga näkku, nii et huul läks katki.
Rüüstati BMWd ja Volvot
Eile öösel kell 0.30 teatati politseisse, et Vanemuise ülemises parklas on purustatud BMW ukseklaas ja varastatud kaks mobiiltelefoni laadurit.
Kell 6.30 eile hommikul tuli politseisse naine ja ütles, et tema Volvol, mis seisis Nooruse tänaval, on lõhutud aken ning varastatud autoraadio.
Treiler hobustega läks ümber
Üleeile kell 21.30 teatati politseisse omalaadsest avariist Nõo alevi serval. Nagu vahendab politsei pressiesindaja, vedas Mercedese kaubik Valga maantee poole kaheteljelist kinnist haagist, milles olid kaks hobust.
Äkki hakkas haagis vänderdama. Pressiesindaja andmeil murdus treileri tiisel ja haagise raudne nina libises veel 35 meetrit mööda asfalti, misjärel haagis vajus põllule ning rammis kõrgepingeliini posti, mis murdus. Õnneks jäid traadid maast paari meetri kõrgusele. Ka hobused pääsesid politsei kinnitusel vigastusteta. Pressiesindaja sõnul ähvardab autoomanik treileri ehitanud firma kohtusse kaevata.
Kuuripõleng levitas suurt suitsu
Üleeile kell 21.32 kihutas päästeteenistus Kastani 12, kus põles mitmest boksis koosnev kuur mõõtmetega 12 x 8 meetrit, ühes boksis oli Zaporoþets. Paksu suitsu oli näha Annelinnagi, päästeteenistuse operatiivkorrapidaja hinnangul tõusid leegid ligi kümne meetri kõrgusele. Tule levik siiski peatati ja põleng kustutati.
Koer hukkus auto all
Üleeile kell 23 juhtus kurb avarii Betooni tänava ülesõidukohal. Politsei pressiesindaja andmeil andis 21-aastane rattaga sõitnud neiu oma kaheaastasele lambakoerale käsu minna, kuid täiesti ootamatult tormas korraliku dressuuri saanud koer sõiduteele ja sai löögi uhiuuelt Opel Omegalt. Koer hukkus, auto sai viga.
Politsei korraldas varga tabamiseks haarangu
Eile varahommikul sõitis politseiprefektuurist Roosi tänavasse mitu politseimeeskonda. Politsei pressiesindaja andmeil oli eesmärgiks tabada isikud, keda kriminaalpolitsei juba hulk aega on taga otsinud. Roosi tänavasse läks politsei kontrollima kuuri, kus arvati end varjavat meest, kelle hingel on palju vargusi.
Politsei avas vaikselt kuuri ees olnud tabaluku. Kuuris põrandale laotatud madratsil lamas magaja, tema kõrval olid suured lõikurtangid, mida rattavargad kasutavad rataste trosslukkude läbilõikamiseks. Tabatult leiti ka suur nuga.
Auto veeres üle katuse
Eile hommikul kell 7.30 sõitis Tiigi ja Kastani nurgal ettevaatamatult peateele Mercedese takso juht ja rammis Kuperjanovi tänava poolt tulnud Volkswagen Passatit. Viimane sai sellise hoobi, et auto pöördus üle katuse. Politsei pressiesindaja kinnitusel keegi õnneks viga ei saanud, maha valgunud õli koristas päästeteenistus.
Vanem mees on sügisest kadunud
Tartu politsei otsib taga Valdur Kaivu (s 15.02.1937), kes jäi kadunuks mullu oktoobris. Mees on 180 cm pikk, kõhna kehaehituse ja paksude halliseguste üle pea kammitud juustega.
Kõiki, kes teavad midagi Valdur Kaivu asukohast või on näinud teda pärast eelmise aasta oktoobrit, palutakse helistada politseisse telefonil 308 854 või 308 810.
algusesse | esilehele