Hiiglaslikud tehisputukad vallandasid emotsioone
HERKI KÖBAS
Hiidputukanäitus «Ahhaa, putukad!» meelitas Tartu näitusehalli üle 50 000 külastaja ning ärgitas noori tehishiidude ees suudlema.
Putukate maaletooja, teaduskeskuse Ahhaa projektijuht Tiiu Sild lausus, et ootas möödunud pühapäeval lõppenud näitusele kümne tuhande võrra vähem inimesi. Nii suur külastajate hulk oli korraldajaile meeldiv üllatus.
Külalisteraamatut lehitsedes lausus Sild, et enamik sissekandeid oli kirjutatud ülendatud meeleolus.
Suudlused ritsika ees
Üks noorpaar on kirjutanud raamatusse: «Kõige vahvam oli see, et me suudlesime näitusel kaks korda.»
Neiu kirjutas, et noormees tundis vajadust teda raagritsika ees kaks korda suudelda.
«Keegi märkis, et kõige vahvamad olid tundlaid kandnud noored giidid,» rääkis Sild.
Väikesi lapsi rabas enim putukate suurus. «Kui putukas ennast liigutama hakkas, siis lapsed kiljatasid, osa puges vanemate selja taha,» meenutas Sild. Täiskasvanud vaatajate lemmik oli robot-Darwin, kes aeglaselt liigutas ja tasasel häälel juttu pajatas.
Kõrbetirts kaotas tiiva
Sild avaldas rahulolu selle üle, et külastajad ei teinud ühtki pahandust.
Vaid üks robotputukas läks üle kuu kestnud näituse jooksul iseenesest katki: kõrbetirtsul tuli ära tiib, mistõttu tirts pidi natuke aega lebama õnnetult nina maas.
«Külastajad olid kõrbetirtsu pärast siiralt kurvad,» ütles Sild. «Üks inimene kirjutas külalisteraamatusse, et talle meeldis kõige rohkem just see haige putukas.»
Putukad Eestisse toimetanud Londoni Loodusajaloomuuseumi garantiiremont oli tasemel, kiitis Sild. Ööpäevaga saabus Londonist mehaanik, kes putuka ühe päevaga korda tegi.
Hiidputukate kõrval üleval olnud Ahhaa-keskuse eksponaatidest jääb üles planetaarium, mida saab Tartu näitustehallis külastada veel ka koolilaada ajal.
Tulevikuplaanidest rääkides märkis Sild, et Ahhaa tahab kevadel teha suurema näituse inimkehast ja arstiteadusest. .
Soome sõitja teada
Talongi täitnud külastajate seas naeratas loosiõnn 4-aastasele Tartu poisile Karl Kirsimäele, kes võitis perereisi Soome Heureka keskusesse.
algusesse | esilehele
Võidu sild läheb kuuks remonti
HERKI KÖBAS
Võidu silla remont juulis ja augustis nõuab juhtidelt suuremat tähelepanelikkust ning võimaluse korral teiste sildade kasutamist.
Võidu silla remont algab 26. juulil ning peaks plaanide kohaselt lõppema 22. augustil.
Remondi ajal on korraga suletud pool silda.
Linna transpordikeskuse juhataja Sulev Sanniku sõnul jääb kogu remondi ajaks avatuks mõlemas suunas üks sõidurada.
Sannik avaldas lootust, et suuremaid ummikuid sillal ei teki. Ummikuid katsutakse vältida Riia-Turu ristmiku fooriprogrammi muutmisega. «Juhtidel tuleb lihtsalt tähelepanelikult fooritulesid jälgida,» ütles ta.
Võidu silla koormuse vähendamiseks soovitas Sulev Sannik juhtidel võimaluse korral kasutada Kroonuaia ja Sõpruse silda.
Iga hinna eest ei tasuks aga Sanniku soovitusel Võidu silda vältida, sest siis võib ummistuda hoopis Kroonuaia sild.
Remondi käigus saab Võidu sild uue asfaltkatte, remonditakse ka jalakäijate trepid ning sillaalused jalakäigutunnelid.
Linna teedeteenistuse juht Jaak Konsin ütles, et silla remont läheb maksma 968 000 krooni. Silda hakkab remontima AS K-Most, kes ehitas Kroonuaia silla.
Konsini hinnangul tuleks üle värvida ka sillapiirded, kuid eraldatud rahast selleks ei jätku.
algusesse | esilehele
Põllumajanduskooli on konkurss kõvem kui alma materisse
KRISTEL RÕSS
Konkurss põllumajandusülikooli annab tänavu Tartu Ülikoolile silmad ette: ühele tudengikohale on ligi seitse tahtjat, ülikoolis aga kuus.
Eelmise aastaga võrreldes on huvi põllumajanduskooli vastu veelgi kasvanud - mullu konkureeris ühele kohale 4,53 noort.
Paljud põllumajandusülikooli pürgijad ei kujuta siiski oma tulevikku ette maal, nentis vastuvõtukomisjoni tehniline sekretär Tiiu Lille. Ka varasematel aastatel on olnud suurem osa tudengikandidaatidest ning vastuvõetutest linnanoored.
Kergema vaevaga
Osa noori loodab saada üliõpilaseks kerge vaevaga, sest põllumajandusülikool ei korralda tudengikandidaatidele sisseastumiseksameid. Tulevased õppurid valib kõrgkool gümnaasiumihinnete põhjal.
Ainsaks erandiks on maastikuarhitektuuri eriala, kuhu õppima pääsemiseks tuli noortel teha kunstikatse.
Lille hinnangul on aastast aastasse populaarseimad erialad põllumajanduse raamatupidamine ja rahandus ning ökonoomika ja ettevõtlus.
Majanduserialad on ülipopulaarsed kõikides kõrgkoolides, nii riiklikes kui ka eraõiguslikes, tõdes Lille. Alati ei oskagi noored oma valikut põhjendada. Paljud ütlevad lihtsalt: valdkond on popp ja minagi pean sinna pääsema…
Peale majanduserialade on noorte hulgas hinnatud ka maastikuarhitektuur ning maastikukaitse ja -hooldus.
Sellel aastal trügis aga ihaldatavate erialade vahele uus õppeaine: kinnisvara planeerimine ja hindamine (konkurss 14,32).
Suur on huvi teisegi uue eriala - loodusvarade kasutamise ja kaitse - vastu (konkurss 7,57). Keskkonnakaitse on tõusnud noorte hulgas ausse tänu Eesti pürgimisele Euroopa Liitu, nendib Lille.
Igipõlised maaerialad
Igipõlised maaerialad on juba aastaid pingerea lõpus. Ometi on näiteks agronoomia ja loomakasvatuse erialalgi tänavu ühele kohale tahtjaid rohkem kui kaks.
Kuigi selles valdkonnas on töökohti vähe, ei ole riik tellimust vähendanud. «Ilmselt tahetakse põliseid erialasid hoida,» tõdes Lille.
Kasvanud on nõudlus haritud maaehitajate järele, sest ehitusfirmad vajavad noort kaadrit, perspektiivikaks erialaks peetakse ka veemajandust.
Mõni noor aga ihkab tudengistaatust iga hinna eest, ükskõik mis kõrgkoolis ja erialal.
Et avalduste vastuvõtt lõppes 9. juulil, peaksid kõrgkooli pääsenute nimekirjad jõudma internetti juba nädala lõpus.
Konkurss põllumajandusülikooli (9. juuli)
Vastuvõtt Avaldusi Konkurss
Põllumajanduse raamatupidamine ja rahandus 20 348 17,40
Põllumajandusökonoomika ja -ettevõtlus 20 327 16,35
Kinnisvara planeerimine ja hindamine 25 358 14,32
Maastikukaitse ja -hooldus 25 295 11,80
Maastikuarhitektuur 15 172 11,47
Aiandus 15 115 7,67
Loodusvarade kasutamine ja kaitse 30 227 7,57
Kodumajandus 10 63 6,30
Veterinaarmeditsiin 30 184 6,13
Metsamajandus 45 258 5,73
Maaehitus 20 113 5,65
Veemajandus 20 113 5,65
Metsatööstus 30 162 5,40
Maamõõtmine 30 153 5,10
Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine 25 121 4,84
Ergonoomika 15 70 4,67
Väikeettevõtte tehnika 15 62 4,13
Põllumajanduse mehhaniseerimine 20 74 3,70
Lihatehnoloogia 15 53 3,53
Põllumajandusenergeetika 20 68 3,40
Piimatehnoloogia 15 44 2,93
Agronoomia 30 85 2,83
Loomakasvatus 25 63 2,52
KOKKU 515 3528 6,85
Allikas: Eesti Põllumajandusülikooli vastuvõtukomisjon
algusesse | esilehele
Põhjamaade kuulus noorteorkester Tartus
RIHO LAURISAAR
Homme annab Tartu Ülikooli aulas tasuta kontserdi Põhjamaade noorte ühendorkester Orkester Norden.
Seitsmendat suve tegutsev orkester andis tänavu esimesed kontserdid Rootsis ja Soomes ning mängib pärast Eesti kontserte Lätis.
Orkestrisse kuulub sada noort Põhjamaade muusikut vanuses 15-25 aastat.
Kolmel eelnenud aastal oli dirigendiks Paavo Järvi, tänavu juhatab orkestrit noor soomlane Tuomas Ollila.
Orkester Norden alustas tegevust 1993. aastal Lions-klubi eestvedamisel eesmärgiga edendada Põhjamaade orkestrimuusikat ning pakkuda noortele andekatele muusikutele võimalust esineda professionaalsete dirigentide taktikepi all.
Elmar Sakkov Tartu piirkonna Lions-klubist ütles, et tema andmetel mängib orkestris ka kaks eestlast. «Arvestades, et konkurss on tohutu, igal aastal saab orkester üle 600 sooviavalduse, on see tähelepanuväärne fakt,» märkis ta.
Praegu toetavad orkestri tegevust Lions-klubi, Norra Muusikaorganisatsioonide Nõukogu ja Rootsi Kontserdiinstituut.
Orkester koguneb uuesti sügisel Berliinis, et anda kontsert Põhjamaade uute saatkondade avamisel Berliinis.
algusesse | esilehele
Pühapäeval nutsid piirissaarlased rõõmu pärast
ALO LÕHMUS
Pealkirjas toodud sõnadega iseloomustas ülemapostlite Peetri ja Paavli päeva tähistamist Piirissaarel vanausuliste kultuuri- ja arendusühingu aseesimees Nikolai Svetko.
Pühapäeval on Piirissaarel kuum nagu krõbekartuli sisemuses. Seetõttu mõjub otsese vihjena asjaolu, et jõelaevaga Tartust Piirissaarde saabujad pääsevad saare pinnale ainult üle Õlletankeri parda.
Ent Õlletankerile pidama ei jää peaaegu keegi. Üksteise järel kaovad turistid roheluse keskel vonklevale külateele, fotoaparaadid ja joogipudelid näpu otsas.
Need, kel suuremad pambud kaasas, teevad juttu sadamas passiva traktori juhiga. Selgub, et traktorist on seda ainult oodanudki. Täiesti argisel ilmel viskab ta pambud haakeraual paiknevasse vanni ning kohalikes oludes suurepärane veotakso kaob samuti rohelusse.
Sadamas aga jätkub normaalne elu. Õlletankeril jorutajad vaatavad jäigal pilgul ülikuraasikaid noormehi, kes kalurilaevadelt otse kanalivette kargavad.
Rahvast tulvil saar
Piirissaar on rahvast tulvil, võõrast rahvast. Inimesed täidavad külapoe ning ründavad selle limonaadi- ja õlleriiuleid. Venelannast müüjatar seisab vapralt kassa taga ning ütleb igati arusaadavas eesti keeles kauba hinna. Ostja tunneb end kohmetuna - mis te nüüd, s i i n, Piirissaarel peaksime ju meie vene keelt purssima, mitte teie eesti keelt. Ent müüja lisab veelgi säravama naeratuse saatel: «Meeldivat päeva teile!» Meenuvad Tartu kesklinna poemüüjad, kes lõpetavad kontakti kliendiga kurja nõudmisega «Kas sente on?» või «On see kõik?», ning kontrast on tugev.
Võõras rahvas kaob küla vahele sibulapeenraid ning aknaääriseid vaatama. O m a d ning nende kutsutud külalised on aga selleks ajaks juba kogunenud vanausuliste kirikusse Peetri ja Paavli päeva jumalateenistusele.
Kuumust trotsides
Kirik kaikub koguduse meloodilisest laulust. Või et Piirissaarel on kuum? Puust kirikus, mis on pigem tornikesega palvemaja, on suisa kujuteldamatult kuum ja umbne. Suverõivais turistil hakkab seal seistes higi sõna otseses mõttes mööda keha voolama ning sandaalidesse valguma.
Ent vanausulised laulavad ja palvetavad väärikalt seistes, nii mehed kui naised oma paksudes ja esinduslikes kirikuriietes, naistel lisaks peas ka kohustuslik rätt. Eesti naisturist, kes kombekohaselt räti juustele ja õlgadele sätib ning end palvetajate sekka poetab, pageb minestuse kartuses - põhjustagu seda siis kuumus, viirukilõhn või hellitlevalt uinutav laul.
Kes sisse ei mahu, see kuulab teenistuse kulgu kirikuhoone akende all ja naabermajade vilus. Palvetamise vahepeal saab niiviisi selgeks rääkida, kes tuttavaist-sugulastest on ära surnud, kes mehele läinud, kes on end põhja joonud, kes aga rikkaks saanud.
Viimaks lõpeb liturgia ning mõneks hetkeks laguneb koguduse tervikkeha, pudenedes taas üksikisikuteks, silmapaistvalt õnnelikeks sealjuures. Varsti algab veelgi suurejoonelisem teenistus, ristikäik ümber kirikuhoone.
algusesse | esilehele
Ehtemeistrite võistlustööd püüavad pilke
TIINA TAMBAUM
Raekoja platsi kaupluses Juveel on selle nädala lõpuni vaadata Eesti Proovikoja konkursil «Tippkullassepp 1999» osalenud meistrite võistlustööd.
Eesti Proovikoja korraldatud võistlusel osales 18 autorit. Tippkullassepa tiitli andis eelkõige ehete tehnilist teostust hinnanud rahvusvaheline zhürii noorele Tallinna meistrile Kristo Pachelile, kelle võistlustöö - mustade pärlite ja pisikeste briljantidega käekett, sõrmus ja kõrvarõngad - püüab kauplusevitriinis pilku.
«Meie ehtemeistrid on endale nime teinud rahvusvahelistel näitustel, kuid omavahelist paremust pole selgitatud juba kümme aastat,» kõneleb proovikoja juhataja Tõnu Tõniste.
Võistlusväljapanekul esineb iga meister kullast sõrmuse, kõrvarõngaste ning ühe vabalt valitud ehtega. «Väljapanek rändab suvel mööda Eesti linnasid,» on konkursil ainsana Tartut esindanud kullassepp Guido Looga rahul. Kõikjal saab võistlustöid võõrustavast juveelipoest küsida infot autorite ja ehete hinna kohta.
«Kullassepp saab meistriks aastatega,» kinnitab 30 aastat ehteid loonud Looga. Tänavune konkurss annab tema sõnul märku uue, kolmekümneste põlvkonna tulekust.
Sel suvel 80ndat sünnipäeva tähistav Eesti Proovikoda kontrollib kõigi importehete ja suure osa kohaliku toodangu väärismetallisisaldust.
«Meie lööme igale kontrollitud ehtele peale lõvikujutisega märgi,» annab Tõnu Tõniste vihje ostjaile. Tilluke lõvimärk kinnitab iluasja ehtsust.
Tippkullassepaks tituleeritud Kristo Pachelile medalit kaela ei riputatud: noor meister saab omal valikul külastada ühte rahvusvahelist juveelimessi Euroopas. «Rahvusvahelise juveelimessi külastamine on iga ehtemeistri unistus,» kinnitab Tõnu Tõniste. «On messe, kus väärismetalli ja kalliskivide sära jagub kuue jalgpalliväljaku suurusele alale.» Maailma hinnatuimad juveelimessid on Kaug-Idas ja Ameerikas.
algusesse | esilehele
PRIIT RAJALO
Tartu linna asutuselt Kalmistu saab nüüd tellida oma lähedaste haudade korrastamist, sest linn kinnitas selleks vajalike teenuste hinnakirja.
Linna asutuse Kalmistu juhataja Aime Pärna avaldas heameelt, et linnavalitsus hinnakirja kinnitas, sest seni ei saanud Kalmistu hauahooldusteenust pakkuda ega sellelt teenida.
«Kahju, et hinnakirja kinnitamine nii kaua aega võttis, see tulnuks vastu võtta hiljemalt mais,» kahetses Pärna. «Suvi hakkab läbi saama. Kes see ikka enam mõneks kuuks hauahooldust tellib.»
Samas avaldas ta lootust, et linna asutuselt Kalmistu hakatakse teenuseid tellima tuleval aastal, ehk isegi nii palju, et esialgu tuleb hakata kohalikele ära ütlema.
«Teenuste nimekiri on esialgu piisav, eks järgmisel aastal saa neid juurde kirjutada, kui vajadus tekib,» kinnitas Pärna. «Lisada võiks ehk veel hauasammaste kinnitamise, ristide ja pinkide värvimise.»
Linna haljastusteenistuse peaspetsialist Andres Pool ütles võimalike teenuste hinnakirja lisamist kommenteerides, et linna asutuse ülesanne on administreerida, osutada suvalisi teenuseid.
«Ma ei pea õigeks, et asutus teeks kõiki mõeldavaid töid, vajalikud teenused on hinnakirjas olemas,» selgitas Andres Pool. «See, et asutusel ei ole hinnakirjas näiteks hauaplatsile randi valamist, ei tähenda seda, et rant valamata jääks: küllap leidub inimesi, kes need tööd ära teevad.»
Asutuse hinnakirja kinnitamine on Pooli sõnul vajalik selle poolest, et teenuse tellijatel on nüüd olemas garantii, et tööd ka tehtud saavad.
«Ka varem leppisid inimesed memmekestega haudade hooldamise asjus kokku, kuid nemad võisid siiski mingil põhjusel hauad unarusse jätta,» märkis Pool. «Aga linnal pole mitte midagi selle vastu, kui eraisikud ka edaspidi haudu tasu eest korrastavad.»
algusesse | esilehele
Sihtotstarbe muutmine
Võttes aluseks Tartu linnavalitsuse 13. mai määruse nr 32 ja AS Sangari avalduse, teeb linnaplaneerimise osakond ettepaneku muuta krundi Sõpruse pst 2 sihtotstarbe tootmismaast 80 protsendi ulatuses tootmis- ja 20 protsendi ulatuses ärimaaks.
Avaldusi ja proteste on linnavalitsusele õigus esitada kahe nädala jooksul.
Detailplaneering
Linnavalitsus otsustas võtta vastu Kotka 11 ja 13 krundi ning nendevahelise ala detailplaneeringu. Selle avalik väljapanek tuleb 23. juulist kuni 6. augustini linnaplaneerimise osakonna fuajees (Raekoja plats 3) ja avalik arutelu 6. augustil kell 16 linnaplaneerimise osakonnas.
algusesse | esilehele
Õlu või keretäis
Ööl vastu esmaspäeva pool tundi pärast südaööd tülitas kamp Poe tänavas jalutanud prillidega noormeest, nõudes, et too ostaks neile õlut. Keeldumisele järgnesid löögid, mispeale kukkusid ohvri prillid maha. Noormees jõudis põgeneda ja teatada juhtunust politseile. Patrull tabas tundemärkide järgi ühe kahtlase mehe. Politsei leidis tema taskust prillid, mille kannatanu omaks tunnistas.
Viinauim pani noa välkuma
Pühapäeva õhtul kell kolmveerand kümme teatas kiirabi politseile, et Alatskivi kandis oli viin meeste pead segi ajanud. Ühes tagastatud talus rüüpasid 74-aastane peremees Leo ja tema väimees 67-aastane Vallot hundijalavett. Korraga oli nii kuumus kui viin oma töö teinud ja meeste vahel puhkes tüli, mille peremees otsustas lahendada kiiresti, ent veriselt. Ta haaras noa, tekitades sellega väimehe rindkeresse ühe raske ja mitu kerget haava. Kiirabi toimetas hulga verd kaotanud Valloti Maarjamõisa haiglasse.
Ärikas kutsus endale häda kaela
Esmaspäeval veerand kaks päeval jooksis korteriperenaine üle Tiigi tänava liikluspolitseisse kurtma, et tema rahu häirivad mingid võõrad. Asja uurimine tõi aga ootamatu tulemuse. 40ndates aastates naisterahvas oli hädas tülitajatega, kes soovisid temalt osta salaviina ja suitsu. Seda kraami ka korteris jätkus.
Politsei konfiskeeris 45 liitrist Tsari vodka pudelit, 150 pakki Priimat ning plokkides Bondi ja Arktika suitsu. Ühelgi tootel polnud Eesti maksumärke. Kraam läheb ekspertiisi ja naine ilmselt halduskohtusse.
Samakaajaja jäi vahele
Õhtupoolikul kella viie paiku külastas politsei Salme tänava puumaja, kus 57-aastase Ennu korteriuksel peeti kinni neli uduse pilguga meest. Neil loksusid nii kilekotis kui põues ähmast vedelikku sisaldanud pudelid. Lisaks leiti Ennu korterist kaheksa ja pool liitrit samakat ning 23 pakki salasuitsu. Puskarimüük on kriminaalkorras karistatav.
Politseil hea nina
Politsei nina viis ka sama maja teisele korrusele, kust leiti samuti puskarivabrik. Kahesajaliitristest tõrtest rändas kanalisatsiooni terve tonn meskit. Valmistoodang näis selle kõrval köömes.
Saagikorjamine jätkus
Kivilinna üheksakorruselise maja korterist leidis politsei 10 liitrit salaviina ja 40 liitrit puskarit. Vihje minivabriku kohta sai politsei infotelefonist.
Kokkupõrge skuutriga
Esmaspäeva õhtul pärast kümmet olid kaks tudengit, 21-aastane noormees ja 19-aastane neiu, laululava kandis Emajões kaldast üsna kaugele ujunud. Samal ajal suristas jõel valge skuuter Polaris SL 750. Veesõidukit juhtinud 42-aastane Tõnu märkas järsku enda ees ujunud noormeest ja tegi nõksu paremale. Seepeale käiks väike kolks. Neiu oli saanud hoobi, mis põrutas pead ja murdis hamba.
algusesse | esilehele