Kallo juhtis autot 3,43-promillises joobes
Postimehe töötaja peatas avarii teinud purupurjus Riigikogu keskerakondlasest liikme

KAAREL KAAS

Tallinna kesklinnas tabati eile õhtul oma Volvo 850 roolist raskes joobes endine Tallinna abilinnapea ning praegune riigikogulane ja Keskerakonna liige Kalev Kallo.

Enne autoroolist kõrvaldamist Tõnismäel kümmekond minutit pärast kella kümmet oli 3,43-promillises joobes Kallo jõudnud Pärnu maanteel asuva Kalevi kommipoe juures väidetavalt ära mõlkida neli autot.

Purupurjus Kallo kõrvaldas autoroolist töölt koju suunduv Postimehe tehnikadirektor Sulev Sepp, kellele Kallo registreerimisnumbriga 547 AMX Volvo jäi silma pärast seda, kui oli Tõnismäel peaaegu otsa sõitnud vastutulevale Toyota marki pikapile.

«Volvo peatus järsult Tõnismäe poe juures ning kui olin sellele kõrvale sõitnud, arvasin alguses, et tegemist on südamehaigega - lõug oli täiesti lõdvalt rinnale vajunud,» kirjeldas Sepp. «Rooli taga istus Kalev Kallo.»

Oma sõnul võttis Sepp seejärel Kallo masinalt võtmed eest, öeldes tollele, et edasi ta niisuguses olekus enam ei sõida ning helistas politseisse. «Kallo lällutas mulle veel rooli tagant vastu, et anna võtmed tagasi, tahan edasi sõita,» meenutas Sulev Sepp.

Kohale saabunud politseipatrull toimetas Kallo joobeekspertiisi Wismari haiglasse, kus tuvastati 3,43-promilline joove. Ekspertiisiaktile keeldus Kallo allkirja andmast.

Seda, miks ta purjus peaga autorooli istus, Kallo öelda ei osanud. «Eeei, see ei ole tavaline - see on hoopis erakorraline,» vastas Kallo pehmel keelel küsimusele, kas purjus peaga autoroolis istumine on igapäevane asi. Oma sõnul oli Kallo kohtumisel sõbraga mingis kesklinna baaris, mille nime ta ei mäletanud, ära joonud vaid mõned õlled ja pisut veini.

Autode mõlkimist Pärnu maanteel Kallo eitas. «Ei mõlkinud, ei tea,» vastas ta. Samuti ei osanud Kallo eile õhtul veel midagi kosta selle kohta, kuidas purjuspäi roolikeeramine tema karjäärile võiks mõjuda.

Hiljuti on alkoholiga seotud juhtumitesse mässitud ka keskerakondlasest Tallinna linnavaraameti juhataja Rene Kuulmann, kes kõrtsikakluses Kihnu saarel tekitas väidetavalt enesekaitseks raskeid vigastusi Ardi Sillarile. Liiklusmõrvari vari lasub aga samuti keskerakondlasest ärimehel Mait Metsamaal, kelle Mercedesega kokkupõrkel Tallinnas Rannamõisa teel hukkus kaks liiklejat.

Kodakondsus jätab muulased külmaks

ELO ODRES

Kaheksa päevaga on suuremates linnades laekunud kokku paarkümmend avaldust kodakondsuseta vanematelt, kes soovivad oma lastele lihtsustatud korras Eesti riigi kodakondsust taotleda.

Kodakondsus- ja migratsiooniameti (KMA) Harjumaa osakonna juhataja Igor Shirai (pildil) põhjendas kodakondsuseta muulaste vähest huvi oma lastele kodakondsuse taotlemise vastu sellega, et ilma kodakondsuseta on lihtsam Venemaal reisida. «Kui need lapsed saavad ükskord 10-12-aastaseks ja tahavad ise Euroopas reisida, tekib neil vajadus ka Eesti kodakondsuse järgi,» ütles Shirai.

Kaheaastase tütre ema Olga Titova kõhkles pärast kodakondsusseaduse muudatust, kas taotleda lapsele kodakondsust või mitte. Head eesti keelt rääkiv Titova pole ise kodakondsust taotlenud, sest nii on lihtsam Venemaal sugulastel külas käia. Kui ta tütrest saaks Eesti kodanik, peaks ta tulevikus hakkama tütrele Venemaa viisat taotlema. «Mulle on praegu takistusteta Venemaale pääsemine olulisem kui Euroopas reisimine,» ütles Titova.

Möödunud aasta detsembris Riigikogus heaks kiidetud kodakondsusseaduse muudatused annavad Eestis elavatele endise NSV Liidu kodanikele, kellel pole ühegi riigi kodakondsust, võimaluse taotleda oma pärast 1992. aasta 26. veebruari Eestis sündinud lastele Eesti kodakondsust.

Alates möödunud nädala esmaspäevast võtavad KMA kohalikud osakonnad vastu lastele kodakondsuse saamise avaldusi.

KMA Harjumaa osakonnale, mille alla kuulub ka Tallinna linn, on pisut rohkem kui nädalaga laekunud kümmekond avaldust. Käijaid ja küsijaid on Shirai sõnul rohkem. Peamiselt huvitab kodakondsuseta vanemaid, millised dokumendid nad lapsele kodakondsuse saamiseks peavad tooma.

Arvamused, kui palju võimalikke uusi kodanikke detsembrikuine kodakondsusseaduse muudatus üldse kaasa võib tuua, on erinevad.

Pärast 1992. aastat sündinud lapsed on praegu kõige rohkem 7-aastased. «Neil pole kodakondsust vaja, probleemid tekivad siis, kui nad järgmisel aastal kooli lähevad ja reisima hakkavad,» arutles Shirai. «Kui jagada see 6000-8000 last seitsme aasta peale, saame, et ühe aastakäigu lapsi on umbes tuhat.»

Kiirustada pole vanematel mõtet, sest aega avalduse esitamiseks on lapse 15-aastaseks saamiseni. «Paljud vanemad alles mõtlevad, mida teha, ka infot pole esialgu piisavalt,» ütles Shirai.

KMA Pärnumaa osakonda pole ühtegi avaldust, Tartumaa osakonnast on ostetud seitse ankeeti, aga ühtki avaldust pole veel toodud. Jõhvis on avaldusi alla kümne, Sillamäel üks, Narvas mitte ühtegi.

Loe Postimehe hinnangut kodakondsusküsimusele

Soome püha lehm Nokia

PM

Eile rekordilist poolaastakasumit 5,2 miljardit marka kuulutanud mobiiltelefonitootja Nokia on juba aastaid mootor, mis Soome majandust edasi veab.

Paljude soomlaste arvates oleks Soome ilma Nokiata hoopis parem, toredam ja soomelikum. «Jah, häid kummikuid teevad,» irvitavad soomlased, kui neilt Nokia kohta arvamust küsida. Alustas ju maailma tippsajasse kerkinud firma enam kui sajandi eest paberivabrikuna, millele lisandus tänini säilinud kummikute tootmine.

Loe veel Nokia tähendusest Soomele

Umbusaldus Savisaarele ebaõnnestus

PM

Tallinna volikogu algatatud umbusalduse avaldamine volikogu esimehe Edgar Savisaare vastu kukkus eile läbi, sest 64st volikogu liikmest toetas umbusaldamist vaid 19.

Tallinna võimuliitu kuuluvad saadikud lahkusid hääletamise ajaks saalist.

Reformierakonna kandidaat pealinna meeriks Rein Voog hindas hääletamistulemust ikkagi opositsiooni võiduks, väites, et võimuliit lihtsalt ei julgenud oma liidrit vastu hääletades toetada. Siiri Oviir keskfraktsioonist hindas hääletamist Reformierakonna valimiskampaania ja maksumaksja raha raiskamisena.

Loe veel Eilsetest sündmustest Tallinna volikogus