Juhtkiri

Valiku tegemise aeg

Mittekodanikud lastele kodakondsuse taotlemisega ei kiirusta

Kaheksa päeva, mille vältel on Eesti kodakondsust mitteomavatel vanematel olnud võimalus taotleda oma Eestis sündinud lastele kodakondsust, näitavad, et kartused mitte-eestlastest kodanikkonna plahvatusliku suurenemise ees olid tublisti liialdatud.

Möödunud nädala esmaspäevast on mittekodanikel võimalus realiseerida detsembris vastuvõetud kodakondsusseaduse muudatustega antud õigust taotleda pärast 1992. aasta 26. veebruari Eestis sündinud lastele kodakondsust lihtsustatud korras - see on ilma keeleeksamita.

Kõnealune seaduseparandus oli üks viimase aja kõige vihasemat poleemikat tekitanud seadusakt Eestis. Rahvuslikud jõud nägid selles ohtlikku taganemist Eesti Vabariigi järjepidevuse joonelt ning järeleandmist Venemaa ja Lääne survele. Lätis korraldati sarnase seadusemuudatuse üle isegi referendum, mis andis ülinapi toetuse kodakondsusseaduse pehmendamisele.

Seaduseparanduse vastuvõttu hindasid rahvuslased samahästi kui kapitulatsiooniks, ometi oli juba aasta tagasi selge, et vastu võtmata seda jätta ei saa. See oleks Eesti integreerumisele Euroopa Liiduga tõkkepuu ette löönud.

Kodakondsusseaduse pehmendamise pooldajad lohutasid toona, et Eestile rahvusvahelises plaanis nii oluline seadusemuudatus puudutab reaalselt vaid umbes seitset tuhandet potentsiaalset uut kodanikku. Praegu tundub, et isegi see arv võis olla tublisti ülepakutud. Selgub, et kõik venelased ei olegi Eesti kodakondsusest nii väga huvitatud, kui selle saamine neile lihtsaks tehakse.

Kartus muukeelsete kodanike massilise pealetungi ees võiks asenduda isegi solvumisega - ah et ei tahagi nad meie kodakondsust! Mõistlik suhtumine oleks siiski realiteetide tunnistamine. Realiteet on seegi, et paljudele venelastele, kelle jaoks on olulised lähedased sidemed Venemaal elavate sugulastega, on Eesti pass pigem takistuseks kui eeliseks. Varem või hiljem tuleb neil enda jaoks valik langetada - kas siduda ennast ja oma lapsed Eestiga või Venemaaga.

Lastele lihtsustatud korras kodakondsuse taotlemine on võimalik kuni nende 15-aastaseks saamiseni. Selles vanuses lastel on ka endal juba mingi ettekujutus tulevikuplaanidest olemas ning oma sõna valiku tegemisel kaasa rääkida. Eesti riik on neile valikuvõimaluse pakkumisega oma head tahet igatahes üles näidanud.

Repliik

Laudapõletajad Reiljanid

MAI VÖÖRMAN

Vennad Reiljanid on eriline nähtus Eesti poliitikas. Mitte sellepärast, et nad mõlemad Riigikogus on, aga eelkõige oma kõnepruugi poolest. Siin annavad Luunja Metsakooli endine direktor, eksminister Villu Reiljan, eriti aga vend Janno - Tartu Ülikooli välismajandusprofessor - enamikule poliitikutele silmad ette.

Janno Reiljani lubadused selle mehe lauda, kes augustiks kavandatud põllumeeste rünnakust Toompeale osa ei võta, (juhuslikult!?) maha põletada, tekitavad aga tülgastuse asemel juba kõhedust ning sunnivad mõtlema, ega ehk meditsiinilise juhtumiga tegemist ole.

Suure osa endasse aastatega kujunenud sapist valavad vennad Reiljanid välja ajakirjanduse peale. Ajakirjandus on äraostetav, tegeleb ajuloputamisega ja ajakirjanikud - need on ju sulaselged kaabakad.

Tõsi, Postimehe toimetuses pole vendade Reiljanite kirjatükid need, mida lennult haarata tahaks. Kui üldse tahaks. Nende artiklid on suures osas vaid sõimule rajatud. Kui see välja võtta, siis õieti nagu ei jäägi midagi järele!?

Ei tea, kuidas on vennakese Villu endiste õpilastega Luunja koolist, kuid paljude Janno Reiljani loenguid kuulanud tudengite arvates pole tema väljendusviis ka alma materi professorile kohane. Aeg oleks peeglisse vaadata, vennad Reiljanid!

Karikatuur