Sadama turvakonkurssi ähvardab tühistamine

TAIVO PAJU

Tallinna Sadama haldusdirektori lahkumiskäsule kirjutatu ähvardab nurjata Tallinna Sadama turvakonkursi, mille lõpptähtaeg on 5. august.

Tallinna Sadama juhatus otsustas tänavu suvel kärpida oluliselt sadama kulusid, ühe võimalusena asendatakse oma valvemeeskond turvafirmadelt ostetava valveteenusega. Juuli algul kuulutas sadam välja konkursi turvafirmade vahel. Samas on endisele haldusdirektorile esitatud süüdistuses kirjas, et konkursile tehtud pakkumiste järgi piisaks praeguse 108 turvaja asemel 80st. Eilseks polnud sadama turvakonkursile ametlikult veel ühtki pakkumist laekunud.

Dokument vigane

Nagu tunnistas eile üks turvaäri tundev isik, annab see dokument aluse järelduseks, nagu oleks peetud läbirääkimisi üksikute osalejatega või on saadud pakkumisi, mis on avatud. See on vastuolus riigihankeseadusega. Turvakonkursi komisjoni juhib sadama juhatuse liige Mati Senkel, komisjoni liikmed on turvajuht Peeter Lukanenok ja Jaan Tootsi nõunik Pearn Härma.

Tallinna Sadama juhatuse esimees Jaan Toots kinnitas, et ei soovi oma tööasju ajakirjanduse kaudu ajada.

Ta tunnistas, et turvakonkursi kohta oli dokumendis trükitud vale sõna. Tegelikult mõelnud sadama juhid konkursitingimusi, näiteks valvatavate objektide hulka, mille alusel on võimalik vajaminev tööjõud välja arvutada.

Tootsil tööd jagub

Toots rõhutas, et tema samme pole mõtet vaadata kui endale tööjärje kindlustamist, tööd jätkub tal piisavalt ka pärast Riho Rasmanni ametisseasumist sadama juhatuse esimehe kohale nädala-paari pärast. Ent sadamaringkondades peetakse Tootsi samme energiliseks seljataguse kindlustamiseks, enne kui Rasmann tööd alustab.

Postimehe andmeil plaanib Toots panna majandustalituse peaspetsialisti ametikohale Andrus Pleesi. Plees sattus avalikkuse tähelepanu alla mõne aasta eest, kui jäi vahele siseministeeriumi kantslerina töötanud Tootsi abikaasa ja laste sõidutamisega, olles ise samal ajal liikluspolitseiniku palgal.

Seni polnud sadamas ka sisekontrolli ülemat, kellena asub ilmselt tööle Ursula Kutsar. Kutsar on töötanud Tootsi kõrval nii eriteenistuses, liikluspolitsei büroos, politseiametis, siseministeeriumis kui ka Hansatees.

Eesti majandus liigub Skandinaavia tuules

ERKKI ERILAID

Soome ja Rootsi majanduse kiire areng ning asukoht Vene turu kõrval võimaldab Eestil lähitulevikus taas kiire majanduskasvuga riikide kilda pääseda.

Hansapanga majandusanalüüsi firma Hansabank Marketsi analüütiku Maris Lauri sõnul võtavad ka tulevikus Skandinaavia ettevõtted Baltikumi ning eriti Eesti firmasid üle, tänu sellega kaasnevatele investeeringutele paranevad ka Balti riikide ekspordivõimalused.

«Raske on prognoosida konkreetseid sektoreid, kuhu edaspidi investeeritakse, kuna kõik sõltub Skandinaavia maade majanduslikust struktuurist,» ütles Lauri, lisades, et Eesti kindlateks eelisteks on endiselt odav tööjõud ja kvaliteetne toodang.

Hansabank Marketsi hinnangul saavutab Eesti tuleval aastal 5-protsendilise majanduskasvu. Firma analüüsiosakonna juhataja Urmas Riieli sõnul on tugev näitaja tingitud eelkõige sellest, et viimase aasta jooksul on Eesti majandus paigalseisus.

Analüütikute hinnangul saavutab Eesti majandus kasvuperioodi juba tänavu neljandas kvartalis.

USA dollari viimaste kuude tugevnemine andis tugevaima löögi Leedule, kus liti seotuse tõttu dollariga kallinevad järsult importkaubad ja väheneb ekspordi konkurentsivõime.Tema sõnul devalveerimist eeldatavasti siiski ei tule, sest kõigil on veel selgelt meeles Vene majanduse rubla kursi vabakslaskmisele järgnenud majanduse kokkuvarisemine.

Eesti ekspordivõimalusi on dollari kursi tõus suurendanud.

Tuleviku stsenaariumide kujunemisel on Baltikumis peamisteks ohuallikateks avaliku sektori võla kiire kasv ning rii-gi likviidsusprobleemide kandumine erasektorisse. Samuti suurerastamise pidurdumine kõigis kolmes riigis.

Idaturu arengute suhtes on Hansabank Marketsi analüütikud pessimistlikud. Lääne suunal peaks aga toimuma veel selle aasta lõpus tugev areng, eriti hästi toimivad Soome ja Rootsi turud.

Hansapank toob turule I-kioskid

AIN ALVELA

Hansapank hakkab augusti esimestel päevadel Tallinna kontoritesse üles seadma uudseid, interneti vahendusel töötavaid makseautomaate, mida saavad kasutada kõik Hansapanga deebetkaari omanikud ja internetipanga kliendid.

Hansapanga tele- ja internetipanganduse osakonna juhataja kt Timo Miti sõnul kasutab I-kiosk töökeskkonnana internetti ning võimaldab teha Eesti-siseseid makseid ja ülekandeid, nõutada jooksvat kontojääki ja saada väljavõtte viimastest pangatehingutest.

«I-kioskeid saavad kasutada kõik senised Hansapanga deebetkaardi või internetipanga kliendid, sest I-kiosk tunnistab klientide olemasolevaid PIN koode, kasutajanimesid ja salasõnu.»

Aasta lõpuks peaks neid üles saama paarkümmend.

Kui ilmneb arvestatav nõudlus, saab pank I-kioskite kasutusala avardada, lisades programmi näiteks maksevõimaluse väljapoole Eestit, valuuta- või väärtpaberitehingud.

Olenevalt asukohast on I-kioskid kasutatavad kas ööpäev läbi või piiratud ajal. «Näiteks kauplustes saab neile juurdepääsu võimaldada siiski vaid kaupluse lahtioleku ajal,» möönis Mitt, lisades, et tegelikult ei ole mingit tehnilist takistust I-kioskite kasutamiseks 24 tundi ööpäevas.

Pärnus käib leivasõda
Kohalik tootja Cibus süüdistab Leiburit kõlvatus konkurentsis

NILS NIITRA

Sel kuul Tallinna Leiburi algatatud Pärnu Oma Leiva ja Saia agressiivne müügikampaania Pärnus ajas kohalikku leivaturgu valitseva Cibuse marru - firma kaebas sissetungija peale konkurentsiametile.

Cibuse juhataja Mati Kuusk iseloomustas Leiburit ja selle toodetud Pärnu Oma Leiba sõnadega, mida ei saa soliidses päevalehes avaldada. «Nimetus Pärnu Oma Leib ütleb, et keegi toodab Pärnus Pärnu loal pagaritooteid, aga Leibur on väliskapitalile kuuluv Tallinna tootja.» lausus Kuusk. «Inimesed on pettunud - nad ostavad seda Pärnu Oma Leiba ja ütlevad, et see ei kõlba süüa ning süüdistavad siis Cibust. See leib viib alla Cibuse maine ja toob meile kahju.»

Kuuske ärritab ka see, et Tallinna Leibur annab müügikampaania ajal ostetud saiale-leivale lisaks tasuta kaasa veel mõne pagaritoote.

Eksitava reklaami kahtlus

Lisaks konkurentsiametile 7. juulil saadetud kaebusele, milles Cibus süüdistab Leiburit kõlvatus konkurentsis, annab Cibus Kuuse sõnul konkurendi ka kohtusse.

Konkurentsiameti peaspetsialisti Aime Kivimäe sõnul võib Leiburi Pärnu Oma Leiva kampaania näol olla tegu eksitava reklaamiga, sest Leibur nimetab Tallinnas toodetud leiba Pärnu leivaks. Uurimine on siiski alles alanud.

Leiburi tegevdirektori Ants Promanni hinnangul on Leiburi toodangu müük Pärnus alates esimesest juulist kasvanud 40 protsenti. Cibuse müük on aga Kuuse väitel 7 protsenti vähenenud.

Karm sõda

Promanni sõnul on Cibuse süüdistused kõlvatus konkurentsis alusetud. «Igal firmal on õigus oma tooteid müüa ja reklaamida. See osa reklaamist, millel puudus Leiburi logo, oli mõeldud toote, mitte firma reklaamina ja seetõttu ei olnud seal näha Leiburi märki,» tõrjus Promann süüdistusi, nagu püüaks Leibur Cibuse nime all Pärnu turgu vallutada. «Leivapakendil on Leiburi logo peal ja seega ei ole tegemist ka eksitava reklaamiga,» lisas ta.

Leivasõja alguseks Eestis ei ole Cibuse kaebus - hiljuti katkestas samuti leivatootmisega tegelev ETK endale kuuluvates kauplustes Leiburi toodangu müügi. ETK käitumine näitab Promanni hinnangul, et oma mängumaa kaitsmiseks on mängu tulnud kõik vahendid.

Promanni kinnitusel on konkurents juba aastaid väheneva tarbimisega pagaritoodete turul karm ja Cibus tunneb ennast Leiburi agressiivsest turuvallutuskampaaniast mõistagi puudutatuna.

Leivasõjas on Promanni sõnul võitjateks tarbijad, sest valik kaupluste leivariiulitel aina suureneb.

«Looduses ja äris on siiski omad seadused ja need, kes ei tule majandamisega toime, kas hääbuvad või vahetavad omanikku. Minu teada on üks väiksem pagaritööstus Kilingi-Nõmmel juba pankrotti läinud,» lisas Promann.

Apple esitles eile uut merikarp-sülearvutit

HARLI ULJAS

Operatsioonisüsteemi Mac arvuteid tootev Apple tutvustas oma uudset merekarbikujulise disaini ning oranzhi või sinist värvi kaasaskantavat arvutit, millelt loodab müügiedu, nagu oma uue disainiga lauaarvutilt iMac’ilt.

Apple’i uue sülearvuti iBooki omanik võib jalutada mööda pargiteed, ent olla samal ajal ühenduses internetiga. Seda võimaldab sajadollariline raadiokaart.

Raadioühenduses võib uus sülearvuti olla ka teises toas asuva telefoniga, sest ei kasutata seadmete silmsidet nõudvat infrapunaühendust. Ka andmete edastamiskiirus on muljetäratav - 11 megabitti sekundis. Tavalistel lauaarvutitel on see umbes kümme korda aeglasem.

Merekarbikujulise arvuti nurgad on ümmarguseks muudetud ja seetõttu on tavapärase arvuti välisilmest vähe järele jäänud. Ilma raadioühenduseta arvuti hind algab Ühendriikides 1599 dollarist (23 841 krooni) ning neid saab tellida alates septembrist. Apple’i Eesti esinduse IM Arvutid andmetel jõuab iBook Eestisse kuu-poolteist hiljem ehk siis sügise lõpul. Hind tuleb aga kallim kui USAs, umbes 30 000-35 000 krooni, sest Euroopas on hinnad kõrgemad.

Arvuti liitiumioonakud peavad vastu kuus tundi ning sel on 300MHz G3 protsessor, mis on nõrgem kui lauaarvutil iMac. 32 kuni 160 MB RAM mäluga arvutil on täissuuruses klaviatuur, kasutab see Mac 8,6 operatsioonisüsteemi ja andmeid saab salvestada 3,2 gigabaiti.

iBook kaalub pisut üle kolme kilo ja sel on 12,1-tolline aktiivmaatriks värvikuvar. Masinal on modem ja CD-ROM kettaseade. Erinevalt lauaarvutist puudub sel aga flopiseade.

Euro hakkas kosuma

HARLI ULJAS

Euro tõusis kolmapäeval võrreldes dollariga viimase kuu kõige tugevamale tasemele, ehkki veel möödunud nädala algul oli euro kurss kõigi aegade madalaim.

Dollari vastu tugevnes ka Eesti kroon, mis Saksa marga kaudu on euroga seotud. Alates juuli keskpaigast üle 15 krooni tasemel püsinud dollar langes alla 15 krooni piiri üleeile, eile oli krooni- dollari kurss 14,91.

Tänu euro kursi tõusule jäi vähemalt esialgu ära kartus, et Euroopa suured investeerimispangad lasevad käiku oma automaatsed müügiorderid. See tähendab, et pangad oleks paisanud turule suured eurokogused ning hinnalangus oleks lumepallina jätkunud.

Euro äkilise tugevnemise põhjuseks peavad analüütikud Saksamaa majandusootuste indikaatorit, mille järgi on Saksamaa majanduskliima paranemas. Samuti vähenes USAs majade ja korterite ehitamine, mis võib olla võimalik märk USA majanduse jahtumisest.

Telekom tirib börsiindeksit alla

ERKKI ERILAID

Kuigi investorid on meelestatud valdavalt positiivselt, surub Telekomi aktsia dollari kursi ja Euroopa turgude kukkumise tõttu langussuunas ka Tallinna börsiindeksit.

Likviidsemate aktsiate hinnad püsivad endiselt tõusutrendis. Indeksist TALSE suurima osa moodustav Telekomi aktsia viib aga kogu börsi miinuspoolele. Samas on kauplemine Telekomiga jäänud viimastel päevadel praktiliselt noteeringute muutmise tasemele. Hansapanga ja Norma aktsiad püsivad endiselt tõususuunal ning kusagilt ei paista veel trendi muutumist.

«Hansapank ja Norma rebivad esikoha pärast,» sõnas eile ka Veikko Maripuu Supremast. 6,8 miljoni krooni eest kaubeldud Hansapanga aktsia hind tõusis 0,30 protsenti. Norma aktsia hind kerkis 5,4 miljoni kroonise käibe juures 3,72 protsenti. Väiksemate käivete juures jäid kolmapäevastele hindadele püsima Ühispanga, Optiva Panga ja Merko Ehituse aktsiad. Maripuu sõnul ei anna turu 15,8 miljoni kroonine kogukäive iseenesest veel märku suurenevast aktiivsusest. Tänaseks prognoosis ta madalamat käivet.

«Korrektuuri võib läbi teha Norma, edasi võib tõusta Hansapanga aktsia hind,» prognoosis Maripuu BNSile.

Aktsiaportfellid kasvavad

Eesti pankade väärtpaberiportfell oli juuni lõpus 7,2291 miljardit krooni, kasvades kuuga 4,2 protsenti. Võrreldes eelmise aasta juuniga on väärtpaberiportfelli maht langenud 6,9 protsenti. Tänavu kuue kuuga kasvas pankade väärtpaberiportfelli maht 13,9 protsenti.

Eesti Panga andmetel moodustasid pankade väärtpaberiportfellist suurima osa rahandussektori väärtpaberid - 2,98 miljardit krooni ehk 41,2 protsenti portfelli kogumahust. Pankadele kuuluvate riigivalitsemise ja -kaitse ning sotsiaalkindlustuse väärtpaberite maht oli juuni lõpus 2,5165 miljardit krooni, kasvades kuuga 8,6 protsenti. Tööstussektori väärtpaberite maht oli juuni lõpus 282,1 miljonit krooni, suurenedes kuuga 2,6 protsenti. Väärtpaberiportfellist 5,4071 miljardit krooni ehk 74,8 protsenti andsid fikseeritud tulumääraga väärtpaberid. Börsil noteeritud väärtpaberite maht oli 583,7 miljonit krooni.

Dollar jätkab langust

Euroopa aktsiaturud liikusid miinuses ning käibed olid tagasihoidlikud enne Föderaalreservi esimehe Alan Greenspani raportit Kongressis, mis võib heita valgust Ühendriikide intressimäärade edasisele liikumisele. Enne Greenspani Humphrey-Hawkinsi aruannet kukkus dollar viimase nelja kuu madalaima tasemeni jeeni suhtes, alla 117,50 jeeni, ja euro püsis stabiilsena ülalpool 1,05 dollarit. Aktsiaturud liikusid miinuses ning isegi Soome Nokia ja Saksa Siemensi tugevad majandusnäitajad ei suutnud seda sektorit tõusule viia.

Diilerite sõnul toetas eurot turgudel maad võtnud arvamus, et Euroopa ja Jaapani majandus võivad seisakulähedasest majandusseisust toibuma hakata.

Eesti majandus näitab hambaid

ANDRES LAISK, Hüvitusfond

Intressimäärad Eestis on kahe viimase aasta jooksul teinud tõelist mägirallit. 1997. aasta sügise hakul, samal ajal kui algas majanduskriis Aasias, tõusis Talibor kuu ajaga 7 protsendilt 16 protsendini. Järgmise aasta maiks olid intressimäärad taas langenud 10 protsendi tasemele. Septembris, samal ajal kui arenes kriis Venemaal, toimus uus tõus, mil Talibor tõusis ülikiiresti 19 protsendi tasemele.

Selliselt meenutab Eesti majandus suure kiirusega kurvi sisenenud autot, mis vibama löönud ja ühest äärest teise kõigub. See, kas kurvist väljutakse tagasi teele või sõidetakse kraavi, sõltub juhi professionaalsusest. Teoreetiliselt on võimalik stabiilsust saavutada nii kiirust lisades kui pidurdades. Väheste kogemustega juhi puhul on siiski soovitav pidurdada, eeldusel, et seda ei tehta liiga hilja.

Arengusuunad sõltuvad aga sellest, kas sügise saabudes on taas oodata intresside tõusu või on põhjust uskuda olukorra stabiliseerumisse. Ehk kas on ootamas uus väljakutse kurjaks aetud koeralt või on kindlameelne käitumine peremehest taas peremehe teinud. Kas üldse peaks intressidest nii suurt numbrit tegema? Siin võib ju tegemist olla liberaalse majanduse iseenesliku kaitsereaktsiooniga väliskeskkonna mõjutustele. Niikaua kui see töötab, on kõik hästi.

Lihtsalt öeldes sõltub intressitase raha nõudluse ja pakkumise vahekorrast. Inflatsioonitasemega korrigeeritud rahapakkumine on tasakaaluolukorras teoreetiliselt võrdne nõudlusega, mis on omakorda seotud intressitaseme ja kogutoodangu mahuga. Intressitasemete tõusuks on põhjust, kui suureneb inflatsioon (väheneb reaalne rahapakkumine) või suureneb nõudlus. Nõudluse suurenemine eeldab, et majanduses tervikuna investeeritakse rohkem ja suureneb ka kogutoodangu hulk (lisaväärtus).

Täna oleme olukorras, kus nominaalne rahapakkumine on võrreldes aasta algusega kasvanud umbes 13 protsenti. Kuna inflatsioon on aeglustunud, on reaalne pakkumine suurenenud veelgi rohkem. Teiselt poolt julgen ma väita, et Eesti majandus tervikuna on ennast üle investeerinud, s.t kogu tootmisvõimsusele ei ole juba praegu tarbimiskatet. 1997. aasta eelsete negatiivsete laenu reaalintresside (odava raha) mõju avaldub osaliselt just selles. Eesti majanduse konjunktuuriuuringust selgub, et peamise arengut takistava tegurina nähakse just nõudluse puudust, sest sisemaine tarbimine ei suurene ja välisturgudele ei suudeta oma kaupu turustada. Nii olemegi olukorras, kus tarbimist tuleb n-ö järele oodata, et saba ei läheks ninast ette. Seega pole ka otsest põhjust rahanõudluse suurenemiseks. Selliselt asjale vaadates on põhjust arvata, et intressitasemed pigem püsivad või langevad veelgi. Praegu püsib laenude reaalintress 8 protsendi tasemel, mis pole protsessi käivitamiseks veel ilmselt piisav. Eesti pankade kapitali adekvaatsusnäitajatest jääb küll mulje, et raha pole enam kellelegi vaja.