John Fitzgerald Kennedy jr maeti merre
Pääsemaks hüsteerilisest meedia huvist, toimusid kinnised matused USA sõjalaeval

HEIKI SUURKASK

Kennedyd sugulase kirstu kandmas – vasakult Patrick, Douglas, Edward sen, Edward jr ja Maxwell (kõik sinistes särkides).

AP

USA endise presidendi poja tuhastatud säilmed maeti päev pärast surnukeha merest väljatoomist merre tema hukkumiskoha lähedale.

Kennedyte ja Bessette’ite suguvõsade liikmed sõitsid eile USA laevastiku destroieri USS Briscoe pardal John F. Kennedy, tema naise ja selle õe hukkumispaiga lähistele, et tuhastatud põrmud seal pidulikult merre matta.

John F. Kennedy juunior, Carolyn Bessette Kennedy ja Lauren Bessette maeti avalikkusele suletult, kuigi Kennedytel on kavas ka avalik mälestusteenistus - nimelt täna õhtul Eesti aja järgi New Yorgi St. Thomas More’i katoliku kirikus. See kirik oli John juuniori ema Jacqueline Kennedy lemmikkirik. Bessette’ite perekond kavatseb omakorda korraldada mälestusteenistuse Greenwitchis Connecticuti osariigis.

Kuus päeva pärast lennuõnnetust maeti John John, nagu John F. Kennedy jr kutsuti, vastavalt tema soovile merre. Sellise soovi oli ta kunagi varem esitanud oma õele Caroline’ile, kuna lapsepõlves käis John John oma isaga, president John F. Kennedyga sealkandis sageli laevasõite tegemas. Ka John Johni naisevanemad soovisid, et nende kaks hukkunud tütart maetakse koos John Johniga.

Matustel osalesid teiste sugulaste seas ka John Johni õde Caroline, onu Edward (senaator), nõbud Maria Shriver ja William Kennedy Smith, Bessette’ite poolelt nende ema Ann Freeman, kasuisa dr Richard Freeman ja Laureni kaksikõde Lisa Ann Bessette.

Vähem kui päev varem merest välja toodud surnukehad leidsid väga kiire tagasitee merepõhja. Edward Kennedy eestvedamisel ja nõbude kantuna maale toodud kirstud surnukehadega jõudsid vahepeal vaid Barnstable’i maakonna arstikeskuses lahkamisel viibida.

Lennukiosad, mis on laiali laotunud küllaltki piiratud merealale, kavatsetakse lähipäevadel kokku korjata ja nende abil ka katastroofi põhjusteni jõuda.

Vilja Savisaar

Tallinna Nõmme linnaosa vanem

Eks nende perekonna tragöödia läheb mulle ikka korda, sest Jacqueline Kennedy (hukkunud JFK jr ema - toim) on olnud minu jaoks üks… iidol on vale öelda, kuid ma olen tema elu jälginud ja talle kaasa tundnud ja kahtlemata olen järjekordselt kurb selle üle, mis nende perekonnaga on toimunud. Midagi nende perekonna kohal lasub - ma ei tea mis asi see on… ju nad on siis õnnetud.

Ivo Linna

laulja

Ma olen täiesti nõus nende inimestega, kes sellest on niisamuti masendunud kui mina, sest see on uskumatu, kui palju Kennedyte suguselts viimase vähemalt 40 aasta jooksul kannatanud on. Ma mäletan enda kooliajast, kui president Kennedy tapeti, siis tundus see kõigile väga õudne olevat, sest Kennedy oli noor ja sümpaatne. Pärast seda on olnud üks pauk teise otsa - see on täiesti uskumatu. Hakka või tõesti uskuma, et selle perekonna kohal on needus. Kõik selle sugupuu oksad on saanud kannatada. Mina olen küll täitsa masendunud.

Virge Naeris

sportlane

Kui ma sellest lugesin, siis mulle tundus tõesti, et nende perekonnal lasub mingisugune needus. Samas, eks see rikaste ja kuulsate elu pane asjad paika, sest neil tuleb rohkem ka igasuguste riskidega arvestada.

Nagu ma kuulsin, oli ta selle lennukiga väga vähe sõitnud, oli halb ilm ja me ei tea, kas seda õnnetust saabki saatuse arvele kirjutada.

Surm kui müügiartikkel

NEEME RAUD, Ameerika Hääl

Lähedase inimese surm on alati vapustuseks. Ent kui lahkunu on juba eluajal saanud sümboliks, siis vapustab ta surm miljoneid. Ameerika oli taolises seisundis 1963. aastal pärast president John F. Kennedy mõrva ning on olnud ka kogu viimase nädala, pärast presidendi poja kadumist ja seejärel surnukeha leidmist.

Massikurbus on hindamatu väärtusega müügiartikkel. Pärast laupäeva varahommikust teadet Kennedy lennuki kadumise kohta muutsid kõik USA suuremad televõrgud ära varem kavandatud saated. Eeter oli korraga täis oletustest kubisevaid otsereportaazhe, ajalookaadreid ja kümneid Kennedy-eksperte.

CNNi Washingtoni büroo juhataja märkis ühes intervjuus, et ameeriklaste emotsionaalne side Kennedytega on piisavaks põhjuseks, miks telejaam sellele teemale sama tähelepanu pühendab kui hiljutisele sõjale Kosovos. Pühapäeva õhtuks, kui uut infot oli selgunud vaid näpuotsaga, oli eetris kõlanud sadu arutelusid Kennedyte klanni erilisusest, neist kui Ameerika kuninglikust perekonnast, John Johnist kui printsist, Kennedytel lasuvast needusest ja leinavatest ameeriklastest.

Noore Kennedy muutmine ööpäevaringse katkematu infotapeedi traagiliseks peakangelaseks meenutas meediahüsteeriat pärast printsess Diana hukkumist.

Kennedy oli perfektne meediaajastu kaup alates sünnihetkest: varane lapsepõlv Valges Majas, isa surm, sirgumine fotogeeniliseks noorsandiks ja hiljem «maailma seksikamaks meheks», nagu ajakiri People teda tituleeris. John John ei ole saavutuste poolest kõrvutatav oma isa või printsess Dianaga, aga siiski oli ta rikkaid, ilusaid ja kuulsaid kummardavas ühiskonnas sümbol.

USA arvamusajakirja National Journal toimetaja Michel Kelly märkis Washington Posti veergudel tabavalt: «Kõik, mis taoliste sümbolitega juhtub, on tegelikult (meediakontsernide jaoks) produkt. Eriti surm. Mitte miski ei müü enam kui sümboli surm.» See on küüniline, kuid aus ülestunnistus ühelt selle produkti tootmises osalejalt.

Ning meenutades kas või Estonia hukkumisele järgnenud nädalaid Eesti ajakirjanduses, on Kelly hinnang tabav iseloomustus sellele arenguastmele, kuhu kaasaegne meediaühiskond on jõudnud.

Politsei lindid räägivad mõrvatellija vastu

RASMUS KAGGE

Metsaärinaine Õie Remmel eitab kategooriliselt Viljandi politseiniku Ahti Oleski mõrva tellimist, kuigi keskkriminaalpolitsei käsutuses on lindistused, millel ta palgamõrvarile politseiniku kodu ja auto parkimiskoha kätte näitab.

Keskkriminaalpolitsei komissari Ahti Truupõllu sõnul istub politseiniku tapmist juba maist alates planeerinud Õie Remmel (38) ülekuulamistel stoilise rahuga. «Ülimalt külma närviga naine,» iseloomustas Truupõld. «Ta ei ole vaatamata mitmele vestlusele poetanud ühtegi lauset selle kohta, et tema oleks kellegi tapmist organiseerinud. Selle asemel lubas ta meie tegevuse peale kaebama hakata.»

Alles eile Oleski tapmise lavastamisest teada saanud ja seda võimatuks pidanud kolme lapse ema põikleva hoiaku murdmiseks on aga keskkriminaalpolitseil varuks hulk heli- ja videosalvestusi. Viimase kahe kuu jooksul on dokumenteeritud pea iga Remmeli liigutus, mis tõendab naise kavatsust mõrvata Ahti Oleskit.

Postimehe andmetel on jälitustoimingute abil lintidele jäädvustatud isegi seik, kuidas Remmel näitas mõrva toimepanemiseks palgatud Elmarile (32) Viljandis kätte maja, kus Olesk elab ning kus ta autot pargib.

Nii Remmel kui Elmar peeti kinni kolmapäeva päeval Tallinnas linnahalli juures, kui metsavargusi korraldanud naine tuli mõrvarile üle andma Oleski surma eest lubatud rahasummat. Olles kuulnud Oleski tapmise kohta politsei poolt levitatud libauudist, andis ta mõrvarile üle politseiniku pea eest esialgu välja pandud 4000st Ameerika dollarist 1600 ehk 24 000 krooni.

Lisaks neile kahele peeti kinni ka Remmeli elukaaslane, endine vangivalvur Benno (41), kes väidetavalt oli Oleski mõrva kavandamises vahendaja. Eile andis Tallinna linnakohus loa võtta varem karistatud mees kümneks päevaks vahi alla.

Postimehe andmetel istub lisaks kolmikule juba pikemat aega Patarei vanglas eeluurimise all veel ka neljas inimene, kes oli väidetavalt kaasatud politseiniku mõrva kavandamisse ja sai Oleski tapmise eest ettemaksuna paar tuhat dollarit. Mees aga peeti Oleskist ohutus kauguses koos taparelvaga kinni juba varem.

Remmeli vahi alla võtmise otsustab Tallinna linnakohus täna. Viljandi kriminaalpolitsei ülemkomissari Urmas Lindmäe sõnul ei ole naist varem kohtulikult karistatud. «Minule on ta tuttav vaid ühest 17 aasta tagusest sündmusest, kui ta Viljandis taksojuhina töötas ja purjuspäi autoga tõsise avarii tegi,» lausus Lindmäe. «Töötasin sel ajal autoinspektsioonis, kus minu kolleegiks oli Remmeli esimene mees, kes ka praegu töötab politseinikuna.»

Savisaare umbusaldamine kukkus volikogus läbi
Tallinna volikogu opositsioon kogus 19 häält 33 vajalikust

URMAS PAET

Tallinna volikogu opositsioonil ei õnnestunud eile avaldada umbusaldust Keskerakonna liidrist volikogu esimehele Edgar Savisaarele, sest 64st volikogu liikmest toetas Savisaare umbusaldamist 19.

Umbusaldushääletuse ajaks lahkusid volikogu saalist kõik Tallinna võimuliitu ehk Keskerakonda, Vene Erakonda, Ühendatud Rahvaparteisse ning koonderakondlikku fraktsiooni Tallinn kuuluvad saadikud. Seega oli Savisaare umbusaldamise poolt 19 reformierakondlast, isamaaliitlast ja mõõdukat ning vastu polnud keegi. Umbusalduse läbiminek nõudis vähemalt 33 poolthäält.

Ometi luges Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaat Rein Voog hääletamistulemust opositsiooni võiduks, sest valitsusliit ei julgenud oma liidrit isegi umbusalduse vastu hääletamisega toetada.

Voog süüdistab

Voog põhjendas Savisaarele umbusalduse avaldamise katset sellega, et tegemist on opositsiooni ühe vähese vahendiga, et juhtida tähelepanu korralagedusele Tallinnas. «Palju on räägitud sellest, et rahva valitud võim peaks esindama rahva huve, kuid see, kelle huve esindab volikogu esimees Savisaar, on jäänudki küsitavaks ligi kolme aasta jooksul,» sõnas Voog. «Tallinna on juhitud kitsa kildkonna huvides, mida iseloomustavad mahhinatsioonid, salastatus, hoolimatus linnakodanike arvamuse suhtes ja demokraatia põhireeglite eiramine.»

Voog lisas, et praegune Tallinna võimuliit ei ole hakkama saanud kuritegevuse ennetamisega, on võtnud linnale kahjulikult 130 miljonit krooni laenu ning pidurdab erastamisprotsessi.

«Erastamine viiakse läbi alles siis, kui kellelgi Keskerakonna lähedasel isikul on tekkinud konkreetne huvi mõne magusa ettevõtte või vara vastu,» teatas ta. «Keskturu erastamist hoiti tagasi kolm aastat, kuid see läks erastamisele enne valimisi. Osa Tallinna Vee aktsiate müügist on räägitud juba vähemalt kaks aastat, kuid nüüd oli vaja see käik kiirustades enne valimisi ette võtta.»

Reformierakonna linnapeakandidaadi kinnitusel ei ole Tallinn keskerakondlike eksperimentide katsepolügoon. «Tallinnas elab üle 400 000 inimese ning arulage tegutsemine on siin lubamatu,» lisas ta.

Oviir kaitseb

Keskfraktsiooni liige Siiri Oviir põhjendas valitsusliidu saadikute lahkumist volikogu saalist sellega, et tegemist oli maksumaksja raha raiskamisega. «See umbusalduskatse oli umbes kümnes ning ma käsitlen seda Reformierakonna valimiskampaaniana,» lisas ta.

Oviiri sõnul on aga igal asjal piir. «Me ei mängi neid mänge nendega kaasa,» ütles ta. «Nad süüdistavad, et Keskerakond varastab ja korraldab endale valimisraha. Ma ei välista pöördumist kohtu poole, sest ma pole kunagi tegelnud korruptiivsete asjade ega vargusega.»

Mustamäe linnaosa vanem lõbusas tujus

URMAS PAET

Eilse Tallinna volikogu istungi ajal käitus üpris vabalt ilmsete alkoholijoobe tunnustega Mustamäe linnaosa vanem Vladimir Ivanov , kes patsutas noort naisajakirjanikku tutvust sobitades kõhule, soovis abilinnapea Arved Liivrannaga käerammu proovida ja patsutas BNSi kinnitusel ka Riigikogu liiget Koit Pikarot.

BNSi teatel oli volikogusse tööle tulnud Ivanovi tasakaal häiritud, tema kõne ebaselge ja käitumine joviaalne.

Volikogus ebatavaliselt ja ebakindlalt käitunud Ivanovi filmis BNSi andmetel mitu telekanalit.

Pärast Edgar Savisaare umbusaldushääletuse lõppu siirdus linnaosavanem Ivanov kolleegide toel oma fraktsiooni Meie Valik tuppa puhkama.

Volikogu istungil viibinud poliitikud väitsid BNSile, et ei puutunud linnavolinik Ivanoviga juhtunu kommenteerimiseks piisavalt lähedalt kokku.

Janno Reiljan: reeturi laut peab maha põlema

KAAREL KAAS

Maapoliitikust riigikogulase Janno Reiljani sõnul peavad põllumeeste väljaastumistest kõrvalehiilijate laudad maha põlema, pärast seda lõppevat ka maameeste ühisürituste «reetmine».

Ühisettevõtmistest kõrvale jääjate lautade tuleroaks langemisest rääkis Eesti Maarahva Erakonna (EME) fraktsiooni koosseisus Toompeal istuv Reiljan kolmapäeval Põlvas, kui maaelu kriisitoimkonna istungil arutati 11. augustiks kavandatud põllumeeste meeleavaldust Reiljani töökoha, Riigikogu hoone ees Toompeal.

Reiljan ise eitas kategooriliselt, et tema sõnade näol oli tegemist ähvardusega nende aadressil, kes ei kavatse meeleavaldusest osa võtta. «Niisuguste väidete esitaja on provokaator ja kaabakas,» kinnitas Janno Reiljan Postimehele. Oma sõnul rääkis ta lauset lautade põletamisest kasutades sellest, kui raske on väiketootjal monopolidega konkureerida. «See oli piltlik väljend,» kinnitas Reiljan.

Endise põllumajandusministri Ilmar Mändmetsa (Rahvaerakond) hinnangul on Reiljani sõnade näol tegemist ähvardustega, mis demokraatlikus riigis on lubamatud. «Mulle isiklikult ei meeldi, kui mind ähvardatakse - see kutsub minu puhul esile teatavad vastureaktsioonid,» sõnas parajasti viljakuivatis rassiv Mändmets.

Reiljani arvates teenib tema sõnade seostamine nende jõudude huve, kes iga hinna eest tahavad põllumeeste ühisüritust diskrediteerida. «Iga asi kutsub esile adekvaatse vastasseisu ja siis võivad tõesti kes teab mis asjad põlema hakata,» lausus Reiljan. «Kui maaelu surutakse nurka, nii et inimestel pole enam leiba lauale panna ja katust pea kohal, siis väljub asi kontrolli alt.»

EME juhatuse liige Andres Varik kinnitas, et tema peab inimeste meelevaldustele ja koosolekutele organiseerimisel ainulubatavaks veenmismeetodit. Varik kinnitas ka, et EME liikmeks astuda soovija ei pea enne parteisse vastuvõtmist läbima psühhiaatrilist kontrolli.

Psühhiaater Jüri Enneti sõnul peaksid kõik rahvasaadikud enne riigitüüri juurde lubamist laskma psühhiaatril oma hinge ja vaimu seisundit kontrollida. «Ja kui härra Reiljan tõesti mõtles, mida ütles, siis soovitaksin tal küll minu vastuvõtule tulla,» lisas Ennet.

Vetelpäästjad mängivad rannaliival vanemad kaotanud lastega palli

ALLAR TANKLER

Viieaastane tüdrukutirts Riina kõndis ihuüksi Pärnu rannas ja otsis tagajärjetult oma ema, kes oli jäljetult kadunud tuhandete päikest ja merd nautivate inimeste rüsinasse.

Riina oli randa tulnud ema ja vanaemaga. Kui ta aga mere ääres liivalossi ehitamiselt ema juurde tagasi pöördus, ei suutnud ta teda enam leida. «Vaatasin, et ema ei olegi seal, kuhu ma ta jätsin,» meenutas pärnulanna Riina ainsat korda, kui ta lapsena kaotsi läks. «Viimaks läksin kiikuma, kiikusin tund aega ja siis tuli ema, kes millegipärast nuttis.»

Pärnu vetelpäästja Liivo Kiige sõnul ongi enamik kadunud lapsi viie-kuueaastased. Vetelpäästjate sõnul kaob rannas tavaliselt kuni viis last päevas, kuid kõik leitakse rannaliste kaasabil üles. Kui inimesi koguneb randa 60 000, nagu ühel rekordilisel päeval tänavu, võib kaduda koguni kuni kümme last.

«Kui lapsed väiksed on, hoiad loomulikult silma peal,» ütles kolme lapse ema, tartlanna Eve Rannu. «Kui nad suuremaks saavad, on rohkem vabadust, siis oskavad lapsed juba ujuda ka.»

Reageerivad erinevalt

Rannu rääkis, et aastatepikkuse rannas käimise traditsiooni juures ei ole ta kordagi oma lapsi ära kaotanud.

Pärnu ranna päästekorraldaja Ats Audova ütles, et murelikud inimesed toovad vetelpäästesse lapsi, kes üksinda rannaliival nutavad. «Vanemad kaotanud lapse põhitunnused on tatine nina ja see, et laps on paljas kui porgand,» märkis Audova. «Ise ei ole ükski laps tulnud, jooksu on mõni meie eest küll pistnud.»

Audova sõnul võtab tavaliselt viisteist kuni paarkümmend minutit aega, enne kui laps ja lapsevanem taas kokku saavad. «Aga on ka tund aega läinud,» ütles Audova.

Lapsed reageerivad kadumisele erinevalt, mõni tihub nutta, mõni mängib ja ei tee väljagi ja mõni on isegi magama jäänud, rääkis Audova.

Vetelpäästjad nentisid, et peavad vanemate leidmiseni väikesi lohutama ja nendega mängima. «Mis sa väikese lapsega ikka muud teed, mängid palli,» ütles üks vetelpäästja.

Kui ema vetelpääste poole pöördub, saab otsitavat vetelpäästetornist ujumispükste ja juuste värvi järgi leida. «Põhiliselt niimoodi nad kätte saabki,» kinnitas Audova.

Koht tuleb kokku leppida

Lapse kaotanud vanemad pöörduvad abi saamiseks ka Pärnu rannas parkimist korraldava ESSi poole. ESSi töötaja Aivar Uibokand, kes rannas eile parkimispileteid müüs, rääkis, et jalgratastel patrullivad firma töötajad hoiavad siis silmad lahti. «Ikka aitame, nagu iga normaalne inimene,» ütles Uibokand.

Audova soovitab vanematele hoida lastel silm peal ja kätte näidata rannas mõni kõrgem koht, nagu näiteks vetelpäästetorn, kus hiljem vanematega kokku saada, kui laps ära kaob.

Jaanalinnumunast saab Kuressaares taies

MARKO MÄGI

Kuressaare kunstnik Margus Vaher tahab valmistada Eestis esmakordselt kunstiteose Vilsandi saarel elavate jaanalindude muna koorest.

«Mis sealt täpselt tuleb, kas lamp või vaas, see selgub loometöö käigus,» ütles Vaher, kellel varasemad kokkupuuted jaanalinnu muna koorega puuduvad.

Vaheri sõnul tuleb tal taiese valmistamisel kasutada puure, rauasaagi ja kivilõikeketast. «Koor on suhteliselt kõva, aga mingi väga kõva kivimiga seda võrrelda ei saa,» märkis Vaher.

Jaanalindude omaniku, väliseestlase Jaan Teäri sõnul kõigub munade suurus 0,9-1,8 kiloni ja munakoore paksus 5-6 millimeetrini. «Öeldakse, et munakoor on nii paks, et 70-kilone mees võib peal püsti seista,» märkis Teär. «Ma pole ise proovinud, olen raskem.»

Kunstniku teada ei ole jaanalinnu muna koorest Eestis keegi midagi valmistanud. Eesti Kunstiakadeemia prorektor Lilian Meister ütles siiski, et täiesti ei saa välistada jaanalinnu muna koore varasemat kasutamist mõne kunstniku loomingus. Teär märkis, et on Rootsis jaanalinnu muna koortest tehtud lampe näinud.

Teäri sõnul on tema jaanalinnud tänavu munenud ligi 100 muna, kuid kuna isaslinnud on veel liiga noored, siis ei ole ükski muna viljastunud. «Sügiseks loodame ikka esimesed tibud ka saada,» märkis Teär, kelle sõnul kasutatakse viljastamata mune söögiks. Munakoori kingitakse ja müüakse soovijaile 100 krooni eest.

Võrumaal Kubjal valmis uuenenud lauluväljak

AIN ALVELA

Pärast mitmeaastast vaikelu kõlab täna Võrumaal Kubja mändide all taas lauluhääl ja pillimäng, sest nelja aasta eest mahapõlenud ja nüüdseks kümne miljoni krooni toel tuhast tõusnud Kubja lauluväljak korraldab suurejoonelise avaürituse.

Täna õhtul rahvale avanev uuenenud Kubja lauluväljak on alles suure projektijäämäe veepealne osa, sest lisaks laululavale näeb 1996. aastal valminud kava ette Kubjale mitmeti kasutatava puhke- ja spordikeskuse rajamise. Juba praegu kuulub kompleksi elegantne kohvik ja euronormidele vastav pansionaat kuueteistkümnele inimesele.

Kontserdid Kubjale

Võru maavalitsuse kultuuri- ja spordinõunik Peeter Laurson märkis, et pärast enam kui seitse aastat kestnud vaikelu tuleb kõigepealt inimesed taas Kubjale pidusse käima harjutada. «Maakondlike laulu- ja tantsupidude traditsioon tuleb taastada,» toonitas Laurson.

Laursoni hinnangul peaksid linnatänavatelt edaspidi Kubjale kolima sellised üritused, mis kesklinna lihtsalt ei sobi. «Näiteks noorte rokk-kontserdid ja teised kärarikkad ettevõtmised,» ütles Laurson. «Järgmisel aastal toome Kubjale ka Võru folkloorifestivali ava- ja lõppkontserdi ning õhtused simmanid, sest Kandle aed jääb neile järjest kitsamaks.»

Täiuslik esinemiskoht

Laulukaare-esist betoonist väljakut on võimalik katta spordikatetega ning see mahutab vajadusel nii originaalmõõtmetes korvpalli-, võrkpalli- kui tenniseväljaku. Laulukaar ja esinejate astmestik on ehitatud nii, et seda saab muuta omapäraseks amfiteatriks, mis piiratakse külg- ja tagakardinatega ja kus vaatajad istuvad laulukooride astmestikul. Amfiteatri etendust mahub vaatama 1600 inimest.

Kolme aasta vältel eraldas valitsus võrulaste armastatud peopaiga taastamiseks kokku 9,6 miljonit krooni.

Meremeeste petmises tehti patuoinaks firma kassiiri seisuses direktor

KÜLLIKE ROOVÄLI

Tööinspektorite saabudes värisevi käsi telefonitoru haaranud OÜ Katariina direktor Viktor Zapadinski ei osanud ette aimata, et firma omanikud teevad ta paar nädalat hiljem meremeestelt raha väljapetmises ainusüüdlaseks.

Katariina tööbüroos välislaeva tööle tahtjatelt 400 USA dollarit küsinud Zapadinski väitis 9. juulil tööinspektsiooni esindajatele, et tema on vaid tähtsusetu kruvike, kes istub ametiühingute majas asuvas kontoris ja võtab raha vastu, selle edasisest saatusest midagi teadmata. Zapadinski helistas kontrollijate saabudes kohe firma juristile Riho Viigile, et temalt abi saada. Zapadinski kaitsmise asemel tunnistas Viik hiljem tööinspektoritele, et Zapadinski tegeles firma kontoris raha korjamisega juhtkonna teadmata ja oma algatusel.

Harjumaa ja Tallinna tööinspektsiooni juhataja asetäitja Eve Hinno sõnul jäi koos kiiruga korda tehtud firma dokumentatsiooniga kohale ilmunud Viigi jutust mulje, et Zapadinski on nn tankist, kelle kaela aeti kogu OÜ Katariina sildi all tehtud pettus. «Meil pole võimalik seda millegagi tõestada, aga näha on, et firma jättis vana mehe süüdlaseks,» ütles Hinno.

Tööinspektoritel ei õnnestunud OÜ Katariinat süüdistada, sest firma dokumentatsioon, mida kontrollimisel kontoris polnud, oli nüüdseks korras.

Asfalditööd sulgevad liikluse Liivalaia tänaval

AIN ALVELA

Asfaldipanek sulgeb nädalavahetusel Liivalaia tänava, kuid teetööde tõttu on liiklus Pärnu maantee ja Juhkentali tänava vahel häiritud juuli lõpuni ning ümbersõitu näitavad ajutised liiklusmärgid.

Aktsiaselts Talter ja Tallinna Teede AS alustasid ööl vastu teisipäeva Liivalaia tänava Pärnu maantee ja Juhkentali tänava vahelise 900 meetri pikkuse lõigu kapitaalremonti.

Töömehed eemaldavad vana rööpmeliseks vajunud teekatte ja paigaldavad 20 000 ruutmeetri suurusele tänavapinnale 4,7 miljonit krooni maksva uue asfaldi. Esialgu toimusid freesimistööd ainult öösiti, täna alustavad tee-ehitajad vana asfaltkatte eemaldamist ka päeval.

Vihm töötada ei luba

Tallinna Teede ASi tootmisdirektori kohusetäitja Roland Sumre ütles, et freesimine vältab selle nädala lõpuni. 24. juulil on plaanis üks ja 25. juulil teine sõidusuund asfaldiga katta. «Kuigi tänav peab remonditud saama hiljemalt 5. augustiks, loodame töödega varem hakkama saada,» märkis Sumre. «Freesime kahe meetri laiuselt, siis see liiklust eriti ei häiri. Asfaldimasin aga suleb mõneks ajaks terve sõidusuuna.»

ASi Talter asedirektor Heiki Vili ütles, et ootab, pöidlad pihus, asfalteerimiseks määratud nädalavahetusel ilusat ilma. «Kõige hullemad on väikesed sahmakad,» iseloomustas Vili. «Näiteks kui pool tundi sajab, siis meie seisame tund-poolteist. Ja kui me nädalavahetusel valmis ei jõua, siis nädala sees meil teed sulgeda ei lubata ning asfaldipanek lükkub edasi järgmisele nädalavahetusele.»

Heiki Vili sõnul katab asfaldimasin korraga kogu paarikümne meetri laiuse sõidusuuna olenemata sellest, kas seal on maha märgitud kaks või kolm sõidurada. Laupäeval alustavad tee-ehitajad kell 9 hommikul tulekut Pärnu maantee poolt üles kuni Juhkentali-Lembitu tänava ristmikuni, kuhu jõuavad kella kuueks õhtul.

Kuni kella kuueni saavad autod ületada Liivalaia tänavat Lembitu tänavalt Juhkentali ja vastupidi. Kell kuus suletakse ka ristmik, kogu tänav jääb suletuks hommikul kella viieni. Pühapäeval kulgeb asfalteerijate teekond samas lõigus, kuid nüüd juba Pärnu maanteele suunduval sõidusuunal. Liivalaia tänav avaneb liikluseks 26. juuli hommikul kell viis.

Augustiks tänav korda

Transpordiameti peaspetsialisti Taso Erima sõnul on autojuhte teavitavad viidad väljas juba Endla tänaval ja kes soovib, võib juba seal ära keerata. Pärnu maantee ristmikul on juhtidel valida, kas keerata vasakule ja sõita läbi linna või paremale sõites teha ring mööda Tatari, Veerenni ja Herne tänavat Tartu maanteele. «Kui vihma sajab, lükkub töö nädala või paari jagu edasi,» nentis Erima.

Liivalaia tänava lõigul Juhkentali tänavast Tartu maanteeni piisas Sumre sõnul aukude lappimisest. «See on tehtud ja augustikuuks saab tänav korda,» kinnitas ta.

24.07 kella 9st kuni 26.07 kella 5ni

• Liin nr 3 suundub ümbersõidule Estonia pst, Teatri väljak, Rävala pst, A. Laikmaa tn. Väljuval suunal jäävad ära Keskhaigla, Liivalaia ja Veerenni peatus, sissetuleval suunal Veerenni, Liivalaia ja Olümpia.

• Liinil nr 15 jäävad väljuval suunal ära peatused Veerenni, Liivalaia, Olümpia ja Püssirohu, sissetuleval suunal Püssirohu, Keskhaigla ja Veerenni.

• Liin nr 16 suundub ümbersõidule Estonia pst kaudu. Väljuval suunal jäävad ära peatused Estonia, Keskhaigla, Liivalaia, Veerenni, Õilme, Viadukti ja Tallinn-Väike, sissetuleval suunal Auru, Luite, Viadukti, Õilme, Veerenni, Liivalaia ja Olümpia. Buss peatub Kaubamaja peatuses.

• Liin nr 39 suundub ümbersõidule Tartu mnt, Kivisilla, Gonsiori ja Pronksi tänava kaudu. Marsruut ei läbi väljuval suunal Veerenni, Liivalaia ja Olümpia peatust, sissetuleval suunal Olümpia, Keskhaigla, Liivalaia ja Veerenni peatust.

24.07 kella 18st kuni 25.07 kella 5ni ning 25.07 kella 18st kuni 26.07 kella 5ni

• Liinid nr 17a, 23 ja 23a suunduvad ümbersõidule Estonia pst ja Teatri väljaku kaudu. Väljuval suunal jäävad ära peatused Estonia, Olümpia, Püssirohu, Autobussijaam ja Juhkentali, sissetuleval suunal peatused Juhkentali, Autobussijaam, Püssirohu ja Olümpia. Sissetulevad bussid peatuvad Kaubamaja peatuses.

• Ärajäävates bussipeatustes on sellekohane info.

Allikas: Tallinna transpordiamet

Ametnikud võivad ilma jääda jõulutoetusest

AGNES JÜRGENS

Kui maksud laekuvad Tallinna eelarvesse ka teisel poolaastal sama kehvasti kui esimesel, võivad linnavalitsuse ametnikud jõulutoetusest ilma jääda.

Peaaegu kogu esimese poolaasta on riigi maksuamet pealinna eelarvesse üksikisiku tulumaksu kandnud oodatust vähem. Näiteks mais oli üksikisiku tulumaksu laekumine 106 miljonit krooni ehk loodetust 24 miljonit krooni vähem, juunis tuli seda linna rahakotti 130 miljoni asemel vaid 90 miljonit krooni. Kokku on kuue kuuga üksikisiku tulumaksu vähem laekunud ligi 100 miljonit krooni.

Linna rahandusameti juhataja Heino Tonsiver kinnitas, et tulumaksu alalaekumine kipub jätkuma ja võib aasta lõpus ulatuda 200 miljoni kroonini. Rahandusameti asejuhataja Kersti Kübarsepp lisas, et linlasi see kuigivõrd ei ohusta, küll aga seab kahtluse alla ametnikele ettenähtud jõulutoetuste väljamaksmise. «Kõik ametid peavad oma kulutusi kärpima ja kust mujalt kui toetuste arvelt seda ikka teha saab,» ütles ta.

Linnavalitsuse nõunik Kalju Leppik pidas üksikisiku tulumaksu alalaekumise üheks peamiseks põhjuseks seda, et maksuamet jaotab tulumaksu omavalitsustele mullusest erineva metoodika järgi. «Jagamise alus on elanike register, mille järgi Tallinn saab tänavu mullusest ligi 5 protsenti tulumaksu vähem,» nentis Leppik.

Ta lisas, et seab selle metoodika õigsuse kahtluse alla, sest inimestelt ei nõuta elukohta sisse kirjutamist ega isegi elukoha näitamist. «Näiteks Tallinna meditsiiniasutused tuvastasid, et nende andmete ja elanike registri erinevus on 60 000-80 000 inimest,» juhtis Leppik tähelepanu.

Samas lisas Leppik, et kõik muud linnaeelarvesse kogutavad maksud, näiteks maa- ja mootorsõidukimaks, on hästi laekunud. «Kuid puudujääk tuleb ka linnavara müügi osas,» märkis ta.

Kogu linna tänavune eelarve on 2,26 miljardit krooni.

Linn tahab elamute hoolduse anda erakätesse

AGNES JÜRGENS

Tallinna linnavalitsus tahab sajaprotsendiliselt linnale kuuluva AS Mustamäe Kinnisvarahalduse anda erakätesse, erastamist alustab linn selle äriühingu 29 000 uue aktsia täiendava väljalaskmisega.

Aktsiad lähevad märkimisele eelläbirääkimistega pakkumise teel. Linnavalitsuse nõunik Kalju Leppik ütles, et see toob praegu rahahädas elamuhooldusfirmasse juurde raha. Koos uute aktsiatega kasvab Mustamäe Kinnisvarahalduse aktsiakapital 5,9 miljoni krooni suuruseks.

«Teeme muudatusi ka aktsiaseltsi põhikirjas,» märkis Leppik. Tähtsaim neist on tema sõnul see, et kui linn paneb kunagi kogu Mustamäe Kinnisvarahalduse aktsiapaki müüki, siis on eelisostuõigus teistel aktsionäridel.

Samuti tahab linn kinnisvarahaldusfirma majandusaasta ühtlustada Tallinna Soojuse omaga, mis kestab 1. juulist 30. juunini. Muudetud põhikiri ei näe ette kindlat nõukogu ja juhatuse suurust, vaid annab kõikumisvõimaluse - nõukogu liikmeid võib olla kolm kuni viis, juhatuse liikmeid üks kuni neli.

Lõplikult otsustab nii lisaaktsiate müümise kui ka põhikirja muutmise volikogu.