Tänavareivi lärmakas karneval raputas linna
AIGI VIIRA
VILLU PÄÄRT
«Hull, kuhu sa sellisena lähed,» hurjutas ema, kui Tartu kunstigümnaasiumi neiu Sille Viinalas patsilise pea ja lõhkirebitud teksadega koduuksest välja tormas. «Tänavareivile,» kõlas tüdruku napp vastus.
Sille sõbranna Siret Lammertson julgeb reivitamiskostüümis, mis koosneb nahkjakist, kirevast T-särgist ja rebitud teksapükstest, millel kiri «Kui ei meeldi, siis keera pilk mujale», liikuda vaid kodukülas Pangodis. Väljakutsuv kostüüm ehib neide vaid tänavareivi puhuks.
Rohkem kui ühelgi teisel päeval aastas kohtas tänavareivil Tartu kesklinnas noori, kes olid oma väljanägemise kallal kurja vaeva näinud.
Kaks kapsaussikarva ürpides piigat kõndisid ringi, kokteilipäevavarjud juuksekrunnidesse torgatud. Lava ees rüüpas õlut nooruk, kes oma muidu heledad juuksed oli peo puhuks vikerkaarevärviliseks võõbanud. Oma suhtumist Euroopa Liitu näitas rohelise juuksalguga reivari vestiselg kirjaga «Fuck Euro».
«Oli tunne, et olen vanainimesena noorukite üritusele sattunud,» täheldas 25-aastane Kersti Niglas. Tema arvates moodustasid tänavareiviliste põhimassi oma esimese marihuaanasigareti kätte saanud gümnasistid. Avalikult aidsi ja narkootikumide vastu võidelnud tänavatantsupeol tõmbasid noormehed demonstratiivselt asfaldilt ninasõõrmeisse võltskokaiini ehk nisujahu. Valdav osa publikust kergendas oma meeli õlle ja siidri kaasabil.
Hilisõhtul oli Hiinalinna serval kahe ja poole aastasel Eliseta Talvistel raskusi uinumisega. «Kelle kodus muusika mängib?» nõudis ta aru ja puges voodipulkade vahelt põrandale tantsima.
Oma viieaastase tütre Kertu tantsima lubanud Jana Loot ütles, et tänavareiv on pull üritus, mida ta kolmandat aastat järjest naudib.
«Sellise muusika pidusid võiks rohkem olla,» leidis ta. «On ainult Illusioonis, aga see muusika on ju väga hea lõõgastus.»
algusesse | esilehele
Koolilaat tahtis kõrvad peast viia
AIGI VIIRA
VILLU PÄÄRT
Turul vana käsisae müügist 25 krooni pensionilisa teeninud Zinaida Põhjala ja Jaan Raudsepp põrkasid tänavareiviga kokku koduteel. Ülivali muusika paaril põlvi nõksuma ei pannud, kuid uulitsapidu uudistama jäid nad kauem kui veerandtunniks.
62-aastane Zinaida kurtis, et ühest kõrvast kipub kuulmine juba töntsiks jääma, aga sellest hoolimata tundub talle tänavareiv ülilärmakana. Temast viis aastat vanem Jaangi kirus, et kõrvulukustav lärm tahab mõistuse peast ära viia.
«See muusika on väga lärmakas, aga no noored teevad seda, mis noored tahavad, mis meil siin vanadel inimestel…» lisas Zinaida.
Ta lükkas lärmile vaatamata oma tomatit ja kurki tuubil täis turukäru kõigest kümmekonna meetri kaugusele Tartu suurima vabaõhutantsupeo lavast. Kui Ringo Ringvee lavalt ehtsat Jamaica reggae’t alla paiskas, uudistas Zinaida pingsa pilguga püüne ees tuiutavaid reivilisi.
«See on ju koolilaat,» teadis Zinaida põhjust, miks kesklinn pidu ja pillerkaari otsast otsani täis oli.
Zinaida mäletab, et tema noorusajal nii lärmakalt kooli ei mindud. Tema läks kooli vahetult pärast sõda ja siis olid kõik asjad vaiksemad. Sellepärast peab Zinaida rohkem lugu vanemast muusikast.
«Vanaaegne muusika on ilusam. Vaiksem. Noh, Jaan, ütle nüüd, kes … Heli Lääts,» püüdis ta meenutada. «Mis see mees oli, Jaan, ütle… ei, noorem mees. Ahh, Jaak Joala! Enam mitte kuskil ta ei laula.»
Kuni hiliste õhtutundideni Tartu kesklinna vallutanud muusika Zinaidale ja Jaanile muret ei valmistanud.
«Meie elame Vanemuise tänavas politseimaja juures, sinna ei kosta küll midagi,» ütles Zinaida.
algusesse | esilehele