Lastesumm ummistas füüsikahoone
HERKI KÖBAS
Laupäevane perepäev täitis ülikooli füüsikahoone auditooriumid ja laborid lastega, kes avastasid, et füüsika polegi hirmus keeruline ega kuiv.
«Ega ma päris hästi aru ei saanud, mis see füüsika on,» rääkis 10-aastane Raatuse gümnaasiumi õpilane Liis Laumets pärast füüsikateatri etendust «Elekter! Elekter! Elekter!». «Ju see vist mingi aine on. Põnev on see küll. Natuke kartsin ka, kui klaasrõngad mu käes hõõguma hakkasid.» Liisile jäi kõrgsageduslik vooluahel ka pärast etendust saladuseks.
Liisi klassikaaslane Heidi Tarkpea teab, et füüsika on üks teadus, mis uurib loodust. «Ma julgesin pirni siis kätte võtta, kui nägin, et teistega midagi ei juhtunud. Pealegi ma usaldan neid tarku onusid, mu isa töötab ka siin majas,» lausus kõrgsageduslikus vooluahelas osalenud Heidi.
Elektrietenduse showmaster Koit Timpmann ei mäletanud, et oleks kunagi nii suure auditooriumi ees katseid teinud. 220-kohalises auditooriumis oli ligi pool tuhat last. Teletähe sarmiga Timpmann sai nad pea iga katsega naerma või üllatusest ahhetama.
Tunglevat lastehulka vaadates tõdes lapse perepäevale toonud abilinnapea Hannes Astok, et Ahhaa keskust on Tartule hädastu vaja.
Tähe tänava maja fuajees Maa pöörlemist näitava Foucault´ pendli avanud Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo oli kindel, et perepäev näitab lastele, et füüsika polegi ülikeeruline ja lootusetult raske teadus. «Enamik avastusi on tehtud just nii lihtsate vahenditega nagu see pendel,» lausus Aaviksoo. «Newtonil piisas ühest õunast, et aru saada, mis on raskusjõud.»
Pendli riputamise idee ühe autori, riigikogulase Peeter Oleski hinnangul jääb igale lapsele, kes katseid uudistamas käis, midagi kogu eluks külge. «See on nagu teatriga - kes lapsena teatris käib, sellele jääb teatripisik eluajaks sisse,» lausus ta. «Ju saavad ka neist lastest loodushuvilised ja ehk ka Eesti Nokia elluviijad.»
algusesse | esilehele
JÜRI SAAR
Elva tarbijate ühistu Kambja kauplus, mis augusti alguses süütamise tõttu osaliselt hävis, on laupäevast jälle lahti.
Taastatud kauplus sai vanast veerandi võrra suurem. Kaubavalik on poes sama kui enne põlengut, aga riiulitele saab rohkem asju välja panna, rääkis Elva tarbijate ühistu kaubandusdirektor Juta Paurson.
Vastses maapoes on palavate suveilmade puhuks konditsioneer, talvel kütab ruume puuahi, ja kui sellest väheseks jääb, siis elektriradiaatorid. «Raha tuleb lugeda, puuküte on ju palju odavam,» põhjendas Paurson.
Taastatud poes töötab seitse inimest, kes olid vahepealsed kolm kuud sundpuhkusel.
Osa riiuleile seatud kaubast on pärit põlenud poest, näiteks kirjutusplokid, mis elasid laoruumis jõupaberisse pakituna tulekahju üle. Enamiku põlenud poest päästetud kaubast müüs tarbijate ühistu Elvas allahinnatuna maha. «Menu oli üllatavalt suur, sest näiteks purgikaup oli tahmane, kuid ega sel muud viga olnud,» rääkis Paurson.
Miks kurikaelad poe põlema pistsid, ei osanud arvata ei Paurson ega poe juhataja Viive Rozental. Kuigi pood sai mõni aeg enne süütamist ka pommiähvarduse, ei tea kaupmehed endal vaenlasi olevat.«Pood tõusis tuhast ja mul on siiralt hea meel, et oleme kurjale käele vastu seisnud,» lisas Paurson.
Kambjas on veel teinegi, Haava pood, mis asub laupäeval uuesti avatust vaid Tartu-Võru maantee laiuse kaugusel. Seda väiksemat poodi pidava ABC Kaubanduse OÜ esinaine Rita Tartes ütles, et konkurentide poe taastamine teeb talle rõõmu, ehkki tema kaupluse käive ilmselt kahaneb. Aga kummalgi kauplusel on oma kunded ja hüved, lisas Tartes.
Haava poes saab maksta pangakaardiga, naaberpoes veel mitte, kuid seal on jälle Eesti Loto terminal. Haava poes on müügil lilled, aga naabritel neid pole, see-eest saab sealt osta torte.
algusesse | esilehele
Spordihoones võistlesid koerad
JÜRI SAAR
Eilne koeriluduste mõõduvõtmine tõi Tartusse haruldusi ja maailmameistreid.
«Mulle meeldivad hirmsasti hobused, aga see koerake on väga hobuse moodi,» kiitis tallinlanna Raine Suitso oma pooleteiseaastast hiina harjaskoera. Enne näitust ajas Suitso oma lemmikul hobuselakka meenutavad harjased seljalt maha.
«Väidetavalt on sel koeratõul raviomadused: ta aitavat vähi, kõrgvererõhu, liigesevalu ja südame rütmihäirete vastu,» rääkis Suitso oma lemmikust, kelle kehatemperatuur on 42 kraadi.
Suitso tõi oma neljajalgse sõbra Venemaalt ning Eestis on sama tõugu koeri veel viie ringis.
Tallinlanna Sirje Puusepp on oma lemmikutega käinud paljudel näitustel. «Ma arvan, et näitusel osalemine parandab nii koera kui omaniku enesetunnet,» rääkis ta. «Eelkõige on näitusi vaja tõuaretuse edenemiseks..»
Ljuba Orocko tõi Riiast näitusele kaks dalmaatsia koera. Saulites Indiana Jones on tiitli võitnud juunioride maailmameistrivõistlustelt, tema vend Saulites Playboy Perry pole veel nii kaugele jõudnud.
Haruldustest oli näitusel näiteks inglise hurt, keda on Eestis üldse vaid kaks, ja belgia lambakoerad, neid aitab saksa lambakoerast eristada pikem nina.
Lõuna-Eesti koertekeskuse korraldatud näitusele ülikooli spordihoones tõid Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Venemaa koerakasvatajad 485 koera 91 tõust, kinnitas Eesti kennelliidu näituste administraator Evelyn Joonas.
algusesse | esilehele
Kargyudpa — mägise maa laulud tasandikul
ANU SÕÕRO
MARTIN SÕMER
Tiibeti ja eesti kultuurikildude kohtumise piiril kaob kultuurikogemuslik taustsüsteem jalge alt - tuleb loobuda oma tõdedest, sümbolitest ja stampkujutistest.
Budistliku Kargyudpa koolkonna kontsertetendus on kui opositsiooniks praegu kestvale hingedeajale, sest tiibeti budismis hinge pole. Ja järelikult pole ka hingede rändamist. On hoopis mingi teadvuse substraat, mis võib üle kanduda. Ja see on Tiibetis viljeldava budismi eripära. Nagu tahteline ümbersündki, mis võib toimuda kuni nelja kehasse korraga.
Tiibet on maailmas üks kõrgemaid alasid. Nii geograafiliselt kui vaimselt. Kontserdi sisse juhatav tõmmu musta riietet mees laskub euroopa inimese tasemele ja jagab hiilgavas inglise keeles seletusi nii lihtsalt, kui vähegi suudab: We don’t want to make you Buddhist. You can be what ever you are and we are what ever we are.
Muusika pole eesmärk
Mees mustas ütleb muudki. Et eesmärk on muuta inimest paremaks, leida meelerahu ja valgustust. Eesmärk on ka valdavalt lääne stressiühiskonna religioonile omistatud hüüdlause - mõelda positiivselt. Niisiis on kontserdil ka teraapiline eesmärk. Mis seal salata, miski kogu etenduses mõjub tõesti rahustavalt. Ehk peitub põhjus näiteks kahemeetrise dung-cheni pasuna madaluselt infrahelile lähenevas hääles.
Juba esimeses numbris, taevastelt olevustelt õnnistuse palumises, paneb ahhetama puhkpillide puhul kasutatav hingamistehnika, mis võimaldab katkematut mängu. Osas lauludes kasutatakse ahelhingamist. Euroopa muusikaga harjunule märkamatult sulab üks helikõrgus teiseks, moodustades vaevutajutava tõusva sekventsi. Seos vaimse alge jäävuse seadusega, sujuva üleminekuga ühest olekust teise?
Puhkpillide kõrval kasutatakse vaid löökriistu, näiteks taldrikuid ja väikesi trumme. Kavaleht reedab, et viimaseid valmistatakse inimkoljudest. Igatahes on muusikaline külg võluv. Mis siis, et esimese numbri juures vilksab peast läbi küsimus, kui paljud saalis istujad nimetaksid laval tehtavat muusikaks mõnes muus olukorras.
Muusikaga vähemalt samavõrd tähtis roll on tantsul, mis toob mõttesse traditsioonilised kultuurid. Tantsitakse põhiliselt loomadeks maskeerunult: kantakse palju ja kirevaid riideid, loomamaske ja terariistu. Viimased sümboliseerivad tarkust, selgitab mees mustas ettenägelikult.
Designed for Europe
Tantsu eesmärk on põhiliselt negatiivsete mõtete väljaajamine. Sealjuures reedab mees mustas olulise erinevuse ameerikaliku think positive mõttelaadi ja laval toimuva vahel. Nimelt püütakse chödis, oma keha ohverdamise või pigem vaimse transformatsiooni praktikas, suurendada teiste osatähtsust mina arvel. See number ühtib ehk enim meie kujutlusega budistlikest munkadest ja Tiibetist: rätsepaiste, punased hõlstid ning uinutavalt ühtne mediteeriv laul.
Teises pooles antakse «vastuvõtliku meelega kontserdikuulajaile» reaalne võimalus teatud määral meditatiivsesse seisundisse siseneda, läbitakse mitmed esimese poole rituaalide sarnased praktikad ja lõpetatakse kristlikule maailmale hämmastavalt sarnase lõpupalvega. Globaliseerumine on täiuslik, mis budismi puhul ei üllatagi. Let me live in peace in daytime and in night time…
Muu hulgas palutakse Eestile majanduslikku ja kultuurilist võimsust. Ju siis on põhjust. Uku Masing on soovitanud meil saada asiaatideks. Saaks küll, aga ei saa - lihtsalt väge ei jätku.
algusesse | esilehele
Lindmäe unustab Tartu koonduslaagri
JUHANI PÜTTSEPP
Õigusteadlase Herbert Lindmäe 400-leheküljeline 1941. aasta sõja uurimus loetleb punaterrori ohvreid, vaikib aga tapmisest Tartu koonduslaagris.
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna teeneka professori Herbert Lindmäe ajalooraamatus on kõik isikunimed trükitud rasvaselt, iga põline tartumaalane võib selles kohata oma sugulast, tuttavat, koduküla.
1941. aasta suvi kujunes Tartule hävitavamaks (põlenud Tiigi ja Tähe tänava kant, Kivisilla õhkulaskmine) ja ohvriterohkemaks (198 inimese tapmine Tartu vanglas) kui teistele Eesti linnadele.
Lindmäe heidab pilgu ka suvesõjale eelnenud kommunistide valitsemise aastale. Huvi pakuvad leheküljed kommuniste pilkavatest lauludest («Oh Jossif, Jossif, miks sa tegid nõnda…» jne, lk 32-38) ja Tartumaa Vabadussõja ausammastest (lk 22-27), millest enamik lõhuti.
Tartumaa suvesõda võib jagada kolmeks: aeg enne sakslaste tulekut (baltisakslase Kurt von Glasenapi luureüksus jõudis Võru tänavalt linna 10. juulil), siis partisanid Emajõe rinde lahinguis (ülikoolilinn vabanes rindepainest alles 25. juulil) ja viimaks Omakaitse lahingud põgeneva punaväega.
Just metsavendade pealinnas Tartus sai selgeks, et sakslased ei luba okupeeritud aladel mingit rahvusliku valitsuse tekkimist ega sõjaväe loomist (vt lk 264-265 Jüri Uluotsa memorandumit Eesti seisundi kohta.)
«Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta,» kasutab Lindmäe saatetsitaadina Juhan Liivi lauset. Raamat toob küll valdade kaupa (vana Tartumaa Otepääst Lohusuuni) loendi kommunistide käe läbi hukkunutest, paraku aga jääb osa ajaloost raamatust kõrvale.
17. juulil 1941 avaldas rindeleht Postimees (toimetamine-trükkimine käis mõnisada meetrit rindejoonest) Eesti vabastatud alade üldjuhi major Fr. Kure käskkirja nr 2, milles määrati kapten Juhan Jüriste Tartu koonduslaagri ülemaks. Selle käskkirja toob lk 226-227 ära ka Lindmäe, aga laagris alanud vennatapust ta vaikib. Tartu partisanide staapi, Viljandi maantee näituseväljaku barakkidesse, toodi esmalt mõnikümmend juuti ja mustlast, siis ka eestlasi.
Riho Västrik tsiteerib oma valmivas ülikooli lõputöös «Tartu koonduslaager 1941-1944» Saksa julgeolekuülemat Heydrichit: «Äsjavallutatud piirkondade antikommunistlike ja juudivastaste ringkondade enesepuhastuslikke soove ei tohi takistada.» Pigem soovitab Heydrich neid intensiivistada.
Omakohus Tartumaal algas juba enne koonduslaagrit: Lindmäe mainib Postimehe reporterit ja trükikoja abijuhatajat Raimond-Silver Kirpi, kelle partisanid tapsid isikliku vihavaenu ajendil (lk 225-226). Kirp siirdus 15. juulil kirjutama lugu Tartu vangla massimõrvast, kui ta autosse rebiti ja viidi mahalaskmisele.
Ka Tartu koonduslaager on suvesõja osa, millest muidu nii põhjalik uurimus ei tohtinuks vaikida.
algusesse | esilehele
Kübarakandmise rõõm tasub järeleproovimist
AIGI VIIRA
Lõikavate sügistuultega pole mõtet võidelda. Müts pähe ja peanupp sooja.Vähegi kuiv sügis on kübarafännidele magusaim aeg.
Tõeline naine ei võta kanda ei sukkmütsi ega karvaseid kõrvasoojendajaid. Küünitab käe hoopis viltkübara poole ja tänab sügisilmu südamest. Kas on tõesti kübar see, mis naisest naise teeb, või oleme lihtsalt harjunud seda uskuma ning kübarakandjaile tänaval pika pilguga järele vaatama. Sest ilus on.
«Kübarat pole tarvis peljata,» lohutab modist Ülle-Mari Vengerfeldt neid, kes siiani pole tihanud kübara kasuks otsustada. «Millegipärast kujutatakse ette, et kübar nõuab erilist riietumisviisi, tegelikult päris nii ei ole.»
Vengerfeldt lisab, et põhilised kübarakandjad on tõepoolest mitte eriti noores eas naisterahvad, kes klassikalist mantlit eelistavad, aga kõik need, kel on vähegi julgust ja stiili, võiks kübararõõmu ära proovida. Pole ühtegi inimest, kellele kübar ei sobi. Alati leidub üks mudel, mis istub.
«Ka andunud jopesõbrale võib sobiva kübara leida,» veenab modist. «Kapuutsiaeg on möödas, sest inimesed on sellest tüdinud.» Ka meestele soovitab Vengerfeldt kübaralisi: klassikalist kaabut, kauboikaabut, aga ka nokkmütse.
Kübar - see on imelihtne
Kui see tõesti nii oleks! Ülle-Mari kübaraäri riiulid on kübarate all lookas. Mudeleid, mida äri pakub, on 60-70 ringis. Õnneks suudavad modistid kübaratahtja järje peale aidata. «Tegelikult on siis lihtsam, kui kübarat tullakse valima selles rõivastuses, millega seda kanda tahetakse,» sõnab Vengerfeldt. «Eks see üks paras mäng ole. Aga peamine, et kübar oleks mugav kanda ja püsiks peas.»
Peaspüsimine on olulisim. Korralik tuuleiil võib suurevõitu kübara-kaabu vallatult peast puhuda ja siis on häda käes. Kübaraga, mille kandja kogu energia kulub selle peashoidmisele, on asjad päris viltu.
«Hoida tuleb kübarat küll, aga siis, kui see parajasti peas ei ole,» naerab Vengerfeldt, kes ei luba madaldada kübarat vihmavarju aseaineks. Karmi sajuhoo läbinud peakate ei pruugi enam kuigi kantav välja näha. Veidi mõhnaliseks muutunud kübarat vormib teinekord ka õrn silitamine, õpetab modist.
Märjaks saanud viltkübaralt tuleb vesi maha raputada ja peakate korralikult kuivama panna. «Kui kübaraservad kaarduvad allapoole, ei tohi seda horisontaalpinnale kuivama jätta. Kui servad on ülespoole, kuivab väärikas peakate ka laua peal ilusasti ära.»
Unustada tuleb kübara föönitamine või radiaatori peale asetamine. Vilt tõmbub - krõksti! - kokku ja kübara elu on selleks korraks läbi.
Ka siis, kui peakate on kogu ilu kaotanud, ei maksa seda kohe minema visata. «Peaasi, et omanik ei kipu õnnetut kübarat ise triikima,» hoiatab Vengerfeldt. «Pigem pöördugu modisti poole, sest enamasti annab kübarat ümber vormida.»
Ümbervormimisele soovitab modist tuua ka need viltkübarad, mis on aastaid kapis vedelnud ja oma võlu kaotanud. Samas rõhutab ta, et üle kolme korra ühest vildist uus kübar fööniksina ei tõuse.
Koi - suurim vaenlane
«Kui vilt on läbi õmmeldud, siis ei saa seda uueks vormimisel väga venitada,» teatab Vengerfeldt, aga lisab kavala naeratusega, et õmmeldud vildi puhul on väikesi defekte alati võimalik garnituuriga osavalt varjata. Kui vana vildi värv väga meeldib ja selles pole auke, tasub see igal juhul modisti meelevalda anda. Enne tasuks uurida, kas aplad koid pole sinna pesa ehitanud.
«Kübara suurim vaenlane pole mitte vihm, vaid koid,» ütleb Vengerfeldt, kelle sõnul pole koide koduks muutunud vildiga enam suurt midagi peale hakata.
Kübarapoes on veluur-, siid- ja lihtvilte lausa vikerkaarevärvides. Üksnes punaseid on mitu-mitu. Vengerfeldti sõnul eelistab enamik kübarakandjaid musta või tumedamaid toone. «Eks see olene nii inimesest kui ilmast,» sõnab ta.
algusesse | esilehele
Eluasemefond jagab taas laenuankeete
ANDRES PÜSS
eluasemefondi juhataja
Sihtasutus Tartu Eluasemefond jagab 16. novembril välja 70 eluasemelaenu taotlemise ankeeti.
Inimesed, kes sooviksid fondilt laenu taotleda, kuid ei saa mingil põhjusel praegu ankeeti võtta, võivad arvestada, et jagame ankeete iga 2,5-3 kuu tagant.
Eluasemefondilt võib laenu saada Tartu linna täisealine elanik, kellel on regulaarne ja kontrollitav sissetulek ning kes Eesti Vabariigi kodanikuna kuulub ühte või mitmesse järgmistest rühmadest:
• noored pered, kus taotleja ei ole vanem kui 35 aastat;
• lasterikkad pered, kus on kolm või enam vanematega koos elavat last;
• eelarveliste asutuste töötajad;
• magistrandid ja üliõpilased, kellel on erialane töökoht Tartu linnas;
• vanaduspensionärid;
• I ja II grupi invaliidid;
• tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste arstid ning keskmeditsiini-, hooldus- ja majanduspersonal;
• orvud 3 aasta jooksul pärast kasvatusasutusest lahkumist;
• isikud, kes on ebaseaduslikult süüdi mõistetud ja hiljem rehabiliteeritud;
• isikud, kelle eluruum on hävinud või muutunud elamiskõlbmatuks loodusõnnetuse või tulekahju tagajärjel;
• riiklike või ühiskondlike kohustuste täitmisel, inimelu päästmisel või õiguskorra kaitsel hukkunud isikute perekonnad.
Laen on mõeldud Tartu linnas eluaseme ostmise, ehituse või kapitaalremondiga seotud kulude osaliseks finantseerimiseks.
Laenu võib saada kuni 60% eluruumi ostu, ehituse või kapitaalremondi maksumusest:
• korteri kapitaalremondiks kuni 30 000 krooni,
• eluaseme ostmiseks ja ehituseks kuni 80 000 krooni,
• maja kapitaalseks remondiks kuni 80 000 krooni,
Laenult arvestatav intressimäär on eluaseme ostmise korral 10%, eluaseme remondi ja ehituse korral 12% laenu põhiosa jäägilt aastas.
Laenu kestus on 6 kuust kuni 5 aastani. Info tel 431 815.
algusesse | esilehele
VALLI MUREL
tarbijakaitseühingu konsultant
Tartu Tarbijakaitseühing korraldab kord kuus temaatilisi infopäevi, novembrikuus on jutuks tarbijate mured sooja vee ja küttega.
Tartu Tarbijakaitseühingu kaks sügisest töökuud kinnitavad, et kõige rohkem on ostjail sügisel muret jalatsitega: küll ei soostu kauplus niisama lihtsalt kehva kvaliteediga jalanõusid ringi vahetama, küll tekib arusaamatusi garantiiremondil. Ühel juhul oli inimese mure koguni selles, et pood, kust nadivõitu kingad ostetud, oli vahepeal jõudnud tegevuse sootuks lõpetada.
Oktoobrikuu infopäeva teemaks olidki jalatsite ümbervahetamise ja garantiiremondi tingimuste ning jalanõude hooldamisega seotud küsimused.
Kehva kvaliteediga jalatsid ostnud inimese pahameel on mõistetav, kingad-saapad pole ju nii odavad, et iga paari nädala tagant võiks muretult uued osta.
Tarbijaid teavitama kutsutud jalatsiekspert Mai Gluhhova märkis aga, et päris patuta pole ka ostjad ise, kes ei vaevu jalatseid õigesti hooldama.
Mõni ostab kallid peokingad, kannab neid aga päevast päeva hommikust õhtuni, kusjuures kogu hooldus seisneb vaid suurema pori lapiga mahahõõrumises. Kui tantsukingadeks mõeldud jalatsid sellist vatti saavad, lagunevad nad kiiresti ja sel juhul on inimene küll ise süüdi.
Gluhhova soovitas kohe jalatseid ostes küsida kauplusest ka just sellele materjalile sobivaid hooldusvahendeid. Nende valik on kauplustes praegu nii suur, et omapäi on pakutavas orienteeruda tõesti raske.
Turukaupa puudutavate kaebuste puhul on ka tarbijakaitseühingul väga raske aidata, sest turul sõltub kõik müüja ja ostja vahelisest kokkuleppest.
Ühingu töötajail jääb vaid inimestele südamele panna, et turul tuleb nii kaup kui ka tagasiantav raha ilmtingimata kontrollida müüja juuresolekul. Kui sealt ostetud saapad ka samal õhtul lagunevad, pole süüdistada kedagi peale iseenda, sest turumüüjad oma kaubale tavaliselt mingit garantiid ei anna ja seda ümber vahetama ei saa neid kohustada.
Novembris korraldataval vee ja kütte tarbimist puudutaval teabepäeval on selle ala asjatundjad tarbijakaitseühingu kutsel valmis vastama inimeste küsimustele. Infopäeva kohta avaldame eelteate ajalehes ja raadios, osavõtt on vaba kõigile huvilistele.
algusesse | esilehele
Korterist viidi tehnikat ja ehteid
Neljapäeval kell 16.30 teatati politseisse korterivargusest Lääne tänavas. Ära olid viidud Samsungi videomakk, mobiiltelefon Nokia 5110, kuldehteid ja muid asju. Umbes samal ajal oli korteris võõrsil olnud 24-aastane endine lastekodu kasvandik, kes lahkus samal ajal koos varaga.
Tüdrukuid kiusanud poiss sai pureda
Neljapäeval kell 19.45 teatati politseisse vahejuhtumist Veeriku kooli juures. Nagu vahendab politsei pressiesindaja, olid seal kaks 14-15-aastast poissi kiselnud kahe tütarlapsega, kes koeri jalutasid. Poiste väitel olnud algatajaiks hoopis tüdrukud.
15-aastane Dmitri sai lõpuks koertelt pureda, loomad rebisid tal teksased ja nahktagi lõhki. Tagatipuks mõistis ühe tüdruku isa poiste peal paari rusikahoobiga omakohut.
Jalakäijat vigastanud juht põgenes
Neljapäeval kell 19.50 teatas möödasõitja liikluspolitseisse, et Põlvamaa piiri lähedal kakerdab teel joobnu. Teade edastati kohalikule konstaablile, kuid enne mundrimehe väljasõitu tuli uus info: Suure-Kambja teeristis lebab teel mees.
Kiirabi diagnoosis 55-aastasel teise grupi invaliidil vasaku jala luude murru ja rebimishaava, mis on tüüpilised otsasõidu jäljed. Meest ramminud juht oli aga põgenenud. Politsei palub helistada telefonil 308 814 kõigil, kes juhtunust midagi teavad.
Teel lebanud mees sõideti koomasse
Neljapäeval kell 22.25 teatati liikluspolitseisse raskest avariist Tatra lähedal Võru maanteel: 37-aastase naise juhitud Nissan Sunny oli otsa sõitnud maanteel lebanud purjus mehele.
Kiirabi viis koomas kannatanu Maarjamõisa haigla intensiivraviosakonda. Politsei palub abi kannatanu isiku tuvastamisel.
Mees on kõhn, pruunide juuste ja vuntsidega, rindkere ja kõhu peal on tätoveeringud. Seljas oli tal pruun nahktagi, jalas dressipüksid ja valged botased.
Politsei palub kõiki, kes mehest midagi teavad, helistada telefonil 308 814.
Tules häviskahekorruseline elumaja
Ööl vastu eilset kell pool kolm sai häirekeskus teate, et Kambja vallas Vana-Kuustes põleb kahekorruseline elumaja. Tuletõrjel kulus silikaatvooderdisega ning linaluutäidisega seintega ehitise kustutamiseks 12 tundi.
Põlengu tagajärjel hävisid maja katus ja sarikad ning söestusid seinad.
Tuleroaks läks ka sõiduauto, mis seisis elumajaga kokku ehitatud garaažis. Põlengu põhjus on selgitamisel.
Politsei otsib Opelit
Laupäeva hommikul sai politsei teate, et Nõva 15 maja eest on ärandatud helesinine Opel Omega numbrimärgiga 937 TCE.
Politsei ootab sõiduki kohta teateid telefonil 308 348 ja 110.
algusesse | esilehele