Maavanem tänas sotsiaalnõunikke
KRISTEL RÕSS
Maal on abivajajate hulgas järjest rohkem noori ja lapsi, külas muserdab elujõulisi inimesi töötus, ütles maavanem Jaan Õunapuu, tänades eilsel pidulikul vastuvõtul sotsiaalnõunikke.
«Sotsiaalnõunik on oluline isik nii vallas kui linnas,» tõdes Jaan Õunapuu.
Suuremates omavalitsustes peaks olema ametis ka lastekaitsetöötaja, sest sotsiaalnõunike koormus on liiga suur. Maavalitsuse juurde loodud alaealiste asjade komisjonil tööd jätkub, tõdes maavanem. Tänavalapsed teevad muret nii linnas kui külas.
Enamasti teevad väikesepalgalised sotsiaalnõunikud oma tööd kutsumusest ja entusiasmist, lisas Õunapuu.
«Maal on stressirohke aeg, paljud masendunud inimesed ei püüagi oma elu korda saada,» ütles Nõo vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Ene Mölter. Aidata saab ainult neid, kes seda soovivad. Materiaalset toetust pole võimalik piisavalt pakkuda.
Nõo vallavalitsus on püüdnud hädas peresid aidata, anda neile tasuta ravimeid, maksta kinni osa õpilaste koolitoidust, teinud lastele suvelaagreid ja muusikateraapiat, avanud päevakeskuse jne.
algusesse | esilehele
Naisühendused katavad heategevusliku jõululaua
AITA OTTAS
Tartu heategevuslikud naisühendused Inner Wheel ja Soroptimistide Klubi katavad 28. detsembril Tamme gümnaasiumis jõululaua puudustkannatavatele tartlastele.
Ettevõtmise eestvedaja on linnapea abikaasa Anu Ansip. Ideega tuli välja E-kaubamaja kunstisalongi omanik Tiia Karelson, kes kuulub koos Anu Ansipiga klubisse Inner Wheel. See klubi ühendab heategevusele pühendunud Rotary klubi meeste abikaasasid.
Mõlemas klubis on paarkümmend naist ja nad on valmis tulema heategevuslõunat valmistama, piparkooke küpsetama, laudu katma - pakkuma jõulurõõmu.
Anda nii, et saaks võtta
Karelson ja Ansip tõdesid, et läänes on heategevus ühiskonna loomulik osa, meil tuleb alles õppida, kuidas anda nii, et hea oleks nii andjal kui saajal.
«Ühe lõunasöögiga ilma ei paranda, aga saab kujundada suhtumist, et abivajajaid tuleb märgata,» nentis Karelson. «Pühendume ettevalmistustele kogu südamest. Kui midagi lähebki viltu, tuleb sellest õppida.»
«Jõuluajal tunneb üksik inimene end eriti üksi. Sel ajal kõrvutab vaene end sagedamini rikastega, sest kiusatusi ja ahvatlusi on ümberringi palju,» nentis Ansip. «Teeme midagi nende heaks, kel jääb jõululaud katmata või kellel võibolla polegi lauda ega kodu. Kõik nad on teretulnud, kedagi ei saadeta tagasi.»
«Vale on teha nägu, nagu poleks meie kõrval asotsiaale, tänavalapsi, töötuid ega napi elatusrahaga üksikuid inimesi,» on arstina töötav Anu Ansip veendunud.
28. detsembril ootab jõuluehtesse seatud koolisööklas soe toit, eestlaste jõululauale omased verivorstid, ahjukartulid, viinerid ja hapukapsad. Lisaks pakutakse piima, teed ja kohvi ning piparkooke.
Karelson rääkis, et hapukapsad, piima ja leiva on sponsorid lubanud naisühendustele tasuta anda.
Sponsorid on oodatud
Oodatud on rahalised annetused ja iga heatahtlik pakkumine: kott kartuleid, omaküpsetatud koogid jms. Korraldajad arvestavad, et kolme tunni jooksul tuleb ligi tuhat sööjat.
Kui raha peaks üle jääma, aitavad naisklubid lastehaiglat. Haigla pani üles ka kaks korjanduskasti, ühe E-kaubamajja, teise Tartu jõulumaale. «Lastehaigla juhataja sõnul ei jätku patsientidele enam isegi käterätte,» kinnitas Karelson. «Neil on kõigest puudus. Tamme gümnaasium näiteks korjas haiglale mänguasju.»
algusesse | esilehele
Eesti Raadio Tartu stuudio valmistub kolima uude koju
MARTIN PAU
Eesti Raadio Tartu stuudio loodab kolida märtsis endise autoremonditehase majja, kuhu riigiraadio ostis poole miljoni krooni eest ligi neli korda senisest avaramad toimetuseruumid.
Eesti Raadio Tartu stuudio juhataja Vambola Paavo kinnitusel on AS Linnaehitus paigaldanud Riia 24 hoone esimesele korrusele uued aknad, aasta lõpuks valab ehitusfirma ka betoonpõrandad ning seab sisse elektrikütte.
Paavo hinnangul tasub kuni kolm miljonit krooni maksev 300 ruutmeetri suuruse stuudio ehitus end ära mõne aastaga, kuid Eesti Raadio kavatseb hoida toimetust selles majas vähemalt 15 aastat.
«Praeguses stuudios, mis asub tulevase stuudio kõrvalmajas, on meie käsutuses vaid ligi 70 ruutmeetrit pinda,» märkis Paavo. «Nõnda pead-jalad koos töötades on inimesed pidevas stressis.»
Vambola Paavo sõnul püüab kümne palgalise töötajaga Eesti Raadio Tartu stuudio täita tuleval aastal riigiraadio programmist senisest märksa suurema osa.
Põhirõhk jääb endiselt Lõuna-Eesti uudistele, aga kord kuus kavatseb stuudio anda eetrisse raadioajakirja vormis pikema saate, rääkis Paavo.
algusesse | esilehele
Alatskivi vald säästab ametnikke koondades
MARTIN PAU
Alatskivi vald säästab tuleval aastal üle 235 000 krooni, koondades viis ametnikku ning palgates nende asemele kolm liidetud ülesannetega nõunikku: majandus-, sotsiaal- ja finantsnõuniku.
Seni tegi Alatskivi vallas sotsiaaltööd kolm inimest, tuleval aastal täidab aga nende kõigi kohuseid sotsiaalnõunik. Rahandusasjatundjaid oli vallavalitsuses seni neli, tuleval aastal jäävad palgale pearaamatupidaja kohuseid täitev finantsnõunik, raamatupidaja ning poole kohaga kassapidaja.
Alatskivi valla majandusasju ajasid seni ehitusnõunik ja abivallavanem. Koondatava ehitusnõuniku asemel palkab vald majandusnõuniku, kelle peamine ülesanne on koostada Alatskivi valla arengukava.
Alatskivi vallavanem Maie Nisu märkis, et majandusnõuniku tulevasel tööl on omavalitsuse arengule määrav tähtsus. «Oleme ääremaa vald ja meie võimalus investeeringuiks raha leida on väike,» selgitas ta.
Nisu sõnul kulutas seitsme miljoni krooni suuruse aastaeelarvega Alatskivi vald oma 15 töötajale palkade maksmiseks tänavu üle miljoni krooni. 1500 elanikuga vald on teistele omavalitsustele võlgu ligi 170 000 krooni, samas on naabervallad Alatskivile võlgu üle 200 000 krooni. «Riigi antav raha on napp ja tulumaksubaas eriti nigel, sest töökohti pole,» tõdes vallavanem.
Tartumaa omavalitsuste liidu kantselei juhataja Pille Ratassepp ütles, et vaatamata linnade ja valdade eelarvete kehvale täitumisele pole maakonna omavalitsustes üleüldist koondamislainet märgata.
«Paljudes valdades jätkasid pärast kohalikke valimisi endised vallavanemad, kes ei näe vajadust suurteks struktuurimuudatusteks,» selgitas Ratassepp.
algusesse | esilehele
Vavilov dirigeerib ja soleerib Vanemuise Sümfoonikutega
ANDRI MAIMETS
Peagi saja-aastaseks saava Eesti esimese sümfooniaorkestri aastalõpukontserdil homme Vanemuise kontserdimajas kõlavad kahe suure helilooja, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Arvo Pärdi teosed.
Kahe äärmiselt erineva ajastu ja elulooga heliloojat saab iseloomustada üheainsa sõnaga - ajatus. Nii Mozarti kui ka Pärdi muusika mõjub ajatusest ja ajaloost hoolimata värskena. Esmapilgul juhuslikuna tunduva repertuaarivaliku taga võib leida märksa sügavamaid ja muusikahuvilisele nauditavamaid seoseid.
Sümfoonikute kontserti võiks kujutleda rännakuna muusikaajaloos: Mozarti «Võluföödi» avamängu (1791) ning tema ainsa klarnetikontserdi (1791) võtab kokku Pärdi «Kolmas sümfoonia». Selles Pärdi teoses on mitmeid viini klassika ja varasema romantismi elemente, mistõttu võiks seda ju tinglikult nimetada Mozarti tänapäevastamiseks. Nii jääb kuulaja otsustada, kui oskuslikult on suudetud põimida 200 aastat muusikalugu.
Oluliseks tuleks pidada maailma kahe suure kokkusaamist millenniumieelses Tartus, kus mängurõõmu pakub eestlaste vanim sümfooniaorkester: asutati ju Eesti esimene sümfooniaorkester Aleksander Lätte eestvedamisel 1900. aastal just Emajõelinnas.
Nii Vanemuise Sümfoonikute dirigeerimise kui ka klarnetikontserti solistirolli on enda kanda võtnud Toomas Vavilov.
Klarnetistina Eesti Muusikaakadeemia lõpetanud ja Jüri Alperteni juures sümfooniaorkestri dirigeerimist õppinud Vavilov tegeleb praegu intensiivselt nii klarnetimängu kui ka dirigeerimisega.
Tulevikus näeb mees kaalukaussi kalduvat pigem dirigeerimise poole, tuues üheks põhjuseks hea klarnetirepertuaari vähesuse.
algusesse | esilehele
Miks ei töötanud kaks nädalat kaubamaja uus kell?
AIVAR AOTÄHT
Pole veel selge, miks kell rikki läks, kuid eile õhtupoolikuks tegid spetsialistid selle jälle korda, kinnitas Tartu kaubamaja haldusjuht Toomas Kuusk.
Vajab selgitamist, kas kella viis rivist välja viimase suure tormi tõttu tekkinud rike. Kaubamajas oli elekter mitu korda ära.
Kell ei töötanud seega kokku kaks nädalat?
Jah. Seni, alates paigaldamisest kaks kuud tagasi, oli kell käinud häireteta.
Miks võttis kella parandamine nii kaua aega?
OÜ Talger-Elektrotehnika Tartu osakonna juhataja Janeck Ehte: Läks natuke aega, kuni Saksamaalt jõudsid kohale kellasüsteemi uued osad, GPS-antenn koos vajaliku plokiga. Nimelt on see Saksa firma Peweta kell Eestis üsna unikaalne: aja ja kuupäeva kohta saab kell iga sekundi järel signaali satelliidi vahendusel Saksamaalt. Et kell Eesti aega näitaks, on sellel mitu lisaplokki.
Kas oli kokkusattumus või mitte, kuid just läinud kuu lõpu tormiga lakkas kell töötamast. Tõrked võivad tekkida ka siis, kui antenn saab signaali vaid ühelt või kahelt satelliidilt - häireta töötamiseks peab antenn püüdma korraga kinni kolme satelliidi signaali.
Võimalik, et kella häirisid ka kaubamaja reklaami K-tähe luminessentslambid. Otsisime nüüd kella antennile uue ja parema koha.
Mida uus kell lisaks ajale näitab?
Satelliidi kaudu ilmuvad tabloole kuupäev ja kellaaeg, sensor fikseerib välistemperatuuri. Need kolm numbrit võib vahelduma panna sellises järjekorras, nagu kaubamaja soovib.
Kella 15 sentimeetri kõrgused numbrid on tänavalt vaadates väikesed. Miks ei ostnud kaubamaja suuremat kella?
Toomas Kuusk: See oli disaini küsimus, disainerid nägid kella just sellisena. Kuigi tõesti, kell võiks natuke suurem olla. Võibolla vahetamegi selle edaspidi suurema vastu.
algusesse | esilehele
Meie küla eided on millenniumiks valmis
AIGI VIIRA
Ma nagu võitleksin kurbade ja tõsiste maalijatega, teatab kunstnik Ave Nahkur, kes on Sebra galerii hull-lõbusaid pilte täis riputanud.
«Meie küla eided tegid endale lumest vanamehe,» teatab üks pilt. «Meie küla eided leidsid lume seest täiesti kõva vanamehe,» pajatab teine. Näituse pealkiri paneb loole katuse peale: «Meie küla eided valmistuvad millenniumiks».
Kunstnik Ave Nahkur lendleb mööda galeriid kui tulesäde, nii et malbe olekuga inglise buldog Möku ei saa maailma asjadest üldse aru.
«Kui hea asi välja tuleb, saan ise oma piltidest energiat ja jõudu,» ütleb Nahkur.naerdes. «Tegelikult on mul hea pildi tegemise nõks käes.»
Niutsuv Möku leiab koha perenaise kaenlas, kes lubab mokaotsast, et kohe-kohe minnakse jalutama. Tühja sellest, et kaelarihm maale maha jäi, kasukavöö ajab asja ära.
«Kui eesti kodusid mööda käia, avaneb kaunis kurb pilt, sest ikka ripub seinal igav mustvalge graafika,» räägib Nahkur, kelle sõprade-tuttavate koduseintel troonivad ammuilma tema enda maalitud sokud või hundid. Või eided. «Naljakaslõbusad pildid paistavad neile inimestele meeldivat,» särab Nahkur. «Aga ma pole mingi karikaturist. Kõigepealt mõtlen lause välja, siis teen lausele pildi juurde. Olin nädala Soomes ja mõtlesin 300 pildilauset välja.»
Üdini nahkurlikku stiili hakkas Nahkur enda mäletamist mööda tegema 1992. või 1993. aastal. Siis sündis esimene kruus.
«Algul ei julgenud maale teha, pole ju maalija,» meenutab tuhandeid kruuse maalinud kunstnik. «Aga kui ei proovi, ei saagi teada, kas oled maalija või ei ole. Nüüd tean, olen küll maalija.»
Pisikesi pilte, mida on kruusidest mõnusam maalida, on Nahkur enda sõnul teinud metsikult. «Ikka tuleb mõni sõber ja teatab: tee mulle üks,» sõnab kunstnik. «Kiskusime vanal majal katuse ja seinad maha. Saagisime juppideks, nüüd maalin puutükkidele pildid peale.»
Õlivärve Nahkur ei puutu. Kuivavad aeglaselt, põlastab ta. «Avastasin aknakujundusi tehes akrüüllateksi, hea mugav värv, kuivab kiiresti,» naerab ta kavalalt. «Eks mu pildid olegi kui aknakujundused.»
Aknad linnas, elu maal. Linnast metsakolkasse elama pagenud Nahkur leiab, et maal on mõnus.
«Eluaeg elasin kesklinnas, olin õudne linnabeib!» teatab ta. «Aga maalida ma linnas ei saa, seal on nii palju segajaid peal. Maal on mul igasuguseid elukaid ja kaks last.»
Peent päritolu Möku on üks metsaelukaid. Õudselt hea iseloomuga. «Möku kannatab ka kohvikuskäimist, on viisakas,» kiidab Nahkur ja sügab Mökut kõrva tagant. Mõtleb natuke ja teatab otsustavalt kõigi meie küla eitede valvsa pilgu all: «Põhiline on teha, mida tahan. Enam-vähem teengi. Võibolla tahan ka perverssusi teha, aga veel ei julge. Kui ma üks viiekümnene mutt olen, siis teen kindlasti ära.»
algusesse | esilehele
Kadunud maailma postuumne rock
MARTIN SÕMER
Viljandi Folk jõudis oma esimese kontserdini Tartus, tuues pühapäeval Vanemuise kontserdimajja peamiselt Jääboileri tegijaist koosneva Tulli Lumi. Liivlaste maailm avanes seekord rocki rüütatult.
Jääboileri seltskonnal on jää õnnestunud millekski muuks keeta. Nad oleks justkui avastanud uue agregaatoleku, tulise lume, mida liivikeelne Tulli Lum õigupoolest tähendabki. Nüüd on meil see siis olemas - liivi rock.
Liivlased muutuvat pärast surma lindudeks. Ja magavat siis talvel meres. Slaidiprojektorist jookseb lavatagusele meri lindudega, aidates verbaalset reaalsust konkretiseerida. Ajapikku mustvalgete piltide temaatika muutub ja kontserdist saab aktifotodega täidetud naisekultus. Ehk peegelduvad slaidides tekstid, mis täidavad lavapealse muusika? Liivi keel muutub mikrofonitsi tabamatuks. Aga pole hullu, ehk kuuleme neid laule kunagi veel. Ehk saame siis rohkem aru olematusele võlgu olevast maailmast.
Uus orkestraalsus
Vaikselt publiku ette imbunud bänd joonistab kadunud maailma. Nende muusika viib mujale. Laulud algavad tihti meditatiivselt ja muutuvad soolotrummi laksuga ühtäkki nätakaga rockiks, mis veab kuulajad transsi. Kõlafaktuur jääboileristub. Liivi tekstid pannakse kuue peale kõikuma või otsima india laade. Selgub, et etno on lai mõiste. Sedapuhku tugeva rockitunnetusega globaalsevõitu etno.
Masinad Tiit Kevade trummikomplektil on ostinaatsed ja tiksuvad peamiselt nelja peale. See on liivi reggae, mis paneb Toomas Rulli timbalitel latiinolikke foršlaage lammutama ja ülejäänud lavapealse rahva meremeestena jalalt jalale tammuma. Neis lugudes on hoogu.
Süntesaator pakub loodusfoone - asi, mis üldjuhul mõjub banaalsena, on Toomas Lungel delikaatselt sünteesitud. Võrreldes Boileriga on Tulli Lumi eelis süntesaatorilt pärinev orkestraalsus. Orelpunktid on pikad ja kandvad. Ja Meelis Undi lahendused saksofonisoolodes on lihtsad: ta ei tõesta enda tehnilist võimekust, mis on tal rohkem kui olemas.
Seni puudunud projekt
Bändi lauljatari, 21-aastase Julgi Stalte esinemisvilumusest tundub, nagu oleks ta eluaeg sama meeskonnaga töötanud ja ajanud täpselt sedasama rida. Veendunult.
Ilmselt võib Stalte maaletoojaks pidada Jaan Sööti, kes on Viljandi kultuurikolledžis lahtiste silmadega ringi vaadanud.
Tulli Lum on eesti muusikamaastikul just puudu olnud projekt. Sellel stiilil on siin oma nišš ja tõenäoliselt ka täitmata turg läänes.
Et üks rahvas on saanud oma rocki alles postuumselt, on mitte ainult fenomenaalne, vaid korraga ka nukker ja hea.
algusesse | esilehele
TPM
Antoniuse Gildi meistrite käe all sündinud vitraažid, mis Obu galerii akendel värvilisi päikesejänkusid pillutavad, leiavad omaniku pärast jõule, kui Tartu kaunimate jõulukaunistuste konkurss lõpule jõuab.
Auhinna võib saada vaateakna, eramu, korterelamu, ühiskondliku hoone, kooli ja lasteaia kaunistamise eest. Vitraažide autorid on Heli Tuksam, Tuuli Puhvel, Maris Rebane, Anne Piir ja Ulvi Paal.
«Auhinnata parimaid vaateaknaid vitraažidega on leidlik mõte,» sõnas vitraažikunstnik Heli Tuksam, kelle meelest oli auhinnavitraažide valmistamine Antoniuse Gildi kunstnikele huvitav väljakutse. «Vitraaže on ilus kinkida, sest värvilisel klaasil on oma võlu,» rääkis Tuksam.
Aknakunstnikel, kelle töid viimati kõrvutati ja auhinnati paar aastat tagasi, on tänavu põhjust pingutada.
«Viimastel aastatel on Tartus vaateakende kujundamine kuidagi unarusse jäänud,» ütles linnakunstnik Anli Tummi.
Kuhu ja kuidas auhinnavõitjad Antoniuse Gildis sündinud vitraažid üles riputavad, jääb Tuksami sõnul võitjakunstnike endi otsustada.
«Nad ei pruugi seda keset vaateakent riputada,» arvas kunstnik. «Auhinnavitraaž võiks olla kasvõi väike märk aknanurgas.»
algusesse | esilehele
TPM
Möödunud pühapäeval oli Eesti Rahva Muuseumis jõulunädala «Toomapäevast jõuludesse» raames võistulaulmine, kuhu kogunes 58 lauljat. Trobikonna laululaste esinemist hindasid Eesti Raadio muusikatoimetaja Hedvig Lätt, muusikaõpetaja Aile Pärmsoo, näitleja Anne Maasik, ERMi giid-pedagoog Marge Värv ja ERMi korraldaja-lavastaja Terje Puistaja.
Kõige omanäolisemaks esinejaks nimetas žürii 7-aastase Madara Vilsoni. Stiililaulu preemia pälvis Tartu Slaavi gümnaasium, kiirreageerimispreemia määras žürii Anna-Liisa Tiirmaale, Liisi Kördile ja Kärt Rebasele. Üllatuslauluks tunnistas žürii Janis Valki esitatud Raimond Valgre laulu «Muinaslugu muusikas». Solistipreemia viisid koju Karoliine Paide, Johanna Mõtsmees ja Eva-Liisa Vahtra.
Omaloomingulise laulu preemia pälvis Auli Küti loodud «Jõuluhaldjas». Lõbusaima ja vahvaima päkapikulaulu «Päkapikk» esitas lasteaed Väikevend. Publiku preemia läks Elise Pärnametsale. Eesti rahvapärandiga seonduvate laulude esitajaist tõstis žürii esile Külliki Lauluaia (juhendaja Külliki Levin).Võistulaulmise parimad astuvad üles laupäeval Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas.
algusesse | esilehele
IA MIHKELS
Erakordset aastalõppu võiksid omatehtud jõuluseadega tähistada needki, kes pole seni tihanud oma näpuosavust proovile panna, julgustavad kogenud lilleseadjad.
Vankumatutel isetegijatel, kes kõik jõuluseaded ja -kaunistused igal aastal oma kätega valmis meisterdavad, pole materjaliga muret. Nemad on suvi läbi metsi, rannaääri ja kõrrepõlde pidi traageldanud ja kõik vajaliku ammu kokku kandnud.
Palju rohkem on aga neid, kes ärkavad alles detsembri keskpaiku: ei taha poejõulu, tahaks ikka ise teha, aga millest.
«Kes millenniumimoe hõbedavaimustusega kaasa ei taha minna, see saab tänavu jõuluseadeks vajaliku veel metsa altki kätte, lund ju pole,» lohutab kaupluse Anna Lilled müüja-florist Ester Eddor. «Sammal, käbid ja kuuseoksad - muud polegi tarvis. Nipet-näpet leiab lillekauplusest lisaks.»
Isetegemise rõõmust ei pea ilma jääma seegi, kel metsipidi kolamiseks kuidagi aega näpistada ei õnnestu. Risti tänava väikesest lilleärist leiab kõikvõimalikke jõuluseadetesse sobivaid vidinaid, alates kuivatatud puuviljalõikudest ja kodumaistest käbidest-kõrtest kuni võõramaist päritolu nii looduslikust kui kunstmaterjalist kaunistusteni.
Kõige lihtsam on võtta kuuseoksad, seada need vanikuks või pärjaks ja pihustada peale kunstlund. Oksad võib ka näiteks kogukasse savinõusse pista. Kellele ainult lumisest oksast väheks jääb, võib lisada mõne lehvi, lindi, kellukese või küünla.
Ohtralt mänguvõimalusi pakub Eddori kinnitusel põhk, millest võib tavalisse lillepotti uhke seade meisterdada või pärjaks kokku keerata. Lisaks täies ilus jõulupärgadele on neid Risti tänava äris valida erinevas valmimisjärgus: igaüks võib seda oma maitse kohaselt täiendada. «Kui samblaga kaetud põhupärg näiteks välisuksele kinnitada, muutub sammal niiskuse käes kohevaks,» selgitab Eddor. «See on niisamagi ilus, piisab mõnest väikesest pilkupüüdvast lisandist.»
Pudi-padist lookas riiulite vahel võib tahtmine oma jõulukaunistus ise valmis nikerdada tabada ka selles vallas täiesti kogenematut inimest. Proovida tasub igal juhul, julgustab Eddor: «Palju pole ju vaja, korralikud käärid, et lõikamine vaevarikkaks nüsimiseks ei muutuks, tugevat nööri ja traati, et looming koos püsiks, ja sutsuke fantaasiat. Poes nähtust võib snitti võtta või siit mõne tarviliku näpunäite saada.»
Kes peab end lootusetuks kobakäpaks, aga ei leia meelepärast kodukaunistust ka kauplusest, saab jõuluseade tellida. Ester Eddor soovitab tellimust esitades võimalikult täpselt kirjeldada, kuhu see on mõeldud, sest ainult siis saab florist teha just sellesse ruumi sobiva seade.
algusesse | esilehele
TPM
Viimasel ajal on Tartu Postimehe toimetusetoas üsna raske tööle keskenduda, sest uksest kantakse sisse üha uusi ja uusi ahvatlevalt lõhnavaid pakikesi - piparkoogivõistlus on täies hoos.
Iga päev on toimetuserahval järjekordset piparkoogisaadetist avades põhjust ahhetada: niisuguseid meistriteoseid ei osanud me oodatagi. Piparkooke on hiigelsuuri ja tibatillukesi, nii poe- kui omatehtud taignast, nii uhkelt kirjatuid kui päris lihtsaid - igaüks teab, mis on tema trump. Võistlejate seas on koguperevõistkondi ja üksikmeistreid vanaemadest lapselasteni, mõni meeski on üleskutsest tuld võtnud ja oma oskused koogikesteks vormistanud.
Kibekiire küpsetamise kõrval on leitud aega panna lisaks retseptile kirja ka oma eredaim piparkoogimälestus. Ühe neist lühilugudest avaldame allpool.
Üsna mitu inimest on toimetusse helistanud ja kurtnud, et nad tahaksid ka võistlusel kaasa lüüa, kuid on oma piparkoogiküpsetamise planeerinud just eelolevale nädalavahetusele. Seepärast otsustas zhürii võtta piparkooke vastu ka esmaspäeval, 20. detsembril kuni kella 17ni. Võistlusel osalejad
l saadavad või toovad toimetusse (Gildi 1) hiljemalt 20. detsembriks kümmekond piparkooki, et zhürii neid maitsta ja hinnata saaks,
l lisavad saadetisele retsepti ja valmistamise õpetuse ning oma nime ja aadressi,
l võivad teha piparkooke ka valmistaignast, sest ühe tegija trump võib olla omatehtud taigen, teisel kujundus, kolmandal poetaigna täiustamise oskus,
l võivad lisada ka lustaka lühiloo piparkoogiküpsetamisest (untsuläinud koogilaar, meenutus lapsepõlve piparkoogiküpsetamisest vm),
l loevad tulemustest 23. detsembri Tartu Postimehest.
Võitja saab auhinnaks Postimehe poole aasta tellimuse (temale sobival ajal), peale selle jagab zhürii välja arvukalt Postimehe meeneid.
algusesse | esilehele
Üle katuse rullunud auto juht pääses kergelt
Üleeile kell üheksa hommikul kaotas 48-aastane arst Merike Rannu vallas Viljandi maanteel kontrolli oma BMW üle. Mustal jääl libisenud auto kaldus vasakule ja rullus teetammist alla. Politsei pressiesindaja andmeil sai juht muhke ja marrastusi, kuid õnneks piisas esmaabist.
Tühjendati auto bensiinipaaki
Üleeile kell 12.30 teatas politseisse Koidula tänava elanik, et öösel oli varas käinud tema Žiguli bensiinipaagi kallal. Kannatanu andmeil imes varas ära 15 liitrit kütust.
Habemega varas viis ratta
Üleeile kella 15 ajal varastati Muuli poe juurest sinine jalgratas Eldorado. Ratta omanik, 19-aastane noormees, sai pealtnägijailt teada, et sellega oli minema sõitnud keegi habemega mees. Kannatanu sõnul oli ratas olnud lukustatud. Miks keegi pealtnägijaist luku lõhkujat ei takistanud, jääb politsei pressiesindaja sõnul üsna arusaamatuks.
Purjus kraanajuht sõitis kraavi
Üleeile kell 15.50 teatati liikluspolitseisse, et Viljandi maanteel sõitis kraavi Sisu kraana. Seda juhtinud 46-aastane Uno oli purjus ega suutnud sõidukit sirgel teelõigul enam valitseda ja sõitis teetammist alla. Murdusid kaks ette jäänud sideliiniposti. Kraana jäi seisma napilt enne teeäärse talumaja seina. Juht viga ei saanud.
Vana varas jäi jälle vahele
Üleeile kell 16.49 kutsuti politsei kaubamajja, kus varguselt oli tabatud 58-aastane Valentina. Naine oli püüdnud näpata 75 krooni väärtuses toidukaupa. Politseile on Valentina tuntud juba aastakümneid, tema arvele on kogunenud 22 halduskaristust.
Poeleti alt varastati rahakott
Üleeile kell 20.07 teatas politseisse Variku poes müüjana töötav keskealine naine, et paari minuti jooksul, mil ta käis kõrvalruumis, varastati leti alt tema rahakott. Selles oli mõnisada krooni ja tähtsad dokumendid.
Rüüstati Opelit
Eile öösel kell 2.30 teatati politseisse autorüüstamisest. Jalaka tänava viiekorruselise maja ees oli nähtud võõrast meest Opeli klaasi lõhkumas ja autosse ronimas. Kui politsei kohale jõudis, oli kaak kadunud, ühes temaga ka automakk.
Murti sisse kooli kohvikusse
Eile varahommikul kell 5.34 teatati politseisse, et öösel oli sisse murtud Kalevi ja Lina nurgal asuvasse Karlova gümnaasiumi kohvikusse. Tekitatud kahju selgitab inventuur.
algusesse | esilehele