ajandi algul oli korvpall Ameerikas tüüpiline juudipoiste spordiala. Tänaseks on korvpallist saanud mustade ala. Ka spordis sõltub kõik bioloogilistest eeldustest ja ümbritsevast keskkonnast. Keegi ei imesta, miks Egiptusest nõnda vähe hokimehi või Saudi Araabiast iluvõimlejaid tuleb. Kindlasti on ka egiptlaste seas võimekaid hokimehi ja saudi neidude seas iluvõimlejaid, paraku kõrbes ei uisuta ja sheigid neelavad enne kinþalli, kui oma tüdrukuid ka teistel lubavad imetleda. Nii ei tea egiptlased ega saudid, kuidas nad oma ande maha magavad.

Ehkki sport ühendab rahvaid, on erinevad spordialad sageli väga piiratud seltskonna mängumaaks. Olgu selleks siis rass, rahvus, suguharu või kultuuripiirkond.

Vaadakem neegreid! Just välised asjaolud on neid pikka aega tippspordist eemal hoidnud. Esialgu ärkasid Ameerika mustad, viimasel ajal podiseb Aafrika juba ise.

Vähem kui poole sajandi eest üritasid natsid Berliini olümpial näidata aaria rassi üleolekut. Ent Jesse Owensi neli kulda andis Hitlerile valusa ninanipsu. Millise näoga vaadanuks füürer viimati maailmameistriks tulnud prantslaste vutimeeskonda? Sydneys poleks vanal Adolfil aga ajurabandusest pääsu. Midagi pole parata, valged pole ammuilma teistest paremad.

Viimasel neljal olümpial on sprindi kõik 32 finalisti olnud neegrid. Pole kahtlust - nii juhtub ka Sydneys. Ehkki Ameerikas on neegreid vaid 13%, moodustavad nad 90% sealsetest profikorvpalluritest ja 70% jalgpalluritest. Selgelt joonistuvad välja lääne- ja idaneegrite alad. Maailma kõige kiiremad inimesed on kõik Lääne-Aafrikast pärit. Samuti nagu hüppajad, kossu- ja jalgpallituusad.

Seevastu mägisest idast sirgub sitkeid staiereid nagu seeni pärast vihma.

Ometi pole pilt adekvaatne - ei mustad naised ega kollased mehed ole enamasti veel «ärganud». Ent sedamööda, kuidas globaalses külas tabud taanduvad ja võimalused avarduvad, saavad ka egiptlased hakata järele proovima oma uisutaja-, mägiindiaanlased staieri- või hiinlased kuulitõukajavõimeid. Alles siis võib öelda, kes ikkagi on maailma kiireimad, vintskeimad ja tugevaimad.

Erinevad rassid on bioloogilistelt võimetelt erinevad. Skeleti ehitus ja reflekside kiirus, kopsumaht ja lihaste võime piimhappega toime tulla ütlevad tippude tihedas rebimises otsustava sõna. Paraku ei tähenda see, et neegrid on tublid tänu sellele, et on loomadele lähemal. Võitmisel on kaalukeeleks aju, mitte lihased, süda või kopsud. Täna algavaid olümpiamänge on huvitav ka sellise pilguga vaadata.