Hiirt hakkab asendama kass

SKANNER. Pastakatesse, võtmehoidjatesse ja mobiiltelefonidesse paigutatud imetillukesed skannerid muudavad internetis surfamise imelihtsaks.

tekst: Aleks Rebel

nternet kasvab ja laieneb pidevalt, püüdes meie igapäevast elu kiiremaks ja mugavamaks muuta. Samas ei muutu internet kasvades ise kiiremaks. Selleks, et leida vajalik veebilehekülg, tuleb surfata läbi kümnete otsingutulemuste ja ka saidi enda struktuuris.

Kuid sadade lehekülgede läbilappamise kiiremaks muutmine ei lahenda probleemi ennast. Olulisem on, kuidas suunata surfaja otse otsitava veebisaidi vajalikule leheküljele.

Vajalikule saidile jõudmist kergendavad lihtsad internetiaadressid ehk URLid, aadresside salvestamine, paremad otsingusüsteemid ja mitmed muud vahendid.

Paraku ei paista siit lahendust interneti kõige aeglasemale ja problemaatilisemale osale - füüsilise ja virtuaalse lõikumispunktile.

Online- ja offline-maailm. Online- ja offline-maailma ühendamisest on paljud huvitatud.

Reklaamitööstus otsib pidevalt uusi võimalusi ja väljundeid. Trükiajakirjandus püüab leida oma nishshi ühendumaks virtuaalsega. Kaupmehed üritavad internetikaubanduse buumi esile kutsuda.

Tähelepanuväärseimaks saavutuseks sel alal on internetis surfamise tehnoloogia CAT (keystroke automation technology, lühend kõlab nagu «kass»). Selle eesmärgiks on täita trükimeedia ja interneti vaheline tühik ja viia inimesed internetile (ja ka internetis ostmisele) lähemale.

Ajad, mil reklaami eesmärk piirdus üldjuhul vaid tähelepanu äratamisega, hakkavad otsa saama. Internetiajastu liigutab reklaami kindlalt interaktiivsuse suunas ja esimese sammuna hakkab reklaam püüdlema selle poole, et tarbija selle skannerist läbi laseks.

Skanner kingituseks. Mitmed mõjukad kirjastused, reklaamiagentuurid ja kaupmehed USAs on avaldanud oma toetust «kassi-projektile», sealhulgas ka 186 miljoni dollarilise investeeringuga, mis muidugi ei jää viimaseks.

Ajakiri Forbes kavatseb lähitulevikus saata oma tellijatele tasuta kassikujulise arvutihiirt meenutava skanneri.

11. septembri Forbesi väljaannet lugedes saab uut riistapuud juba kasutada. Esmakordselt trükitakse artiklite ja reklaami juurde koodid, millest kassiga üle libistades suunatakse arvuti internetibrauser otse vastavale veebileheküljele.

Näiteks on ajakirjas reklaam: pitsa 50% odavam. Inimene, kellel tekkis soov pitsa osta, sõidab kass-skanneriga reklaamist üle ning brauser avab lehe, kust allahindlusega pitsat on võimalik kohe koju tellida. Samamoodi viib Fordi reklaam vastava auto tehnilisi parameetreid jms tutvustavale leheküljele. Huvi korral on seda ka võimalik online-režiimis osta - see aga ongi reklaamiandjate tegelik eesmärk.

DigitalConvergence, kes Forbesis kasutatava tehnoloogia välja töötas, kavatseb järgmise aasta lõpuks jagada tasuta või poolmuidu 40-50 miljonit skannerit. Firma kavatseb edaspidi skannerid paigutada ka kirjutusvahendite, võtmehoidjate, pihuarvutite ja mobiiltelefonide sisse.

Vajaliku tarkvara installeerimiseks kulub aega väidetavalt alla minuti ning seade ise suudab inernetiaadressiks tõlgendada erinevaid koode, sealhulgas ka enamiku toodete peal leiduvaid ribakoode.

Praegune «kass» ühendatakse klaviatuuri ja arvuti vahele. Edaspidi kavatsetakse välja lasta ka USB-ühendusega «kasse», mis ühilduvad ka Apple’i arvutitega.

Ka vanaemadele hakkab internet meeldima. Inimesed ei pea enam meelde jätma või sisse trükkima keerulisi internetiaadresse, rääkimata veebisaidil õige lehekülje leidmisest. Selline tehnoloogia võib internetti meelitada ka vanaemad-vanaisad või muidu internetti pelgavad inimesed. Kord juba internetis, pole ka kauba ostmiseni pikk tee - mõistagi interneti kaudu.

Kuid ka elu läheb lihtsamaks. Näiteks on vaja leida retsepti, kuidas kasutada salatit mingi roa valmistamisel. Siis tuleb võtta salatipurk ja skannida selle kood, mis viib brauseri salativalmistaja või isegi selle retseptide lehele.

Aga see pole veel kõik. DigitalConvergence on loonud tarkavara, mis suudab ka telekanalite edastatava reklaami või jutu heli kaudu internetti viia.

Ka teatud heli uudistes võib sundida arvutit avama vastavat internetilehekülge.

Tohutu potentsiaal. Potentsiaal, mis sellises tehnoloogias peitub, on sedavõrd tohutu, et sunnib ettevaatlikkusele. Pole ju kindel, kas kassid hiirtega ligilähedaseltki sama populaarseks muutuvad, sest sarnase ideega on varemgi katsetatud. Seekord jõutakse aga esmakordselt nii massilise kampaaniani.

Maikuus hakkas üks väike USA ajaleht konkureerivaid GoCodes’i internetikoode oma reklaamidesse trükkima.

Ajaleht, mil tiraaži vaid 110 000 (USA mõõtmetes tilluke), jagas sadakonnale internetihuvilisele lugejale pastakakujulisi skannereid. Pastaka sisse ehitatud minivideokaamera teeb koodist pildi ja «tõlgib» selle internetiaadressiks. Leht kavatseb lähiajal jagada mõni tuhat skannerit.

Märtsis hakkas Planet RX 159 dollari eest müüma Symbol Technologie munakujulisi skannereid, millega ostjad saavad kauba koodi skannides tooteid lihtsamalt nende internetikaubamajast osta.

Samalaadse projektiga alustas ka kolmas firma - Digimarc. Vana ja uut maailma ühendab siin veebikaamera: Digimarci vesimärgiga varustatud reklaami tuleb näidata veebikaamerale, mis vastava tarkvara abil suundub õigele veebileheküljele.

Ajakiri Wired kogus tehnoloogia rakendamise taha 30 firmat, sealhulgas ka Fordi, IBMi ja VISA. Augustis hakkas Digimarci kasutama ka Popular Mechanics ning hiljem veel 160 väljaannet.

Suures osas on uuenduse taga väljaandjate ja reklaamiandjate ärihuvid, sest tehnoloogia annab võimaluse jälgida reklaami efektiivsust. Takistuseks võivad saada aga tarkvara installeerimine ja klienditugi.

Pole kahtlust, et massimeedia ühendamine internetiga hakkab inimestele meeldima.

Forbes kavatseb esimeses jaos saata oma tellijatele 850 000 skannerit, lubades samas reklaamiandjatel koode 2001. aastani tasuta trükireklaamile lisada. Kui projekt käivitub, võib see ajakirjale üsna tulusaks osutuda. Tehnoloogia väljatöötaja saab oma jao selle litsentseerimisest, samuti tahab firma võtta tasu reklaami tulemuste eest - internetis on see ju kontrollitav!

Ka konkurendid ei maga. Motorola ja Symbol Technologies on loonud koostöös Ericssoni tütarfirmaga Connect Things ühisettevõtte, kus ühendatakse Symboli kooditehnoloogia internetti kasutavate seadmete, sealhulgas mobiiltelefonidega.

Spetsialistide sõnul tuleb tehnoloogiaid veelgi ning aasta jooksul muutub online-kaubanduse pale tohutult.

Kuid kas poleks kasulikum firmade veebisaite korrastada, lihtsustada ja järjekindlamalt uuendada, selle asemel et kulutada rohkem interaktiivsele reklaamile? Ka seda tasub teha, kuid ei maksa unustada, et internet oma klient-server struktuuriga polnud mõeldud virtuaalse ühendamiseks füüsilisega.

Algseks eesmärgiks oli virtuaalse ühendamine virtuaalsega, ühe internetilehekülje ühendamine teisega. Praegu paistab, et see on määratud muutuma, sest protsess juba käib.