Mustmiljon astet Euroopasse

VALMISOLEK. Septembri algul vaagisid maailma homsed juhid Genfis, kui valmis on üks või teine riik peagi algavaks 21. sajandiks. Luup uurib samal skaalal Eesti shansse.

tekst: Peeter Ernits

uidas defineerite teie homset edu, küsiti mullu jaanuaris Davosis maailma vägevatelt.

Kui valmis on Euroopa 21. sajandiks? Kuidas üldse mõõta sellist valmisolekut?

Esimest korda tuldi Davosis toimunud Maailma Majandusfoorumil välja nn valmisoleku indeksiga.

Homsete liidrite nägemus. «Täna tehtud tarkadest otsustest võidame meie, aga ka lollide otsuste tagajärgede eest tuleb homme meil maksta. Seega on meie asi tagada, et täna langetatakse õigeid otsuseid,» arutavad homsed liidrid.

Globaliseerumine on turumajanduse geneetiline kood ja seepärast paratamatu.

Ent poliitika tegemine ja liidriks olemise tähendus sellises maailmas muutub.

Ehkki võim muutub globaalseks, jääb poliitika reeglina lokaalseks. Lõviosa poliitilisi vastuseid tuleb anda rahvuslikul pinnal.

On teinegi moment. Majanduslik moderniseerimine toimub võrratult kiiremini kui poliitiline.

Kui heaoluriikides puudub enamikul motivatsioon midagi oluliselt muuta, siis Eesti-sugustes arenevates riikides on tsiviilühiskond veel liiga nõrk ega suuda seetõttu valitsuselt nõuda, et nende tegevus oleks läbipaistev ja efektiivne.

Kolmandaks. Kuna maailm on muutunud äärmiselt kompleksseks, pole enam selge, kes on õigupoolest kes. Samas, mida komplekssemaks maailm muutub, seda haavatavamaks ta saab.

«Juhid peavad rohkem usaldama ja rohkem delegeerima, samas pole otsustamisel risk olnud kunagi varem nõnda suur. Tänased mänedžerid sarnanevad üha enam eilsete valgustatud monarhidega,» väidab Dominique Moisi, Prantsuse Instituudi asedirektor.

Globaliseerumine vähendab rahvuste, suveräänsuse ja territooriumi tähendust, samas suurendab järsult identiteedi olulisust. Mida globaalsemaks maailm muutub, seda enam hakatakse oma identiteeti otsima ja küsima, kes ma õige olen.

Liidrid peavad sellele vastata oskama.

Kuna globaalsed turud ei loo globaalseid kooslusi, lasub liidritel uus väljakutse.

Praod katedraali seintes. Ehkki viimase poole sajandiga on Euroopat saatnud pöörane edu (rahu, eluiga ja elustandard aina kasvavad), on majandus ja rahandussüsteem suuresti sklerotiseerunud, paljusid noori aga kollitab tööpuudus.

Üks on selge, need, kes jälgivad vaid majandust, ei jõua homses Euroopas enam pinnale. Hästi töötavast tsiviilühiskonnast ja majandusest enam ei piisa.

Edukas ühiskond on homme säästlik ja seda nii majanduslikus, poliitilises kui keskkonna mõttes.

Kolm raudkindlat asja. Esiteks - juhinduda maksab eelkõige kolmest riigist: Iirimaast, Luksemburgist ja Rootsist. Samas ei soovita homsed juhid vaadata suurimate luuserite Kreeka ning Itaalia poole.

Iirimaad iseloomustab väikese rahvaarvu (mis samas plahvatuslikult kasvab!) juures kiireim majanduskasv, hea tervishoiu- ja haridussüsteem ning kõrge tööhõive.

Teiseks - tänases Euroopas on Põhi kindlalt parem kui Lõuna, Väike parem kui Suur ning Homogeenne etem kui Heterogeenne.

Kolmandaks - pole mingit alust väita m i l l i n e majandusmudel tagab kindlama edu, on selleks anglosaksi või mõni teine.

Riigi neli alussammast. Davosi analüütikute arvates toetuvad riigid neljale sambale. Nendeks on säästlikkus, sotsiaalne õiglus, harmoonia ja tehniline ning hariduslik valmisolek.

Säästlikkuse mõttes tasub joonduda Luksemburgi järgi ja vältida Portugali mudelit.

Ka Kreekast ei tasu eeskuju võtta. Ehkki valitsus kulutab seal iga kodaniku tervise heaks 1000 dollarit aastas, USA aga 4000, jääb keskmise jänki eluiga (76 aastat) ometi kreeklase omale (78 aastat) alla. Davosi analüütikud väidavad seepärast, et ilmselt puudub positiivne korrelatsioon tervishoiule kulutatava raha ja keskmise eluea vahel.

Kreeka ja Taani kulutavad tervishoiule SKTst alla 7%, USA kaks korda enam - 14%.

Küllap annab Looja kreeklastele eluaastaid tänu heale toidule, kliimale ja veinile, märgivad homsed juhid.

Kõige harmoonilisem on täna Taani ühiskond. Ühteaegu on kõrge nii SKT per capita kui noorte tööhõive. Vähesed on sunnitud elama allpool vaesuspiiri ja kuritegusid on vähe. Taanlaste käsutuses on suurepärane tervishoiusüsteem.

Harmooniale on väga lähedal ka tänane Holland.

Õigluse poolest paigutub Euroopa Austria ja Kreeka vahele. Austrial on väga hea looduskaitsesüsteem, noorte kõrge tööhõive ja madal kriminaalne tase.

Murettekitav on, et tervelt seitsmes ELi riigis on noorte tööpuudus üle 20%. Kõrvutades seda aga analüütikute hinnangul USA kui ühe kõige ebaõiglasema ühiskonnaga, on pilt ometi suhteliselt hea.

Kui Austrias, Saksamaal ja Luksemburgis on kümnendik alla 25-aastastest töötud, siis Prantsusmaal, Kreekas, Itaalias ja Hispaanias on selliseid juba neljandik. Järelikult pole sealsetel noortel kerge tööd leida ja ennast tulevikuks kindlustada.

Tehnilise ja haridusliku valmisoleku poolest on ületamatu Rootsi.

Euroopa peab majanduskriteeriumite asemel keskenduma eeskätt inimestele ja nende heaolule, rõhutavad tulevased juhid.

Tervelt üheksa Euroopa riiki on 21. sajandiks paremini valmistunud kui USA ja Kanada, rõhutavad tulevased juhid.

Aga Eesti? Kuidas sobib sellisesse pilti Eesti? Raudkindlatest eeldustest räägivad meie kasuks kaks - asume põhjas ja oleme väikesed. Miinuseks on see, et Eesti ühiskond pole homogeenne. Neljast sambast on kahjuks tervelt kolm pehmelt öeldes mädad.

I. Säästlikkus ( - ) Midagi rõõmustavat pole. Kui enamiku riikide aastane majanduskasv viimasel kümnendil jääb 1-7% vahel, siis meil on see 2,8, aga seda miinusmärgiga.

Ostujõud inimese kohta on enam kui kaks korda madalam kõige väetimast.

Naftaekvivalendis teenime 1 kg kohta vaid ühe dollari, samas jätame endast maha tohututes kogustes ohtlikke jäätmeid ja paiskame õhku liiga palju süsihappegaasi. 11,2 tonni aastas õhku paisatud CO2 inimese kohta on ilmselgelt palju.

Viimase näitaja järgi kuulume Euroopa hullemate riikide hulka.

II. Sotsiaalne õiglus ( - ) Vaesus, töötus ja tervis on selle valdkonna tugisambad.

Paraku on kõik kolm Eestis pehmelt öeldes mädad. Seega juba kolmas miinus.

Ülimadal eluiga ja ülipõdur tervis, olukord, kus ligi poolte elanike sissetulekud jäävad allapoole riigis kehtestatud ametlikku vaesuspiiri, samas kui enamikus võrreldavatest maadest on selliseid inimesi vaid 7-8% (samas on vaesuspiirid nii siin kui seal sootuks erinevad: neil 14,4, meil 1 dollar päevas) ning kõrge tööpuudus, sh noorte hulgas ilmestavad seda valdkonda.

Eestlaste tervis on viletsamaid Euroopas. 35 riigi seas on meie päralt 31. koht.

Meil juuakse ennast 36 korda sagedamini surnuks kui Rootsis, tapetakse 24 korda sagedamini, uputakse 14 korda sagedamini, hukkutakse liikluses 5 korda sagedamini kui naabermaal Rootsis.

40 aastat stabiilsena püsinud suremuse tase on iseseisvumise järel katasroofiliselt tõusnud. Igal aastal lisandub 3600 lisasurma, samas kui loomulik iive on muutunud negatiivseks. Kokkuvõttes kahaneb rahvaarv iga aastaga 4100 inimese võrra.

Seitsme aastaga (1990-97) kaotas Eesti sedasi ühtekokku 76 000 inimest. See on üks halvemaid näitajaid terves Euroopas ja üleminekuriikide seas, kinnitab verivärske Eesti Keskkonnatervise riiklik tegevusplaan.

Ehkki autode arvult on Eesti Euroopa keskmisel tasemel, on liiklusohutuse tase meil Euroopa üks halvemaid.

Väga palju on ka töötraumasid. Põhjuseks üha teravnev konkurents tööandjate vahel. Eriti kehtib see ehitussektoris, kus tööde tähtajad lühenevad, tähelepanu tööliste julgeolekule jääb aga seevastu tagaplaanile.

On raske öelda, kas arenenud riikide kohta tehtud järeldus, nagu keskmine eluiga tervishoiule kulutatud raha hulgast eriti ei sõltu, üleminekuriikides siiski kehtib.

Ungari kulutab tervisele 6% SKTst, Poola 5. Eesti 5,5%, eluiga on aga häbematult madal.

ELi keskmisega võrreldes on meil surmasid 130%, sünde samal ajal vaid 85%. USA kõrval, kes kulutab oma SKTst 14% tervishoiule, on Euroopa märksa tagasihoidlikum (6-11%).

III. Harmoonia ( - ) Euroopalikus mõttes harmooniast on Eesti ühiskond täna veel väga kaugel.

Kui mõrvu on paarkümmend korda, enesetappe 3-4 korda ja vange 3 korda Euroopa keskmisest enam, siis selliste näitajatega pole «valgesse» maailma kuidagi asja.

Kriminaalsuse ja distressi näitajate järgi vaatab meile mitte ainult Euroopa, vaid isegi globaalsest peeglist vastu hirmuäratav nägu.

Peamistel «võistlusaladel» oleme maailma top 10s.

Lahutuste osas on meie käes maailmarekord.

Meeste enesetappudes auhinnaline kolmas koht.

Viies punktikoht on Eesti käes tervelt kolmel alal: mõrvades, naiste enesetappudes ja mõrvalinnade järjestuses.

Maailma vägivaldseimate linnade edetabelis edestab Tallinn isegi New Yorki. Statistika on halastamatu - maailmalinnas Kairos on 30 korda turvalisem liikuda kui Tallinnas. Eesti pealinnas on 10 korda suurem võimalus nuga saada kui Torontos, Santiagos või isegi türklaste Istanbulis.

Sellisel taustal kõlab endise siseministri Jüri Mõisa väide, et kuna kuritegusid on liiga palju, tuleks nende taset tõsta, ülima küünilisusena.

Euroopa ja maailma ühes kõige harmoonilisemas riigis Taanis registreeritakse aastas 100 000 elaniku kohta 10 508, Rootsis isegi 12 671 kuritegu, meil kõigest 2384.

IV. Hariduslik ja tehniline valmisolek ( + ) Vaid siin pole Eestil mõtet häbeneda. Suhteliselt palju on teadlasi ja tehnikuid ( 3 / 1000 elaniku kohta ). See näitaja on võrdne Suurbritanniaga ja kõrgem kui Iirimaal, Austrias, Hispaanias, Portugalis ja Kreekas. Ometi jääme kõvasti alla Rootsile ja Jaapanile (7 / 1000 inimese kohta), vähem Soomele, Taanile ja Prantsusmaale (5 ) ning Saksamaale, Belgiale ja Hollandile (4).

Interneti kasutajate suhtarvu poolest edestame enam kui pooli konkurente ja oleme Iiri- ja Saksamaaga umbes samal tasemel. Samas asume Põhjamaade Ränioru Rootsi ja innovaatilise Soome külje all.

Tulemus - totaalne võõrandumine. Vaatamata suurtele edusammudele majanduse arendamisel on Eesti harmooniast ometi väga kaugel. Ühiskonna räige lõhestatus ja ebavõrdsus on toonud kaasa valitsejate ja valitsetavate totaalse võõrandumise.

Täpselt neli aastat tagasi, 1996. a septembris, märkis Postimehele antud usutluses sotsioloog Andrus Saar: «Kogu materjal näitab võimu totaalset võõrandumist inimestest ja inimesed ei usu, et nad suudaksid võimude mõjutamiseks midagi teha.»

Ehkki võim on vahetunud, pole midagi kahjuks muutunud, kinnitab Saar ka täna ning lisab: «Aga Eestimaa avalikkuse arusaam sellest, et nad ei saa võimureid ü l e ü l d s e mõjustada, näib olevat ikkagi liig mis liig. Kui rohkem kui kuuendik täiskasvanud elanikkonnast on andnud oma allkirja NRG lepingu vastu, siis valitsuse viitamine sellele, et põhiseaduse järgi nad ei pea seda arvestama, on küünilisuse tipp. Järelikult on avalikul arvamusel täpselt õige arusaam sellest, mida see fenomen suudab teha ja mida mitte. Pigem mitte midagi.»

Kes on tuleviku globaalsed liidrid?

Global Leaders for Tomorrow ( GLT ) ühendab ca 600 noorema põlve (sünniaasta pärast 1955) majandus- ja poliitikajuhti tervest maailmast ja tegutseb Maailma Majandusfoorumi juures Davosis.