eie peaministri nimi on Siimann ja ta ei tegutse oletuste ega kahtluste põhjal. Siseministri nimi on Taal ja tema lahkumispalve jäi Siimannist rahuldamata just sel põhjusel, et viimane peab Daiwa hävingut oletuseks ja kahtluseks.

Hea, kui ametnik lähtub ainult tõsiasjadest. Paraku ei ole paljusid tõsiasju enam saadaval. Kunagi oli Daiwa laen tõsiasi, aga nüüd on tast ainult kahtluse vari järel. Miljard krooni oli tõsiasi kuni Maapanka viimiseni, Maapangas muutus see ikka kahtlasemaks ja kahtlasemaks. Kümme miljonit taala oli ka kunagi tõsiasi.

Tõsiasju jääb järjest vähemaks. Ei jõua õieti silmagi pilgutada, kui Talse on läind. Sellises olukorras on Siimannil tõesti raske tegutseda. Ometi saab ta vaatamata rasketele oludele mõne väiksema asja tehtud. Ei kipu Siimanni teod just ajalukku minema ega elu edendama, ometi annavad nad tunnistust sellest, et Siimannis on säilinud usk tõsiasjadesse.

Suurvaime on läbi aegade iseloomustanud võime kahelda kõige ilmselgemates asjades. Sel ajal, kui kogu tulevane Euroopa Liit näpuga piiblist järge ajas, kuulutas Galilei, et maakera pöörleb ja mitmed paavstid kummardasid kuradit. Nii kahtles Niitsoo Marxi «Kapitali» teises köites juba 1984. aastal ja nii ei usu Siimann praegu ei Daiwat, Daewood, Päikest ega Kuud. Eks vilets suvi kõigutab meie kõigi usku päikese pruunistavasse jõusse.

Siimann kinnitab, et seni kuni keegi pole vastupidist tõestanud, on Taalist Eesti riigile siseministrina kõige enam kasu. Igaüks saab aru, et siseminister ei pea kasu kokku kandma nagu puuk, vaid oma tööd tegema. Töö on Taalil lihtne - peab vaatama, et üks teisele kahju ei teeks.

Siimann räägib küll suure suuga Eesti riigist ja selle kasust, kuid Eesti riik on ise mitmetel põhjustel küllalt kahtlane. Üks asi, et riigi ametnikud on kahtlased. Teine asi, et keegi ei oska öelda, mitu peotäit eesti riiklust Euroopa Liidus järgi jääb. Kolmandaks on viimasel ajal lehtedes iibest juttu tehtud ja võib arvata, et EL saab esimeseks eestlastevabaks impeeriumiks.

Kogu ametnike tegevus näib olevat rajatud tõsiasjale, et meie ugriverd rahvas sureb välja ning tema säilimist tuleb kaitsta kõigi vahenditega. Taal on eestlane ja seepärast tuleb teda hoida. Kui Taal lahti lasta, läheb tal tuju pahaks, tervis hakkab jukerdama ja ta lõpeb otsa. Eesti rahvale on kindlasti väga kasulik, kui Taalil rahulikult olla lastakse, heaolu tagab talle pikema eluea ja aitab meie kõigi väljasuremise vastu.

Lihtinimesele tundub väljasuremine kauge ja teoreetiline, peaminister näeb aga väljasuremist kõrgemalt ja lähemalt ning tema jaoks ei ole see ei oletus ega kahtlus, vaid igapäevane töö.