Internet etendab maailma majanduses üha olulisemat osa. Kas ka Eestis?

tekst: Holger Berg

aks kolmandikku maailma 100 miljonist internetikasutajast ostab vähemalt kord kuus endale midagi interneti kaudu. Viiendik ühendriiklastest on hakanud tänu uuele meediumile vähem poes käima.

Paari viimase aasta jooksul on infokiirtee ka Eestis muutunud nohikutest häkkerite tallermaast paljudele firmadele asendamatuks töövahendiks. Peale selle, et see on senistest kommunikatsioonivahenditest kiirem ja odavam, võimaldab ta jõuda ka uute turgudeni. Tarbijagi saab järjest rohkem igapäevatoimetusi teha koduarvuti tagant tõusmata.

Eestis on suurim edu saatnud internetti panganduses. Iga pank saab päevas keskmiselt 70 uut internetipanga kasutajat. Menu on mõistetav - klient saab rahaülekanded teha kõigest arvutiklaviatuuri klõbistades, hoides kokku nii raha, aega kui ka jalavaeva.

Enne liitumist pruukis Hansapanga internetipanga teenust 17 000, Hoiupangas 18 000 inimest. Aasta lõpuks peaks iga viies Hansapanga klient kasutama internetipanka. Ühispanga kahe kuu vanune internetipank on võitnud endale juba 2700 klienti. Arveldamine interneti vahendusel on tulus ka pankadele, sest tunduvalt odavam on ülal pidada võrguserverit kui pangahoonet ja tellerit.

Virtuaalkaubamajad pole Eestis sellist edu veel saavutanud. Kuigi toidukaupa pakkuva kaubamaja www.super-market.ee koduleheküljel käib päevas sadakond külastajat, on peamisteks tellijateks mõnikümmend ettevõtetest püsiklienti - «näiteks kuuendal korrusel asuvad firmad, kes ise ei viitsi suures koguses joogivett nii kõrgele tarida,» märgib kaubamaja esindaja Jüri Erm.

Internetti on end üles pannud ka raamatukirjastajad, kuid praegu moodustab see kataloogikaubandusega tegelevate raamatumüüjate kogumüügist tühise osa. Ka enamik Eesti arvutifirmasid pakub võimalust interneti kaudu kaupa tellida. Võrgu vahendusel müüdu ulatub aga vaid 1-3%-ni. Sellegipoolest tuleb proovijaid aina juurde. Sügisest saab AS Piletilevi koduleheküljel broneerida kontserdi-, spordivõistluse ja teatripileteid.

Keegi ei tea, kas internetikaubandus saavutab Eestis sellise populaarsuse nagu USA-s ja Lääne-Euroopas, sest tarbimiskultuur on siinmail erinev. «Eestis on vahemaad lühemad, inimesed viitsivad poes käia ning on harjunud kaupa käega katsuma,» viitab arvutifirma Pennu Computer Technology arendusdirektor Alo Koop. Vanemad inimesed ei harju arvutitega, teismelised pole maksujõulised ning kasutavad internetti peamiselt surfamiseks ja elektronposti saatmiseks, selgitab arvutifirma Microlink-Online müügijuht Priit Juurikas.

Olukord on aga lootustandev. Võrku ühendatud arvutite poolest 1000 elaniku kohta seljatab Eesti pool Euroopat, rääkimata ülejäänud Baltikumist. Balti Meediateabe AS-i prognoosi kohaselt kasutab juba sügisel arvutit pool miljonit eestimaalast.

Eestis kasutatakse internetti rohkem ettevõtetevahelises suhtlemises-arveldamises. Price Waterhouse’i uurimuse kohaselt kahekordistub maailmas firmadevahelise interneti kaubanduse maht iga kolme-nelja kuu tagant. Suur osa Eesti hulgifirmasid tutvustab oma kaupa just telefonitraate pidi. Ehkki reisibüroo Estravel pakub ainsana Eestis andmebaasi vahendust lennupiletite tellimisel, moodustab uute klientide arvel tekkiv müügikäibe kasv kaduvväikse osa. «Aga kui interneti võimalusi ära ei kasuta, oleks käive praegusest poole pisem,» kinnitab Estraveli juhatuse esimees Aivo Takis.

Kasvuruumi on Eesti ettevõtetel internetiturunduse vallas. Kui USA-s kasutab internetiserverit turundusvahendina kaheksa firmat kümnest, siis Eestis on koduleheküljed 200-300 ettevõttel 50 000-st. Kodulehekülge kasutatakse seni peamiselt info ja reklaami levitamiseks siseturul. Teadlikult on uusi turge interneti vahendusel püüdma hakanud vähesed - lasereid tootev Neweks, Eesti Merelaevandus, Saku Õlletehas, OÜ Tarkvara. Kui OÜ Tarkvara sai kahe aasta jooksul kodulehekülje kaudu ärialast tagasisidet vaid kaks korda, siis pärast interneti turundusalaste konsultatsioonide võtmist on firmaga ühendust võetud 40 korral. Mis peamine, interneti reklaami kulud ei ületa kohaliku meedia reklaamihindu. Sellest sügisest pakub Tarkvara OÜ veel üht teenust - esimese Eesti firmana hakkab ta levitama enda väljatöötatud finantstarkvara interneti kaudu kogu maailmas. Saadad firmale oma pangakaardi numbri, klikid arvutihiirt ning tellitu tuleb telefonitraate pidi kohale. Mõnda aega on arvutiviiruse tõrje programmi niiviisi müünud Baltic Computer Systems, seda aga siseturul. Riigipiiridest kaugemale püüdleb ka virtuaalraamatupood www.raamatud.ee, kes kavatseb hakata pakkuma välismaal Eesti autorite loomingut.