Statistika näitab Valgevene tööstustoodangu kasvu ning elanike reaaltulude pidevat tõusu. President Lukashenko teab, kuhu juhib oma rahvast.

tekst: Madis Hint (Postimees), Moskva

oskva diplomaatide kuluaarivestluses liigub nali, et kaugel ei ole ajad, mil Aleksandr Lukashenko - slaavlased taasühendanud Suur-Vene president - Venemaal töötavad diplomaadid pealinna suure ringtee taha tööstusrajoonidesse saadab.

Tundub aga, et peale naljade ei suuda diplomaadid Valgevenega midagi mõistlikku peale hakata. President Lukashenko näib sellega harjunud olevat, nautides omaenda sünnitatud nalju suure demokraatliku maailma kulul.

Pärast seda, kui Lukashenko oli üheksa Lääne suursaadikut nende residentsidest Minski äärelinna välja visanud, arvas Euroopa Liit, et teeb enneolematu pahameeleavalduse - kutsub kõik saadikud koju konsultatsioonidele. «Konsulteerivad, konsulteerivad ja tulevad jälle tagasi. Töö tahab ju tegemist,» kommenteeris seepeale Valgevene president.

Ja mis Euroopal muud üle jäigi, kui suhted Minskiga tasapisi jälle üles soojendada. Töö ootas mäletatavasti tegemist ka siis, kui Lukashenko asendas demokraatliku parlamendi oma liitlaskonnaga. Või siis, kui Valgevene hävitaja tulistas alla Ameerika sportlase aerostaat-õhupalli... Minskis ei usuta ka seda, et USA ja Euroopa Liidu liikmesmaad peavad kuigi kaua kinni oma otsusest mitte anda Valgevene juhtivatele poliitikutele viisat.

Väike ulakas vend

Veel piinlikumas olukorras vaevleb pidevalt Venemaa, sest on otsustanud esineda Minski partneri ja patroonina SRÜ tugevdamisel ja ühise slaavi asja ajamisel. Aga Lukashenko ei pea vajalikuks tänada. Veidi peale «diplomaatide skandaali» osales Valgevene riigipea juuni lõpul Crans Montana foorumil ning teatas muuseas: «Euroopa Nõukogu on vabaduse haud. Et sinna pääseda, on vaja parlament tankidega laiali tulistada, nagu «mõningad» teatavasti tegid.» See oli erakordselt solvav vihje Venemaa 1993. aasta riigipöördekatsele, millest praegune võim välisilma psühholoogilisel toetusel üle noatera võitjana välja tuli.

Vene välisministeerium väljendas seepeale lootust, et Lukashenko sõnad olid «tiivustatud vaidlushasardist». Minsk mõistagi midagi selgitama ei tõtanud.

Kõigest hoolimata on Moskva-Minski suhted viimastel kuudel olnud suhteliselt rahulikud, ehkki «suhtelist ja kõikuvat rahu» ei saa lähimate liitlaste vahel pidada just normaalseks olukorraks.

Sügisel pingestas mitu kuud vennasrahvaste läbisaamist Valgevenes piiririkkumise pseudosüüdistusega vangi pistetud Vene ORT telekanali reporter Pavel Sheremet. Teadupärast tegi Sheremet televisioonieksperimendi, mille käigus ta ületas korduvalt Valgevene piiri. Siis ei lubanud Jeltsin Lukashenkol tulla isegi ringkäigule Vene vasak-meelsetesse kubermangudesse, jättes Aleksandr Grigorjevitshi tema eralennukis Venemaa kohale asjatult maandumisluba ootama. «Lasku Sheremet lahti ja lennaku siis, kuhu tahab,» müristas Jeltsin.

Loo kuulsusetut hääbumist mäletatakse vähem - ajakirjanik lasti küll trellide tagant välja, kuid mõisteti tingimisi siiski süüdi. Mis sest, et kaitsel õnnestus tõestada, et oma arvukatel «tutvumisreisidel» on ka president ise samal moel astunud üle halvasti kaitstud Valgevene riigipiirist.

Venemaa aga unustas alandava ja fabritseeritud kohtuprotsessi ning hakkas uue innuga tugevdama Moskva-Minski kaksikliitu, SRÜ-d ja muid Valgevene entusiasmile rajatud N Liidu järelmoodustisi. Viimased paar kuud on suisa poole oma ajast elanud Minskis SRÜ tegevsekretäriks määratud Vene miljardär Boriss Berezovski, kelle imperialistlikke vaateid koteerib valgevene rezhiim väga kõrgelt.

Rahva mees

Aastat kolm-neli tagasi avaldas armastatud Aleksandr Grigorjevitsh ühes järjekordses «vaidlushasardis» tunnustust Hitleri natsirezhiimi efektiivsusele. Pärast seda on Valgevene president norus vuntsidega küll korduvalt asetanud pärgi kõikvõimalikele fashismiohvrite mälestusmärkidele, kuid idee totaalsest efektiivsusest hõõgub tema rinnus edasi.

Valgevene majandusstatistika on muljet jättev. 1997. aastal kasvasid elanike reaaltulud ligi 22%. Tööpuudus vähenes 38%. Eksport kasvas 26,5%. Väliskaubandusdefitsiit vähenes 6%. Rahvuslik koguprodukt kasvas 10%. Tööstustoodang suurenes 17,6%. Erinevalt Vene sõidukitööstusest on Valgevene Belarusi traktoritel ja MAZ veoautodel hea läbimüük, mis tagab ka pideva tehnoloogilise arengu. Valgevenes toodetud sisepõlemismootoreid kasutab aga isegi Fordi kontsern.

Tõsi, leidub neidki, kes vaid muigavad Lukashenko rahva «saavutuste» üle. Mõned näiteks kahtlevad, kas keskmiselt 40-dollarilised palgad Euroopa südames annavad ikka tunnistust õitsengust. Arusaamatust tekitavad ka väsinud näod, kes igal hommikul astuvad Moskva Valgevene vaksalis tohutute piima- ja kohukesekottidega maha Minski rongi üldvagunist, et suunduda Moskva tunnelitesse oma riskantset spekulandileiba teenima. Valgevene rubla aga kutsutakse Venemaal millegipärast zaitshikuks - jänkupoisiks. Võib-olla seepärast, et tema musta turu kursihüpped on ettearvamatud.

Igasugu ettearvamatuste vastu on president end rahva eest jõuliselt kindlustanud. Esmajoones muidugi sellega, et keegi ei tea, millal avaneb esimene võimalus Temast Endast demokraatlike valimiste abil lahti saada. Teiseks on president kehtestanud väga selge ja arusaadava korra - riik teab ja kontrollib kõike, alates kohukeste ekspordist ja lõpetades sovhoositööliste palkadega.

Riik on kehtestanud ametliku valuutakursi. Riik karistab karmilt vaheltkasuvõtjaid, salakaubavedajaid ja Tshernobõli radioaktiivsetel maadel sanktsioneerimata põllumajandust viljelevaid talupoegi.