Idanaabriga ei saa äri ajada, teavad Narva ettevõtjad oma kogemustest. Takistuseks pole mitte riikidevaheliste lepete puudumine, vaid Venemaal valitsev korralagedus.

tekst: Maret Kaik

a ei ole Venemaa ärimeestega viimase seitsme-kaheksa aasta jooksul kordagi suhelnud. Vene turg pole üldse oluline, see moodustab meie turuosast null kuni pool protsenti. Kas teda on või ei ole, pole mingit vahet. Seal on liiga palju segadust ja korruptsiooni,» tunnistab tänavune aasta ärimees, Kreenholmi Valduse AS peadirektor Meelis Virkebau ühes intervjuus. Piirilinna suurima tööandjana on Virkebau kohaliku pooljumala staatuses.

Vaid sinisilmsed põllumehed võivad õhata: kui oleks kaubanduslepped ja saaks Venemaale priipärast võid ja juustu müüa, küll siis lööks Eesti põllumajandus lokkama!

Ida-Virumaal pole legaalset sissetulekut umbes viiendikul piirkonna tööjõust. Tööpuudus kasvab - sedamööda, kuidas ilma nõudluseta hääbub suurtööstus.

Ent idanaaber püsib endiselt teispool jõge, kiviviskekaugusel. Miks siis selle täitmatu turu võimalusi ära ei kasutata?

Ettearvamatu Venemaaga ei saa asju ajada, leiavad Narva vene ärimehed, keda Venemaa ja SRÜ Instituudi teadlased ekspertidena küsitlesid. Teadustöö hindab Ida-Virumaa majanduspotentsiaali ja lähiaastate võimalusi Venemaa ja SRÜ turgudel.

Ei leia ühist keelt

Fjodor, ehitustööstur: Kahjuks pole meil praegu Venemaaga mitte mingeid töösuhteid. Kontaktid pärinevad ajast, kui Eestist oli kasulik vedada Venemaale ehitusmaterjale ja osta sealt bensiini. Mõned aastad tagasi töötasime seal, ehitasime bensiinijaamu, maju. Kui piir läks kinni ja tekkisid tollimaksuprobleemid, jäi töö pooleli. Igal aastal on keegi meie juhtkonnast käinud nende seminaridel, kohtunud ärimeestega. Oleme oodanud, millal küpseb pinnas, et saaks jälle tööle hakata ning raha teenida. Iga kord oleme tagasi tulnud teadmisega, et see aeg pole veel käes.

Vitali, suurkaupmees: Kui tõmmati piirid, arvasid kõik meie ettevõtjad, et Venemaal saab edasi töötada nagu kodusel turul. Impordi- ja ekspordioperatsioonid ning viisad näitasid kätte, et osutusime välismaal elavateks. Tegelikult ei oodatud meid enam Vene turul, meie toodangut ei nõutud.

Oleg, endine linnajuht: Selleks, et minna mingile turule, peavad olema tagatised. See on maailmapraktika. Kui me käisime Peterburis ehituskomitees ja andsime infot meie firmade kohta - mida me toodame, missugused on meie võimalused -, sain aru, et neil on huvi Eesti ettevõtjate vastu, kes tuleksid oma kapitaliga ja lükkaksid mõnegi asja käima. Küsisime, missugused on tagatised. Ei mingeid tagatisi, oli vastus. Neil doteeritakse korteriüüri, praktiliselt kõike. Kuni riik doteerib korralagedust, ei saa nad aru, palju miski maksab, ega õpi kunagi raha lugema. Ütlesin, et tuleme teie juurde alles siis, kui lõpetate doteerimise. Jõhker, kuid fakt.

Kui Jaanilinna võlg ületas igasuguse mõistlikkuse piiri, küsiti mult Kingissepas, kas ei saaks vee eest tasuda liiva või veel millegi muuga. Vastasin, et mina ei leiutanud valemit kaup-raha-kaup. Mida varem hakkate selle skeemi järgi tööle, seda kergem on meil tulevikus suhelda mõlemale mõistetavas keeles.

Vitali: Ida-Virumaa ja siinsete vene ärimeeste potentsiaali ei kasutata ära selleks, et mõjutada Vene turgu. Me räägime ühes keeles, see peaks looma mingidki võimalused partnerluseks, olgu siis formaalseks või mitteformaalseks.

Fjodor: Me oleme omad, venelased, ja justkui ei ole ka. Äri ajades võtame laenu, meil toimivad kokkulepped, garantiid. Omandiküsimus pole Eestis küll lõpule viidud, kuid on maandatud, läheneb euroopalikele standarditele. Venemaal on kõik segi nagu puder ja kapsad. Kultuurilised erinevused on liiga suured.

Vitali: Kolme aastaga suleti paljud ettevõtted, ühed lagunesid laiali, teised orienteerusid ümber Lääne turule. See oli paljudele firmadele shokk. Puitu töötlevatest ettevõtetest töötab nüüd 90% Lääne turule.

Mehesõna ei maksa midagi

Fjodor: Me oleme juba ära hellitatud, oleme harjunud töötama tsiviliseeritud õhkkonnas, oleme harjunud, et meid usaldatakse ja meie võime usaldada oma partnerit. Seal, Venemaal on kõik teisiti. Isegi inimesed, kellega oleme suhelnud väga pikki aastaid, ütlevad: kuidas ma ka ei püüaks sõna pidada, see ei sõltu minust. Vene turg on ettearvamatu, see algab poliitika, seaduste, maksude voluntarismist. Ning võimalus, et raha, mis sa käiku panid, sinu juurde ükskord tagasi jõuab, on väga väike.

Vene äri eripära on sügav korruptsioon. Sellest oleme siin, tsiviliseeritud õhkkonnas, lahti saanud. Tuttavad ehitajad, kes on töötanud nii Eestis kui ka Venemaal, tunnistavad: jah, seal on tööd, aga sa lihtsalt väsid rahakotiga ringi käimast ja igal sammul maksmast. Igaüks maksab, ja kurat üksi teab, mille eest. Muidugi on ka meil omad probleemid, aga selline tööstiil on lihtsalt vastik.

Oleg: Nad peavad läbi käima veel pika tee ja meie võiksime avada nende juures konsultatsioonipunkte, et neid abistada. Kui meie pool ja nende pool annaksid sellistele kavadele rohelise tee, peaks see saama riiklikuks poliitikaks nagu Soomes. Mitte asjata ei õpetata Soome koolides vene keelt ega tööta neil terve instituut, kes annab valitsusele ja ettevõtjatele infot selle kohta, kuhu liikuda suhetes Venemaaga ja missugused võivad seejuures olla riskid. Aga meil rabeleb inimene üksinda ja saab muudkui siniseid muhke.

Vitali: Soomlaste aktiivsust võib ainult kadestada. Meil on kogu liikumine ida suunas pidurdunud. Ometi võiks see olla Eesti Nokia, millest president Meri räägib. Meil on tihedad sidemed Tallinna ettevõtjatega, ja mitte ainult venekeelsetega. Pole mingit vahet, kellega koostööd teha - ettevõtjad leiavad alati ühise keele. Kui vaid kellegi taga ei seisa konkreetne poliitiline rühmitus. Kui me juba kord oleme Venemaa naabrid, siis lihtsalt peame koostööd tegema.

«Katus» seaduste asemel

Fjodor: Ka kuritegevusest ei saa mööda minna. Lihtne näide - tuleb meile külla Venemaa Riigiduuma saadik. Istume, vestleme. Kuidas sedasi, küsib tema, teil ei olegi korraldatud «katuste» süsteemi? Meie teenime kõik sel moel raha, sealhulgas poliitiliste kampaaniate jaoks. Kui kuuled seda juttu riigiduuma saadiku käest, jahmud lausa: mida saame meie seal, Venemaal, teha! Vene poliitik aga selgitab: meil on sellised seadused, mida on võimatu täita, ja maksud, mida on võimatu maksta. Kuid meil on kõik paigas - sest meil on «katus». Minu jaoks tähendab «katus» bandiite, ütlen. Oh ei, seletab tema, kurjategijad on meil välja surnud. Katuseks on MVD, KGB, FSB... See pole õige asi, arvan mina. Miks ei võiks te võtta eeskujuks meie Eestit, võtta vastu seadusi ja neid ka täita? Rumalus, vastab tema, meil Venemaal ei õnnestuks see mitte kunagi.

Ma olen realist ja arvan, et Vene turg ei saa olla meile prioriteediks. Me lihtsalt jälgime seda, oleme teatud tingimustel valmis sinna lülituma... Pole enam harjunud töötama nii, nagu suurem osa meie ettevõtjaist praegu Venemaal töötab - sõidavad kohale, haaravad oma pisku ja tormavad tagasi. Tahaksime midagi püsivat ja usaldusväärset. Eestis on palju lihtsam ja kindlam töötada ja raha teenida.