Et süda terve oleks, ei pea enam sööma vähem mune, võid ja soola ning rohkem margariini. Vanad tegijad on kukkumas ning uued tõusmas.

tekst: Allen Kaasik

lles käesoleva sajandi kuuekümnendail pandi tähele, et kõrge kolesteroolitaseme puhul veres suureneb infarkti- ja insuldioht. Lahendus näis lihtne - ei munadele ja loomsele rasvale. Hiljem selgus, et nii lihtne see lugu ka pole. Mõnede inimeste vere kolesteroolisisaldus jäi kõrgeks hoolimata sellest, mida nad sõid. Teisalt oli paljudel südamehaigetel vere kolesteroolitase täiesti normis. Selgus, et sissesöödava kolesterooli ja veres oleva kolesterooli vahel ei ole mitte alati üksühest seost. Inimese oma kehagi toodab kenakesel hulgal kolesterooli - seda kasvõi muidu kolesteroolivabasid saiakesi algmaterjalina kasutades. Ning kolesteroolgi ei ole mitte üdini halb, vaid esineb veres kas «halva» või «heana». «Halba» tekib rohkem, kui inimene sööb palju loomseid rasvu, «heade» allikaks on taimsed rasvad.

Nüüd tõmmati munad kõige hullemast keelunimekirjast maha ning sokutati sinna kõik, mis sisaldas liigselt küllastunud rasvu - loomne rasv, pekk, juust, koor jms. Soovitati süüa kala, võimalikult lahjat liha, lahjat piima, asendada või margariiniga ja üldse tarbida rohkem taimseid rasvu. Järgmine pauk saabus, kui teatati, et taimsete rasvade hüdrogeenimisel saadud margariinid (ja meil just selliseid müüakse) on südamehaiguste seisukohalt hullemadki kui ükskõik kui vänge seapekk. Seejärel soovitati vältida ka margariine või vähemalt tarvitada neid, mis võimalikult vedelamad ehk vähem hüdrogeenitud. Tootma on hakatud ka uue põlvkonna margariini, mis on kõvaks saadud hüdrogeenimata, kuid näib, et see pole Eestisse veel jõudnud. Viimastel aastatel on mängu astunud vitamiinid, antioksüdandid ja igasugu muu kraam, mille kasulikkust või kahjulikkust teadlased iganädalaselt tõestavad. Enim on tähelepanu all foolhape.

Insult juba kahekuuselt

Kuuekümnendatel aastatel hakkas soliidses Massachusetts General Hospi-tal’is töötav noor arst Kilmer McCully huvi tundma harva esineva haiguse, homotsüstinuuria vastu. McCully kätte sattus 8-aastaselt insulti surnud poisi aastaid koltunud haiguslugu. Doktor kaevas kap-

pidest välja poisi veresoonte prepa-

raadid. Mikroskoobi all nägid nood välja sama lubjastunud kui 80-aastase arterid. McCully hakkas otsima samalaadseid juhtumeid. Pilt oli sarnane. Üks imik oli surnud insulti juba kahekuuselt. McCully järeldas, et homotsüsteiini ülehulk soodustab ateroskleroosi. Paraku sattusid McCully avastused halvale ajale. Seitsmekümnendail oli kolesteroolikampaania võidukäik, mistõttu teistlaadsed tulemused jäid tähelepanuta. McCullyl läks veelgi halvemini. Tema väited lükati ümber vaenuliku teadlastegrupi poolt. Nad said küll samasuguseid tulemusi, kuid tõlgendasid neid vääriti. McCullyle pandi sulg sappa ning mees pidi edaspidi leppima töökohaga tagasihoidlikus veteranide haiglas. Maeti maha ka tema tulemused ning võimust võttis kolesteroolivastane kampaania.

Homotsüsteiin - järgmine «kolesterool»?

Homotsüsteiin on aminohape, mida organism toodab ja pidevalt vajab. Väike kogus homotsüsteiini veres ei tee midagi. Häda algab sellest, kui seda liiast saab. Võimalik, et kolmandikul meist on homotsüsteiini veres liiga palju. Homotsüsteiini ja ateroskleroosi seoses enam ei kahelda. Mida kõrgem homotsüsteiini tase veres, seda suurem infarkti- ja insuldioht. Homotsüsteiin kahjustab veresoonte seinte rakke, soodustab trombide teket ning kolesterooli ladestumist veresoonte seintele.

Sakslaste katsed näitasid, et foolhappe manustamise korral normaliseerus homotsüsteiini tase 92%-l inimestest, kellel see enne liiga kõrge oli.

Homotsüsteiini lagundamiseks on vajalik pidev foolhappe juuresolek. American Heart Association soovitab valida oma toit nii, et see sisaldaks vähemalt 400 mikrogrammi foolhapet päevas. Mõned arvavad, et sellestki on vähe. Praegu tarbib üheksa kümnendikku ameeriklastest foolhapet soovitatust vähem. Foolhape on vajalik ka loote normaalseks arenguks. Seetõttu lisatakse viimastel aastatel USA valitsuse korraldusel foolhapet teraviljatoodetesse.

Samas ei soovita mõjuvõimas ravimite ohutust kontrolliv US Food and Drug Administration ning Ameerika arste ühendav American Medical Association foolhappe tarvitamist tablettidena. Põhjuseks see, et pole piisavalt tõestatud, kas foolhape ikka vähendab veresoonkonna haiguste riski. 11-st uuringust kuus väidab jah ning viis ei. Paljud teadlased ei vaja siiski enam veenmist - nad teavad, mis foolhape teeb ja soovitavad avalikult se-da ka tarbida. Mõne aasta pärast saabub selgus. Kuid niigi on moodsas maailmas Beef and Potato Man’id asendumas spinati, lehtkapsa, ubade ja läätsede ning muu rohelise, punase ja kollase sööjatega. Ehk lõpeb rasvaajastu kunagi ka Eestis.