Igaõhtuse uudistesaate aegu koguneb lõviosa eestlasi helesinise ekraani ette. Luup jälgis 8. septembril, kuidas sünnib kolmes «Tõe Templis» meie igapäevane tõde ja kui paikapidava pildi see tegelikkusest maalib.

tekst: Vesta Reest, Meelis Piller, Tõnu Hagelberg

ETV 9.52 Uudistetoimetuses on kohal valvetoimetaja Virve Liivanõmm ning uudisteprogrammi juht Aarne Rannamäe. Kollektiiv loeb lehti. Liivanõmm on ajakirjanikust ilmselgelt häiritud. «Miks just täna? Nii kehv päev on.» Rahvas usaldab «Aktuaalset kaamerat». Päikesevarjutuse tipphetkel 11. augustil leidis AK loomaaiast karu, kes just sel momendil norskama hakkas. «Kust sa tead, et karu just sel ajal norskas?» küsis AK toimetaja Liivanõmm ühelt oma tuttavalt. «AK-st nägin.» «Me oleks võinud selle arhiivist võtta ja päevakohase jutu juurde teha,» üritas Liivanõmm. «Ei, ma ise nägin ju, et norskas päiksevarjutuse ajal.» 10.00 Koosolek algab. Virve Liivanõmm: «Anne [Raiste] ja Üllar [Luup], te olete täna kahekesi tööl. Üllar läheb tollilattu, aga Anne, mis me sinule välja mõtleme?» Raiste ei ütle midagi. «Meil ei ole avalugu,» on Liivanõmm probleemi ees. «Pärnu kandidaatidest on seda kummaline teha.» Sisse tuleb alati reibas Kai-Leen Mägi. Tema võte, millestki Microsoftiga seotust, algab kümne minuti pärast. «Ei tea, kas sealt saab midagi,» annab Liivanõmm kaasa oma õnnistuse. 10.20 «Koosolek on lõppenud, sest meil ei ole üksteisele midagi öelda.» See on Liivanõmme suust. 12.15 Saabub Kai-Leen Mägi, käes Microsofti kaust. Liivanõmm: «Noh, hakkad Microsofti reklaamima või?» Mägi: «Mis! Mul on nii hea lugu piraattarkvarast, et kui palju Eestis on, ja kui palju nad on reide teinud.» «Keda saata kella kaheks haridusministri pressikonverentsile? Kas tõesti peab Anne minema võttele?» arutleb Liivanõmm omaette. «Haridusminister räägib tudengite toimetulekust. See pole küll päriselt meie leib...» 13.29 «Ohoo, kift värk!» Liivanõmmele tundub elu hetkeks elamisväärne. «Eesti saatkonna sisse Ateenas tuli pragu. Aarne! Eesti saatkond pragunes Ateenas!» jookseb ta uudist viima. 13.30 Üllar sõidab veterinaar- ja toidulaboratooriumisse võttele. Operaator Rein Spulge mäletab, et laboratooriumi aias on kuused, parem taust kui harilik kontor. 14.50 AK põhisaate tabelis on esikohal augud. 15.00 Kai-Leen Mägi alustab piraattarkvara loo montaazhi. Põhiosa ajast läheb kaheksalt kassetilt katteplaanide otsimisele. Ligi kaks minutit kestva klipi kokkumonteerimisele kulub viiskümmend minutit. Montaazhiruumi külastab Liivanõmm. «Kuule, helista sellele Kajale või kes ta on, ja küsi, mis jutt see määruse tühistamine on.» Kai-Leen ei saa pihta. «Et õiguskantsler tühistas mingi määruse, mis ei olnud krediidiseadusega kooskõlas. Ma tahaks, et pank ütleks, kas see tähendab, et Edgar saab laenu, aga ma ei viitsi neid ise taga ajada.» Kai-Leen mõistab ja lubab helistada. 15.54 AK teemadest on kindlad olemasolu märgid kolmest: baltisaksa kunst, kergejõustiku Kuldne liiga ja piraattarkvara. Saabub faks Ester Vilgatsilt Pärnust. Liivanõmme pahandab, et Vilgats ei ole viitsinud 233 kahekümne kolmega ära jagada. «Selle asemel, et öelda: Pärnus kandideerib ühele kohale kolm või neli matsi, paneb ta vaataja kodus liitmise-jagamise tehteid tegema. Aga väga vähestel õnnestub see ju ära jagada!» 16.31 Saabub diktor Urmas Liiv. «Kas Eerik-Juhan või Juhan Eerik?» küsib ta Liivanõmmelt, olles heitnud pilgu uudistetekstidele. Liivanõmm, kellel on iga eluhetke kohta mingi lugu rääkida, ei tee sel puhul erandit. «Eerik-Juhan ja kahe e-ga. Selle tegi ta mulle 1990. aastal ise selgeks, et Eerik on eestipäraselt ja ees.» 17.06 Rezhissöör Siiri avastab BNS-i uudise metsatulekahjust Männikul. Esialgu kõneleb ta kurtidele kõrvadele. «Kas me seda üles võtma ei peaks?» küsib ta lõpuks. «Ma ei saa kahte asja korraga teha,» vastab Liivanõmm. Pole justkui saata ka kedagi. Kai-Leen on vastupidiselt ootustele veel tööl ja nõus minema. «Siis lähen, kui kopteriga minna saab,» ütleb Kai-Leen. Ta pole varem kopteriga lennanud. Liivanõmmel on märkmikus õige number. «Kopter? Mina olen AK. Meile nii meeldib teiega metsa kustutada.» Kopter ootab poole tunni pärast lennuvälja tagumises väravas. Kustutustööde pealikule ütleb kopter, et läheb tankima. 17.16 Keset üldist metsatulekahjuga seotud ärevust helistab Eesti asjur Kreekas Jüri Arusoo, et kommenteerida pragu Eesti saatkonna seinas. Enne veel kui Kai-Leen Mägi ja operaator Spulge kopteri poole teele asuvad, meenutab Liivanõmm, kuidas tema kord Läti kohal kärssavas JAK-lennukis oli. Spulge ja Liiv nostalgitsevad, kuidas Vihterpalu tulekahju ajal Liiv valgustaja rolli täites ketsid ära kõrvetas. 18.00 Kopter alustab lendu Männiku raba poole. Kaameraga Spulge on lahtisele uksele eluohtlikult lähedal. 19.00 Meeskond on tagasi, silmad vesised ja riided kärsahaisused. Tulekahju on viimane lugu, mis «Aktuaalse kaamera» põhisaatest puudu. Jalgpall käib veel, kuid Liivanõmm ütleb: «Mina pole Eesti jalgpalli fänn. Jalgpalli paneme, kui Eesti võidab 5:0.» 20.00 Uudistetoimetuses viibib tüdinud näoga Kai-Leen. «Tulekahju pole küll mingi uudis, kuid kuna on ekstra kehv päev, on see meil avalugu,» on Liivanõmm talle öelnud.

TV 1 9.50 Kümme minutit enne koosolekut on viis reporterit arvutite taga ja tutvuvad Interneti vahendusel värskete uudistega. Uudistetoimetuse juhataja Heidit Kaio seletab midagi päevatoimetaja Eve Paavelile. 9.59 «Lähme siis koosolekule,» ütleb Heidit Kaio TV1 mereäärses residentsis. Kõik istuvad ümber laua, välja arvatud püstolreporter Käbi (Raimo Kummer), kes lösutab diivanil ja on miskipärast sarkastiline. «Päeva tähtsaim sündmus on kindlasti Shoti-Eesti jalgpallimäng.» «Pilti me sellest ei saa - võib-olla rongkäigust.» «11.45 puhuvad kõik autojuhid torusse. Poolteist tundi.» «Kus kohas?» «Ei tea, ja kui teaks, ei ütleks.» «Metsamaa kohta võiks vaadata, et mis seal uudist on.» «Küsimus vahele - kas me kultuuri ka näitame? Baskin läheb teatrist ära.» «Baskin on kindlasti nõus rääkima.» Vaikus. «Vai nott.» «Kas praegu kaamerat on?» «Peaks olema.» «Ma lähen siis minema.» Püstolreporter Käbi lahkub. 10.40 Koosolek on läbi. «Nüüd on väike paus,» selgitab Kaio, «inimesed ootavad kaamerat, loevad lehti.» Kaameraid on uudistereporteritel kasutada kaks, nende järele on suhteliselt tihe rebimine. Reporter Merike Kungla helistab politsei pressiesindajale: «Ma ei taha teilt ühtegi infot välja pressida, aga ma tahan, et kaamera ees keegi seda ütleks. Ei! Ma alustasin kohe teist. Kuidas te tunnete, ma ei taha teilt välja pressida.» Kõne lõpp. «Ta oli väga meelitatud, et kõigepealt talle helistasin.» 11.04 Päevatoimetaja ajab kohvitassi ümber. «Kaamerad vabanevad poole kahest ja poole kolmest.» «Mul oleks terveks päevaks kaamerat vaja,» ütleb Merike ja märgib ennast tahvlile. «Ma võtsin mõlemad ajad.» «Rital on ka kaamerat vaja, mõlemat aega ei saa.» 13.00 Saabub välistoimetaja. Välislood võetakse üldjuhul Reutersist. Toimetaja valib välja ja tõlgib. Toimetuses on rahulik. «Kui juhuslikult mõni uudis peaks ära langema, tuleb päeva jooksul ikka midagi juurde - saade tegemata ei jää,» ütleb Merike prohvetlikud sõnad. 13.38 Uudistetoimetusse astub Käbi ja ütleb, et kaamera tuli. Sõidame operaator-autojuhi ja reporter Merikesega Saue politseisse. «Ameti poolest olen ma rezhissöör, uudiseid teen alles paar nädalat,» selgitab Merike. 14.15 Oleme politseimaja ees. Pressiesindaja astub välja, vahetab Merikesega paar sõna. «Kaamera käib,» ütleb operaator. 14.20 Tagasiteele. Tee äärest paistab suitsusammas. «Kas lähme vaatame?» küsib operaator. «Ei tea, nii väike suits paistab olevat. See on vist sama koht, kus hiljuti põles.» Suits läheb tihedamaks. «Vaatame ikka.» «Kui me seda teed mööda lähme, teeme viieminutise ringi.» «Teeme siit eemalt ka ühe pildi,» ütleb Merike. Operaator roolib karjääri äärde, kust avaneb looduskaunis vaade hiiglaslikule suitsupilvele. 14.47 TV1 saabub telekanalitest esimesena tulekahjule. Nähtavus nii halb, et teed pole praktiliselt näha. Autod aga sõidavad. «Politsei läks minema,» ütleb keegi. 15.07 Diktor Sven Soiver harjutab valmisolevate uudiste lugemist. Reporter ja operaator haisevad metsatulekahju järele. «Sõnajalaõite lõhn on ikka tugevam,» märgib Käbi, meenutades TV1 endisi omanikke. 19.00 Kõik on valmis. Mõni reporter vaatab, mida järgmiseks päevaks teha.

TV 3 10.00 Töö käib sõiduplaani järgi, kuhu pealik Mart Luik märgib teemad, reporterite nime, operaatorid, uudise tegemise koha ja aja. Kaks kahelist võttegruppi on jahil, osa töötab telefoniga. Eriti kõva tamp on peal operaatoritel. «Vahepeal on neil pool saia suus,» näitlikustab Luik. 10.30 Soliidsel prillidega mehel on peas kõrvaklapid, paber tema ees täitub märkmetega. Väike toolipööre - see on Enn Eesmaa. Reuters annab uudiseid. «Vähekest aega võib TV-s kõike teha, aga kogu aeg on huvitav teha ainult uudiseid,» ütleb Enn. Mart Luik torkab pliiatsi kõrva taha: «Kuu aega hoiame saated alles.» Nii kaua annab arusaamatusi klaarida. Jama ongi käes. Läinud päeva uudistes rääkis poliitik Jürgen Ligi ametiautode maksustamisest. Nüüd helistas ta toimetaja Sirje Eesmaale ja kurtis, et temast on valesti aru saadud ning ajalehed on teda «Seitsmeste uudiste» põhjal valesti tsiteerinud. «Lapsejutt,» ütleb Luik. «Pole siin midagi siluda. Aga ma helistan talle.» «No mis ametisõit see on, kui ministrivanakesed sõidavad kapsamaale või Keila-Joale,» jõuab Luik kahe telefonikõne vahel ametiautode teema kokku võtta. Sirje läheb Eesti Kontserdisse. Hooaeg algab. «See on tüüpiline hooaja pressikonverentsi lugu,» poetab Luik. Enn Eesmaa on kriitiline: «Meie jaoks on pressikonverents sageli uudise lõpp-produkt. Tegelikult peaks olema algus. Aega aga pole.» Ta peab kõigi Eesti TV-de veaks, et tegijaid on vähe, teemasid ei vallata. «Mõni neiuke teeb täna politseid, homme kultuuri.» Ennu sõnul on ideaalne teha üks uudis päevas. 14.30 Jõuavad esimesed lood. «Seitsmestes uudistes» on 15 ühikut, selgitab uudistepealik. Kolm välisuudist on üks ühik. Spordiuudistega sama lugu. Ühikusse läheb ka ilmateade ja aktsiaturu teated. «Need ei ole muidugi mingid uudised,» möönab Luik. 15.30 Vilisevad autokummid. Palka makstakse uudisetüki pealt. Maailma kõigi heteromeeste unelmate seksisümbolit Pamela Lee Andersoni oma käega katsunud operaator Ivar Murel annab Lasnamäelt alla sõites kõvasti ketsi. Reporter Jana Rand ütleb, et kõik naised ei julgegi Ivariga sõita. Murel on pahur. Enne järjekordset väljasõitu hüppas pealik peale: «Miks sul mobiil väljas oli!?» Murel lisab gaasi: «Kurat, millega ma ta sisse lülitan, kõik käed on kogu aeg tööd täis.» 15.45 Tõnismäel haridusministeeriumi juures saab suur kiire otsa. Minister ja tudengid pole kohtumist lõpetanud. Ivar on rahunenud, ikkagi 21 aastat läbi objektiivi ilma ja inimesi vahitud. «Riistad on meil maailma tase. Aga töö organiseerimine jätab soovida.» Murel pajatab, kuidas ta Keskturu erastamise ajal uudiseid tegi. Filmis turu kõrval igasugu kauba müümist autodest, kuni lubati hambad sisse lüüa. Lubajal olid raudhambad suus. «Küllap oli ise kunagi kaameramees.» 16.00 Haridusminister Tõnis Lukas astub mõõdukal sammul koridori, tema ees lipsavad välja õhetavate kõrvadega üliõpilassaadikud. Ivar Murel lükkab kollase nahktugitooli ministri kabinetis jalaga kõrvale. «Lava tuleb korda seada.» Tõnis Lukas silub vargsi juukseid, katsub lipsu. «Teeme kahekesi,» lepivad TV3 reporter Jana ja ETV naisreporter kokku. Kaks kaamerat suunatakse ministrile, kaks mikrofoni tema nina all on eri värvi. TV3-e oma on sinine. Murel selgitab hiljem, et sellist ilma juhtmeta mikrofoni teistel TV-del Eestis pole. «Paned mikri Toompeal lava ees Savi nina alla ja pildi võtad rõdult.» Pool viis tõmmatakse «saagile» joon alla. Luik hakkab saadet ehitama. «Otsustan kõhutunde järgi. Tähtsamad kõigepealt, «pehme» lõppu. Et helgemaid toone saada.» 16.30 Toimetusenurgas ketrab kõrvaklappides reporter Ene Veiksaar videot. «Püüa kuidagi inimkeeli teha,» õpetab pealik. Ene: «Siis ma pean selle määruse ära seletama.» Luik: «Ütlegi nii, et määrus kohustab nii ja edasi ta-ta-taa...» 18.00 Kaamera välja - Shoti-Eesti jalgpall. Luik paneb saateplaani kirja 40 sekundit. Tema kabinetis laual on veel üks paberileht - töötajate kihlveo konto - kümme krooni värav. «Täna peaks hästi kokkulitsutud uudised olema,» ütleb Sirje Eesmaa. «Palju on.» «Tavaline päev,» ütleb Luik. «Väga lahja ei olnud.» «Seitsmesed uudised» on valmis.