Luup - selgus mõne tunniga!
[Luup]
Nr. 20 (103), 4. oktoober 1999
Juhtkiri



Eestlase maailm


" E estis, nagu mujalgi usuti, et inimese ja tema nime vahel valitseb mingi salapärane side, et nimi sisaldab midagi olendist endast, tema hinge,» kirjutab Oskar Loorits.

Tamm on puudest kõige väärikam. Suur, kindel ja põline. Mida muud oskas eestlane mõisa orjusest priiks saades endale soovida. Võttes Tamme nime, oli lootust üht ja teist kuningliku puu omadustest endalegi saada.

Tammikud on ammuilma maha raiutud. Tammed ise on jäänud harvaks. Ometi on Tamm liignimena eestlaste seas kindlalt esikohal.

Perekonnanimi lubab maalida eestlastest koondportree.

Omadustest on kõige enam hinnas vagadus (Vaga) ja karmus (Karm). Elukutsetest on ülivõimsalt au sees sepp, seisustest aga saks. Matse on kümme korda vähem. Perekonnanime Ori kannab vaid neli eestlast.

Geopoliitiliselt on Soome kümme korda tähtsam kui Saksa, Vene aga paarkümmend korda olulisem Lätist. Alkoholist valitseb mõistagi puskar. Metallist on kõige auväärsem raud, pinnavormidest mägi, loomadest rebane ja lindudest kukk.

Õigust on sada korda enam kui tõde. Perekonnanime Vale kannab vaid kolm eestlast.

Ehkki eestlastel on uskumatult palju perekonnanimesid, on lõviosa neist kitsalt lokaliseerunud. Kui Savisaar, siis ainult ja ilmtingimata Vastse-Kuustest, kui Laidoner siis Viiratsist, kui Ernesaks siis Perilast Harjumaal. Jne, jne. Nõnda 29 000 nime 41 000-st…

Ajal, kui moes on unifitseerumine, on eestlaste 41 000 liignime väärtus omaette. Peaks neid siis hoidma? Ja kui, siis kes? Kas inimene ise või riik tema eest?

Praegu jälgib Eesti riik kiivalt, et eestlane mingi hinna eest kunagist saksikut liignime tagasi ei võtaks. 1934. aastal olid tervelt pooled sellised… Eesnimedele piirangut pole. Ja juba kubisevad tulevased klassid ja kontorid Maride ja Jüride asemel Lugrezia-Änydest ja Grichnakvidest.

Kosmopoliitne mõttelaad? Nagu omal ajal oli matsil linna kolides kasulikum muuta Rätsepa nimi Schneideriks, paistab nüüdki paljudele, et globaalsesse külaühiskonda sulandumiseks on mõistlik vahetada oma eesti nimi mõne teise vastu. Jüriöö või Pajupuu nimega polnud Moskvas kerge asja ajada. Saati siis homme võrgus või Brüsselis või New Yorgis.

Mina ei tea, kas eestlane on oma nimega rahul.

Peeter Ernits
Peeter.Ernits@postimees.ee


Esilehele
Sisukord
Juhtkiri
Põhilugu
Eesti
Välismaa
Majandus
Teadus
Elu
Pärakiri



 Nr. 19 (102),
20. september 1999

------
 Nr. 21 (104),
18. oktoober 1999

Postimees

Kirjuta Otsi Tellimine Reklaam Arhiiv Impressum (C)