Luup - selgus mõne tunniga!
[Luup]
Nr. 22 (105), 1. november 1999


Nobeli auhinnaraha kiriku ennistamiseks

tekst: Allen Kaasik


nimene koosneb 100 000 miljardist rakust. Igas rakus on omakorda hulgaliselt erinevaid organelle.

Organellidel on täita eri ülesanded. Geneetilist materjali (DNA-d) sisaldav tuum valitseb kogu majapidamise üle. Mitokondrid toimivad raku jõujaamana. Ribosoomid koos endoplasmaatilise võrgustikuga vastutavad valkude sünteesi eest. Iga rakk sisaldab miljard valgumolekuli, kusjuures igaühel neist on oma tähtis töö. Osa valke on kasutusel ehitusmaterjalina, teine osa katalüüsib eluks vajalikke protsesse. Samas on ühe valgu eluiga lühike, nad lagunevad kiiresti ning neid tuleb pidevalt asendada.

Kuni 1970. aastani oli ebaselge, kuidas see kõik toimib. Kuidas leiavad miljardid ribosoomide poolt sünteesitavad valgud tee sinna, kuhu vaja? Kuidas pääsevad need valgud läbi raku sisemiste vaheseinte? Vastused neile küsimustele leidis sakslane Günter Blobel. 1960-ndate lõpus asus ta tööle teise nobelisti, George Palade'i laborisse Rockefelleri Instituuti New Yorgis. Seal kogutud andmete põhjal sõnastas Günter Blobel valkude "transpordilogistika" põhitõed.

Kogu süsteemi võib võrrelda lennujaama pagasilipikutega, mis kindlustavad pagasi õige teekonna. Sarnaselt lennujaamadega võib vigu esineda rakuski. Teatud pärilike haiguste korral saavad valgud külge vale lipiku ja nad saadetakse valesse kohta. Tsüstilise fibroosi nimelise päriliku haiguse puhul ei suuda mutantne valk lahkuda endoplasmaatilisest võrgustikust ega jõuda sihtpunktini rakumembraanis. Seda sellepärast, et võrgustiku "kvaliteedi kontrolli süsteem" taipab ära, et see valk on valesti kokku pakitud, ja suunab ta lagundamisele.

Blobeli avastatud valkude transpordilogistika on osutunud hämmastavalt universaalseks. Blobeli uuringud on aidanud luua "rakuvabrikuid", mis soovitava valgu tänu tema küljes olevale signaalile rakust välja toimetavad. Nobeli meditsiinipreemia laureaat Dr Blobel ei kavatse miljonidollarisel auhinnal oma elustiili häirida lasta. Arhitektuuri armastajana, kes poisikesena Dresdeni pommitamist pealt nägi, kavatseb ta annetada suurema osa auhinnarahast kiriku ja sünagoogi restaureerimiseks Dresdenis.


Esilehele
Sisukord
Juhtkiri
Põhilugu
Eesti
Välismaa
Majandus
Teadus
Elu
Pärakiri



 Nr. 21 (104),
18. oktoober 1999

------
 Nr. 23 (106),
15. november 1999
Kirjuta Otsi Tellimine Reklaam Arhiiv Impressum (C)